Obsah (9)

§ 317§ 444§ 497§ 459§ 5§ 162§ 129§ 455§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Epp Tombak Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2021. a, Tartu kohtumaja, Kalevi tn 1 Tartu Tsiviilasi nr 2-20-10453 Tsi

§ 317sätestatule avalikult 11.04.2021.

a väljaandes Ametlikud Teadaanded hagi menetlusse võtmise määruse resolutsiooni avaldamise teel. Vastavalt avaldatud teadaandele loetakse menetlusdokumendid L. L. ile avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus oli määranud hagile vastamise tähtajaks 14 päeva arvates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud. II. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõigetest 1-3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud 2 ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib teha kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg 3 alusel võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 459

lg 1 kohaselt on poolel õigus uues hagis nõuda muu hulgas maksete suuruse muutmist, kui maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud (

§ 459

lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (

§ 459lg 1 p 2).

Otsust võib muuta alates uue hagi esitamisest (

§ 459lg 2).

Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 ja 2 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes; osundatud paragrahvi 2. lõike järgi arvestatakse alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt PKS 100 lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt PKS § 101 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Elatise suuruse määramisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest tema kasvamiseks ja arenguks piisavate vahendite saamiseks, samuti tema kasvatamiseks vajalikest kulutustest. Hageja on hagiavalduses hinnanud enda põhjendatud vajaduste suuruseks 680 eurot. Hageja on taotlenud väljamõistetud elatise 145 eurot suurendamist seaduses sätestatud miinimummäärani (s.o käesoleval ajal 292 eurot kuus). Kohus on

§ 5lg 1 kohaselt seotud hageja nõudega.

Kuna kostja ei ole nõudele vastuväiteid esitanud, tuleb elatis taotletud ulatuses välja mõista, kuid arvestades

§ 459

lg 2 sätestatut, saab kohus suurendatud elatise välja mõista alates uue hagi esitamisest, s.o 20.07.

1. a. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt välja elatise alates 20.07.
2. a kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuiste perioodiliste maksetena summas, mis vastab poolele Vabariigi Valituse kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis tuleb tasuda igal kuul järgmise kuu eest ette hageja seadusliku esindaja määratud arveldusarvele (hagiavalduse esitamise ajal R. Ä. e arveldusarve nr XXX). Kohtuotsuse tegemise ajaks on seega sissenõutavaks muutunud elatis suurendatud ulatuses alates 20.07.
3. a. III. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kuna kohus hagi rahuldab, tuleb menetluskulud

§ 162lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Kuna hagejat esindas menetluses seaduslik esindaja, ei saa hagejal ka õigusabikulusid 3 olla. Seega puuduvad asjas rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud ning kohus jätab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Kohus peab vajalikuks selgitada, et kohtuotsuse sissejuhatavas osas märgitud hagihind ei ole menetluskulu. Ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse (elatishagi) hind on vastavalt

§ 129

lg 2 nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagihind omab tähendust vaid kohtu jaoks tsiviilasja menetlemisel, näiteks sõltub hagihinnast, kas kohus saab menetleda asja lihtsustatud korras või kirjalikus menetluses kohtu määramisel. Vastavalt

§ 455

lg 1 toimetab kohus otsuse menetlusosalistele kätte.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik 4