Obsah (17)

§ 53§ 176§ 168§ 657§ 226§ 602§ 604§ 163§ 238§ 333§ 654§ 171§ 169§ 167§ 175§ 445§ 195

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu Otsuse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2021. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20

§ 53

lg-t 2 allkirjastades kohtuistungi protokolli ja tehes selle menetlusosalistele kättesaadavaks

1. septembri 2020 õhtul olukorras, kus kohus tegi juba
2. septembril 2020 kohtuotsuse. Samuti rikkus maakohus

§ 176lg-t 8, sest kohus määras 14.

septembri 2019 kohtuistungil menetlusosalistele teineteise menetluskulude nimekirjade osas vastuväidete esitamise tähtajaks

1. septembri 2020, kuid tegi ise sama päeva hommikul otsuse. Kostja esitas apellatsioonkaebuses taotluse kohtuistungi protokolli parandamiseks.
2. Maakohus rikkus ka

§-i 226 jättes välja selgitamata, kes on RBH seaduslikuks esindajaks. Maakohus viitas tsiviilasjale nr 2-20-666, milles kohus määras RBH nõukogule 3 asendusliiget (JR, EH ja AP) ja see nõukogu tegi

1. augustil 2020 otsuse, millega kutsus RBH juhatuse liikme kohalt tagasi AK ja nimetas uueks juhatuse liikmeks MA. Kostja hinnangul ei ole nõukogu see otsus seaduslik, sest AP astus nõukogu liikme kohalt tagasi
2. juunil
3. Kohtu seisukohad on ka vastuolus kohtu tegevusega
4. septembri 2020 kohtuistungil.
5. Kohus jättis tähelepanuta mitmed tõendid, kuid ei selgitanud, miks ei oma need tõendid kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohast tähtsust. Kostja esitas apellatsioonkaebuses 5 2-20-7013 vastuväite maakohtu tegevusele. Kostja hinnangul kohaldas maakohus valesti ka materiaalõigust eksides ÄS § 294 lg 4 , ÄS § 294 lg 31, ÄS § 297 lg-te 1 ja 2 ja ÄS § 3011 lg 1 p 4 kohaldamisel.
6. Asjas menetleti hagi üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Peamine küsimus taandub sellele, kas kolmas isik võis hääletada. Üldkoosoleku otsust saab vaidlustada põhjendusega, et hääled on antud mingit seaduses sätestatud keeldu rikkudes, üksnes otsuse kehtetuks tunnistamise kaudu ÄS § 302 lg 1 alusel. Üldkoosoleku tühisuse aluseks saab olla vaid oluline üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumine, mida praegusel juhul ei esine. Asjaolu, et juhatus kutsus koosoleku kokku ÄS § 297 lg-s 2 sätestatud 3 nädalasest tähtajast hiljem, ei kahjusta aktsionäri õigusi, s.t ei takista aktsionäril koosolekul osalemast ega aktsionäri informeeritust koosolekul arutamisele tulevatest küsimustest ega ole käsitletav koosoleku kokkukutsumise korra olulise rikkumisena. ÄS § 297 lg-s 2 sätestatud 3 nädalane tähtaeg sätestab juhatuse kohustuse uue koosoleku kokku kustumiseks, mitte aga selle, et korduskoosolek peaks ise toimuma 3 nädala jooksul. See, et juhatus ei kutsunud korduskoosolekut kokku 3 nädala jooksul, oli seotud hageja enda poolse segaduse tekitamisega.
7. Üldkoosoleku kokkukutsumise teade vastab seaduse ja põhikirja nõuetele. Maakohtu vastupidine seisukoht on ekslik. Aktsiaseltsi üldkoosoleku teate sisule esitatavaid nõudeid reguleerib ÄS § 294 lg
8. Sama sätte p 3 kohaselt tuleb üldkoosoleku teates märkida, kas tegemist on korralise või erakorralise koosolekuga. Üldkoosoleku kutsel oli märgitud, et tegemist on korduskoosolekuga. Seadusest ega kohtupraktikast ei tulene nõuet, et aktsionärile edastataval kutsel tuleb märkida viide ÄS § 297 lg-le 2 või esitada vastava seadusesätte tekst.
9. Kohus on jätnud tähelepanuta, et hageja oli üldkoosoleku toimumisest teadlik, viibis sama päeva hommikul samas hoones ja püüdis ümber veenda notarit, kes läks üldkoosolekut tõestama ehk aktsionär keeldus teadlikult koosolekut osalemast.
10. Kostja edastas kutse piisava ajavaruga, et see jõuaks eeldatavalt vähemalt 7 päeva enne üldkoosolekut aktsionärini. Hageja viivitamine teate vastuvõtmisel ei saa olla kostjale etteheidetav. Puudub vaidlus, et kirja üritati esmakordselt kätte toimetada juba
11. jaanuaril
12. Hageja vastavasisulised vastuväited on esitatud ka hilinenult.
13. Vaidlusaluse üldkoosoleku kokkukutsumise ja läbiviimise ajal oli kostjal ainult kaks aktsionäri (Viker ja Linaleo). Asjaolu, et poolte Linaleo aktsiate osas hääleõiguse teostamine oli piiratud, ei tähenda, et koosolekul poleks kvoorumit olnud. Koosolekul oli esindanud 2/3 aktsiatest. Kui hageja leidis, et kolmas isik poleks tohtinud hääletada, siis tulnuks hagejal esitada ÄS § 302 kohane hagi üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
14. Maakohus eksis ka menetluskulude jaotamisel. Hageja võttis
15. septembri 2020 kohtistungil tagasi kaks tema poolt esialgu esitatud kolmest nõudest. Seetõttu oleks pidanud kohus jätma kahe nõude menetlemisega seoses tekkinud menetluskulud

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

6 2-20-7013

1. Kolmas isik palus kohustada hagejat esitama kohtule tsiviilasjas nr 2-20-7013 õigusteenuse osutamist tõendav leping, väljastatud õigusteenuse arved ja arvete tasumist kinnitavad maksekorraldused. Vastustaja seisukoht
2. Hageja vaidleb apellatsioonkaebustele vastu, palub jätta need rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebused tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid

§ 657lg 1 p 2¹ järgi tuleb osaliselt muuta kohtuotsuse põhjendusi.

1. Apellatsioonkaebustes ei ole kostja ja kolmas isik vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hagi kostja (RBH) nõukogu
2. ja
3. veebruari 2020 otsuste kehtivuse vaidlustamiseks. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud (resolutsiooni p 1).
4. Kolleegium käsitleb esmalt kostja seadusejärgse esindaja esindusõigusega seotud väiteid ja taotlust (I), seejärel väiteid maakohtu menetluslike minetuste kohta ja vastuväidet kohtu tegevusele (II), aktsionäride otsuste tühisuse tuvastamise nõuet (III) ning menetluskulude jaotust maakohtus (IV). Viimaks teeb ringkonnakohus menetluskuludega seotud otsustused (V). I
5. Kolleegium leiab, et maakohus kohaldas õigesti tsiviilkohtumenetluse seadustikus esindust sätestavaid õigusnorme, kui tuvastas, et kohtuistungi toimumise ajal
6. septembril 2020 olid nii kohtu, hageja ja kolmanda isiku jaoks kostja seadusjärgseteks esindajateks MA ja PK. 31.

§ 226

lg 1 järgi kontrollib kohus esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Menetlusosaline võib nõuda teiste menetlusosaliste esindajate esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis igas kohtuastmes. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu. Maakohus viitab vaidlustatud otsuses õigesti, et jõustunud Harju Maakohtu 11. märtsi 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-666 on kohus määranud kostja nõukogu asendusliikmeteks EH, JR ja AP. Osundatud määrusest nähtuvalt määras maakohus kostja nõukogule kolmeliikmelise asenduskoosseisu ÄS § 319 lg 6 ja

§ 602alusel.

Samuti on maakohus õigesti viidanud sellele, et kostja nõukogu

1. augusti 2020 otsusega on kutsutud tagasi juhatuse liige AK ja valitud juhatuse liikmeks MA märkides, et kohtule ei ole teada asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla selle otsuse kehtivuse. 7 2-20-7013 Kolleegium ei nõustu kostja ja kolmanda isiku arusaamaga, et kohtu määratud kostja asendusliikmetest moodustatud nõukogu ei saanud
2. augusti 2020 seisuga ühtegi otsust teha, sest üks nõukogu liige AP oli
3. juunil 2020 kohut tsiviilasjas nr 2-20-666 teavitanud, et ta astub nõukogu liikme kohalt tagasi ja sellega olid tema nõukogu liikme volitused lõppenud. Maakohus on õigesti leidnud, et seni, kuni kostja aktsionärid pole teinud kehtivat otsustust kohtu poolt määratud nõukogu liikmete tagasikutsumiseks või kõnealuseid nõukogu liikmeid pole kutsunud tagasi kohus, on tsiviilasjas 2-20-666 määratud nõukogu volitused kehtivad ja sellel nõukogul on võimalik otsustada kostja juhatuse koosseisu üle. Arvestades, et AP määrati kostja nõukogu liikmeks kohtu poolt, ei ole kolleegiumi hinnangul erinevalt ühingu organite poolt valitud juhtorgani liikmetest, kohtu poolt määratud juhtorgani liikmel õigust tagasi astuda ning ÄS § 319 lg 7 ei kohaldu (vt Kõve, V. jt Tsiviilkohtumenetluse kommenteeritud väljaanne lk 805 p 3.2.5). Seega on maakohus õigesti pidanud ekslikuks arvamust, et kostja nõukogu asendusliikme AP volitused on tema ühepoolse avalduse tulemusel lõppenud. Kohtu määratud asendusliige võib taotleda kohtult enda ametist vabastamist, kuid arvestades, et ametisuhte tekkimise aluseks on kohtumäärus, peab kohus määratud isiku tagasikutsumiseks tema enda taotluse alusel tegema samuti vastava otsustuse (

§ 604lg 5).

Asjas ei ole esile toodud, et kohus oleks AP kostja nõukogu asendusliikme ametist vabastanud.

1. Kolleegium ei nõustu kostja ja kolmanda isiku seisukohaga, et maakohus kõrvaldas
2. septembri 2020 kohtuistungil AK ilma õigusliku aluseta. Nagu märgitud, kohustab

§ 226

lg 1 kohut esindaja esindusõiguste olemasolu kontrollima ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda.

§ 226

lg 2 p 3 järgi võib kohus esindusõiguse puudumise tuvastamise korral kohus kõrvaldada esindusõiguseta isiku määrusega menetlusest, kui menetlusosalisel on menetluses mitu esindajat.

1. Nähtuvalt
2. septembri 2020 kohtuistungi protokollist on maakohus selgitanud, et kohtule on esitatud nõukogu protokoll, kust nähtub, et AK on juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsutud ja MA on valitud juhatuse liikmeks (ajamärk 00:04:26 III kd tl 42p). Seega lähtus maakohus kostja nõukogu
3. augusti 2020 otsusest, kui määras kõrvaldada AK kui ebaselge esindusõigusega isiku esindajate hulgast (ajamärk 00:12:32, ibid).

§ 226

lg 2 p 3 kohaldamist ei välista asjaolu, et maakohus on mingis menetlusetapis isikut esindajana lubanud menetluses osaleda. Seega ei oma tähtsust, et kohus pidas võimalikuks kohtuistungi alguses hageja nõusolekul esindada kostjat kõigil kolmel väidetaval juhatuse liikmel (ajamärk 00:11:07, ibid). Arvestades, et kohus tegi kostja nõukogu 28. augusti 2020 otsusest lähtudes kindlaks, et AK on kostja juhatusest tagasi kutsutud ja kostja kohtuistungil osalesid kostja seadusjärgsete esindajatena PK ja MA, oli maakohtul

§ 226lg 2 p 3 järgi alus AK menetlusest kõrvaldamiseks.

Kuna istungil osalesid seadusjärgsete esindajatena PK ja MA ning kostja on esitanud ka edasikaebuse maakohtu otsusele, ei selgu kostja ja kolmanda isiku etteheidetest, kuidas on AK menetlusest eemaldamine takistanud või piiranud kostja õigust oma menetlusõigusi teostamast või kolmandal isikul kostja õiguslikku positsiooni kaitsmast. 8 2-20-7013

1. Ringkonnakohus nõustub aga kaebajatega, et vaidlustatud otsuses kohtu viide kostja seadusliku esindaja PK tegevusele tsiviilasjas nr 2-20-7599 ei ole asjakohane ja tuleb otsuse põhjendustest välja jätta.
3. märtsil 2021 esitas PK kostja nimel taotluse, milles palub eemaldada kostja esindajate seast MA, sest viimasel ei ole esindusõigust. Kolleegium jätab PK taotluse rahuldamata. Taotluses ei ole toodud välja asjaolusid, millest nähtuks, et MA-l puudub kostja esindusõigus. Kostja
4. augusti 2020 nõukogu otsusega on MA valitud kostja juhatuse liikmeks. See, kas kostja nõukogu valiti
5. veebruaril 2020 õiguspäraselt, on käesoleva tsiviilasja vaidlusesemeks ning vastavas küsimuses ei ole kolleegium
6. detsembri 2020 hagi tagamise taotluse lahendamise määruses hinnangut andnud. II
7. Kolleegium ei nõustu apellatsioonkaebuste seisukohaga, et maakohtu poolt kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemine enne kohtuistungi protokollile

§ 53

lg 2 sätestatud vastuväidete esitamise tähtaja ning hageja menetluskulude nimekirja osas seisukoha esitamiseks kohtu määratud tähtaja möödumist annaks praegusel juhul alust kohtuotsus tühistada. 37. Menetlusosalised võivad tutvuda protokolliga ja sellele vastuväiteid esitada

§ 53

lg 2 esimese lause kohaselt alates selle allkirjastamisest kolme tööpäeva jooksul. Oluline on, et kohus teavitaks menetlusosalisi

§ 53

lg 2 teise lause kohaselt protokolli allkirjastamise ajast ja edastaks protokolliteksti elektrooniliselt vastuväidete esitamiseks lubatud ajal.

1. Kolleegium ei nõustu apellantide seisukohaga, et neil puudus võimalus taotleda maakohtu istungi protokolli parandamist ja sellega on rikutud nende õigusi. Maakohtu istungil teavitas kohus menetlusosalisi, et otsus tehakse teatavaks hiljemalt
2. septembril 2020, kohtuistungi protokoll tehakse menetlusosalistele nähtavaks pärast allkirjastamist e-toimiku kaudu (ajamärgid 02:06:51, 02:07:05 III kd tl 46p). Protokoll allkirjastati
3. septembril 2020 ja avalikustati samal päeval e-toimikus. Apellatsioonkaebuses kinnitatakse, et kohtuistungi protokoll oli alates
4. septembri 2020 õhtust menetlusosalistele nähtav. Kohtuistungi protokolli parandamise taotluse esitamise tähtaeg hakkab kulgema protokolli allkirjastamise päevast arvates. Kuigi maakohus kohtuistungil menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ei teavitanud, ei heida apellandid iseenesest seda maakohtule ette. Arvestades ringkonnakohtu tuvastatut, et protokoll avalikustati koheselt pärast allkirjastamist, saab lugeda, et kohtuistungi protokolli parandamise taotluse esitamise tähtaeg hakkas kulgema
5. septembril
6. Seega oli menetlusosalistel õigus taotleda maakohtu
7. septembri 2020 kohtuistungi protokolli parandamist
8. septembrini
10. Tsiviilasja materjalide kohaselt ei ole apellandid kohtuistungi protokolli parandamise taotlust maakohtule esitanud, vaid on taotlenud maakohtu kohtuistungi protokolli parandamist apellatsioonimenetluses. Kolleegium leiab esmalt, et apellantide protokolli parandamise taotlused on ilmselgelt esitatud hilinemisega, sest vastavaid taotlusi sisaldavad 9 2-20-7013 apellatsioonkaebused jõudsid ringkonnakohtusse
11. oktoobril
12. Teiseks saab protokolli parandamist taotleda kohtult, kes protokollitud menetlustoimingu tegi. Kolleegium ei jaga apellantide arusaama, et maakohtu tegevus kohtuotsuse avalikustamisel
13. septembril 2020 välistas protokolli parandamise taotluse maakohtule esitamise. Kolleegium möönab, et eelduslikult teenib paremini menetluse eesmärki lahendada asi võimalikult õigesti ja väikeste kuludega, kui asja menetlev kohus ei tee lõpplahendit enne antud menetlusega seotud toimingute tegemiseks seadusest tulenevate või kohtu määratud tähtaegade saabumist. Samas ei välista seadus kolleegiumi arvates protokolli parandamise taotluse esitamist lahendi teinud kohtule ka pärast asjas kohtuotsuse avalikustamist, kui taotlus esitatakse tähtaega järgides. Sel juhul saab parandamise taotluse rahuldamisel edasikaebe menetluses lähtuda parandatud protokollist. Parandamise taotluse rahuldamata jätmisel lähtutakse esialgsest protokollist ning menetlusosaline saab antud menetlustoimingutega seotud võimalikele rikkumistele tugineda edasikaebuses. Eeltoodud põhjendustel keeldub ringkonnakohus kaebajate Harju Maakohtu
14. septembri 2020 kohtuistungi protokolli parandamise taotluse menetlemisest.
15. Kolleegium leiab, et ka juhul kui käsitada esitatud etteheiteid kohtumenetluses esinenud puudustena, ei anna need alust kohtuotsuse tühistamiseks, kuna protokolli parandamise taotluse lahenduseta jäämine ja esialgsest protokollist lähtumine ei saanud mõjutada asja lahendust. See ei ole sellise tähtsusega menetlusõigusnormi rikkumine, mis tooks kaasa otsuse tühistamise.
16. Kolmas isik taotles
17. septembri 2020 kohtuistungi protokollis järgmiste paranduste tegemist (kostja on taotlusega ühinenud): • Asendada protokolli lk 2 olev lause “Kohtupraktika on selgitanud seda olukorda. Hr P astus ühepoolse tahteavaldusega tagasi, esitades avalduse nii kohtule, nõukogule kui ka juhatusele.“ lausega “Riigikohus on seda selgitanud, et juhatuse liikme tagasiastumine on tahteavaldus, mille juhatuse liige esitab. Kui see ühepoolne tahteavaldus on kätte toimetatud, siis on ta sellest hetkest alates ka kehtiv ja sellega sisesuhtes loetakse juhatuse liikme volitused igal juhul lõppenuks. Täpselt samasuguse käigu tegi ka härra P. Ta astus nõukogu liikme kohalt tagasi, ühepoolse tahteavaldusega, esitades selle enda määrajale ehk kohtule ja lisaks ka aktsiaseltsi juhatusele ja kõigile aktsionäridele.“. • Täiendada protokolli lk 2 enne lauset algusega: “Kas aktsepteerida seda isikut….“ kohtu seisukohaga: “Kohus: Minu enda hinnangul ükskõik, kes siin ka juhatuse liikmena ette ei astuks, ükskõik mis avaldusi ta ka teeks, välja arvatud hagi õigeksvõtt. Isegi sellel poleks minu arvates sellist toimet, et see selle asja lahendamist sisuliselt mõjutaks, sest sisuliselt kavatsen ma seda asja arutada sõltumata sellest, kui keegi seda õigeks võtab. Ehk siis, et minu meelest pole tegelikult väga vahet, kes siin esindaja pingis täna istub.“ • Lisada lõigule: “Kohus: Lubab kõigil kolmel väidetaval juhatuse liikmel esindada RHBd.“ täiendavalt: AK: “Austatud kohus, kui lubate?“ Kohus: "Lühidalt, jah" AK: "Ma siiski kasutaks." Kohus: "Kui te tahate vaidlustada seda äsja võetud seisukohta, siis ei luba." 10 2-20-7013 • Asendada lause “Kohus: Kõrvaldab AK esindajate hulgast, kui ebaselge esindusõigusega isiku.“ lausega “Midagi ei ole teha härra K tuleb kõrvaldada. Palun lahkuge“. Taotluses väidetakse seega, et kolmas isik osundas asja lahendamisel tähtsust omavale kohtupraktikale, et AP esitas avalduse kostja aktsionäridele mitte nõukogule, et protokollimata on kohtu arvamus, kes kostjat esindab, et kohus keelas AK-l kohtu tegevusele vastuväite esitamise ning et ebatäpselt on kajastatud AK menetlusest kõrvaldamine. Kolleegiumil ei ole alust kahelda, et kohus lähtus asja lahendamisel vajalikul määral nii asjakohasest kohtupraktikast ning arvestades kolleegiumi ülalmärgitud seisukohti maakohtu tuvastatu kohta, kes olid kohtuistungi toimumise ajal
18. septembril 2020 kostja seadusjärgseteks esindajateks, ei osuta miski sellele, et kui kostja ja kolmanda isiku parandus oleks protokolli sisse viidud, oleks kohtuotsus olnud teistsugune.
19. Kolleegium ei nõustu ka apellatsioonkaebuste väitega, et kaebajatel puudus võimalus esitada hageja menetluskulude kohta seisukoht ja sellega on rikutud nende õigusi. Apellatsioonkaebuse kohaselt teavitas kohus menetlusosalisi
20. septembri 2020 kohtuistungil, et allkirjastab kohtuistungi protokolli ja teeb selle pooltele nähtavaks ning määras lõplike menetluskulude nimekirjade esitamise tähtpäevaks
21. septembri 2020 ja omakorda teise menetlusosalise menetluskulude nimekirjade osas seisukoha esitamise tähtpäevaks
22. septembri
23. Asjaolu, et maakohus avalikustas asjas kohtuotsuse
24. septembril 2020, ei takistanud kolleegiumi arvates kostjal ja kolmandal isikul hageja menetluskulude nimekirja osas oma seisukohti määratud tähtpäevaks esitada ning nendega pidanuks arvestama apellatsioonimenetluses juhul, kui kulud oleks kindlaks määratud. Arvestades, et kohus teeb otsuse, kui asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis, peaks kohus enne lõpplahendi tegemist ära ootama menetlusosalistele avalduste esitamiseks määratud tähtpäevad. Praegusel juhul jättis maakohus aga menetluskulud

§ 163

lg 1, § 167 ja § 168 lg 4 alusel menetlusosaliste enda kanda ning puudus vajadus menetluskulusid kindlaks määrata, mistõttu ei mõjutanud kohtuotsuse avalikustamine enne menetluskulude nimekirjade osas seisukoha esitamise tähtpäeva saabumist asja lahendust. Kolleegium jätab tähelepanuta kolmanda isiku apellatsioonkaebusele lisatud vandeadvokaadi Marko Pilve e-kirja PK-le koos manusega. Kolmanda isiku apellatsioonkaebuse järgi peaks kaebuse lisast nähtuma, et kolmas isik soovis menetluskuludele vastuväited kohtule esitada, kuid dokumente tõendina vastuvõtmist ei ole sõnaselgelt taotletud ega esitatud

vastavalt § 652 lg-le 4 põhjendust tõendi lubatavuse kohta.

1. Kolleegium leiab erinevalt apellantidest, et maakohus järgis tõendite vastuvõtmisel menetlusõiguse norme, kui teatas
2. septembril 2020 kohtuistungil, et arvestab järgmiste tõenditega: vaidlusaluse üldkoosoleku protokoll dtl 28-33, põhikiri dtl 34-39, kutse vaidlusalusele koosolekule koos ümbrikuga dtl 23-25, samal päeval kokku kutsutud üldkoosoleku kokkukutsumine dtl 272-275 ja kostja
3. augusti 2020 üldkoosoleku protokoll (III kd, tl 43p). Vastavalt

238 lg-le 4 ja § 436 lg-le 3 tuleb kohtul tõenditaotluse osas selge seisukoht võtta eelmenetluse käigus. Nähtuvalt

1. septembri 2020 kohtuistungi protokollist toimus 11 2-20-7013 eelistung, kus asja arutati eelmenetluse jätkuna ka sisuliselt kohtuistungil. Protokollist nähtub, et maakohus võttis seisukoha tõendite vastuvõtmise kohta eelmenetluse staadiumis enne asja sisulist arutamist määrates, et arvestab konkreetselt eelnimetatud tõenditega ja selgitas vastuseks kolmanda isiku esindaja täpsustavale küsimusele, et füüsiliselt ei ole kohtute infosüsteemis olevaid tõendeid võimalik tagastada, kuid sisuliselt kohtu nimetamata tõendid tagastatakse (ajamärgid 00:38:53 ja 00:41:29, ibid). Seega võttis maakohus selge seisukoha tõenditaotluste osas eelmenetluses ning maakohtu otsustus vastu võtmata jäetud tõenditega mittearvestamise kohta ei saanud olla kostja ja kolmanda isiku jaoks üllatav. Nii kostja kui kolmas isik said tõendite asjakohasuse osas kohtu otsustuse kohta arvamust avaldada (ajamärk 00:44:22, III kd tl 44). Nähtuvalt kohtuistungi protokollist ei olnud kostjal ja kolmandal isikul täiendavat lisada. Viimane avaldas, et ei nõustu tõendite kitsa valikuga täpsustamata, milline konkreetne tõend on siiski asjakohane ja tulnuks vastu võtta (ajamärgid 00:44:45, 00:45:02, ibid).
2. Kuigi maakohus ei viidanud tõendite vastuvõtmisest keeldumisel

§ 238

lg-le 1, võib protokollist nähtuvatest selgitustest mõista, et maakohtu hinnangul ei olnud taotletavatel tõenditel asjas tähtsust ning see on aluseks tõendite vastuvõtmisest keeldumiseks (ajamärk 00:23:15). Menetlusosaline võis aru saada, miks tema esitatud tõendid jäid vastu võtmata. Kohus ei pea vastu võtma tõendeid, mida pool esitab õiguslikult ebaoluliste faktiväidete tõendamiseks. Eelnevast tulenevalt oli pooltele eelmenetluse lõpuks selge, millistest faktilistest asjaoludest ja tõenditest asja lahendamisel lähtutakse. Arvestades, et seadus ei keela asja sisulist arutamist kohtuistungil eelistungi jätkuna, millega menetlusosalised peavad arvestama, on põhjendamatu kaebajate etteheide, et tõendite vastuvõtmine ei saa toimuda vahetult põhiistungile eelneval eelistungil. 45. Apellatsioonkaebuste väitel viis maakohtu tegevus tõendite vastuvõtmisel ebaõige kohtuotsuseni. Kostja ega kolmas isik ei ole aga kaebustes esile toonud, milliseid konkreetseid tõendeid ta silmas pidas ja kuidas see oleks mõjutanud asja lahendamise tulemust. 46. Apellatsioonkaebuses esitas kolmas isik ka vastuväite kohtu tegevusele, millega on ühinenud kostja.

§ 333

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.

§ 333

lg 2 näeb ette, et kui menetlusosaline ei esita vastuväidet hiljemalt kohtuistungi lõpus, kus rikkumine toimus, või rikkumisele järgnenud esimeses kohtule esitatud menetlusdokumendis, olgugi et menetlusosaline teadis või pidi viga teadma, ei saa ta vastuväidet hiljem esitada.

§ 333

lg 2 grammatiliselt tõlgendades on kostjal ja kolmandal isikul praegusel juhul õigus vastuväide kohtu tegevusele esitada apellatsioonkaebuses. Arvestades aga, et osundatud sätte eesmärk on võimaldada tugineda kohtuistungil toimunud kohtu menetlusreeglite rikkumisele edasikaebuses, puudub vajadus vastuväite eraldi lahendamiseks

333 lg 1 kolmanda lause järgi. Kaebajad on tuginenud maakohtu väidetavatele rikkumistele apellatsioonkaebustes ja ringkonnakohus on neid eespool hinnanud. 12 2-20-7013 III

1. Kolleegiumi hinnangul rahuldas maakohus lõppjäreldusena põhjendatult hagi ja tuvastas
2. veebruari 2020 aktsionäride üldkoosoleku otsuste tühisuse, kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel. Kolleegium ei nõustu maakohtu õigusliku käsitlusega aktsionäride üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise tähtaja järgimise osas (maakohtu otsuse p 16) ja muudab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. Asja lahendust see ei muuda. Ülejäänud osas järgib ringkonnakohus

§ 654lg 6 alusel maakohtu otsuse põhjendusi ja neid ei korda.

Ringkonnakohus vastab apellatsioonkaebuse väidetele.

1. Apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud järgmiseid maakohtu otsuses tuvastatud asjas õiguslikku tähendust omavaid asjaolusid: - - Vaidlustatud
2. veebruari 2020 üldkoosolek kutsuti kokku kvoorumi puudumise tõttu ära jäänud
3. detsembri 2019 üldkoosoleku asemel (koosoleku protokolli lk 1, I kd tl 15);
4. veebruari 2020 koosoleku kutse anti postiasutusele üle
5. jaanuaril 2020 (I kd tl 13).
6. veebruari 2020 koosolekul osales aktsionärina ainult OÜ Linaleo (üldkoosoleku protokolli lk 2, I kd tl 15p ja registreerimisleht, I kd tl 17p).
7. Kolleegium leiab, et kostja ja kolmas isik eksivad arvates, et üldkoosoleku kvooruminõue oli täidetud vaatamata sellele, et kostja (RBH) aktsionärist kolmanda isiku (OÜ Linaleo) hääleõigust oli kohtumäärusega piiratud. Aktsionärid teostavad oma õigusi aktsiaseltsis aktsionäride üldkoosolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (ÄS § 290 lg 1). Kvoorum on juriidilise isiku üldkoosolekul osalevate või esindatud liikmete või häälte arv, mis on vajalik selleks, et koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks. Üldjuhul on aktsionäride üldkoosolek pädev otsuseid vastu võtma, kui sellel on esindatud üle poole osade või aktsiatega esindatud häältest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet (ÄS § 297 lg 1). Vaidlustatud ei ole maakohtu tuvastatut, et Harju Maakohtu
8. detsembri 2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-19435 keelati OÜ-l Linaleo teostada RBH aktsiatest tulenevaid õigusi (määruse resolutsiooni p 3 [I kd, 144-147]). Samas asjas tehtud
9. detsembri 2020 määrusega täpsustati, et keeld puudutab ainult 100 000 aktsiat, mille omandiõiguse kuuluvuse üle nimetatud tsiviilasjas vaieldakse (I kd, 149-150). Samuti ei vaidlustatud, et piirang kehtis
10. veebruaril
11. Praegusel juhul oli vaidlusaluse üldkoosoleku toimumise ajal teatud aktsiatest tulenevate õiguste teostamine kohtulahendiga keelatud, mistõttu saab lugeda, et neist aktsiatest tulevad hääled on allutatud keelule hääletada otsuste tegemisel, mida sarnaselt ÄS § 303 lg 1 ei arvata kvoorumi hulka. Kolleegium nõustub seega maakohtuga, et hääleõiguse keelule allutatud hääli ei arvestada otsustusvõime kindlakstegemisel, mistõttu oli vaidlusalusel üldkoosolekul esindatud ainult 1/3 RBH aktsiatega määratud häältest. Arvestades eeltoodut, ei nõustu kolleegium kaebajate tõlgendusega, et kvoorumi olemasoluks piisab vaid häälteenamust omava aktsionäri koosolekul osalemisest. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus häälteenamust omav 13 2-20-7013 aktsionär osaleb koosolekul, kuid ei tohi hääleõiguse keelu tõttu hääletada, ei tuleks tema hääli, mille osas keeld kehtib, kvoorumi hulka lugeda.
12. Kolleegiumi arvates on iseenesest õige kaebajate viide, et häälte andmine hääletamiskeeldu rikkudes selliselt, et need hääled mõjutasid otsuse sisu, saab olla vastava otsuse kehtetuks tunnistamise mitte tühisuse aluseks (ÄS § 302 lg 1), kuid see ei oma määravat tähtsust, sest hageja on tuginenud kostja üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele.
13. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostja
14. veebruari 2020 üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud, mistõttu on vaidlustatud otsus tühine. Maakohus leidis õigesti, et üldkoosoleku kokkukutsumise teate edastamisel rikuti põhikirja nõudeid ning ei järgitud seadusest tulenevat üldkoosoleku toimumisest etteteatamise tähtaega.
15. Kolleegium leiab, et juhul kui üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei sisalda kõiki seaduses sätestatud ja põhikirjaga nõutud andmeid, kui need on kooskõlas seadusega, siis on tegu üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Maakohus tuvastas, et kostja põhikirja p 4.4 reguleerib ÄS § 297 lg 2 korras läbiviidava uue koosoleku kokkukutsumist ning osundatud punktis sätestatu järgi on uus koosolek pädev vastu[v] võtma otsuseid, sõltumata koosolekul esindatud häälte arvust, ning sellele asjaolule tuleb juhtida aktsionäride tähelepanu ka kokkukutsumise teatel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et seadus ei keela kvoorumita üldkoosoleku kutses vastava hoiatuse märkimist ja leiab, et praegusel juhul pidi üldkoosoleku kokkukutsumise teates aktsionäri alandatud kvoorumist teavitama. Maakohus analüüsis kostja põhikirja p-i 4.4 ning kontrollis
16. jaanuari 2020 dateeringuga üldkoosoleku kokkukutsumise teate vastavust sellele ning järeldas õigesti, et teates ei sisaldu erinevalt põhikirjas nõutust teavitust selle kohta, et kokkukutsutav üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid sõltumata aktsiatega esindatud häälte arvust. Maakohus on antud järeldust jälgitavalt põhjendanud, mistõttu ei nõustu kolleegium kaebajatega et vaidlustatud otsusest ei nähtu, millest lähtuvalt kohus antud järeldusele jõudis ning, et maakohtu viide ÄS § 244 lg 1 p-ile 6 on sisutühi. Maakohus on õigesti viidanud ÄS § 244 lg 1 p-ile 6 koosmõjus lg-ga 2 normi dispositiivsuse kontekstis. Nagu märgitud nõustub kolleegium maakohtuga, et praegusel juhul sisaldub kostja põhikirja p-is 4.4 ÄS § 297 lg 2 korras läbiviidava uue koosoleku kokkukutsumise teatele konkreetne lisanõue, teavitada otsuste vastuvõtmisest ilma ÄS § 297 lg 1 tuleneva kvooruminõudeta ning tegu ei ole vaid ÄS § 297 lg 2 teksti esitamisega, nagu leiavad kaebajad.
17. Põhjendamatu on ka kaebajate seisukoht, et maakohus jättis arvestamata, kas tuvastatud rikkumine võis ka reaalselt hageja õigusi mõjutada. Arvestades, et aktsionäride otsuse tegemine vähem kui ½ aktsiatest tulenevate häältega on erandlik, on maakohus õigesti märkinud, et igal aktsionäril on eelduslikult olemas põhjendatud huvi olla selgesti informeeritud sellise õigusliku võimaluse olemasolust. Seega olukorras, kus põhikirja järgi peab üldkoosoleku kokkukutsumise teatel nähtuma vastav teavitus, ei pea selle puudumisel aktsionär aru saama, et otsus võidakse võtta vastu temast sõltumata ning teavituse puudumine võib viia aktsionäri õiguste rikkumiseni. Kuna üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei 14 2-20-7013 sisaldanud kostja põhikirja p-is 4.4 sätestatud sätestatud andmeid, siis on tegu üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega.
18. Arvestades, et hageja on esile toonud TsÜS § 38 lg-s 2 sätestatud asjaolud, hindas maakohus neid ning leidis, et rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise tähtaega, mistõttu esineb alus otsuse tühisuse tuvastamiseks seadusega vastuolu tõttu. Maakohtu see järeldus on õige, kuid maakohus lähtus rikkumise tuvastamisel ebaõigesti vaid hageja poolt teate faktilisest kättesaamisest jättes nõuetekohaselt kindlaks tegemata , kas üldkoosoleku kokkukutsumise teade pidanuks praegusel juhul eelduslikult jõudma aktsiaraamatusse kantud aadressile vähemalt seaduses sätestatud tähtajal. Kolleegium muudab maakohtu vastavaid põhjendusi.
19. Aktsiaseltsi üldkoosoleku kokkukutsumisel sätestab ÄS § 294 teate edastamise viisiks tähitud kirja saatmise. ÄS § 294 lg 3 kohaselt tuli erakorralise üldkoosoleku toimumisest teatada vähemalt üks nädal ette. Seega pidi aktsiaseltsi juhatus saatma aktsionärile erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teate sellise arvestusega, et see jõuaks aktsiaraamatusse kantud aadressile postitöö tavalistel tingimustel vähemalt nädal enne koosoleku toimumist. Praegusel juhul ei ole vaidlustatud maakohtu tuvastatud asjaolusid, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade anti postiasutusele üle
20. jaanuari 2020 ja hageja sai selle kätte
21. veebruaril
22. Kokkukutsumise teatele lisatud ümbriku koopialt nähtub, et teate edastamiseks tähitud kirjaga kasutati teenusepakkujat Omniva (I kd, tl 13) . Viimase kodulehelt nähtuvate tingimuste kohaselt antakse tähitud kiri saajale üle 3 tööpäeva jooksul (https://www.omniva.ee/era/kiri/saatmine#eesti). Arvestades, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade anti postiasutusele üle
23. jaanuaril 2020, võidi see postitöö tavalistel tingimusel kätte saada
24. jaanuaril
25. Koosolek toimus
26. veebruaril
27. TsÜS § 136 lg 5 kohaselt saabub nädalates arvutatava tähtaja puhul tähtpäev ajavahemiku viimase nädala vastaval päeval.
28. jaanuar 2020 oli reede, mistõttu möödus nädalane tähtaeg TsÜS § 136 lg 5 kohaselt järgmisel reedel, st
29. veebruaril 2020 ja koosolekut oleks seega saanud pidada alles
30. veebruaril 2020, kuna üks nädal pidi jääma koosoleku ettevalmistamiseks. Seega rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, mis on aktsionäride otsuse tühisuse aluseks (ÄS § 296). Maakohus märgib õigesti, et tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumendi kättetoimetamise sätted ei reguleeri aktsionäride üldkoosolekust etteteatamise korda, kuid pidas siiski võimalikuks etteteatamise piisavuse hindamisel toetuda

järgi menetlusdokumentide kättetoimetamise juhtudele. Eeltoodust lähtudes ei ole maakohtu viited menetlusdokumentide kättetoimetamise juhtude kohta asjakohased ja vastav põhjendus tuleb otsusest välja jätta.

1. Arvestades, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade ei sisalda kõiki põhikirjas sätestatud andmeid ning rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmise tähtaega, on tegu üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. Asjaolu, et konfliktide ja segaduse tõttu aktsionäride ringis peeti väidetavalt sama päevakorra alusel paralleelset koosolekut erinevate aktsionäridega, ei tähenda seda, et vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korda ei oleks rikutud. Seetõttu ei ole tähtsust sellel, kas hageja viibis koosoleku toimumise ajal samas ehitises või osales teisel paralleelselt toimuval koosolekul. 15 2-20-7013 IV
2. Lisaks eelnevale vaidlevad pooled apellatsioonimenetluses ka selle üle, kelle kanda tuli jätta maakohtu menetluse kulud.
3. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus (vt nt RKTKo 04.12.2013, 3-2-1-136-13, p 18). Madalama astme kohtu kaalutlusotsustusse võib kõrgema astme kohus sekkuda vaid siis, kui eelmise astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus menetluskulude jaotamisel diskretsioonipiiridest väljunud. Hageja esitas nõuded nii kostja
4. veebruari 2020 üldkoosoleku otsuse kui ka
5. ja
6. veebruari 2020 nõukogu otsuste vaidlustamiseks, millest võttis tagasi hagi nõukogu otsuste vaidlustamise osas. Kuna hageja võttis nõuded nõukogu otsuste vaidlustamiseks tagasi ja üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõue rahuldati, saab lugeda, et hageja nõue oli edukas teatavas osas ning lähtuda analoogiast hagi osalise rahuldamisega. Hagi osalise rahuldamise korra võib kohus jätta

§ 163lg 1 kolmanda alternatiivina menetluskulud poolte enda kanda.

Maakohus on kaalunud nõuetega seotud menetluskulusid ning hinnanud tagasivõetud nõuetega seotud põhjendatud ja vajalikku menetluskulud võrdseks hagi rahuldatud nõudega seotud vastavate kuludega. Seega on maakohus arvestanud piisavalt menetluse asjaoludega ning maakohtu otsustus jätta menetluskulude poolte enda kanda on jälgitavalt põhjendatud, mistõttu ei ole alust maakohtu otsust ka menetluskulusid puudutavas osas tühistada. 59. Ülaltoodud põhjendusi arvestades jätab kolleegium maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata ja apellatsioonikaebused rahuldamata. V 60. Kuna kolleegium jätab apellatsioonkaebused rahuldamata, jäävad hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel solidaarselt kostja ja kolmanda isiku kanda, välja arvatud 20.

novembri 2020 hagi tagamise taotluse ja

1. detsembril 2020 esitatud ja
2. jaanuaril 2021 täiendatud vastuväite esitamisest tingitud menetluskulud, mis jäävad

§ 169lg 3 alusel hageja kanda.

Kolmanda isiku apellatsioonimenetluse kulud jäävad

§ 167lg 2 kolmanda isiku enda kanda, välja arvatud 20.

novembri 2020 hagi tagamise taotluse ja

1. detsembril 2020 esitatud ja
2. jaanuaril 2021 täiendatud vastuväite esitamisest tingitud menetluskulud, mis jäävad

§ 169lg 3 ja 167 lg 1 alusel hageja kanda.

61. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

§ 175lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Hageja lepinguline esitas
2. aprillil 2021 menetluskulude nimekirja. Sellest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi kogusummas 5796 eurot tunnihinnaga 144 eurot (sh käibemaks). Hageja esindaja on teinud järgmisi toiminuid: 1 06.11.2020 12.11.2020 vastuse koostamine OÜ Linaleo apellatsioonile 9 16 2-20-7013 2 3 12.11.2020 20.11.2020 4 01.12.2020 5 0405.12.2020 6 08.01.2021 7 01.04.2021 Kokku 40,25 tundi. 12.11.2020 vastuse koostamine apellatsioonidele Hagi tagamise taotluse koostamine ringkonnakohtule Tutvumine PKe esindusel RBH 30.11.2020 menetlusdokumendiga; tutvumine OÜ Linaleo 30.11.2020 menetlusdokumendiga Tutvumine ringkonnakohtu 02.12.2020 määrusega ja 05.12.2020 vastuväite koostamine ringkonnakohtule Kliendiga nõupidamine, materjalide analüüs ja 5.12.2020 2,5 19,5 1 6,5 vastuväite paranduste koostamine ja esitamine 1 Menetluskulude nimekirja ja tagatise tagastamise taotluse 0,75 Lisaks tasus hageja hagi tagamise taotluse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Kokku on hageja kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid summas 5 846 eurot.
3. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu. 64.

§ 175

lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtupraktikas on lähtutud kõrgema tasumäära põhjendatuse hindamisel mh sellest, kas tegemist on advokaadiga või mitte. Hageja esindaja on vandeadvokaat. Seetõttu peab kohus hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära 120 eurot (ilma käibemaksuta) põhjendatuks. Põhjendatud tasu suurus koos käibemaksuga on 144 eurot tunnis.

1. Menetlustoimingutele kulunud aega peab ringkonnakohus põhjendatuks osaliselt.
2. Hageja esindaja on koostanud vastust kostja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebustele kokku 11,5 tundi. Ajakulu on kooskõlas apellatsioonkaebuse sisu ja mahuga ning vastuse sisu ja mahuga, mistõttu peab ringkonnakohus ajakulu põhjendatuks täies ulatuses. Ajakulu vähendamiseks ei anna alust kostja seisukoht, et vastuse koostamiseks võinuks kuluda vähem aega. Võrdluseks on kostjal ja kolmandal isikul kulunud apellatsioonkaebuse koostamiseks 22 tundi ja 40 minutit.
3. Hageja esitas apellatsioonimenetluses
4. novembril 2020 hagi tagamise taotluse, mis jäi Tallinna Ringkonnakohtu
5. detsembri
6. a määrusega rahuldamata. Hageja esitas
7. detsembril 2020 vastuväite kohtu tegevusele ning parandas vastuväidet
8. jaanuari 2021 menetlusdokumendiga. Kohus jättis vastuväite
9. jaanuari
10. a määrusega rahuldamata. Nende menetlustoimingutega seonduvad menetluskulud (hagi tagamise taotluse koostamine; tutvumine PKe
11. novembri 2020 menetlusdokumendiga; tutvumine OÜ Linaleo
12. novembri 2020 menetlusdokumendiga, tutvumine ringkonnakohtu
13. detsembri 2020 määrusega ja
14. detsembri 2020 vastuväite koostamine, kliendiga nõupidamine, materjalide analüüs ja
15. detsembri 2020 vastuväite paranduste koostamine ja esitamine) 28 tunni ulatuses on

§ 175lg 1 mõttes põhjendamatud ega kuulu vastaspoolelt väljamõistmisele.

17 2-20-7013

1. Hageja esindajal kulus menetluskulude nimekirja koostamisele ja tagatise tagastamise taotluse koostamisele 0,75 tundi. Menetluskulude nimekirja koostamiseks loeb ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks 15 minutit. Muus osas ei ole ajakulu põhjendatud, sest ringkonnakohus jätab tagatise tagastamise taotluse rahuldamata (vt otsuse p-d 79 ja 80).
2. Seega on hageja esindaja põhjendatud tasu kokku 1410 eurot (11,5 tundi +15 minutit x 120 =1410 eurot). Sellele lisandub käibemaks 282 eurot. Hageja esindaja põhjendatud tasu on kokku 1 692 eurot (sh käibemaks). 70.

§ 169

lg 3 sätestab, et rahuldamata jäänud taotluse või arvestamata jäänud väite või tõendi esitamisega ja vaidlustamisega seotud menetluskulud võib menetluse tulemusest sõltumata jätta menetlusosalise kanda, kes taotluse, väite või tõendi on esitanud. Kostja ja kolmas isik on taotlenud, et kohus jätaks hagi tagamisega ja vastuväite esitamisega seonduvad kulud hageja kanda.

§ 169lg-s 3 sätestatust tulenevalt esineb alus taotluse rahuldamiseks.

71. Ringkonnakohtul tuleb seega järgnevalt hinnata, kas kostjal ja kolmandal isikul on tekkinud

§ 175lg 1 alusel hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid, mis on tingitud 20.

novembri 2020 hagi tagamise taotluse ja

1. detsembri 2020 vastuväite koostamisest.
2. PK on esitanud ringkonnakohtule
3. aprillil 2021 menetluskulude nimekirjad, millest nähtub, et kolmandat isikut menetluses esindanud vandeadvokaat Marko Pilv on seoses eespool märgitud menetlusdokumentidega teinud järgimisi menetlustoiminguid: - 30.11.2020 hagi tagamise osas seisukoha koostamine 3 tundi 31 minutit; 02.12.20 Ringkonnakohtu määrusega tutvumine ja selle edastamine kliendile 16 minutit; 7.12.2020 Viker OÜ vastuväitega tutvumine 33 minutit; 7.12.2020 e-kiri ringkonnakohtule seoses vastuväitega 10 minutit; 10.12.2020 seisukoha koostamine vastuväite osas 3 tundi 4 minutit; 11.12.2020 seisukoha koostamine vastuväite osas 47 minutit.
4. Kokku 8 tundi ja 35 minutit hinnaga 160 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kolmanda isiku esindaja on vandeadvokaat, kuid ringkonnakohtu hinnangul on vandeadvokaadi tasu praegusel juhul ebamõistlikult kõrge. Ringkonnakohus peab mõistlikuks vähendada kolmanda isiku lepingulise esindaja tunnitasumäära 140 euroni tunnis (lisandub käibemaks). Põhjendatud tasu suurus koos käibemaksuga on 168 eurot tunnis.
5. Kolmanda isiku lepingulise esindaja tehtud toimingud on mõistlikud ja vastavad menetlusdokumentide sisu ja mahule ning menetluse käigule, v.a
6. detsembri 2020 e-kiri ringkonnakohtule, mille esitamist ei ole ringkonnakohus määranud. Vastav kulu pole seega

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud.

Muus osas on ajakulu (8,18 tundi) põhjendatud ja vajalik, kuivõrd oli tingitud hageja esitatud hagi tagamise taotlusest ja vastuväite esitamisest. Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulu on seega põhjendatud kokku 8,18 tunni ulatuses, mis 18 2-20-7013 teeb 1145,67 eurot (8,18*140). Tasule lisandub käibemaks 229.13 eurot. Kolmanda isiku lepingulise esindaja põhjendatud tasu on kokku 1 374.80 eurot (sh käibemaks). 75. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas (

§ 445lg 1).

Eelnevalt on ringkonnakohus määranud, et hageja menetluskulud tuleb kostjal ja kolmandal isikul solidaarselt hüvitada 1 692 euro ulatuses ning hagejal tuleb hüvitada kolmanda isiku menetluskulud 1 374.80 euro ulatuses. Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kolleegium menetluskulude nõuete osas vastavalt

§ 445

lg 1 teisele lausele tasaarvestuse ja tasaarvestuse tulemusena tuleb kolmandalt isikult ja kostjalt solidaarselt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 317.20 eurot (1692-1374.8=317.20).

1. Kostja on menetluses osalenud seadusjärgsete esindajate kaudu, mistõttu ringkonnakohus määrab, et kostjal puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
2. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirjas taotluse tagatise tagastamiseks.
3. juunil 2020 kohtumäärusega kohustas maakohus hagejat tasuma kostja eeldatavate menetluskulude tagamiseks Rahandusministeeriumi arvelduskontole summas 3 000 eurot. Hageja eest tasus selle summa ÜU
4. juunil
5. OÜ Viker taotleb tagatise tagastamist kontole, millelt see on tasutud. 78.

§ 195

lg 1 esimene lause sätestab, et kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise. Tagatise on määranud Harju Maakohus

1. juunil 2020 kostja eeldatavate menetluskulude tagamiseks. Hageja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et tagatise andmise põhjus on langenud ära. Seetõttu jätab ringkonnakohus taotluse rahuldamata.
2. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kolmanda isiku taotluse hagejalt menetluskulude kandmist tõendavate arvete ja maksekorralduste väljanõudmiseks. Lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosaline on kulud kandnud. See, kas hageja esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud, ei ole menetluskulude väljamõistmisel oluline (vt nt Riigikohtu
3. juuni
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18). (allkirjastatud digitaalselt) 19