KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Monika Laatsit Määruse tegemise aeg ja koht 08.06.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-1055 Haldusasi XX riigi õigusabi taotlus Menetlusosalised Taot

) § 119 lg 1, § 235 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla kinnipeetav XX esitas Tallinna Halduskohtule 17.05.2021 riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib kaitsta oma õigusi vangistusseaduse alusel läbiviidavas kohustuslikus kohtueelses menetluses ja halduskohtumenetluses. Taotleja ei valda eesti keelt ja vangla ei võimalda talle tõlkeabi. Kohustuslikku kohtueelset menetlust läbimata ei ole võimalik taotlejal kohtusse pöörduda. Asi on taotleja jaoks oluline, ta soovib paljastada vanglaametnike valed ja intriigid ning taastada oma hea nime.
2. Tallinna Halduskohus jättis 26.05.2021 määrusega taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Riigi õigusabi andmiseks ei piisa sellest, et taotlejal ei ole raha kvaliteetse õigusabi eest tasumiseks. Taotlus tuleb jätta rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p-de 1, 5 ja 12 alusel. Taotleja on võimeline ise kaitsma oma õigusi, sest tal on pikaajaline asjaajamise kogemus nii vanglas kui ka halduskohtus. Taotleja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene ja taotlejale asjast saadav kasu ebamõistlikult väike võrreldes riigi eeldatavate kuludega riigi õigusabile. Taotleja soovib õigusabi selleks, et vangla ei tagastaks tema võõrkeelseid avaldusi ja vaideid ega nõuaks nende tõlkimist taotleja kulul. Seda olukorda selgitas Tallinna 3-21-1055 Ringkonnakohus 05.05.2021 määruses nr 3-21-625 (p 13) – broneeritud rahasummad tuleb arvestada taotleja vaba raha hulka seni, kuni elektritasu ei ole isikukontolt maha arvestatud. Ka vabaduses viibiv isik peab tegema rahaliste vahendite nappuse korral valikuid. Taotlejal on olnud hulgaliselt vaidlusi, kus on mh vaieldud tõlkeküsimuste üle. Neil asjaoludel ei ole riigi õigusabi andmine lubatav.
3. XX taotleb 03.06.2021 määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja riigi õigusabi taotluse rahuldamist. Taotlejal ei ole raha, ta ei tööta ega oska eesti keelt. Vangla keeldub taotleja avalduste tõlkimisest. Seetõttu ei ole taotlejal võimalik läbida vangistusseaduses ettenähtud kohustuslikku kohtueelset menetlust ja kaitsta oma õigusi kohtus. Õigusabi pole vaja juriidilistes küsimustes, vaid vanglale esitatavate venekeelsete avalduste tõlkimiseks, et oleks võimalik läbida kohustuslik kohtueelne menetlus. Ringkonnakohus leidis haldusasjas nr 3-21675 ekslikult, et taotlejal on piisavalt raha tõlkimise eest maksmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Määruskaebuse võib

§ 207lg 1 alusel menetlusse võtta.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 203

lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-d 9 ja 10).

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

1. Määruskaebus jääb rahuldamata.
2. Riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest (RÕS § 6 lg 1).
3. Taotleja ei ole ära näidanud konkreetseid Tallinna Vangla haldusakte või toiminguid, mille vaidlustamiseks ta soovib riigi õigusabi. Taotleja soovib riigi kulul advokaati üldisemalt selleks, et advokaat tõlgiks kõik tema vanglale esitatavad võõrkeelsed avaldused ja vaided eesti keelde, nii et taotlejal oleks võimalik enne kohtusse pöördumist läbida vangistusseaduses ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus. Seega sisuliselt ei soovi taotleja riigi kulul mitte õigusteenuse osutamist (s.o advokaadi kui õigusteadmistega isiku poolt konkreetse õigusprobleemi lahendamiseks antavat õigusnõu), vaid tõlketeenust vanglaga suhtlemiseks. See ei ole riigi õigusabi eesmärk.
4. Seda, millistel tingimustel on taotlejal võimalik saada abi vanglale esitatavate vaiete jms avalduste tõlkimiseks, on ringkonnakohus taotlejale viimati selgitanud 05.05.2021 määruses nr 3-21-625 ja 02.06.2021 määruses nr 3-21-375 ega pea vajalikuks nende määruste põhjendusi korrata. Kokkuvõtlikult kannab tõlkekulud vangla, kui kinnipeetav ei oska piisavalt eesti keelt ja tal endal puuduvad tõlkimise korraldamiseks vajalikud vahendid. Seejuures tuleb siiski arvestada, et vahendite nappuse korral tuleb kinnipeetaval endal teha valikuid, millele raha kulutada ning tõlketasu maksmisest ei saa vabaneda end teadlikult varatuks muutmise teel.
5. Taotleja õigused ei jää riigi õigusabist keeldumise tõttu kaitseta, sest iga kaebuse puhul tuleb halduskohtul eraldi hinnata, kas vangistusseaduses sätestatud kohustuslik kohtueelne menetlus on läbitud nõuetekohaselt. Ringkonnakohus selgitas taotlejale 05.05.2021 määruses nr 3-21-625, et kinnipeetaval on õigus pöörduda kaebusega kohtu poole ka siis, kui ta on esitanud vanglale vaide ja vaie on õigusvastaselt tagastatud. Vaide tagastamine on õigusvastane nt siis, kui vaie tagastatakse põhjusel, et see on võõrkeelne ja kinnipeetav ei nõustu kandma tõlkekulusid, kuid kohtu hinnangul puudub kinnipeetaval reaalne võimalus ise tõlkekulude eest tasuda. Kui vangla on tagastanud vaide õigusvastaselt, saab kohus kaebuse sisuliselt läbi vaadata (eeldusel, et ka muud kaebuse lubatavuse eeldused on täidetud). 2