Obsah (13)

§ 215§ 121§ 141§ 64§ 68§ 74§ 75§ 78§ 21§ 16§ 56§ 266§ 218

Kriminaalasi nr 1-20-9483 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. märts 2021. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-9483 (20278001695) Kohtunik Rai

§ 215

lg 2 p 2, § 121 lg 2 p 2 ja § 141 lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Ringkonnaprokurör Tatjana Tamm Süüdistatav ARLIS RATASSEPP Isikukood: 39909033529; elukoht: XXX; e-post: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; XXX; töökoht: XXX. Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus. Väärteokorras 8 kehtivat karistust. Tõkend: puudub. Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa Kohtuistungi toimumise aeg 4. märts 2021. a RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Arlis Ratassepp

§ 215lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada Arlis Ratassepp

§ 121lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Arlis Ratassepp

§ 141

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõista Arlis Ratassepale liitkaristuseks, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, 3 (kolm) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3, s.o 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust, võrra ja mõista Arlis Ratassepale lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 4 (neli) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Arlis Ratassepa eelvangistuses viibitud aeg 12.13.09.2019. a, s.o 2 (kaks) päeva. Arlis Ratassepa ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 2 (kaks) aastat 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.

§ 74

lg 2 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 2 (kaks) aastat vangistust, ei pöörata täitmisele, kui Arlis Ratassepp ei pane 3 (kolme)-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid, st 1) elab kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Arlis Ratasseppa käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldusametniku määratav sotsiaalprogramm. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata Arlis Ratassepp kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. elukohajärgse

§ 78p 1 kohaselt lugeda katseaja alguseks kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 31.03.2021.a. Kr

MS § 414 lg 1, 2 alusel lugeda koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse aja alguseks Arlis Ratassepa vanglasse saabumise aeg. 2 Kohus saadab Arlis Ratassepale teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg-le

1. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel Arlis Ratassepalt välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha 1460 (üks tuhat nelisada kuuskümmend) eurot, riigi õigusabi kulu 374 (kolmasada seitsekümmend neli) eurot 04 senti ja ekspertiisikulu 2494 (kaks tuhat nelisada üheksakümmend neli) eurot 50 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et Arlis Ratassepal on õigus tasuda menetluskulud kogusummas 4328 (neli tuhat kolmsada kakskümmend kaheksa) eurot 54 senti ositi 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS). Viitenumber menetluskulude tasumisel on
2. Selgitusse tuleb märkida „1-20-9483, menetluskulud, Arlis Ratassepp“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda menetluskulud summas 2868 (kaks tuhat kaheksasada kuuskümmend kaheksa) eurot 54 senti. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde 3 CD-R plaati 31.03.
3. a Häirekeskuse kõnesalvestisega, 09.02.
4. a Häirekeskuse kõnesalvestistega ja politsei vormikaamera salvestisega, CD-plaat 12.09.
5. a Häirekeskuse kõnesalvestistega ning DVD-R plaat alla 14-aastase tunnistaja ütluste salvestisega. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõenditeks olevad jope ja aluspüksid. KrMS § 4081 lg 3 alusel avalikustada kohtuotsuse sissejuhatus, resolutiivosa ilma kannatanu teavitamise alajaotuseta ja kohtuotsuse põhiosast p 1.1 – 1.2, 2.1 – 2.9, 3.1 – 3.3, 3.5 – 3.6, 4.1 – 4.2, 5,
6. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool, v.a prokurör esitada apellatsiooni. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. 3 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I SÜÜDISTUSE SISU 1.1 Arlis Ratassepale on esitatud süüdistus

§ 215lg 2 p 2 järgi selles, et tema 12.09.2019.

a kella 03:00 ajal XXX linnas XXX asuval töökoja territooriumil grupis koos E. P. ga võttis võõra asja omavolilise kasutamise eesmärgil AS-ile L. XXX kuuluva veoauto Volvo FH, registreerimisnumbriga XXX , koos järelhaagisega, kogumaksumusega 77 000 eurot, millega sõitis XXX linnast XXX maakonda ning seejärel Tartu linna XXX tänavale, kus jättis veoauto maha XXX maja juurde. Kogu teekonnal juhtis veoautot Arlis Ratassepp. 1.2 Arlis Ratassepale on esitatud süüdistus ka

§ 121

lg 2 p 2 järgi selles, et tema 09.02.2020.a kella 01:45 paiku lõi XXX maakonnas XXX kortermaja koridoris XXX O. R. XXX Ü. J. i vähemalt ühe korra rusikaga vasaku silma piirkonda, millise tegevuse tagajärjel sai Ü. J. tervisekahjustuse – silmalau ja silmaümbruse kontusiooni. II KOHTU SEISUKOHT 2.1 Kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et Arlis Ratassepa süü

§ 215

lg 2 p 2, § 121 lg 2 p 2 ja § 141 lg 1 järgi toime pandud kuritegudes on tõendatud. Esmalt analüüsib kohus Arlis Ratassepale esitatud süüdistust

§ 215

lg 2 p 2 järgi, seejärel süüdistust

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning pärast seda süüdistust

§ 141lg 1 järgi.

Süüdistus

§ 215lg 2 p 2 järgi 2.2 Kannatanu AS L.

XXX esindaja M. M. ütlustest nähtub, et AS-ile L. XXX kuulub metsaveok Volvo FH, registreerimisnumbriga XXX . Veokil on ka haagis Matek, registreerimisnumbriga XXX . Veokiga sõidavad kaks autojuhti: S. S. ja M. M. . Nad lukustavad auto ja jätavad võtme peidukohta autost väljas. 12.09.

1. a sõitis M. M. kella 09:00 ajal Tartust XXX le ja märkas, et aadressil XXX nimetatud sõidukit ei ole. Ta ei osanud esiti midagi kahtlustada, arvas, et autojuht on sõiduki mujale parkinud. Kella 09:30 ajal tuli autojuht aga kontorisse ja küsis, kus auto on. M. M. vaatas positsioneerimissüsteemist ning nägi, et auto asub aadressil XXX, Tartu. Ta helistas kohe politseisse, kes lubas patrulli kohale saata. Mõne aja pärast helistas politsei, et auto on leitud (tl 95-97). Eelnevat kinnitavad tunnistaja S. S. ütlused. S. S. ütluste kohaselt jõudis tema 11.09.
2. a kella 23:00-23:30 paiku XXX le. Ta tuli tööülesannete täitmiselt AS-ile L. XXX kuuluva metsaveo autorongiga (registreerimisnumbriga XXX ). Ta parkis auto töökoja õuele ja lukustas uksed. Võtmed pani ta juhipoolse kabiiniotsa õhupaagi peal olevasse n-ö pesakesse. Siis sõitis ta oma isikliku autoga koju. Kui ta 12.09.
3. a hommikul kella 09:00-09:30 tagasi töökotta jõudis, siis oli autorong kadunud. Koos ülemusega jälgimissüsteemi kontrollides selgus, et autorong oli aadressil XXX, Tartu. Nad läksid kohapeale. Seal tegutsesid juba politsei ja ekspert (tl 99-100). Eelkirjeldatud ütlustega on kooskõlas juhtumi nr 3100,19,0542733 väljavõte. Sellest nähtuvalt registreeriti 12.09.
4. a politsei menetlussüsteemis M. M. poolt tehtud kuriteoteade (juhtum nr 3100,19,0542733), mille kohaselt oli varastatud AS-ile L. XXX kuuluv auto. Nimetatud auto oli 11.09.
5. a kell 23:00 pargitud aadressile XXX , XXX , kuid 4 12.09.
6. a hommikul seda seal enam ei olnud. Teataja nägi sõiduki jälgimissüsteemist, et sõiduk asub aadressil XXX, Tartu. Juhtumi nr 3100,19,0542733 väljavõttest nähtub, et 09:40 leidis kohale läinud politseipatrull kuriteoteates märgitud sõiduki seismas XXX, Tartu juures (tl 94). Juhtumi nr 3100,19,0542733 väljavõttest järeldub, et kui politseipatrull kella 09.40 ajal jõudis aadressile XXX , Tartu, siis istus AS-ile L. XXX kuuluva järelhaagisega veoauto Volvo FH kabiinis juhikohal E. P. (tl 94). Sellega on kooskõlas kannatanu AS L. XXX esindaja M. M. ütlused, mille kohaselt leidsid nad hiljem sõiduki kabiinist ja andsid politseile teiste asjade seas üle ka pruuni värvi rahakoti, milles oli ID-kaart E. P. nimele (tl 101-102). Seda kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, milles teiste hulgas vaadeldi ka pruuni ja musta värvi rahakotti koos E. P. ID-kaardiga (tl 104-108). E. P. ei ole AS-ile L. XXX kuuluva veoauto võtmist ja sellega sõitmist eitanud. Samuti on ta tunnistanud, et politseipatrulli kohale jõudmisel viibis ta selles sõidukis. E. P. ütlustest nähtub, et 11.09.
7. a õhtul kuskil kella 23:00 ajal läks ta koos oma tuttava Arlis Ratassepaga töökoja hoovi (mis asub aadressil XXX , XXX ). Neil ei olnud ööseks kuskile jääda ning nad tahtsid kontrollida, kas garaažiuksed on kinni. Garaažiuksed olid kinni, kuid nad avastasid, et ühe veoauto uksed olid lukustamata ja selle võtmed olid juhipoolse bensiinipaagi peal. E. P. teadis, et veoauto kuulub ASile L. . Nende esialgne plaan oli jääda veoautosse ööbima. Arlis Ratassepal tekkis aga idee, et võiks veoautoga sõitma minna. Arlis Ratassepp istus kohe rooli. Nad sõitsid XXX linnast XXX külla, sealt edasi Tartusse. Nad sõitsid Tartusse, kuna Arlis Ratassepal oli vaja hommikul kooli minna (s.o XXX tänaval asuvasse XXX). Arlis Ratassepp parkis veoauto kooli kõrval asuvasse parkimisplatsile. Kella 08:30-ks läks Arlis Ratassepp koos J. T. iga kooli. E. P. jäi veoautosse ootama, kuni neil tunnid lõppevad. Mingil hetkel tuli politsei ja viis neid kõiki politseijaoskonda selgitusi andma (tl 116-119). Seda, et E. P. tegutses koos Arlis Ratassepaga kinnitavad lisaks E. P. ütlustele ka juhtumi nr 3100,19,0542733 väljavõte. Selle kohaselt väitis E. P. sündmuskohale saabunud politseipatrullile, et sõidukiga oli kohale sõitnud Arlis Ratassepp, kes tol hetkel pidi aga viibima koolis, kusjuures kella 09:58 ajal leidis politseipatrull ka Arlis Ratassepa (tl 94). Seda kinnitab ka isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti Arlis Ratassepp kinni 12.09.
8. a kell 09:58 aadressil XXX, Tartu linn (tl 120-122). E. P. ütlused ei ole täies ulatuses kooskõlas Arlis Ratassepa ütlustega, s.o peamiselt osas, kelle idee oli AS-ile L. XXX kuuluv veok võtta, kes ja millal roolis istus. Vaatamata sellele on E. P. ja Arlis Ratassepa ütlused teo koosseisuliste tehiolude osas siiski kattuvad ja selles osas tõendina usaldusväärsed, s.o kooskõlas teiste tõenditega ja eluliselt usutavad. Süüdistatav Arlis Ratassepa ütluste kohaselt sai ta 11.09.
9. a XXX l Olerexi tanklas kokku E. P. ga. Nad istusid natuke tankla sees ja jõid seal kohvi, ajasid juttu. Kell 22:00, kui tankla pandi kinni, nad lahkusid sealt. Nad läksid kesklinna, kõndisid. Kuskil kella 01:00 paiku istusid nad Swedbanki ruumis soojas. Seal istudes nägi E. P. G4S autot ja tahtis seda ära ajada. Ta ütles, et tahab käia naise juures, kes elab kuskil XXX s. E. küsis, kas Arlis Ratassepp oskab autot käima panna. Arlis Ratassepp ütles, et ei oska ja kaasa ei tule. E. P. helistas G4S-i ja politseisse, öeldes viimasele, et G4S mees on purjus ja istub autos. Politsei kohale ei tulnud ning nad läksid uuesti Swedbanki ruumi. Siis tahtis E. minna oma töökoja juurde, mis asub XXX l üle raudtee. Ta ütles, et teab, kus töökojaruumi võti asub, ja arvas, et nad võiks töökojas natuke magada. Nad jõudsid kohale, kuid võtit ei olnud. Nad kõndisid umbes 5-10 minutit töökoja juures. Siis tekkis E. l plaan reka juurde minna. Ta ütles, et teab, kus võtmed on. E. võttis need kabiini ja esimese käru vahelisest kohast, kuskilt juhtmete alt. E. juhtimisel sõitsid nad XXX, kus elas E. naine. Too kaasa ei tulnud. Siis sõitsid nad tagasi XXX le. E. juhtis jälle. XXX lt edasi sõitsid nad E. vanasse elukohta kuskil XXX 5 külje all. Sealt edasi läksid nad XXX ning seisid seal natuke aega. XXX s istus rooli Arlis Ratassepp ja nad hakkasid Tartusse sõitma, sest Arlis Ratassepp pidi hommikul kooli minema. Tartus sõitsid nad XXX tänava kooli juurde. Auto jätsid nad sinna ja läksid vastu sõbrale J. ele. E. rääkis talle, kuidas nad autoga ringi trippisid. Pärast kella 08:00 läks Arlis Ratassepp tundi. E. P. lubas senikaua autos istuda, võtmed jäid tema kätte. Koolis kutsuti Arlis Ratassepp tunnist välja ja politsei pidas ta kinni (123-125). Arlis Ratasseppa ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja A.-L. A. i ütlused, kes oli 12.09.
10. a E. P. tüdruksõber. A.-L. A. i ütluste kohaselt oli ta septembrikuus, täpset kuupäeva ei mäleta, külas oma ema juures XXX külas. Kuskil 1-3 ajal öösel kuulis ta läbi une, et keegi kolistab rõdul ja hõikab tema nime. Vaatama minnes nägi ta, et rõdul on E. P. , kes tahtis tuppa saada, et viia tüdruk endaga kaasa sõitma. E. P. ütles A.-L. A. ile, et temaga on kaasas ka Arlis Ratassepp. Tüdruk keeldus. Kui tüdruku kohale tulnud vanemad lubasid politseisse helistada, E. P. lahkus (tl 109-111). Samuti haakuvad Arlis Ratassepa ja tunnistaja A.-L. A. i ütlustega kannatanu AS L. XXX esindaja M. M. poolt politseile üle antud väljavõte AS-ile L. XXX kuuluva veoauto teekonnast ajavahemikus 11.09.
11. a kell 23:00 kuni 12.09.
12. a kell 11:
13. Selle järgi on viidatud ajavahemikul sõidetud sõidukiga XXX sse, XXXe, siis tagasi XXX le ning seejärel XXX ja XXX kaudu Tartusse (tl 103). Eeltoodust tulenevalt on kogutud tõenditega veenvalt tuvastatud, et Arlis Ratassepp koos E. P. ga võttis 12.09.
14. a kella 03:00 ajal XXX linnas XXX asuva töökoja territooriumilt ilma omaniku/valdaja loata, st omavoliliselt, AS-ile L. XXX kuuluva järelhaagisega veoauto Volvo FH, registreerimisnumbriga XXX . Samuti kinnitavad tõendid usaldusväärselt, et E. P. ja süüdistatav Arlis Ratassepp sõitsid selle veoautoga XXX linnast esmalt, seejärel uuesti XXX le ning peale seda XXX ja XXX kaudu Tartusse XXX tänavale. Pärast seda Arlis Ratassepp lahkus, jättes veoauto maha XXX maja juurde. Kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita, et Arlis Ratassepal ja E. P. l oleks olnud sõidukiga muud kavatsused kui selle ajutine kasutamine. Nii Arlis Ratassepa, kui ka E. P. ütluste kohaselt soovisid nad kohta, kus veeta öö, hiljem lisandus sellele soov kasutada sõidukit selle funktsionaalse sihtotstarbe kohaselt, st sõitmiseks. Seega oli nende tahe suunatud üksnes sõiduki enda jaoks sel hetkel kasulike omaduste tarbimisele, mitte aga sõiduki kui sellise omastamisele. Sellega leiab kohus, et Arlis Ratassepa tegevuses on tuvastatud

§ 215

lg-s 1 toodud objektiivse koosseisu tunnused, s.o võõra vallasasja omavoliline ajutine kasutamine. 2.3 Kuna Arlis Ratassepp ja E. P. panid teo toime ühiselt ja kooskõlastatult (kaastäideviijatena

§ 21

lg 2 järgi), tarbides mõlemad sõiduki kasulikke omadusi, siis on Arlis Ratassepa teos kvalifitseeriva tunnusena ka grupiviisilisus (

§ 215lg 2 p 2).

2.4 Kohus on seisukohal, et subjektiivsest küljest pani Arlis Ratassepp oma teo toime tahtlikult, s.o kavatsetult (

§ 16lg 2).

Arlis Ratassepp teadis, et ta kasutab enda jaoks võõrast (st mitte endale, vaid teisele isikule kuuluvat) sõidukit (vallasasja) ilma, et tal oleks selleks omaniku/valdaja nõusolekut. Tõendid kinnitavad, et Arlis Ratassepp teadis sedagi, et sõiduk on võõras ka E. P. le, kel samuti ei olnud sõiduki kasutamiseks omaniku/valdaja luba. Ometi tegutses Arlis Ratassepp koos E. P. ga sihipäraselt (kõndis XXX kesklinnast töökoja juurde, sisenes selle territooriumile, otsis sõiduki võtmeid jne) ja asus autot kasutama. 2.5 Kohus ei tuvastanud Arlis Ratassepa tegevuses õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 6 Süüdistus

§ 121lg 2 p 2 järgi 2.6 Kannatanu Ü.

J. i ütluste kohaselt tarvitas ta 08.02.

1. a koos Arlis Ratassepa ja V. T. ga alkoholi aadressil XXX. Pärast südaööd, kuskil 01:45 ajal ütles Arlis Ratassepp, et Ü. J. olevat tema XXX XXX t lükanud. Ü. J. ütles, et ei ole seda teinud, ning mõtles, et läheb sealt minema. Kui Ü. J. jõudis koridori, tuli Arlis Ratassepp talle järgi ja lõi ühel korral talle rusikaga vasakule silma piirkonda. Pärast seda läks Arlis Ratassepp tuppa tagasi ja pani ukse lukku. Ü. J. läks trepikoja keldrisse ja mingi aja pärast tuli politsei (tl 130-131). Kannatanu ütlustega on kooskõlas tunnistaja V. T. ütlused. V. T. ütluste kohaselt oli ta juba 07.02.
2. a õhtust saati Arlis Ratassepa pool XXX. 08.02.
3. a hommikul läksid Arlis Ratassepp ja O. R. Tartusse tööle. V. T. , tema XXX S. S. ja Ü. J. jäid nende juurde. Nad käisid poes, ostsid süüa juua, sh alkoholi, ja hakkasid koos Ü. J. iga jooma. Kuskil poole või kolmveerand kaheksa ajal tulid Arlis Ratassepp ja O. R. Tartust koju. O. R. sai Ü. J. i nähes pahaseks, kuna too oli taaskord purjus. O. R. hakkas Ü. J. i peale karjuma, et kasi siit välja. Ü. J. ütles, et tema ei lähe kuskile, vaid magab voodis end kaineks. Nende sõnelus kestis ligi 15 minutit. Mingil hetkel viskas Arlis Ratassepal vist kopsu üle maksa ja ta lükkas Ü. J. i korterist välja. Selle tagajärjel kukkus Ü. J. vastu koridori seina maha ja kukkus peaga vastu põrandat. Ü. J. oli koridori põrandal selili maas ja oli näha, et ta lõi oma pea kõvasti ära – tal oli kuklas väike haav, mis veidi veritses. Sel ajal, kui Ü. J. seal maas lamas, lähenes talle Arlis Ratassepp ning hakkas teda rusikatega näkku peksma. Arlis Ratassepp lõi umbes 3-4 korda. Siis tuli O. R. vahele ja tõmbas Alis Ratassepa Ü. J. i pealt ära. Ü. J. jäi koridori põrandale istuma, teised läksid tuppa tagasi ning keerasid korteri ukse lukku. Ü. J. hakkas uksele koputama ja nõudis tuppa saamist. Teda tuppa aga ei lastud. Vahepeal käis Ü. J. kuskil ära, kuid tuli tagasi. Kuskil kella 12 paiku õhtul lasi O. R. Ü. J. i korraks tuppa. Nende vahel läks uuesti sõneluseks. Ü. J. läks XXX R. tuppa, et küsida, kas ta võib korterisse jääda. Ü. J. ei jõudnudki midagi veel küsida, sest O. R. tuli ja lükkas ta korterist välja. Mingil hetkel tuli politsei ja leidis Ü. J. i keldrist (tl 133-135). Tunnistaja S. S. i ütlustest nähtub, et O. R. korteris viibisid tema, V. T. , Ü. J. ja O. , Arlis ning XXX Ratassepp. O. R. tuli tol päeval õhtuse bussiga Tartust töölt. Kui O. R. koju jõudis, hakkas trall pihta. Nad kõik hakkasid seal jooma – õlut, siidrit, rummi. Ühel hetkel hakkas Ü. J. Arlis Ratassepa ja O. R. ga ülbitsema, nt kutsus O. t litsiks. O. R. palus mitu korda, et Ü. J. ära läheks, aga Ü. J. ei kuulanud ega läinud kuhugi. Keegi viskas Ü. J. i välja, kes täpselt, enam ei mäleta. Ü. J. hakkas väljaviskamise ajal vastu, kuid ta õnnestus korterist välja saada. Ü. J. hakkas ukse taga kopsima ja palus sisselaskmist. Vahepeal tehti talle uks lahti. Toas hakkas Ü. J. aga hoopis Arlis Ratassepaga tüli norima. Mingil hetkel viskas Arlis Ratassepp Ü. J. i uuesti korterist välja trepikotta. Kuna uks oli lahti, siis oli näha, et trepikojas kukkus Ü. J. kohe põrandale pikali ja Arlis Ratassepp hakkas teda peksma. Arlis Ratassepp lõi teda rusikatega näkku, mitu korda. Keegi seltskonnast läks veel Arlis Ratassepale ja Ü. J. ile vahele. Arlis Ratassepp tuli pärast löömist tuppa ja uks pandi lukku. Ü. J. jäi trepikotta. Ü. J. käis vist pärast löömist veel paar korda uuesti korteri ukse taga – ta tahtis korterist oma asju saada. Talle vist antigi need asjad (tl 145-146). Tunnistaja XXX Ratassepa ütlustest ilmneb, et kui nad elasid veel XXXl, olid nende juures V. T. , V. T. XXX, lisaks üks XXX kaudu. Ü. J. pidi kuhugi minema. Siis tuli XXX ka töölt koju. Hiljem tuli Ü. J. , uks oli juba siis lukus. Ta hakkas seal karjuma ja kopsima, et laske mind tuppa. Ü. J. oli purjus. Tal oli silm (näitab parema silma suunas) sinine. XXX läks ukse peale ja küsis mida ta tahab sealt, ütles, et ei lase teda tuppa, kui ta täis on. XXX ütles et kui sa tuled praegu tuppa, siis sa lähed magama. Ü. J. oli sellega nõus, aga kui XXX tegi ukse lahti, siis tuli Ü. J. XXX tuppa. Ta vaatas seal igal pool ringi. Siis ütles XXX , et miks sa minu toas oled. Ü. J. ütles, et tema tahab Arlis Ratasseppa kätte 7 saada. XXX käskis Ü. J. il enda toast välja minna. Ü. J. keeldus. XXX tõukas teda, et Ü. J. tema toast välja läheks. Siis võttis Ü. J. XXX riietest kinni ja raputas. Arlis Ratassepp tuli vahele ja viskas Ü. J. i toast välja (tl 136-141). Tunnistaja O. R. ütlustest selgub, et veebruarikuus tuli ta Tartust töölt, jõudis koju kuskil kella 20:00 paiku. XXX Arlis Ratassepp oli koos temaga. Arlise sõber V. T. ja tema XXX S. S. tulid neile bussijaama vastu. Kui nad koju jõudsid, siis Ü. J. magas elutoas. Ta oli koos V. T. ga päev otsa joonud. XXX oli oma toas. Kui Ü. J. lõpuks ärkas – ta oli ärgates ikka veel purupurjus –, siis oli ta ärritunud ja tahtis ta teada, kus tema alkohol on. O. R. ütles Ü. J. ile, et võta oma viimased asjad ja mine ära oma koju – neil oli varasem kokkulepe, et kui Ü. J. joob, siis ta ei tule O. R. korterisse, vaid on oma kodus. Selle peale sai Ü. J. veel pahasemaks ja siis hakkas jauramine pihta. Ü. J. solvas O. R. a. O. R. l viskasid need solvangud üle ja ta palus, et Ü. J. otsiks kellegi, kes saaks ta ära viia – Ü. J. elas XXXlt kuskil 8-9 km kaugusel XXX külas. O. R. ja V. T. viskasid Ü. J. i korterist välja. Pärast seda oli Ü. J. tund aega kusagil ära ja ilmus siis uuesti korteri ukse taha. Ü. J. ütles, et ta ei saanud autot ja küsis, kas ta saab öömajale jääda. O. R. lasi Ü. J. i uuesti korterisse. Ü. J. hakkas Arlis Ratassepa kallal võtma, et too on täiskasvanud inimene, kuid elab O. R. kulul. Mingil hetkel läks Ü. J. välja ja O. R. keeras ukse lukku. Veidi aja pärast oli Ü. J. uuesti ukse taga, kolkis ja tahtis tuppa saada. Ü. J. ütles, et võtab oma viimased asjad ja läheb ära. O. R. lasi ta kolmandat korda korterisse. Ü. J. jooksis kööki Arlis Ratassepa juurde nokkima, sõimama – nad ei saa omavahel eriti läbi. Mingil hetkel kuulis O. R. , kuidas XXX oma toas palus Ü. J. i, et mine palun siit ära. XXX Ratassepp nuttis. O. R. läks vaatama, mis toimub. Ta võttis koos Arlis Ratassepaga Ü. J. i riietest kinni ja viisid korteriukse suunas, et ta välja visata. O. R. tegi ukse lahti ja Arlis Ratassepp lükkas Ü. J. i välja. Pärast seda sulges O. R. kiiresti ukse ja keeras lukku. Ü. J. hakkas uuesti ukse taga kolkima, siis kutsusid nad politsei. Politsei leidis Ü. J. i keldrist (tl 142-144). Sündmuse kohta andis ütlusi ka süüdistatav Arlis Ratassepp. Ka Arlis Ratassepp kinnitas, et 08.02.
4. a õhtul tuli ta koos XXX O. R. ga Tartust XXXle. Nad jõudsid koju kuskil 19:45 paiku. V. T. ja tema XXX S. tulid neile bussi vastu. V. T. ütles, et Ü. J. magab kodus, nad olid päeval koos nende korteris joonud. Korterisse jõudes Ü. J. magas. V. T. pakkus ka Arlis Ratassepale alkoholi, millega Arlis Ratassepp nõustus. Ta hakkas koos V. T. ga alkoholi tarvitama. Kuskil 1015 minuti möödudes ärkas Ü. J. üles. Mingi aja möödudes hakkas Ü. J. tüli norima, algul Arlis Ratassepaga, siis ka V. T. ga. O. R. kuulis seda ja tuli vaatama, mis toimub. O. R. ütles Ü. J. ile, et kui talle ei meeldi, siis võtku ta oma asjad ja mingu ära. Ü. J. hakkas siis O. R. a litsiks sõimama jne. Lisaks sellele jätkas Arlis Ratassepa kallal võtmist. Arlis Ratassepp ja V. T. otsustasid Ü. J. i välja visata. Arlis Ratassepp võttis Ü. J. i kätest kinni ja V. T. tema jalgadest ning tõstsid ta korteri ukse taha. Arlis Ratassepp keeras ukse lukku. Ü. J. veel veidi aega kolkis ukse taga ja mingil hetkel oli ta sealt kadunud. Ta oli ära pool kuni tund aega. Siis tuli ta uuesti ukse taha kolkima. Ta ütles, et tahab magama tulla. Tunni aja pärast hakkas ta uuesti ukse taga kõvasti koputama. Ta tahtis korterist riideid saada ja magada. O. R. lasi ta uksest sisse, et Ü. J. saaks oma asjad võtta. Ü. J. läks XXX tuppa, tahtis teada, kus Arlis Ratassepp on. XXX Ratassepp ütles, et siin toas ei ole riideid ega Arlis Ratasseppa. Ü. J. haaras XXX Ratassepa käest kinni. XXX Ratassepp hakkas karjuma. V. T. läks sinna vaatama ja tõmbas Ü. J. i kättpidi XXX Ratassepa toast välja. Ü. J. kukkus seljaga vastu tualettruumi ust, kuid jäi püsti. Ü. J. nägi Arlis Ratasseppa ning hakkas norima ja tõukama. O. R. ütles, et poisid, visake Ü. uuesti korterist välja, et kaua ta karjub neil korteris. V. T. viskas Ü. J. i uuesti korterist välja. Kuskil tund aega hiljem tuli Ü. J. uuesti ukse taha. Arlis Ratassepp mõtles, et ukse taga on A. R. , kuid ukse lukust lahti keeramisel nägi ta, et ukse taga on Ü. J. . Arlis Ratassepp küsis Ü. J. ilt, et mis sa tahad. Ühtlasi nägi ta, et Ü. 8 J. il on üks silm natuke sinine. Ta küsis Ü. J. ilt, et kes sind töötles. Ü. J. vastas, et pole sinu asi, lükkas ta ukse eest ära ja marssis tuppa. V. T. viskas Ü. J. i uuesti korterist välja ning Arlis Ratassepp keeras ukse uuesti lukku. O. R. ütles, et helistage politseisse. Arlis Ratassepp tegigi nii (tl 163-165). Seega kattuvad kõik eelkirjeldatud ütlused selles, et 08.02.
5. a õhtul ja 09.02.
6. a öösel toimus XXX maakonnas XXX asuvas O. R. korteris koosviibimine, millest võtsid osa O. R. , Arlis Ratassepp, O. R. XXX Ü. J. , V. T. ja viimase XXX S. S. . Samuti on isikulised tõendid kooskõlas selles, et alkoholi liigtarvitanud Ü. J. hakkas teiste seltskonnas viibinud inimestega tüli norima. Selle tõttu aeti (lükati, tõsteti) Ü. J. korduvalt korterist välja koridori. Vaatamata sellele, et Ü. J. konflikti tulemusena korterist välja visati, ei olnud ta sellega rahul ja nõudis ukse taga häälekalt, et teda lastaks korterisse sisse. Kuigi üldjoontes on ütlused omavahel kooskõlas, esineb tõendites ka vastuolusid. Vastuolusid esineb nii sündmuste detailides, aga ka olulistes asjaoludes, s.o selles, kas Ü. J. i toast välja ajamise käigus kasutas Arlis Ratassepp tema kallal ka füüsilist vägivalda. Kohus leiab, et vastuolulisus sündmuse detailides on paratamatu, arvestades mälu nn tööpõhimõtteid, aga ka sündmusest möödunud aega, kui isikud said ütlusi anda. Lisaks on ilmselge, et kõik korteris viibinud isikud tajusid toimunut juba algselt fragmentaarselt (sündmused toimusid mitme tunni vältel, terve korteri piires, mistõttu ei saanudki iga isik pidevalt olla sündmuste keskmes). Oluline on ka see, et koosviibimisel tarvitati alkoholi, mis avaldab mõju nii sündmuste tajumisele, kui ka nende hilisemale meenutamisele. Vastuolud olulistes asjaoludes on ennekõike O. R. ja Arlis Ratassepa ütluste ning Ü. R., V. T. ja S. S. i ütluste vahel. Kannatanu Ü. J. i, tunnistajate V. T. ja S. S. i ütluste kohaselt lõi koridori ajamise järgselt Arlis Ratassepp Ü. J. i käega näkku (tl 130 pöördel, 134, 146). Samas O. R. ütluste kohaselt mingit löömist Arlis Ratassepa poolt ei olnud (tl 143). Ka Arlis Ratassepp ise väitis, et tema pole Ü. J. i löönud, sest kui ta peaks kedagi lööma, siis ta teab, et tal on kinni minek (tl 165). Kohus, hinnates kõiki kriminaalasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et O. R. ja Arlis Ratassepa ütlused ei ole usaldusväärsed selles, et Arlis Ratassepp Ü. J. i koridoris löönud ei ole. Siinkohal peab kohus oluliseks, et Arlis Ratassepp ise on varem tunnistanud, et lõi Ü. J. i. Nii nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et 09.02.
7. a kell 00:10 helistas Arlis Ratassepp ja soovis politseid, kuna XXX on ukse taga. Arlis Ratassepp selgitas, et XXX viskas XXX välja – tegu XXX korteriga –, sest XXX oli joonud. Ja nüüd XXX lammutab ukse taga. Ei taha ära minna, lõhub ja laamendab. Kuna kõne ajal selgus, et XXX lubab XXX ära viia, siis ütles Arlis Ratassepp, et politseid ei ole siiski vaja. Jääb kokkulepe, et kui vaja, siis helistab uuesti. 09.02.
8. a kell 01:50 helistaski Arlis Ratassepp uuesti ja teatas XXX Ü. J. ist, kes on alkoholijoobes, ei taha ära minna ning laamendab XXX ukse taga. Arlis Ratassepp selgitas Häirekeskuse ametnikule, et uks oli lahti ja Ü. J. tuli uuesti tuppa, siis viskas Arlis Ratassepp ta uuesti toast välja ja andis talle natuke peksa ka (tl 147151). Seda, et Arlis Ratassepp Ü. J. i lõi, väideti ka sündmuskohale saabunud politseipatrullile vahetult pärast toimunut (sh kannatanu Ü. J. i enda poolt). Nimelt selgub juhtumi nr 3100,20,0071185 väljavõttest, et 09.02.
9. a kell 01:53 registreeriti politsei menetlussüsteemis Arlis Ratassepa teade, et tema joobes kasuisa on ukse taga, lõhub ust ja keeldub ära minemast. Kohale läinud politseipatrull tuvastas, et Ü. J. il oli olnud sõnavahetus XXX Ratassepaga ja ta oli XXX raputanud. See ei meeldinud Arlis Ratassepale, kes Ü. J. i korterist välja ajas. Ü. J. ütles, et Arlis Ratassepp oli teda löönud (tl 127). Sama nähtub politseipatrulli teenistuslehest. Selle kohaselt teatas Arlis Ratassepp 09.02.
10. a kell 01:53, et tema joobes kasuisa on ukse taga, lõhub ust ja 9 keeldub ära minemast. Patrull jõudis sündmuskohale kell 02:21 ja selgitas välja, et Ü. J. oli läinud korterisse, kus ta elab. Korteris tekkis sõnavahetus O. R. XXX ga ning Ü. J. oli võtnud XXX riietest kinni ja raputanud teda. Selle peale oli Arlis Ratassepp vahele läinud ja löönud Ü. J. i (tl 128129). Lisaks on kohtu hinnangul kannatanu ja tunnistajate ütlused ka eluliselt usutavad, arvestades situatsiooni, mis O. R. korteris valitses. Nimelt on peaaegu kõik tunnistajad ning ka süüdistatav ise tunnistanud, et alkoholijoobes Ü. Ratassepp hakkas O. R. ja Arlis Ratassepa kallal norima. O. R. sõnul ei saanud Arlis Ratassepp ja Ü. J. ka üldiselt omavahel eriti läbi (tl 143). Seega on ka eluliselt usutav, et Arlis Ratassepp otsustas vihaseks saades olukorra lahendada vägivalda kasutades. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul veenvalt tuvastatud, et 09.02.
11. a kella 01:45 paiku lõi Arlis Ratassepp XXX maakonnas XXX kortermaja koridoris Ü. J. i vähemalt ühe korra rusikaga näkku. Tunnistaja V. T. ütluste kohaselt jäi Ü. J. pärast seda, kui Arlis Ratassepp oli teda näkku löönud, koridori põrandale istuma – tal oli vasak silm paistes ja sinine, kukla taga peahaav, huul veritses seestpoolt ning ninast jooksis väikese nirena verd (tl 134). V. T. ütlustega riimuvad tunnistaja S. S. i ütlused selle kohta, et pärast löömist oli Ü. J. il üks silm sinine (tl 146). Tunnistajate ütlusi Ü. J. i kehavigastuste kohta kinnitavad juhtumi nr 3100,20,0071185 väljavõte, millest nähtub, et 09.02.
12. a kell 01:53 toimunud väljakutse peale sündmuskohale läinud politseipatrull tuvastas, et Ü. J. il on silm „rullis“ ja nina kriimune, verine (tl 127), samuti politseipatrulli teenistusleht, kus on märgitud, et Ü. J. il oli parem silm sinine, otsa ees kaks väikest verist marrastust ja nina verine (tl 129). Eelkirjeldatuga haakub perearst V. K. koostatud haiguslugu. Selle kohaselt käis Ü. J. 14.02.
13. a perearsti juures, kuna 09.02.
14. a kella kolme paiku öösel oli talle rusikaga näkku löödud. Haigusloost nähtuvalt kaebas Ü. J. peavalu kukla tagant. Objektiivse leiuna tuvastas arst Ü. J. il prillhematoomi ning diagnoosis tal silmalau ja silmaümbruse kontusiooni (tl 132). Kohus leiab, et eeltooduga on veenvalt tõendatud ka asjaolu, et Arlis Ratassepa tegevuse tagajärjel sai Ü. J. tervisekahjustuse – silmalau ja silmaümbruse kontusiooni. Sellest tulenevalt on Arlis Ratassepa tegevuses tuvastatud

§ 121

lg-s 1 toodud koosseisu objektiivsed tunnused – teise inimese tervise kahjustamine. 2.7 Kuigi süüdistuses on märgitud, et Ü. J. oli Arlis Ratassepa XXX, siis kogutud tõendid kinnitavad, et ka Arlis Ratassepa ning Ü. J. i on suhe ja side. Arlis Ratassepp on Ü. J. i nimetanud XXX (asitõendi vaatlusprotokoll, tl 147-151). Ka kohtuistungil selgitas Arlis Ratassepp, et teab Ü. J. i juba väga kaua, Ü. J. on XXX. Nad elavad seniajani koos, ka praegu, ja Ü. J. XXX. Seega on veenvalt tuvastatud lähisuhte (s.o ühiseluline suhe koos tegeliku sotsiaalse ja emotsionaalse seotusega) olemasolu Arlis Ratassepa ja Ü. J. i vahel, mistõttu on õige Arlis Ratassepa tegu õigesti kvalifitseerida

§ 121lg 2 p 2 järgi.

2.8 Kohus on seisukohal, et Arlis Ratassepp on teo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega

§ 16lg 3 mõttes.

Kriminaalasjas kogutud tõendid kinnitavad, et Arlis Ratassepp lõi kasuisaks olevat kannatanut teadlikult. Kohus leiab, et kui lüüa rusikaga näkku, saab inimene oma hariliku elukogemuse pinnalt aru, et sellise tegevusega põhjustatakse teisele inimesele valu, halvemal juhul ka kehavigastuse. Puudub põhjus kahelda, et ka Arlis Ratassepp sellest aru ei saanud. Kui Arlis Ratassepp sellisele arusaamisele ja teadmisele vaatamata lõi Ü. J. ile rusikaga näkku, siis järelikult ta ka vähemalt möönis saabunud tagajärgi. 10 2.9 Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Süüdistus

§ 141

lg 1 järgi III Karistus 3.1

§ 215

lg 2 p 2 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 3-aastase vangistuse,

§ 121

lg 2 p 2 sätestab sanktsioonina rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.

§ 141

lg 1 sätestab sanktsioonina 1- kuni 6-aastase vangistuse.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui

-i eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 3.2

§ 215

lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteo puhul peab kohus oluliseks, et ärandatud sõidukiks on olnud veoauto koos järelhaagisega. Ajutiseks kasutamiseks võetud veoautoga on sõidetud pikki vahemaid ja seda on kasutatud ööbimiseks. Kannatanu AS L. XXX sai veoauto koos järelhaagisega tagasi juba samal päeval, kui nad selle kadumise avastasid (sh ei olnud kahjustatud), kuid Arlis Ratassepp ega E. P. ise ei olnud teinud midagi selleks, et veoautot tagastada.

§-s 58 ja §-s 57 sätestatud karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kuigi Arlis Ratassepp on kohtueelse menetluse ütlustes avaldanud kahetsust (tl 125), ei ole kohtul veendumust, et tegemist oleks puhtsüdamliku kahetsusega. Kohtuistungil Arlis Ratassepp kahetsust väljendanud ei ole. 3.3

§ 121

lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteo puhul arvestab kohus, et kogutud tõenditest järelduvalt lõi Arlis Ratassepp Ü. J. i vähemalt ühel korral, aga sellise intensiivsusega, et kannatanule tekkis lisaks valule ka kehavigastus, s.o silmalau ja silmaümbruse kontusiooni. Samas arvestab kohus ka kannatanu Ü. J. i enda käitumist. Nimelt käitus Ü. J. nii Arlis Ratassepa, kui ka teiste korteris viibinud isikute suhtes konfliktselt – ta solvas ja noris nende kallal. Kogutud tõenditest nähtuvalt kutsutigi politsei algselt välja hoopis Ü. J. i käitumise pärast. Kohus ei tuvastanud

§-s 57 ja §-s 58 sätestatud karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid. 3.5 Karistuse eripreventiivsete eesmärkide hindamisel on oluline, et Arlis Ratasseppa on varem juba kriminaalkorras karistatud. Arlis Ratassepal on üks kehtiv kriminaalkaristus, mis mõisteti talle Tartu Maakohtu 20.07.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-6973

§ 266lg 2 p 1 järgi.

Arlis Ratasseppa karistati 3-kuulise vangistusega, mida ei pööratud

§ 74lg 1, 3 alusel täitmisele 1aastase katseajaga.

Seejuures tuleb märkida, et Arlis Ratassepa katseaeg ei kulgenud nõuetekohaselt. Arlis Ratassepp ei pidanud korduvalt kinni kontrollnõuetest – ei ilmunud kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, samuti rikkus ta alkoholi tarvitamise keeldu. Kuna korduvad hoiatused Arlis Ratasseppa ei distsiplineerinud, esitas kriminaalhooldaja kohtule erakorralise ettekande. Tartu Maakohtu 04.06.2018. a määrusega pikendati Arlis Ratassepa katseaega 2 kuu võrra. 11 Lisaks eelnevale on Arlis Ratassepal kaheksa kehtivat väärteokaristust, sh kolmel korral

§ 218

lg 1 järgi, kusjuures kõik rahatrahvid on tal seniajani tasumata (tl 175-179, 87-88). Kohtueelsest ettekandest nähtuvalt on Arlis Ratassepal diagnoositud XXX. XXX hariduse on Arlis Ratassepp omandanud XXX Koolis, XXX õppekava alusel. Viimati alustas Arlis Ratassepp õpinguid septembris XXXX. a XXXs, kuid katkestas õpingud XXXX. a alguses. Kohtueelse ettekande kohaselt on Arlis Ratassepal olnud varasemalt mitmeid lühiajalisi töökohti. Alates XX.XX.XXXX. a töötab Arlis Ratassepp enda sõnul OÜ-s F. tähtajatu töölepinguga. Kohus leiab, et ainuüksi eelnimetatud asjaolud ilmestavad Arlis Ratassepa ükskõikset ja hoolimatut suhtumist talle varasemalt mõistetud karistustesse, aga ka õiguskorda üldiselt. Võttes arvesse ka käesolevas kriminaalasjas tõendamist leidnud kolme kuritegu, mis kõik on lisaks ka eriliigilised, siis ilmselgelt on Arlis Ratassepp oma noorele eale vaatamata omaks võtnud kuritegelikud käitumis- ja mõtteviisid ning õigusvastane käitumine on tema jaoks saanud tavapäraseks. Kohus peab oluliseks arvestada ka Arlis Ratassepa suhtumist toimepandud kuritegudesse, aga ka tema isikut. Arlis Ratasepp on enda süüd tunnistanud üksnes veoauto ajutise kasutamise osas. Isikuvastaste kuritegude puhul Arlis Ratassepp enda süüd tunnistanud ei ole, tema ütlused viidatud kuriteoepisoodides on olnud ebausaldusväärsed ja ennast õigustavad. Seega on ilmselge, et süüdistatav Arlis Ratassepp ei ole senini aru saanud oma kuritegudest ega mõistnud nendeni viinud põhjuseid ja teadvustanud nendega kaasnenud negatiivseid tagajärgi. 3.6 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Arlis Ratassepa puhul on kohaseks karistusliigiks üksnes vangistus. Samas on põhjendatud süü suurusest lähtudes

§ 215

lg 2 p 2 ja § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude eest mõista Arlis Ratassepale karistused alla vastavate sanktsioonide keskmist määra. Kohus leiab, et sellises määras karistused täidavad ka karistamise üldpreventiivseid eesmärke.

§ 141

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest peab kohus süü suurusest lähtudes vajalikuks Arlis Ratassepale mõista karistuse üle sanktsiooni keskmist määra. Kuna kohus menetleb käesolevat kriminaalasja lühimenetluses, siis tuleb Arlis Ratassepale mõistetud põhikaristusi KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 1/3 võrra. Eeltoodust tulenevalt tuleb Arlis Ratassepale

§ 215

lg 2 p 2 järgi mõista karistuseks 1 aasta vangistust,

§ 121

lg 2 p 2 järgi 6 kuud vangistust ja

§ 141

lg 1 järgi 3 aastat 6 kuud vangistust.

§ 64lg 1 alusel tuleb karistused liita, lugedes mõistetud karistustest kergemad kaetuks raskemaga. Kr

MS § 238 lg 2 alusel tuleb mõistetud liitkaristust vähendada 1/3 võrra, s.o 1 aasta 2 kuud vangistust. Arlis Ratassepale tuleb mõista lõplikuks karistuseks 2 aastat 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka 2 päeva, mille jooksul Arlis Ratassepp oli 12.-13.09.2019. a kahtlustatavana kinni peetud. Seega tuleb Arlis Ratassepa ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Kohus, võttes arvesse ennekõike Arlis Ratassepa isikut, leiab, et kogu vangistuse reaalselt ärakandmine ei ole tema puhul otstarbekas. Vaatamata varasematele karistustele on tegemist alles noore inimesega, kelle puhul on võimalik karistuseesmärke saavutada osaliselt täitmisele pööratud vangistuse ja kriminaalhooldusele allutamisega. Seega leiab kohus, et

§ 74

lg 1, 2 alusel tuleb määrata, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele täitmisele 3 kuud 28 päeva vangistust, mille kandmise alguseks tuleb lugeda Arlis Ratassepa vanglasse saabumise aeg. Ülejäänud 2 aastat vangistust ei pöörata täitmisele, kui Arlis 12 Ratassepp ei pane katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab käitumiskontrolli nõudeid.

§ 74lg 3 alusel tuleb Arlis Ratassepale määrata katseajaks 3 aastat.

Arvestades, et Arlis Ratassepp ei ole kohtu hinnangul täiel määral aru saanud oma tegude kahjulikest tagajärgedest ega oska ka oma käitumist vajalikul määral kontrollida, siis selleks, et võimalikult suurel määral tagada Arlis Ratassepa edasine õiguskuulekas elu, tuleb talle

§ 75

lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajaks panna täiendav kohustus läbida sotsiaalprogramm, mille kriminaalhooldaja talle ette näeb. Muid

§ 75

lg-s 2 nimetatud täiendavaid kohustusi ei pea kohus vajalikuks isikule käitumiskontrolli ajaks määrata. IV Kriminaalmenetluse kulud 4.1 Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 94,56 eurot (tl 155-158), 94,56 eurot (tl 159-162), 137,76 eurot (tl 166169) ja 194,40 eurot (tl 186-187) ning kohtumenetluses 226,80 eurot. Kokku 748,08 eurot. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisikulu kogusummas 4989 eurot (tl 35, 40, 51, 61-62). Kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.

1. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.
2. a) määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 1460 eurot. Menetluskulud kokku on 7197,08 eurot. 4.2 KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb menetluskulud välja mõista Arlis Ratassepalt. KrMS § 180 lg-le 3 vastavalt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kaitsja tegi ettepaneku menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ning vähendatud summa tasumise võimaldamiseks osade kaupa 12 kuu jooksul. Kohus leiab, et on alust menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks ning ühtlasi ka nende ositi tasumise võimaldamiseks. Arvestades ainuüksi menetluskulude kogusummat ja Arlis Ratassepa võimalikke sissetulekuid, samuti seda, et tegu on noore inimesega, kel ilmselgelt ei ole kogunenud olulisi sääste ning vara, siis oleks menetluskulude tervikuna temalt välja mõistmine majanduslikult üle jõu käiv ning ebamõistlikult koormav. Seepärast tuleb Arlis Ratassepalt välja mõistetavaid menetluskulusid vähendada (kaitsjatasu ja ekspertiisikulu ½ võrra, s.o kokku 2868,54 eurot) ning jätta osaliselt riigi kanda. Arlis Ratassepalt tuleb seega välja mõista 4328,54 eurot. Arvestades menetluskulude kogusummat, on põhjendatud võimaldada Arlis Ratassepal tasuda menetluskulud KrMS § 180 lg 3 alusel osade kaupa 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. V Kannatanu taotlus teavitamiseks 13
3. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kannatanu K. P. taotlenud, et teda teavitatakse Arlis Ratassepa vahistamisest vabastamisest, ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest (tl 14). Kohus leiab, et K. P.i teavitamine Arlis Ratassepa vabastamisest või kinnipidamiskohast põgenemisest võib kannatanu suhtes ära hoida ohu, et süüdistatav uuesti rikub tema kehalist puutumatust või seksuaalse enesemääramise vabadust. Siinkohal arvestab kohus kannatanu suhtes toime pandud kuriteo iseloomu, Arlis Ratassepa varasemat kuritegelikku minevikku, vähest enesekontrollivõimet, aga ka seda, et tegu kauaaegsete tuttavatega, kes elavad samas kandis. Seega tuleb KrMS § 38 lg 5 p 1, 2 alusel määrata, et kannatanut K. P.t tuleb teavitada Arlis Ratassepa ennetähtaegsest vabastamisest või kinnipidamisasutusest põgenemisest kontaktaadressil, mida kannatanu on avaldanud (tl 14). VI Asitõendid
4. Kriminaalasjas on asitõenditeks jope (pakend nr KP1) ja aluspüksid (pakend nr KP2); 4 CD-plaati (31.03.
5. a Häirekeskuse kõnesalvestisega - pakend nr 1salvestus; patrullpolitseiniku vormikaamera salvestisega - pakend nr VS1; 12.09.
6. a Häirekeskuse kõnesalvestistega – pakend nr 1; 09.02.
7. a Häirekeskuse kõnesalvestistega – pakend nr 1) ja 1 DVD-R plaat alla 14-aastase tunnistaja XXX ütluste videosalvestis (pakend nr 2). Kõik nimetatud asitõendid asuvad kriminaalasja kohtutoimiku juures. Kohus leiab, et eelnimetatud andmekandjad CD-plaatidel ja DVD-plaatidel tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kriminaalasjas asitõenditeks olevad jope ja aluspüksid on väärtusetud ja tuleb seetõttu KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 14