← Eesti

4-21-1255/20

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-21-1255 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
  3. aprilli
  4. a määrus, millega asendati Jüri Simsonile määratud rahatrahv arestiga Kaebuse esitaja ja kaebuse liik menetlusalune isik Jüri Simson (ik 39311174212; viibib Lääne prefektuuri Pärnu arestimajas), määruskaebus ja menetlustähtaja ennistamise taotlus RESOLUTSIOON
  5. Jätta Jüri Simsoni kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
  6. Jätta Jüri Simsoni määruskaebus läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD VTMS §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmine ei ole VTMS § 194 lg 3, § 137 lg 6 kohaselt edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri
  8. septembri 2018 otsusega määrati Jüri Simsonile LS §-de 242 lg 1 ja § 203 alusel karistuseks rahatrahv 200 eurot, s.o 50 trahviühikut.
  10. märtsil
  11. a esitas kohtuväline menetleja Pärnu Maakohtule taotluse asendada J. Simsonile määratud rahatrahv arestiga.
  12. Pärnu Maakohus rahuldas
  13. aprilli 2021 määrusega kohtuvälise menetleja taotluse ja asendas J. Simsonile määratud rahatrahvi 5 päeva arestiga.
  14. J. Simson sai
  15. aprilli
  16. a määruse kätte samal päeval, s.o
  17. aprillil
  18. a, kinnitades seda oma allkirjaga.
  20. mail
  21. a saatis J. Simson maakohtule e-kirja, milles väljendas soovi vaidlustada viidatud määrust. 1
  23. mail
  24. a tegi maakohus J. Simsoni avalduse käiguta jätmise määruse, kohustades teda hiljemalt
  25. maiks
  26. a esitama määruskaebuse tähtaja ennistamise taotlust ja nõuetekohast määruskaebust.
  27. Menetlusalune isik J. Simson esitas
  28. mail
  29. a määruskaebuse, milles sisuliselt taotleb määruse tühistamist ja rahatrahvi arestiga asendamata jätmist. J. Simson põhjendab määruse vaidlustamist asjaoluga, et tema pere igakuised kulud on tema kanda ja tänu temale saab elukaaslane käia ka tööl. J. Simson kinnitab, et rahatrahvi maksmisega probleeme ei teki ja ta saaks selle koheselt tasuda. J. Simson möönab, et hilines määruskaebuse esitamisega, kuna on haige. J. Simson märgib, et ta on narkomaan ja ta soovib alustada sellekohase raviga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  30. Ringkonnakohtunik jätab J. Simsoni määruskaebuse kaebetähtaja möödumise tõttu läbi vaatamata.
  31. Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 193 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Sama sätte teise lause kohaselt, juhul, kui määrus tehti kirjalikus menetluses, võib määruskaebuse esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. Pärnu Maakohus arutas kohtuvälise menetleja taotlust rahatrahvi arestiga asendamiseks
  32. aprilli 2021 kohtuistungil ja sama päeval oli lahendi kuulutamine, millest võttis osa ka J. Simson. Maakohtu määrus anti J. Simsonile samuti arestimajas allkirja vastu üle samal päeval,
  33. aprillil
  34. a. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetlustähtaegade arvestamisel ja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 171 lg 1 teise lause kohaselt ei arvata tähtaja hulka päeva, millest alates tähtaega arvestatakse. Seega algas J. Simsoni 15-päevane kaebetähtaeg
  35. aprillil
  36. a. Kuna
  37. päev oli
  38. mail, mis oli nädalavahetus, siis vastavalt KrMS § 171 lgle 3 tuli lugeda viimaseks kaebuse esitamise kuupäevaks sellele järgnev esimene tööpäev. See tähendab, et määruskaebuse esitamise viimane päev oli
  39. mai
  40. a. J. Simson esitas
  41. mail
  42. a maakohtule e-kirja, milles väljendas soovi määruse vaidlustamiseks, kuid tema kaebus ei vastanud oma sisult ja vormilt määruskaebusele esitatavatele nõuetele ja isik ei põhjendanud selles ka, miks ei ole ta esitanud määruskaebust tähtaegselt ja ei taotlenud samuti kaebetähtaja ennistamist. Maakohus sellest lähtuvalt jättis selle käiguta ja kohustas J. Simsoni esitama hiljemalt
  43. maiks
  44. a nõuetekohase määruskaebuse ja taotlema kaebetähtaja ennistamist. J. Simson esitas maakohtu määratud tähtaja jooksul, s.o
  45. mail
  46. a nõuetekohase määruskaebuse ja tõi selles välja ka asjaolu, et kaebust ei esitanud ta tähtaegselt haiguse tõttu. Seega võib viidatud asjaolust lähtuvalt eeldada, et isik taotles sisuliselt ka kaebetähtaja ennistamist.
  47. Ringkonnakohus märgib, et VTMS § 142 lg 2 p 1 kohaselt jätab ringkonnakohus määruskaebuse läbi vaatamata, kui määruskaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kui ennistamise taotlus esitati, kuid ringkonnakohus jätab selle rahuldamata. Määruskaebuses taotleb J. Simson sisuliselt kaebetähtaja ennistamist, märkides, et hilines kaebuse esitamisega, kuna on haige, ta on narkomaan ja soovib ravile minna. KrMS § 172 lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu menetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida kohus peab taotluse lahendamisel oluliseks. Ringkonnakohus märgib, et J. Simsoni poolt määruskaebuses välja toodud asjaolu, et ta on haige ja soovib narkosõltuvuse tõttu minna ka ravile, ei kujuta endast sellist erakorraliselt esile kerkinud takistust, mis ei võimaldanud tal 2 esitada 15 päeva jooksul määruskaebust. Juhul, kui J. Simsonil on narkosõltuvus, mis tema hinnangul ei võimaldanud kaebust tähtaegselt esitada, ei saa see ometi olla ootamatult tekkinud seisund, mis ei võimaldanud kaebust tähtaegselt esitada, kuivõrd selline seisund vältab tal seega ka käesoleval ajal. Tegemist ei ole seega takistusega, mis oleks käesolevaks ajaks ära langenud ja võimaldaks nüüd kaebuse esitamist pärast kaebetähtaja lõppu. Maakohus oma
  48. mai 2021.a määruses selgitas samuti isikule, et kaebetähtaja ennistamise taotlemisel peab isik põhjendama, miks ei olnud tal võimalik kaebust esitada tähtaegselt ja ta peab samuti oma selliseid väiteid tõendama. J. Simson viitab küll esitatud määruskaebuses haigusele, mis väidetavalt ei võimaldanud tal kaebust tähtaegselt esitada, kuid tegemist on siiski isiku paljasõnaliste väidetega, mille kinnituseks ta ühtegi dokumentaalselt tõendit (arstitõendit) ringkonnakohtule esitanud ei ole. Seega on J. Simsoni väide temal haiguse olemasolu kohta, mis ei võimaldanud kaebuse tähtaegset esitamist, tõendamata. Seetõttu ei saa jõuda järeldusele, et isikul esines mõjuv põhjus kaebetähtaja möödalaskmiseks, mis tingiks kaebetähtaja ennistamise. Seetõttu jätab ringkonnakohus J. Simsoni kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Tulenevalt VTMS § 142 lg 2 p 1, kuna J. Simson esitas määruskaebuse pärast kaebetähtaja möödumist ja tema kaebetähtaja ennistamise taotlus jääb rahuldamata, jätab ringkonnakohus J. Simsoni määruskaebuse läbi vaatamata.
  49. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 194, § 142 lg 2 p-st 1, § 38 lg-st 1, KrMS § 172 lg-st 2, jätab ringkonnakohus J. Simsoni kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja määruskaebuse läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.