Obsah (13)

§ 348§ 424§ 63§ 64§ 65§ 68§ 4231§ 350§ 16§ 56§ 57§ 58§ 74

Kriminaalasi nr 1-20-5333 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. august 2020. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5333 (20278000978) Kohtunik Rai

§ 348

lg 1, § 424 lg 2, § 4231 järgi lühimenetluses Prokurör Abiprokurör Jüri Vissak Süüdistatav MARKO MOORAST Isikukood 38507032236, elukoht: XXX, viibimiskoht: Tartu Vangla (vahistatuna), Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, XXX, töökoht: XXX. Tõkend: vahistamine (kinni peetud 15.06.2020. a). Kaitsja Vandeadvokaat Marina Valge Kohtuistungi toimumise aeg 4. august 2020. a RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Marko Moorast

§ 348lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Marko Moorast

§ 424

lg 2 ja § 4321 järgi ning karistuseks mõista

§ 63

lg 1 alusel 2 (kaks) aastat vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Marko Moorastile liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, 2 (kaks) aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3, s.o 8 (kaheksa) kuud vangistust, võrra ja mõista Marko Moorastile lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada Marko Moorastile kuritegude eest mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.07.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4663 mõistetud liitkaristuse, s.o 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, võrra ning mõista Marko Moorastile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 3 (kolm) aastat 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada Marko Moorasti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda Marko Moorasti karistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 15.06.

1. a. Marko Moorasti suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel Marko Moorastilt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 211 (kakssada üksteist) eurot, ekspertiisikulu 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot ja riigi õigusabi kulu 405 (nelisada viis) eurot 60 senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud summas 1664,60 eurot tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-20-5333 menetluskulud, Marko Moorast“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU Marko Moorastile on esitatud süüdistus

§ 348lg 1 järgi selles, et tema 02.02.2020.

a kella 11.25 paiku esitas Tallinna Vanasadama A-terminali juures (aadressil Sadama 25, Tallinn) isikusamasuse tuvastamiseks Tallinna kordoni politseiametnikule võltsitud Leedu Vabariigi isikutunnistuse nr XXX A. S. sünd XX.XX.XXXX. a nimele, eesmärgiga varjata oma identiteeti. Peale selle on Marko Moorastile esitatud süüdistus

§ 424

lg 2 järgi selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 04.07.

1. a otsusega nr 1-18-4663 karistatud 2 mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistatus ei ole kustunud, juhtis 15.06.
2. a kella 14.48 paiku Tartumaal Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt 166.kilomeetril mootorratast Honda CBR 1100XX, registreerimisnumbriga XXX, olles narkootiliste ainete amfetamiin, metamfetamiin ja tetrahüdrokanabinooli metaboliidi tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. Eeltooduga rikkus Marko Moorast kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Lisaks on Marko Moorastile esitatud süüdistus

§ 4231järgi selles, et tema, olles eelnevalt 07.11.2017.

a ja 02.02.

1. a juhtinud mootorsõidukit ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, juhtis 15.06.
2. a kella 14.48 paiku Tartumaal Tallinn-Tartu-VõruLuhamaa maanteel ja Tartu linnas mootorratast Honda CBR 1100XX, registreerimisnumbriga XXX, omamata vastava A kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. II KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Marko Moorasti süü

§ 348lg 1, § 424 lg 2 ja § 4231 järgi toimepandud kuritegudes on tõendatud.

Süüdistus

§ 348lg 1 järgi 2.

Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et 02.02.2020. a kella 11.25 paiku esitas Marko Moorast Tallinna Vanasadama A-terminali juures politseiametnikule enda isikusamasuse tuvastamiseks võltsitud Leedu Vabariigi isikutunnistuse. Marko Moorasti poolt esitatud Leedu Vabariigi isikutunnistuse puhul on tegemist tähtsa isikliku dokumendiga

§ 350kohaselt.

Tunnistaja M. T. ütluste kohaselt täitis ta 02.02.

1. a tööülesandeid Tallinnas, Sadama
2. Kordoni teabeteenistuselt saadi info, et on vaja kontrollida sõiduautot Peugeot Partner, registreerimisnumbriga XXX, mis saabub reisilaevaga Finlandia kell 11.
3. Kella 11.25 paiku peatati sõiduk kontrollimiseks. Juht esitas tunnistajale Leedu isikutunnistuse nr XXX A. S. i nimele, kaasreisijaks oli S. P.. Leedu isikutunnistust lähemalt uurides, osutus see võltsinguks. Kuna juhil ei olnud esitada muud kehtivat reisidokumenti, siis küsitluse käigus ja politseiandmebaasist kontrollides selgus, et sõidukijuhiks oli Marko Moorast ja tal puudub sõiduki juhtimise õigus. Asjade läbivaatamisel leiti Eesti Vabariigi pass nr XXX, mis kuulus sõiduki juhile Marko Moorastile (tl 87). Tunnistaja ütlusi selle kohta, et esitatud Leedu Vabariigi isikutunnistus nr XXX oli võltsitud kinnitab dokumendi uurimise akt nr XXX. Selle kohaselt on tegemist võltsitud dokumendiga, jaotuse liigiga täielik võltsing (tl 79-81). Seda, et dokument oli võltsitud, kinnitab ka ekspertiisiakti nr XXX. Selle kohaselt on Leedu Vabariigi isikutunnistus nr XXX A. S. i nimele võltsitud. Tegemist on täieliku võltsinguga. Võltsitud on kombineerides termislise värvisublimatsiooni ja termosiirdetrükitehnikat ning jäljendades turvaelemente (tl 84-86). Marko Moorasti ütlused kinnitavad, et 02.02.
4. a esitas ta politseiametnikule võltsitud isikutunnistuse. Detsembris oli Marko Moorast saanud endale Leedu Vabariigi juhiloa, 3 isikutunnistuse ja passi. Marko Moorastil oli vaja autoga sõita. Temal endal juhtimisõigus puudub. Selle pärast olid tal varudokumendid – juhuks, kui politsei peaks kinni pidama. Marko Moorastile öeldi, et A. S. il on juhtimisõigus ja et dokumendid on nii korralikult tehtud, et nendega saab kasvõi panka minna (tl 89-90). Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroo andmetel Marko Moorastil alates 16.11.2014.a kuni 11.02.
5. a juhtimisõigust olnud ei ole (tl 54). Eeltoodust tulenevalt on Marko Moorast esitanud võltsitud Leedu Vabariigi isikutunnistuse (A. S. i nimel) põhjusel, et tal endal sõiduki juhtimise õigus puudus, kuid tal oli vaja autoga sõita. Kogutud tõenditest tulenevalt juhtis Marko Moorast ka 02.02.
6. a sõidukit. Kuna politseiametnikud teda kontrollisid, esitas ta Leedu Vabariigi isikutunnistuse (A. S. i nimel), eesmärgiga tõendada juhtimisõiguse olemasolu. Marko Moorasti teadmise kohaselt oli A. S. il juhtimisõigus olemas.
7. Kohus on seisukohal, et Marko Moorast on kuriteo toime pannud tahtlikult, s.o kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Marko Moorast oli täielikult teadlik, et tal sõiduki juhtimise õigus puudub ja selle tõttu ei ole lubatud mootorsõidukit juhtida. Sellele vaatamata hankis ta endale varudokumendid, et vajadusel juhtimisõigust tõendada. 02.02.

1. a juhtiski Marko Moorast sõidukit ja politseiametniku poolt kontrollimisel esitas juhtimisõiguse tõendamiseks võltsitud isikutunnistuse. Marko Moorast oli sealjuures täielikult teadlik, et võltsitud isikutunnistuse kasutamine on lubamatu.
2. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistus

§ 424lg 2 ja § 4231 järgi 5.

Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et Marko Moorast juhtis 15.06.

1. a kella 14.48 paiku Tartu maakonnas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
2. kilomeetril mootorratast Honda CBR 1100XX, registreerimismärgiga XXX , joobeseisundis. Tunnistaja E. V. ütluste kohaselt teostas ta 15.06.
3. a eravärvides politseisõidukiga liiklusjärelevalvet Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel. Kella 14.44 ajal äratas tähelepanu Tallinna poolt vastu liikuv mootorratas, mille kiiruseks fikseeris ta algselt 169 km/h. Lubatud kiirus oli antud teelõigul 90 km/h. Tunnistaja asus mootorrattale järele sõitma. Laeva tanklast möödudes enne 2+1 sõidurada teostas mootorratas autorongist möödasõitu üle kahekordse pidevjoone suurel kiirusel. Teeolud olid vihmajärgselt märjad. Järele jõudes lülitas tunnistaja sisse sinise-punase märgutule ja helisignaali, kuid mootorrattur ei peatunud, vaid jätkas kiirust suurendades liikumist Tartu poole. Tunnistaja palus patrullide kaasabi mootorratta kinnipidamiseks. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
4. kilomeetril mõõtis tunnistaja mootorratta kiiruseks 245 km/h. Suurim lubatud sõidukiirus sellel teelõigul oli 100 km/h. Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
5. kilomeetril kaldus mootorrattur vastassuunavööndisse ja kiirus kasvas uuesti 245 km/h. Ilmatsalu ringristmikult pööras mootorrattur Tartu linna, Ilmatsalu tänavale, sealt Betooni tänavale. Betooni tänaval, raudtee ülesõidul, kus suurim lubatud kiirus on 30 km/h, oli mootorratta kiiruseks 138 km/h. Betooni tänavalt liikus Tuglase tänavale, kus eiras pidevalt teeandmise kohustuse nõudeid ja tekitas liiklusohtlikke olukordi. Tuglase – Kreutzwaldi ristmikul oleks mootorrattur teisele sõidukile vasakult küljelt sisse sõitnud ja kaotas korra juhitavuse. Tuglase tänavat pidi Supilinna suunas liikudes pööras mootorrattur vasakule (märgates pärisuunas takistusena liikuvat veoautot ja vastassuunas sõiduautot), Tuglase 1 hoovi suunas, kus sõitis vastu äärekivi. Selle tõttu kaotas uuesti juhitavuse ja mootorrattal viskas keti maha. Peale seda peatus mootorratas puu najal. Mootorrattur tuli sõiduvahendi seljast maha ja tõstis käed üles. Juhiks osutus Marko Moorast. Andmebaasist kontrollides selgus, et isikul puudub A-kategooria mootorsõiduki juhtimise 4 õigus ja isikut on varem korduvalt politsei poolt kõrvaldatud, viimati
6. a alguses. Isik toimetati menetlustoimingute tegemiseks Tartu arestimajja. Isikut oli varem karistatud narkootiliste ainete tarvitamise eest. Kuna isikul olid klaasistunud, märjad, läikivad silmad, käitumine aktiivne, pidas tunnistaja vajalikuks teostada isikule narkootilise aine kiirtesti. Isikule teostatud narkootilise aine sülje kiirtest RapidStat näitas positiivset THC, MET ja AMP. Lisaks teostati uriinianalüüs, mis näitas positiivset THC. Seejärel toimetati isik ekspertiisi (tl 34). Tunnistaja E. V. ütlusi kinnitab kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mille kohaselt mõõdeti 15.06.
7. a kell 14.48 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
8. kilomeetril Honda CBR 1100XX, registreerimisnumbriga XXX , kiiruseks 245 km/h +/- 8 km/h, s.o lõplik mõõtetulemus 237 km/h (tl 5-9). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati Marko Moorast 15.06.
9. a kell 14.48 sõiduki juhtimiselt juhtimisõiguse puudumise ja joobeseisundi tõttu (tl 16). Mootorratas Honda CBR 1100XX, registreerimisnumbriga XXX , teisaldati hoiukohta asukohaga XXX , Tartu linnas (tl 17). Mootorratas kuulub A. A.le, kasutajaks on A. T. (tl 55). Marko Moorastil ei olnud juhtimisõigust alates 16.11.
10. a kuni 11.02.
11. a. A-kategooria juhtimise õigust ei ole Marko Moorastil kunagi olnud (tl 54). Tunnistaja S. K. ütluste kohaselt reageeris ta E. V. kaasabi soovile. Enne kohale jõudmist oli tagaajamine lõppenud Tuglase 1 maja kõrval puude juures seoses mootorratta tehnilise rikkega. Kui tunnistaja kohale jõudis oli Marko Moorast arestimajja toimetatud. Tunnistaja suundus arestimajja Enn Virgule appi. Tunnistaja küsitles isikut, kontrollis pupille, silmade nüstagmi ja konvergentsihäiret. Tunnistaja otsustas seejärel kontrollida narkoindikaatorvahendiga. Esmalt süljetestiga Rapid Stat, seejärel uriinitestiga Multi Drug Cup. Viimane osutus positiivseks THC. Isik toimetati ekspertiisi (tl 2). Tunnistajate ütlusi narkojoobe kontrollimise kohta kinnitab indikaatorvahendi kasutamise protokoll. Selle kohaselt reageeris indikaatorvahend 15.06.
12. a kell 15.40 ainele THC. Joobeseisundile viitavate tunnustena on märgitud liiklusseaduse rikkumine või liiklusohu tekitamine, päevavalgus, hea ja märg teekate, normaalne sõidukist väljumine, elav käitumine, suu kuivus, kõne, aja ja koha tajumine selge, pupilli reaktsioon valgusele aeglane, nüstagm olemas, silmade konvergentsihäire olemas, silmad märjad ja läikivad (tl 10-15). Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt tuvastati uuringuks esitatud uriinis amfetamiini, metamfetamiini, tetrahüdrokannabinooli (THC) metaleoliit (THC-COOH). Lisaks on kirjeldatud terviseseisundit. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi arst-kohtutoksikoloogiaekspert on leidnud, et Marko Moorastil esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove (tl 19-20, 21-23, 24-25). Sama on leitud ekspertiisiaktis nr XXX. Ekspert on asunud seisukohale, et Marko Moorastil esines mootorsõiduki juhtimise ajal 15.06.
13. a kell 14.48 joove eelkõige amfetamiini/metamfetamiini tarvitamisest (tl 37-42). Marko Moorast on ennast kohtueelses menetluses süüdi tunnistanud osaliselt. Kohtumenetluses on Marko Moorast enda süüd tunnistanud täielikult. Marko Moorasti ütluste kohaselt tarvitas ta amfetamiini või metamfetamiini 14.06.
14. 15.06.
15. a kella 06.30 ajal tarvitas ta kanepit. Marko Moorast on igapäevane kanepi tarvitaja. Amfetamiini tarvitab vähem (tl 29-31). Kohus on seisukohal, et Marko Moorasti ütlused selles, et tema ei olnud 15.06.
16. a mootorratta juhtimise ajal narkojoobes, ei ole usaldusväärsed, s.o kooskõlas teiste tõenditega ja eluliselt usutavad. Siinkohal peab kohus eksperdi arvamuse kujunemist jälgitavaks, kogutud tõenditega (mis kirjeldavad Marko Moorasti käitumist ja terviseseisundit pärast tema kinnipidamist) kooskõlas olevaks ja eluliselt usutavaks. Ekspert on leidnud, et Marko Moorast pidi narkootilist ainet tarvitama umbes 1-4 kuni 12 tundi ning erandlikult (ennekõike mitme 5 aine koosmõjul) kuni 24 tundi enne 15.06.
17. a kell 17.01 (kui fikseeriti joobele iseloomulik kliiniline leid Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt). Arvestades Marko Moorastil kirjeldatud joobele iseloomulikku kliinilist leidu, esines Marko Moorastil mootorsõiduki juhtimise ajal joove eelkõige amfetamiini/metamfetamiini tarvitamisest (tl 37-40). Kuna Marko Moorast juhtis 15.06.
18. a kella 14.48 paiku Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt
19. kilomeetril mootorratast Honda CBR 1100XX, registreerimismärgiga XXX , olles joobeseisundis, on Marko Moorast rikkunud LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Kuna Marko Moorast juhtis mootorratast omamata vastava kategooria juhtimise õigust, on ta rikkunud LS § 90 lg 1 p
21. Kohus leiab, et Marko Moorasti tegu on õige kvalifitseerida

§ 4231

järgi, kuna Marko Moorasti puhul on tegemist isikuga, kes on mootorsõiduki juhtimise toime pannud süstemaatiliselt. Viru Maakohtu 04.07.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4663 tunnistati Marko Moorast süüdi

§ 424lg 2 järgi selle eest, et Marko Moorast juhtis 07.11.2017.

a kella 11.49 paiku Ida-Virumaal Tallinn-Narva mnt

1. kilomeetril mootorsõidukit BMW X5 alkoholijoobes, sealjuures omamata vastava kategooria juhtimise õigust (tl 48-52). Nimetatud karistus on kehtiv. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 25.02.
2. a otsusega väärteoasjas nr 2303,20,000196 tunnistati Marko Moorast süüdi selles, et tema juhtis 02.02.
3. a kell 11.25 Sadama tn 25, Tallinnas mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja olles varasemalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud (tl 53). Nimetatud karistus on kehtiv.
4. Kohus leiab, et Marko Moorasti tegu tuleb kvalifitseerida

§ 424

lg 2 järgi, kuna Marko Moorast on mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise pannud toime korduvalt. Viru Maakohtu 04.07.2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4663 tunnistati Marko Moorast süüdi

§ 424lg 2 järgi (tl 48-52).

Nimetatud karistus on kehtiv. 8. Eeltoodust tulenevalt on Marko Moorasti tegevuses tuvastatud

§ 424lg 2 ja § 4231 süüteokoosseisu objektiivsed koosseisud.

9. Kohus on seisukohal, et Marko Moorast on kuriteod toime pannud tahtlikult, s.o kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes.

Marko Moorast oli teadlik, et tal puudub mootorratta juhtimise õigus. Samuti oli ta teadlik, et tal on narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud joove, mis ei võimalda tal sõiduvahendit juhtida. Sellele vaatamata pidas Marko Moorast vajalikuks mootorratast juhtida. Marko Moorast seadis seega sõiduvahendit juhtima asudes eesmärgiks teha seda just nimelt narkojoobe seisundis ja ilma vastava kategooria juhtimise õigust omamata. Marko Moorast oli täielikult teadlik, et ilma juhtimise õiguseta ja joobes juhtimine on lubamatu. 10. Kohus leiab, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 11.

§ 348

lg 1 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse.

§ 424

lg 2 sätestab sanktsioonina kuni 4-aastase vangistuse.

§ 4231sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse.

Kohus leiab, et

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi karistust mõistes tuleb lähtuda

§ 63

lg-s 1 sätestatust, st mõista talle karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Seda põhjusel, et Marko Moorast on ühe teoga realiseerinud mitu süüteokoosseisu.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 6 Võltsitud dokumendi kasutamise puhul arvestab kohus, et Marko Moorasti eesmärgiks Leedu Vabariigi dokumentide hankimisel oli soov ametiasutuste silmis omandada näiliselt juhtimise õigus. Marko Moorast kasutas võltsitud dokumenti ajal, kui ta juhtis sõidukit, esitades isikutunnistuse politseiametnikule. Karistuse mõistmisel joobeseisundis ja ilma juhtimise õiguseta juhtimise puhul arvestab kohus süü suurust, mida tuleb antud juhul pidada suureks. Marko Moorast asus mootorratast juhtima seisundis, kus tal oli eelkõige amfetamiini tarvitamisest tingitud joove. Marko Moorastil ei ole olnud A-kategooria juhtimise õigust. Sellele vaatamata võttis ta Tallinnast tuttava käest mootorratta ja sõitis sellega Tartusse. Seega Marko Moorasti sõitmine ei olnud juhuslik, vaid täielikult eesmärgistatud tegevus. Marko Moorastil oli plaan hilisemalt ka Tartust Tallinna tagasi sõita, et samal õhtul veel Eestist lahkuda. Seega Marko Moorasti eesmärgiks oli läbida väga pikk teekond. Selle läbimiseks tuli Marko Moorastil kasutada suure liikluskoormusega maanteid (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa) ja sõita suurtes linnades (Tallinn ja Tartu). Lisaks peab kohus oluliseks arvestada, et Marko Moorast on samaaegselt toime pannud mitu rasket liiklusalast rikkumist. Nimelt juhtis Marko Moorast mootorratast joobeseisundis. Samal ajal on Marko Moorast ületanud väga suures ulatuses kiirust. Kohtu hinnangul ilmestab ainuüksi ületatud kiiruse suurus Marko Moorasti teo ohtlikkust (vähemalt 237 km/h kohas, kus suurim lubatud kiirus oli 90 km/h ja 138 km/h kohas, kus suurim lubatud kiirus oli 30 km/h). Ainuüksi sellisel kiirusel sõitmine seab väga suurde ohtu kõik teised liiklejad. Siiski juhtis Marko Moorast mootorratast isikuna, kellel puudus vastava kategooria juhtimise õigus. See tähendab, et tal puudus igasugune nõutav väljaõpe ja kogemus. Lisaks juhtis Marko Moorast mootorratast narkojoobes olles. Kohus peab oluliseks sedagi, et Marko Moorast eiras ka politseiametniku poolt antud peatumismärguannet ja asus eest ära sõitma. Selle käigus ületas Marko Moorast veelgi enam kiirust (tunnistaja ütluste kohaselt oli Marko Moorasti esialgne fikseeritud kiirus 169 km/h, pärast seda kuni 245 km/h). Seega seadis Marko Moorast enda tegevusega ohtu väga palju erinevaid liiklejaid. Seda, et Marko Moorasti tegutsemisviis seadis ohtu väga palju inimesi, kinnitavad ka tunnistaja E. V. ütlused, kus on tunnistaja kirjeldanud Marko Moorasti poolt sooritatud ohtlikke manöövreid ja liiklusreeglite mittetäitmist (tl 3-4). Oluline on ka asjaolu, et Marko Moorast peatus lõpuks põhjusel, et mootorrattal esines tehniline rike (vabatahtlikult peatumismärguannet ei täitnud). Kohus leiab, et karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 3 mõttes ei ole võimalik arvestada puhtsüdamlikku kahetsust.

Marko Moorast on avaldanud kahetsust, kuid kohtu hinnangul on ilmselgelt tegemist kahetsusega selle eest, et Marko Moorastil tuleb vastu võtta toimepandu eest raske karistus. Marko Moorasti kahetsus sõitmise eest ei saa olla puhtsüdamlik ainuüksi põhjusel, et Marko Moorast on olnud teadlik, et juba pikemat aega puudub tal igasugune õigus mootorsõidukeid juhtida. Sellele vaatamata on ta jätkanud sõitmist, omandades enesele võltsitud dokumendid. Lisaks ei saa Marko Moorasti kahetsus olla puhtsüdamlik, kuna kohtueelses menetluses Marko Moorast enda süüd siiski täies ulatuses tunnistanud ei ole. Marko Moorasti ütlustest järelduvalt on need osaliselt ennast õigustavad ja kantud eesmärgist süüd vähendada. Kohtu hinnangul ei saa karistust kergendava asjaoluna arvestada ka Marko Moorasti poolt süü tunnistamist

§ 57lg 1 p 3 mõttes.

Siinkohal peab kohus oluliseks, et kohtueelses menetluses Marko Moorast enda süüd täielikult tunnistanud ei ole. Marko Moorast peeti kinni sündmuskohal. Karistust raskendavaid asjaolusid

§ 58mõttes kohus ei tuvastanud.

Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et Marko Moorastit on varasemalt karistatud alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest (tl 43-47). Viru Maakohtu 04.07.2018. a otsusega tunnistati Marko Moorast süüdi

§ 424lg 2 järgi, mille eest mõisteti 7 talle karistuseks 10 kuud vangistust.

Eelvangistuses viibitud aega arvestades jäi ära kandmata karistuseks 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 22.05.2017.

a otsusega mõistetud karistuse, s.o 2 aastat vangistust, võrra. Marko Moorastile mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 9 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74lg 1,2,3 alusel määrati, et kohesele ärakandmisele kuulub 3 kuud vangistust.

Ülejäänud karistust, s.o 2 aastat 6 kuud 28 päeva vangistust, ei pööratud täitmisele 3-aastase katseajaga (tl 48-52). Marko Moorast tunnistati süüdi alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest ilma vastava kategooria juhtimise õiguseta. Lisaks nähtub, et Marko Moorast põhjustas oma tegevusega liiklusõnnetuse. Marko Moorastil on kokku 7 kehtivat väärteokaristust. Karistused rahatrahvide näol on Marko Moorastile määratud liiklussüütegude eest, aga ka narkootiliste ainete tarvitamise ja pisivarguste eest. Kõik rahatrahvid on tasumata (tl 43-47). Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke. Kohtu hinnangul on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobe seisundis üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi. Mootorsõiduki juhi kohustuseks rakendada liikluses kõrgendatud tähelepanelikkust, et minimaliseerida temast lähtuvat või lähtuda võivat ohtlikkust, eesmärgiga vältida igasuguse kahju tekitamist nii endale kui ka teistele liiklejatele. Juhtides sõidukit aga seisundis, kus reageerimiskiirus ja -võime, nagu ka tähelepanuvõime on oluliselt vähenenud, on seeläbi seatud ohtu kõigi liiklejate elu ja tervis ning nende vara. Seega tuleb pidada mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes äärmiselt ohtlikuks teguviisiks ning seda isegi juhul, kui ei ole lõplikult realiseerunud joobes juhtimisest tulenev oht ja kõrvalised isikud või kaasliiklejad saanud vigastada või teiste isikute vara kahjustada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Marko Moorasti puhul on kohaseks karistusliigiks

§ 348

lg 1 järgi vangistus alammäära lähedal, s.o 3 kuud vangistust, ning

§ 424lg 2 ja § 4231 järgi vangistus keskmises määras, s.o 2 aastat.

Kohus leiab, et Marko Moorasti puhul on võimalik rakendada

§ 64lg-st 1 tulenevat võimalust lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga.

Seega tuleb Marko Moorastile mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Mõistetud liitkaristust tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra, s.o 8 kuud vangistust. Seega Marko Moorastile tuleb lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta 4 kuud vangistust. Kuna Marko Moorast on kuriteod toime pannud katseajal, tuleb

§ 65

lg 2 alusel suurendada Marko Moorastile kuritegude eest mõistetud karistust Viru Maakohtu 04.07.2018.a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-4663 mõistetud liitkaristuse, s.o 2 aastat 6 kuud 28 päeva vangistust, võrra. Marko Moorastile tuleb liitkaristuseks mõista 3 aastat 10 kuud 28 vangistust. Marko Moorasti suhtes on kohaldatud tõkendit vahistamine (tl 65-70). Marko Moorast peeti kinni 15.06.2020. a (tl 26-28).

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvestada Marko Moorasti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning Marko Moorasti karistuse kandmise aja alguseks tuleb lugeda tema kinnipidamise aeg, s.o 15.06.

1. a. Tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud kohtueelses menetluses 97,20 eurot (tl 33), 75,60 eurot (tl 73) ja 103,20 eurot (tl 97) ning kohtumenetluses 129,60 eurot. Kokku 405,60 eurot. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe seisundi tuvastamise kulu 211 eurot (tl 19) ning ekspertiisikulu 77 eurot (tl 85 pöördel) ja 95 eurot (tl 41). Kokku 383 eurot. 8 Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.
2. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2020.a) määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 876 eurot. Menetluskulud kokku on 1664,60 eurot. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Marko Moorastilt. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn kohtunik 9