← Eesti

2-20-4202/45

Obsah (5)§ 363§ 372§ 654§ 371§ 179

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 11. detsember 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-4202 Tsiviilasi Ti

) § 372 lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus hagiavalduse menetlusse võtmisest, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagejale määratud esindaja hinnangul puudub riigi õigusabi saaja poolt kohtusse esitatud hagil perspektiiv ning ka protsessuaalne muu võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve tema poolt riigi õigusabi osutajale väljendatud eesmärkides. Kohus on juba varasemalt, s.o 6. aprilli 2020 määruses, asunud seisukohale, et hageja poolt 17. märtsil 2020 esitatud hagiavaldus on esitatud kujul perspektiivitu. Sarnasele seisukohale on jõudnud ka Tartu Ringkonnakohus oma 3. juuli 2020 määruses, kinnitades, et menetluses esitatud hagi ei vasta

§ 363lg 1 nõuetele ja seda ei ole võimalik menetleda.

Vaatamata sellele, et kohus on hagejale andnud riigi õigusabi ja on pikendanud hagiavalduse esitamiseks määratud menetlustähtaega, ei suudetud 7 kuud kestnud tsiviilasja menetluses haginõuet kujundada ega õiguslikult põhistatud hagiavaldust esitada. Endiselt ei ole selged hagi ese (hageja selgelt väljendatud nõue) ja hagi alus (faktilised asjaolud). Hageja esindaja on kinnitanud, et hageja esitatud andmete alusel ei ole võimalik haginõuet kujundada ega hagiavaldust esitada. Sellepärast leidis kohus, et hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada ja

§ 372lg 2 p 2 alusel keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

  1. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
  2. oktoobri 2020 määruse tühistamist;
  3. augusti 2020 määruse p-i 4 tühistamist; Viru Maakohtu esimehe Astrid Asi kirja nr 11-2/202-7 tühistamist. Hageja palub hagiavalduse menetlusse võtta. Määruskaebuse kohaselt on hageja esitanud nõuetekohase hagiavalduse. Hageja riigi õigusabi taotlus on nõuetekohane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  4. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ning kooskõlas

§ 654lg-ga 6 ja §-ga 659 ei pea vajalikuks neid kõiki korrata.

10. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hagi

§ 371lg 2 p-i 2 kohaselt menetlusse võtmata.

3

§ 371

lg 2 p 2 alusel saab kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel saab kohus lähtuda hageja poolt esile toodud asjaoludest ja hageja nõudest.

§ 371

lg-s 2 sätestatu peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Hagi menetlemisest keeldumine on viidatud sätte kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus. Seejuures lasub kohtul keeldumisel kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Hagis märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades, tuleb kohtul analüüsida, kas on olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Seejuures ei hinda kohus asjas esitatud nõude põhjendatust ega tõendatust asjas esitatud põhistuste ja tõendite alusel, vaid lähtub hagi õiguslikust perspektiivikusest.

§ 371

lg 2 p 2 järgi võib jätta hagi menetlusse võtmata, kui sellise hagi esitamine on õiguslikult võimatu, ning selle sätte kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt Riigikohtu

  1. mai 2012 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13;
  2. oktoobri 2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12;
  3. novembri 2013 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). Vaidlustatud määruses on maakohus eelmärgitut

§ 371lg 2 p 2 kohaldamisel piisavas ulatuses arvestanud.

  1. Õige ei ole määruskaebuses esitatud väide, et hageja on esitanud nõuetekohase hagiavalduse. Nii Viru Maakohus
  2. aprilli 2020 määruses kui ka Tartu Ringkonnakohus
  3. juuli 2020 määruses on leidnud, et hageja poolt maakohtule esitatud hagi ei vasta

§ 363lg-s 1 ettenähtud nõuetele ning seda ei ole võimalik menetleda.

Ringkonnakohus leidis määruses, et hagejale tuleb anda võimalus esitada nõuetekohane hagiavaldus, sh tuleb hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel lahendada hageja riigi õigusabi taotlus. Maakohus andis hagejale riigi õigusabi. Riigi õigusabi osutaja on

  1. oktoobril 2020 esitatud taotluses märkinud, et ta on kliendi kahel korral ära kuulanud ning tutvunud hageja poolt esitatud dokumentidega, kuid esindaja hinnangul puudub alus kahjunõude esitamiseks (sh oleks nõuded aegunud). Riigi õigusabi osutaja arvates puudub nõudel perspektiiv. Järelikult oli hagejal esindaja vahendusel võimalus esitada nõuetekohane hagiavaldus, kuid määratud esindaja on leidnud, et hageja poolt esitatud asjaoludest tulenevalt ei ole hagi esitamine õiguslikult üldse võimalik. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda perspektiivituse tõttu ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust asuda teistsugusele seisukohale.
  2. Hageja on palunud määruskaebuses tühistada Viru Maakohtu
  3. augusti 2020 määruse resolutsiooni p
  4. Ringkonnakohus märgib, et Viru Maakohtu
  5. augusti 2020 määrus on jõustunud ning vastav määrus ei ole enam vaidlustatav. Hageja on palunud määruskaebuses tühistada ka Viru Maakohtu esimehe Astrid Asi kirja nr 11-2/202-
  6. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse tähelepanuta, sest ringkonnakohtul puudub pädevus nimetatud kirja tühistamiseks.
  7. Asja materjalidest nähtub, et hageja ei ole tasunud määruskaebuselt riigilõivu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 14 kohaselt tasutakse kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Maakohus ei ole andnud määruskaebuse esitajale menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks määruskaebuse esitamisel. Maakohus on tsiviilasja toimikud koos määruskaebusega edastanud ringkonnakohtule ja märkinud kaaskirjas, et kuna hageja arvates rikuvad kohtunik, kohtu esimees ja riigi õigusabi osutaja seaduseid, siis sellises olukorras ei pea 4 kohus vajalikuks hagejalt riigilõivu küsida. Ringkonnakohtu arvates ei vabasta maakohtu poolt nimetatud põhjused hagejat kohustusest tasuda määruskaebuselt riigilõiv.

§ 179

lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna määruskaebuselt on riigilõiv tasumata, siis tuleb riigilõiv summas 50 eurot

§ 179lg 1 alusel riigituludesse välja mõista.

Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest.

§ 179

lg 9 kohaselt tuleb tasumisega viivitamisel maksta viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.