Obsah (5)

§ 172§ 333§ 81§ 331§ 442

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-20-4499 Määruse tegemise aeg ja koht 31. mai 2021, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasi Linus Capital OÜ

§ 172lg 1 alusel avaldaja kanda.

AVALDAJA MÄÄRUSKAEBUS 5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uus määrus, millega avaldus rahuldada ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Avaldaja esitab vastuväite kohtu tegevusele menetluse juhtimisel (

§ 333lg 1).

Puudutatud isik ei täitnud tähtaegselt kohtupoolseid nõudeid, st ei esitanud seisukohta ja lõplikke seisukohti. 5 Kohus kaasas menetlusse puudutatud isikuna Nõmme Linnaosa Valitsuse mitte Tallinna Linnakantselei, viimane ei saanud täita kohtunõudeid maakohus ei saanud kohtumääruse tegemisel arvestada Tallinna Linnakantselei poolsete seisukohtadega kui kohtu poolt kaasatud puudutatud isiku seisukohtadega. Tegemist on erinevate registrikoodidega menetlusosalistega. Asjaolu, et Tallinna linnasekretär on 04.12.2014 käskkirjaga nr L-2/53 volitanud õigusdirektorit ja linna õigusteenistuse nõuete osakonna juhatajat esindama Tallinna linna kõigis Eesti Vabariigi kohtutes edasivolitamise õigusega, ei anna edasivolitatud isikutele õigust esitada puudutatud isiku nimel seisukohtasid ja väiteid kuna maakohtu poolt on

§ 81

lõikest 1 ja § 99 lõikest 1 määratud menetlusosaliseks Lemmiku tn 50 kinnistu asukohajärgne kohaliku omavalitsuse asutus s.o Nõmme Linnaosa Valitsus. Maakohus järeldused ei ole kontrollitavad, põhjendused ammendavad ja veenvad, on vastuolulised ja kohtu siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav. Maakohus ei ole hinnanud avaldaja tõendeid objektiivselt ja on jõudnud ebaõigetele järeldustele, et avaldajal on juurdepääs/ligipääs oma kinnisasjale. Maakohus on ekslikult juhindunud eeldusest, et

§ 81

lõike 1 ja § 99 lõike 1 kohane menetlusosaline on esitanud avaldaja avalduse ja vastuväidete osas omapoolsed seisukohad. Maakohus on ekslikult juhindunud Pääsküla raba kaitse-eeskirjast kui HMS § 88 kohasest üldaktist, leides ennetavalt, et kaitseala valitsejal puudub HMS § 5 lõike 1 kohane kaalutlusõigus juurdepääsu tee lubamiseks üle Lemmiku tn 48 ja 50a kinnistute. Kuigi kaitse-eeskiri on kehtestatud määruse vormis, on tegemist haldusaktiga, mistõttu ei ole kaitseala valitsejal keelatud kaalutlusõiguse teostamine Lemmiku tn 50 kinnistule juurdepääsu lubamiseks üle Lemmiku tn 48 ja 50a kinnistute. LKS § 14 ei välista juurdepääsu rajamise üle Lemmiku tn 48 ja 50a kinnistute, kuna ei keela kaitseala valitsejal nõusolekut andmast kui tegevus ei kahjusta kaitseala eesmärke. Maakohus ei tuvastanud, et juurdepääsu rajamine üle vaidlusaluste kinnistute kahjustaks kaitseala toimimise ökoloogilisi kaitse-eesmärke. Avaldaja esitas maakohtule tõenditena ökoloogiliste kaitse-eesmärkide puudumise väite kinnitamiseks tõendid, mille kohaselt puuduvad juurdepääsuks taotletavatel kinnistute osadel kaitsealused objektid või liigid, mis tõttu puudub maa-alal ökoloogiline kaitse-eesmärk. Maakohus on ekslikult leidnud, et avaldaja on jätnud sõidukiga ligipääsu õigustavad asjaolud põhistamata ja tõendamata. Avaldaja on põhistanud juurdepääsu vajadust kavandatud hoonestuse rajamisega, metsapõlengute ennetamisega ja selle toimumise korral päästetehnikale juurdepääsuga. Avaldaja on tõendanud oma väidet Nugise tn, Mägra tn, Kärbi tn, Rännaku pst ja Lemmiku tn vahelisele maa-ala detailplaneeringu visiooniga. Asjaolust, et maakohtul puudus võimekus avada avaldaja poolt esitatud tõendit, ei saanud maakohus teha järeldust, et avaldaja on jätnud oma väite tõendamata. Tulenevalt hagita menetluse eesmärgist oli maakohus kohustatud iseseisvalt kontrollima esitatud väite õiguspärasust, küsides väite osas puudutatud isiku seisukohta ja kontrollides väite paikapidavust avalikult kättesaadavast Tallinna planeeringute registrist. MaaKatS § 18 lg 2 esimese lause kohaselt võib kinnistul kuni 5 % ulatuses olla teine sihtotstarve, mistõttu võib nt Lemmiku tn 48 kinnistu sihtotstarve olla kuni 1018 m² osas olla transpordimaa 6 arvestades Lemmiku tn 48 kinnistu maakatastris registreeritud pindala 20363 m²; Lemmiku tn 50 kinnistu võib olla kuni 7029 m² osas transpordimaa arvestades Lemmiku tn 50a kinnistu maakatastris registreeritud pindala 140594 m². Kehtivast haldusaktist ei tulene Lemmiku tn 50 maakasutuse juhtotstarve roheala. Nõmme linnaosa üldplaneering ei ole HMS § 51 lõike 1 kohaseks haldusaktiks, mis tekitaks, muudaks või lõpetaks isikute õigusi. Kohtu seisukoht sissekäidud raja kohta on oletuslik ning avaldaja on esitanud tõendi, et kohtu poolt nimetatud rada on läbimatu mülgas. Järeldus on vastuolus ka avaldaja väitega, et rada on läbitav tehnikaga ainult kuivaperioodil, st maist-juulini. Maakohtu seisukoht, et avalikult kasutatavalt Lemmiku tänavalt kulgev rada mööda Lemmiku tn 50a ja 48 kinnistuid paralleelselt avaldaja kinnisasjaga on kasutatav puhke- ja virgestusotstarbel, ei ole tõendatud. Asjas ei kuulu kohaldamisele Riigikohtu 27.09.2005 otsuse 3-2-1-33-04 punktis 18 väljendatud seisukoht, kuna tehiolud on erinevad. Menetluse edasine käik 6. Puudutatud isik palub jätta määruskaebuse rahuldamata. 7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus. I 9. Avaldaja vastuväide kohtu tegevusele menetluse juhtimisel tuleb jätta rahuldamata. 9.1.

§ 331lg 1 annab kohtule kaalutlusõiguse hilinenult esitatu menetlemiseks.

Asja materjalidest nähtub, et 22.03.2021 andis maakohus menetlusosalistele tähtaja lõppseisukohtade esitamiseks kuni 31.03.2021 ja menetlusosalised seisukohti ei esitanud. 05.04.2021esitas puudutatud isik seiskoha ja avaldaja teatas, et vastavalt 05.04.2021 meeldetuletusele teatab avaldaja, et jääb kõigi esitatud seisukohtade juurde (tl 151). Nimetatust nähtub, et kohus ei pidanud võimalikuks teha lahendit ilma poolte lõplikke seisukohti saamata ja tuletas 05.04.2021 menetlusosalistele meelde vastamise vajadust. Seisukohad tulnuks esitada 31.03.2021 ja esitati 05.04.2021, kohus tegi lahendi 13.04.2021. Kuna kohus ei teatanud pooltele 22.03.2021 kirjas lahendi kuulutamise aega, ei ole võimalik väita, et menetlus oleks viibinud puudutatud isiku seisukohtade hilisema esitamise tõttu. Muude menetlusdokumentide hilinenud menetlemise osas avaldaja vastuväidet esitada ei saa, kuna

§ 333

lg-s 2 sätestatust tulenevalt oleks ta pidanud rikkumisele tuginema rikkumisele järgnenud menetlusdokumendis, kuid ei ole seda teinud. Nimetatud osas ei võta ringkonnakohus seisukohta, kas maakohus rikkust esitatud menetlemisega menetlussätteid. 9.2. Kuigi maakohus on määruse pealdises kajastanud puudutatud isikuna Tallinna linna Nõmme LOV kaudu, on Tallinna linn palunud puudutatud isikuna käsitada Tallinna linna ja volitus esindajatele on antud KOKS § 55 lg 4 p 6 ja Tallinna Linnavolikogu 18.09.2014 määruse nr 24 „Tallinna linna kohtus esindamise ja õigusteenuse kasutamise kord“ § 4 lg 5 alusel. Seega on 7 Tallinna linn menetluses esindatud Tallinna Linnakantselei kaudu ja ringkonnakohus saab vea maakohtu määruse pealdises parandada (

§ 442lg 2).

Kui avaldaja on esitanud nimetatu vastuväitena kohtu tegevusele, kehtib ka siin eelmises määruse punktis toodud põhimõte, et vastuväide on esitatud hilinemisega (Tallinna linna esindamine Tallinna Linnakantselei kaudu pidi avaldajale nähtuma puudutatud isiku esimesest vastusest, avaldaja ei esitanud sellele vastuväidet) ja ringkonnakohus selle kohta seisukohta ei võta. 9.

1. Iseenesest on põhjendatud avaldaja määruskaebuse väide, et maakohtu võimekus avada avaldaja poolt esitatud tõendit ei saa olla hagita menetluses avaldaja taotluste rahuldamata jätmise eelduseks. Samas ei ole maakohtu nimetatud seisukoht toonud endaga kaasa ebaõige lahendi tegemist, sest maakohus ei ole jätnud avaldaja tõendeid uurimata. II
2. Avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega.
3. Maakohus tuvastas, et avaldaja kinnistu ja avalikul kasutatava tee vahemaa on 30m, sellel 30-meetrisel vahemaal on pinnasteed ja seda on võimalik läbida vähemalt jalgsi ja kergliiklusvahendiga. Nimetatust saab teha järelduse, et avaldaja kinnisasi ei külgne ühegi avalikult kasutatava teega, kuid avaldajale on tagatud juurdepääs avalikult kasutatavale teele vähemalt jalgsi ja kergliiklusvahendiga. 11.
4. Eelduslikult annab juurdepääsuõigus õiguse kasutada teed jalgsi liikumiseks. Riigikohtu praktika kohaselt sõltub see, kas juurdepääsuõigus kinnistule tuleb anda sõidukitega liikumiseks, muuhulgas sellest, kas kinnistu ja sellel asuvate hoonete sihtotstarbeline kasutamine on võimalik ilma sõiduki kinnistule pääsemata või mitte. Tähtsust omavad näiteks parkimise võimalus ja sõidukiga hoone teenindamise vajadus (RKTKo 3-2-1-33-04 p 18). Autoga juurdepääsu võimaldamine üle teise isiku kinnisasja peab olema eraldi põhjendatud (RKTKo 3-2-1-41-08 p 21). Elamiseks kasutatavale kinnisasjale peab reeglina olema tagatud vähemalt üks autoga juurdepääsu võimalus (RKTKo 3-2-1-85-05 p 22). 11.
5. Avaldaja väide, et RKTKo 3-2-1-33-04 asjas ei kohaldu, kuna asjaolud on teised, ei ole põhjendatud. Kuigi maakohus pole sellele lahendile viidanud, on see kohaldatav küsimuse hindamisel, kas avaldajale tuleb anda juurdepääs kinnistule sõidukiga. 11.
6. Avaldaja soovib juurdepääsu oma kinnistule igat liiki sõidukitega (mh raskeveokitega) põhjendades vajadust määruskaebuses vajadusega tagada vajalik juurdepääs Lemmiku tn 50 kinnistule kavandatud hoonestusele, metsapõlengute ennetamiseks ja selle toimumise korral päästetehnikale juurdepääsuks. Maakohtu menetluses on avaldaja rääkinud soovist rajada oma kinnistule esmalt turbamaardla ja seejärel elamurajoon. 11.
7. Maakohus tuvastas, et avaldaja kinnisasi on hoonestamata ja ei ole kasutuses elamiseks. 11.
8. Nõmme linnaosa üldplaneering ei võimalda avaldajal hoonestuse (elamurajooni) rajamist ja üldplaneeringu muutmist võimaldava detailplaneeringu muutmisest on Tallinna Linnavalitsus keeldunud. Maakohus leidis põhjendatult, et kui avaldaja saavutab haldusmenetluses talle positiivse lahendi ja avaldajal lubatakse hoonestamine, on puudutatud isikul seadusest tulenev kohustus lahendada ka juurdepääsutee küsimus. Avaldaja väide metsapõlengute ennetamisest on 8 niivõrd üldsõnaline, et ei võimalda järeldada, et selleks on vaja kinnistule juurdepääs sõidukitega. Päästetehnikaga pääseb kinnistule ka ilma selleks rajatud 5-meetri laiuse teeta, kõnniteedeta ja taristuta. Riigikohtu praktika kohaselt, kui tekib vajadus nt kiirabi või meditsiiniabi osutamiseks, saab teise isiku kinnisasja kasutamist/ületamist õigustada hädaseisund. TsÜS § 141 lg 1 sätestab, et isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole ähvardanud ohuga võrreldes ebamõistlikult suur. Päästesõidukitele on tagatud juurdepääs hagejate kinnistutele üle kostja kinnisasja päästeseaduse § 23 lg 1 kohaselt (RKTKo 3-2-1-172-13 p 11, 3-2-1-41-08 p 21). Kuigi lahend on tehtud isiku suhtes, kes on kohalik omavalitsus, on samad põhimõtted kohaldatavad ka avaldaja suhtes
9. Kuivõrd avaldajal on juurdepääs kinnistule jalgsi ja kergsõidukitega ning tal ei ole vaja juurdepääsu muude sõidukitega, puudub vajadus kaaluda küsimust, kas tee rajamine on maakorralduslikult võimalik ja kas tema huvi kaalub üle kinnisasja omaniku juurdepääsuõigusest tulenevad kitsendused. Seetõttu puudub vajadus hinnata määruskaebuse esitaja väiteid maa sihtotstarbe ja selle muutmise kohta, samuti kinnistu 5% ulatuses teisel otstarbel kasutamise kohta (MaaKatS § 18 lg 2 I lause).
10. Asjaolu, et Pääsküla raba kaitse-eeskiri või Nõmme linnaosa üldplaneering ei ole üldaktid, vaid haldusaktid, ei oma praeguse vaidluse lahendamisel tähendust. Kaitseala valitseja või üldplaneeringu kehtestaja ei saa praeguses menetluses teostada kaalutlusõigust juurdepääsu lubamiseks / planeeringu muutmiseks ja seda saab teha haldusmenetluses, kui avaldaja vaidlustab haldusaktid. Seetõttu ei oma tähendust ka küsimus, kas LKS § 14 lg 1 võimaldab kaitseala valitsejal nõusolekut anda ja kas juurdepääs kahjustab kaitseala toimimise ökoloogilise kaitse-eesmärke.
11. Maakohus veendus paikvaatluse ajal juurdepääsutee olemasolus. Nimetatu nähtub ka maakohtu poolt otsuses viidatud ja paikvaatluse protokollile lisatud fotodest. Maakohus on põhjendatult leidnud, et avaldaja poolt esitatud kaebekiri koos fotodega ei tõenda juurdepääsutee puudumist. Kirja kirjutaja on 05.03.2020 kirjas (tl 50-53) sedastanud, et linnamaal kulges kuni kirjas mainitud tegevuseni (ebaseaduslik raietegevus) hooldatud metsatee, mida enne lume saabumist kasutas / läbis seni ca 30 – 70 isikut (jalutajad, töölkäijad, jooksjad, kepikõndijad, orienteerujad, laternamatkajad, jalgratturid) ja mis lubamatu tegevusega on muudetud porimülkaks. Seega saab kirjaga lugeda tuvastatuks, et juurdepääsutee avaldaja kinnistule on olemas ja avaldaja ise oma seadusvastase tegevusega on muutnud selle porimülkaks. Kuna avaldajal ei ole õigustatud huvi läbida juurdepääsuteed tehnikaga, ei oma tähendust ka avaldaja väide, et rada on rasketehnikaga läbitav ainult maist-juulini. Kiri tõendab, et rada on kasutatav puhke- ja virgestusotstarbel.
12. Määruskaebuse rahuldamata jätmisest tulenevalt jäävad määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna linnal menetluskulude puudumise tõttu ringkonnakohus Tallinna linna menetluskulusid kindlaks ei määra ja neid avaldajalt välja ei mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 9