4-21-1684/13

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-21-1684 (2670,18,003454) Kohtukoosseis Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. mai
3. a määrus Vitali Pihlakule määratud rahatrahvi asendamises arestiga. Süüdlane Vitali Pihlak (ik 37212190214; kannab karistust Tallinna Vanglas), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
4. mai
5. a määrus muutmata ja süüdlase Vitali Pihlaku määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Väärteomenetluse seadustiku §-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Lääne prefektuur esitas 15.04.2021 Harju Maakohtule taotluse Vitali Pihlakule asenduskaristuse kohaldamiseks. Avalduse kohaselt määras Lääne prefektuur 12.04.2019 väärteoasjas nr 2370,18,003454 kiirmenetluse otsusega Vitali Pihlakule rahatrahvi 200 eurot. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustas kohtutäitur Risto Sepp 08.07.2019 tema suhtes antud väärteoasjas täitemenetluse. 10.04.2021 teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat eelnimetatud rahatrahvi täitmise võimatusest.
7. 04.05.2021 Harju Maakohtus toimunud kohtuistungil selgitas Vitali Pihlak, et trahv on tasumata. Lisaks on tal veel mitmeid tasumata rahatrahve. Hetkel viibib ta kinnipidamisel. Vabaduses olles ta ametlikult tööl ei käinud ega kavatsegi talle määratud trahve maksta. MAAKOHTU MÄÄRUS
8. Harju Maakohus rahuldas 04.05.
9. a määrusega kohtuvälise menetleja taotluse ning asendas Vitali Pihlakule Lääne prefektuuri 12.04.2019 otsusega väärteoasjas nr 2670,18,003454 määratud rahatrahv 200 eurot 5 (viie) päeva arestiga. Samuti määras kohus, et KarS § 82 lg 2 p 3 alusel peatub asenduskaristuse täitmine Vitali Pihlakule kriminaalasjas nr 121-2853 mõistetud karistuse kandmise või vahi all viibimise ajaks ning 5-päevane arest tuleb ära kanda koheselt, mitte hiljem kui 10 päeva jooksul, pärast vahi alt vabanemist või karistuse kandmist kriminaalasjas nr 1-21-
10. Kohus leidis, et esitatud taotlus Vitali Pihlaku suhtes asenduskaristuse kohaldamiseks on põhjendatud, kuna ta ei ole seniajani tasunud talle määratud rahatrahvi. Kohus selgitas, et väärteo eest karistuse määramise ja karistuse täitmise vaheline ajavahemik ei saa venida nii pikaks, et määratud karistuse mõju hajub. Sundtäitmise, sealhulgas trahvi asendamise sisu ja mõte seisneb mõistetud karistuse vääramatuse tagamises. Puuduvad väärteomenetluse seadustikus ja täitemenetluse seadustikus sätestatud võimalikud alused rahatrahvi maksmise tähtaja pikendamiseks ja seda ei ole taotletudki. Süüdlane avaldas, et ta ei kavatsegi temale määratud rahatrahve tasuda. Mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks ei ole, samuti puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud. Seetõttu asus kohus seisukohale, et Vitali Pihlakule PPA 12.04.2019 otsusega määratud rahatrahv 200 eurot (50 trahviühikut) tuleb asendada arestiga vastavalt KarS §-le
11. Rahatrahvi kümnele trahviühikule vastab üks päev aresti (KarS § 72 lg 2, 3). Seega kujuneb aresti pikkuseks 5 päeva. Aresti asendamist üldkasuliku tööga süüdlane ei soovinud. Kohus arvestas asjaoluga, et süüdlane viibib vahi all kriminaalasjas nr 1-21-
12. Tulenevalt KarS § 82 lg 2 p-st 3 peatub käesoleva määrusega mõistetud asenduskaristuse täitmine kriminaalasjas nr 1-21- 2853 mõistetud vangistuse kandmise ja vahi all viibimise ajaks. Seetõttu on Vitali Pihlak kohustatud asuma aresti kandma koheselt pärast vahi alt vabanemist või karistuse kandmist kriminaalasjas nr 1-21-
13. MÄÄRUSKAEBUS
14. Vitali Pihlak esitas määruskaebuse Harju Maakohtu 04.05.2021 määruse peale, vaidlustades temale määratud rahalise karistuse arestiga asendamise. Kaebuses märgib Vitali Pihlak, et temale ei ole võimaldatud rahatrahvi õigeaegselt tasuda. Nimelt ei võimaldatud talle täitmisele pööratud karistuse kandmise ajal vanglas töötada. Vabaduses olles töötas ta mitteametlikult ning soovis kvalifikatsiooni tõstmise kursustel osaleda, kuid need lükati edasi seoses pandeemiaga. Kui ta saaks kvalifikatsiooni tunnistuse, saaks ta koheselt ametlikult tööle asuda. Seega ei saanud ta rahalisi nõudeid täitma asuda olenemata tema tahtest. Talle võimaldatakse elukoht sotsiaalameti poolt ning ta on nõus vabanedes koheselt tööle asuma ja rahalised kohustused täitma. Ka leiab Vitali Pihlak, et vangistuse asemel võiks ta teha üldkasulikku tööd.
15. 25.05.2021 esitas Vitali Pihlak ringkonnakohtule avalduse, milles sisuliselt kordab määruskaebuses esitatud etteheiteid vanglale temale töö mitte võimaldamise kohta. Sellest tulenevalt taotleb Vitali Pihlak tema rahatrahvi tühistamist või selle välja nõudmist Tallinna Vanglalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. Ringkonnakohus leiab, et Vitali Pihlaku poolt esitatud määruskaebuses ei ole esitatud väiteid ega argumente, mis annaks alust selle rahuldamiseks ja maakohtu määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus põhjendab seda järgmiselt.
17. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rahatrahvi asendamisel arestiga arvestanud Vitali Pihlakut iseloomustavate andmetega. Maakohtus Vitali Pihlak ei taotlenud üldkasuliku tööga aresti asendamist. Vastupidi, Vitali Pihlak väljendas seisukohta, et ta ei kavatsegi rahatrahvi tasuda ja aresti asendamist üldkasuliku tööga ei soovi. Seetõttu ei olnud maakohtul alust aresti asendamist üldkasuliku tööga analüüsida. Üldkasuliku tööga on võimalik põhikaristuse asendamine vaid süüdlase nõusolekul. Määruskaebuses ei ole välja toodud ühtegi põhjust, mis seaks maakohtu otsustuse seaduslikkuse kahtluse alla. Määruskaebuses on Vitali Pihlak väitnud, et tal ei ole võimalik olnud rahatrahvi tasuda, kuna ei ole vangistuse ajal tööd võimaldatud. Ringkonnakohus leiab, et selline põhjendus rahatrahvi tasumata jätmiseks on ainetu. Riik ei pea isikule rahatrahvi määrates võimaldama talle tööd, et ta saaks rahatrahvi tasuda. Isik peab ise vastutustundlikult käituma ning seda viisil, mis ei too kaasa järelmeid, mis takistaksid tal tema enda käitumisest tulenevalt sissetulekut teenima. Seonduvalt Tallinna Vanglale tehtud etteheitega töö mitte võimaldamise kohta, juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et vangla ei ole kohustatud tagama isikule tasustatavat töökohta. Vangistusseaduse § 38 lg 1 ja 21 näeb ette, et Vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle. Seega ei ole vanglal kohustust tasulise töökoha kindlustamiseks, vaid seda tehakse võimalusel. Puutuvalt vabaduses olles mitteametliku töötamisega, nendib ringkonnakohus, et mitteametlikult töötamine on riigi seisukohast taunitav, kuid ka mitteametliku töö eest tasu saamisest on võimalik rahatrahve tasuda. See on isiku valikute küsimus. Ringkonnakohus möönab, et karistusena rahatrahvi tasumine võib omada teatud negatiivset mõju süüdlase majanduslikule olukorrale, kuid karistuse kandmine ei peagi süüdlasele olema mugav. Vitali Pihlakul on rahatrahvi tasumiseks on olnud piisavalt pikk aeg, kuid ta ei ole näidanud üles vähimatki soovi seda tasuda. Eelnevat kokku võttes on määruskaebus ainetu ega tingi maakohtu kohtumääruse tühistamist ja Vitali Pihlakule asenduskaristusena määratud 5-päevase aresti muutmist. Üldkasuliku tööga aresti asendamiseks ringkonnakohtu hinnangul alust ei ole.
18. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes VTMS §-st 147 lg 1 p 1 ja §-st 194 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 04.05.
19. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/