Obsah (5)

§ 121§ 74§ 120§ 75§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-2086 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Tõlk Tiina Mõts

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati 6-kuulise vangistusega.

§ 74lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 14.08.2019.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud ja 27 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 14.08.2019. a otsusega karistati I. Muravkinit

§ 120lg 1 ning § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest.

Tartu Maakohtu 30.04.

1. a otsus jõustus 16.05.2020, I. Muravkini karistuse kandmise algusajaks loeti 12.01.2020 ja karistuse tähtaeg saabub 09.07.
3. Tartu Vangla esitas 11.05.2021 Tartu Maakohtule I. Muravkini vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla ei 1 toeta I. Muravkini tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 2.
4. I. Muravkinit on kriminaalkorras karistatud 7 korda (kehtivaid karistusi on 2) ja ta kannab vanglas karistust
5. korda. I. Muravkinit on varem karistatud salajase varguse, alkoholi ebaseadusliku käitlemise ja tootmise, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, ähvardamise ning kehalise väärkohtlemise eest. Varasemate kuritegude soodustegurid olid majandusliku kasu saamine, halb probleemide lahendamise oskus ja sõltuvusainete tarvitamine. Praegu kannab I. Muravkin vangistust kehalise väärkohtlemise eest, mille soodustegurid samuti on halb probleemide lahendamise oskus ja sõltuvusainete tarvitamine. 2.
6. I. Muravkin viibib vanglas alates 12.01.2020, tal pole kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja ta suhtub ametnikesse viisakalt. Praeguse vangistuse ajal on I. Muravkiniga vesteldud pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamise teemal, mille tulemusel ta sai aru alkoholi kahjulikkusest ja perevägivalla tagajärgedest ning mõistis, et käitus valesti. Samas oli I. Muravkin vestluses kohati tagasihoidlik ja tuleviku osas polnud tal veel kindlaid vaateid. Muudes taasühiskonnastavates tegevustes pole I. Muravkinil olnud võimalik osaleda. Individuaalses täitmiskavas on ettenähtud osalemine sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, töötamine ja riigikeele õpe, kuid COVID-19 piirangute tõttu vanglas ja sekkujate suure koormuse tõttu pole I. Muravkin sotsiaalprogrammis osalenud ega riigikeelt õppinud. I. Muravkinist sõltumatute asjaolude tõttu pole ta ka töötanud. 2.
7. I. Muravkin on ohtlik avalikkusele ja kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule. Oht seisneb konflikti olukorras vägivalla kasutamises või vägivallaga ähvardamises ning mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises. Oht on kõige tõenäolisem, kui tekib konflikti olukord, mida I. Muravkin ei suuda vägivallata lahendada, ja kui ta otsustab alkoholijoobes mootorsõidukit juhtida. 2.
8. Eluasemest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest I. Muravkin elas enne vangistust koos oma elukaaslasega Tartu linnas Anne 90-34, kus ta pani elukaaslase vastu korduvalt toime kuritegusid. I. Muravkin ei soovi ennetähtaegselt vanglast vabaneda ja soovib kanda karistusaja lõpuni, mistõttu ei avaldanud ta praegu oma vabanemisjärgset elukohta. 2.
9. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest I. Muravkini viimane lähedane inimene oli elukaaslane, kelle vastu I. Muravkin pani korduvalt toime kuritegusid. Kui menetleti I. Muravkini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilisele valvele allutamisega, avaldas I. Muravkini elukaaslane, et I. Muravkin on kergesti mõjutatav seltskonna poolt, kellega ta suhtles enne vangistust, ja et vägivaldse käitumise põhjus on alkoholi kuritarvitamine. Arvestades, et I. Muravkin ei soovi pärast vanglast vabanemist naasta endisesse elukohta, võib eeldada, et suhted elukaaslasega on katkenud. I. Muravkini sõnul pole tal sõpru, vaid on tuttavad ning ta pole mõjutatav, vaid mõtleb asjad oma peaga läbi. 2.
10. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest I. Muravkin on pannud alkoholijoobes korduvalt toime kuritegusid ning teda on karistatud muu hulgas alkoholi ebaseadusliku käitlemise ja tootmise eest. I. Muravkini hinnangul pole tal alkoholiga probleeme, vaid probleemid tekivad pärast alkoholi tarvitamist. Väidetavalt saab ta alkoholita elada. I. Muravkin läbis
11. aastal sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning pöördus
12. aastal programmi „Kainem ja tervem Eesti“, kuid jätkas siiski alkoholi kuritarvitamist. Praeguse vangistuse ajal pole I. Muravkinil olnud võimalik osaleda riskimaandavas tegevuses seoses alkoholiga. 2 2.
13. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest I. Muravkinil on puudulik probleemide lahendamise oskus, mis väljendub selles, et ta muutub konflikti olukordades vägivaldseks ning otsustab majandusliku kasu saamise eesmärgil tulu teenida illegaalselt. Kuigi I. Muravkin väljendab kahetsust toime pandud kuritegude pärast, ei suuda ta elada seaduskuulekalt. I. Muravkin saab aru, et peab midagi muutma, kuid ei oska välja tuua, mida täpsemalt. 2.
14. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest I. Muravkin on korduvalt toime pannud majandusalaseid, varavastaseid, avaliku korra vastaseid ja vägivaldseid kuritegusid ning korduv kuritegude toimepanemine viitab sellele, et tal on tekkinud kriminaalset eluviisi pooldav elustiil. I. Muravkin on viibinud kriminaalhooldusel 4 korda, kusjuures viimase kriminaalhoolduse ajal 30.08.2019 – 16.05.2020 oli tal probleeme käitumiskontrolli nõuete täitmisega ja ta pani toime uue kuriteo, mille eest ta kannab praegu vangistust.
15. aastal tehtud AUDIT-testi kohaselt on I. Muravkini alkoholi tarvitamise tase tema vaimset ja füüsilist tervist kahjustav. 2.
16. Tööst ja majanduslikust toimetulekust tuleneb risk, sest I. Muravkini majanduslik olukord on halb. Ta vahetas tihti töökohti ning teda on karistatud salajase varguse ja majandusliku kasu saamise eesmärgil alkoholi tootmise eest. Samuti on I. Muravkinil täitemenetlusi kogusummas 23 734,26 eurot, tal pole kindlat töökohta ja pole teada, kas keegi on nõus teda vabaduses toetama. Pole teada, kas I. Muravkin saab pärast vanglast vabanemist töövõimetustoetust. Kuna ajaga nõuded suurenevad, kuid sissetulek on ebakorrapärane, võib nõuete tasumine olla raskendatud. 2.
17. Seoses I. Muravkini hariduse, tervise ja emotsionaalse seisundiga riske ega ohtlikkust pole. 2.
18. Juhul, kui kohus otsustab I. Muravkini vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata I. Muravkinile katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile 6 kuuks.

§ 75lg 2 p-de 2 ja 4 alusel panna I.

Muravkinile katseajaks täiendavad kohustused hoiduda alkoholi tarvitamisest ja otsida endale töökoht või omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Valdo Gerassimov teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi I. Muravkini tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas kirjaliku seisukoha, milles ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist.
2. Kohtuistungil ütles I. Muravkin, et ei soovi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, sest karistusaja lõpuni umbes 1 kuu ja tal pole praegu kindlat elukohta. Elukoha otsimisega tegeleb tugiisik. I. Muravkin nõustus, et kohus jätab kindla elukoha puudumise tõttu ta ennetähtaegselt vabastamata. Kohtu seisukoht
3. I. Muravkin kannab alates 12.01.2020 vangistust teise astme kuritegude (

§ 120

lg 1 ning § 121 lg 2 p-d 2 ja 3) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. I. Muravkin on talle mõistetud 1 aasta 5 kuu ja 27 päevasest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära veidi enam kui 1 aasta ja 4 kuud (s.o rohkem kui 3 poole) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 6.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt pole I. Muravkini vabanemisjärgne elukoht teada. Kohtuistungil ütles I. Muravkin, et tal pole vabaduses kindlat elukohta ja selle otsimisega tegeleb tugiisik. Kohus märgib, et kuna eelnevast tulenevalt pole I. Muravkini ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused täidetud, tuleb ta jätta vältimatult ennetähtaegselt vanglast vabastamata. Ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste kontrollimine pole põhjendatud. (allkirjastatud sigitaalselt) 4