Obsah (5)

§ 146§ 657§ 230§ 5§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-135058 Otsuse tegemise aeg ja koht 14. mai 2021, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Too

§ 146on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.

25.11.2019 esitas hageja kohtusse avalduse maksekäsu kiirmenetluses, mis peatas aegumise. Seega olid hageja nõuded enne 25.11.2015 üle antud kauba eest aegunud, st kokku 5223 euro eest ajavahemikul 24.05.2013 – 29.08.2015 üle antud kauba eest. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks sel perioodil hagejale kaupa tagastanud. Maakohus leidis, et kostja ei ole täpsustanud, millise kohustuse katteks ta 3430 eurot tasus. Hageja on lugenud kostja poolt tasutud summad esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks. Seega tuleb kostja poolt tasutud 3430 eurot lugeda tasutuks perioodil 24.05.2013 – 29.08.2015 sissenõutavaks muutnud kohustuste katteks. Seda ületavas osas on nõue aegunud.

1. Hagi esitamise ajaks ei olnud aegunud hageja nõue kauba üleandmise eest summas 8837,40 eurot ajavahemikul 18.04.2016 – 07.08.2018 üle antud kauba eest. Samal perioodil on kostja hagejale kaupa tagastanud 1424,30 euro eest. Seega võlgneb kostja hagejale 7413,10 3 eurot (8837,40-1424,30). Kuna hageja on esitanud nõude 7000 euro osas, siis kuulub hagi rahuldamisele kogu ulatuses.
2. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, rahuldas osaliselt hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 1290 eurot. Apellatsioonkaebus
3. Maakohtu otsusele esitas 22.07.2020 apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub kostja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata.
4. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus eelmenetluse läbi viinud puudulikult, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Maakohus jättis välja selgitamata menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes ning asja lahendamise seisukohast olulised asjaolud. Samuti jättis maakohus menetlusosalistele selgitamata tõendamiskoormise ja kogumata vajalikud tõendid. Maakohus viis 03.06.2020 eelistungi asemel läbi põhiistungi. Hageja palus kohtul 03.06.2020 istungil võtta seisukoht aegumise osas, mida kohus ei teinud. Maakohus on küll otsuses jõudnud järeldusele, et nõue on osaliselt aegunud, kuid ei küsinud kostjalt, kas ta on hagejale ajavahemikul 24.05.2013 – 19.08.2015 midagi tasunud või tagastanud. Kohus ei andnud kostjale aega nimetatud perioodi kohta tõendite esitamiseks. Kostja on tasunud sellel ajavahemikul hagejale teatud summad ja on kaupa tagastanud. Seega on kohus jõudnud otsuses valele järeldusele, et hageja on lugenud kostja poolt tasutud 3430 eurot tasutuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks. Maakohus on jätnud arvestamata kostja vastuväited, et poolte vahel puudus kokkulepe, mille kohaselt kauba tagastamata jätmisel peab kostja kauba eest tasuma. Kostja on tuginenud sellele, et sellisel juhul peab kostja kauba hagejale tagastama. Vastus apellatsioonkaebusele
5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata (

§ 657lg 1 p 1).

Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 17. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Ebaõige on kostja väide, et maakohus jättis välja selgitamata menetlusosaliste seisukohad. Pooled on esitanud menetluses kirjalikke seisukohti, samuti arutas maakohus 03.06.2020 istungil pooltega faktilisi asjaolusid, õiguslikku kvalifikatsiooni ning uuris tõendeid. Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus ei selgitanud tõendamiskoormist.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostjale ei saanud tulla üllatusena, et ta peab oma väiteid tõendama. Käesolevas vaidluses ei esine üldjuhust erinevat tõendamiskoormist. Samuti ei tulenenud kohtule kohustust koguda tõendeid omal algatusel.

§ 230lg 1 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.

4 18. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus oleks pidanud temalt küsima, kas ta on hagejale ajavahemikul 24.05.2013-19.08.2015 midagi tasunud või tagastanud.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooled vaidlesid tsiviilasjas muuhulgas selle üle, kui palju on kostja hagejale raha tasunud ja millises väärtuses on kostja hagejale tagastanud kaupa. Kostjal oli võimalus tugineda asjaolule, et ta on ka nimetatud perioodil tasunud hagejale raha ning tagastanud kaupu ning esitada andmeid selle kohta, kui palju ta on raha tasunud ja kaupu tagastanud. Samuti on põhjendamatu kostja seisukoht, et talle ei antud aega tõendite esitamiseks. Kostjal oli piisavalt võimalust esitada tõendeid enne 03.06.2020 istungit. Samuti ei avaldanud kostja 03.06.2020 istungil, et ta soovib täiendavaid tõendeid esitada. Ebaõige on kostja seisukoht, et maakohus viis 03.06.2020 läbi üksnes põhiistungi. 03.06.2020 toimus ka eelistung. Ringkonnakohus ei nõustu ka kostja väitega, et maakohus pidi 03.06.2020 istungil võtma seisukoha aegumise osas. Kohus saab võtta seisukoha aegumise osas kohtuotsuses.

1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus jätnud arvestamata kostja vastuväite, et poolte vahel puudus kokkulepe, mille kohaselt kauba tagastamata jätmisel peab kostja kauba eest tasuma. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga. 03.06.2020 istungi protokollist nähtuvalt jõudsid pooled eelistungil üksmeelele selles, et poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt pidi kostja müüma hageja poolt üleantud kaupu ning tasuma hagejale pärast kauba müüki. Ühe aasta möödumisel kauba saamisest pidi kostja müümata kauba tagastama või mittetagastamisel maksma kauba eest hagejale raha. Seega oli kokkulepe selles, et kauba mittetagastamisel tasub kostja hagejale kauba eest raha.
2. Kostja ei esitanud apellatsioonkaebuses sisulisi vastuväiteid maakohtu tuvastatule, et ajavahemikul 24.05.2013-07.08.2018 andis hageja kostjale kaupu üle 14 060,40 euro väärtuses. Samuti ei esitanud kostja apellatsioonkaebuses sisulisi vastuväiteid maakohtu tuvastatule, et ajavahemikul 05.06.2017-24.06.2018 tasus kostja hagejale 3430 eurot ning ajavahemikul 29.06.2017-18.02.2019 tagastas kostja hagejale kaupu väärtuses 1424,30 eurot (maakohus on otsuse punktis 27 ebaõigesti märkinud tagastatud kauba koguväärtuseks 1605,30 eurot, kuna arvestas 18.02.2019 tagastatud kauba väärtust (181 eurot) topelt, otsuse punktis 35 on maakohus märkinud õige tagastatud kauba koguväärtuse, s.o 1424,30 eurot). Kostja on väitnud küll, et ta on tasunud hagejale raha ja tagastanud kaupu ka perioodil 24.05.2013 – 19.08.2015, kuid ei ole selle kohta konkreetseid andmeid ja tõendeid esitanud. Ringkonnakohus asus eelnevalt seisukohale, et maakohus ei jätnud kostjat ilma võimalusest eelnimetatud ajavahemikul makstud raha ja tagastatud kauba kohta andmete ja tõendite esitamiseks. Maakohus leidis, et kohtusse pöördumise ajaks olid aegunud nõuded enne 25.11.2015 üle antud kauba eest summas 5223 eurot ning, et kostja poolt tasutud 3430 eurot tuleb lugeda tasutuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustuste, s.o enne 25.11.2015 sissenõutavaks muutunud kohustuste katteks. Apellatsioonkaebuses esitatu ei anna ringkonnakohtule asuda maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus tuvastas, et hagi esitamise ajaks ei olnud aegunud ajavahemikul 18.04.201607.08.2018 üle antud kauba eest tulenevad nõuded summas 8837,40 eurot. Perioodil 29.06.2017-18.02.2019 tagastas kostja hagejale kaupa väärtuses 1424,30 eurot. Seega on kostja võlgnevuse suuruseks 7413,10 eurot (8837,40 – 1424,30) ning maakohus on põhjendatult hagi rahuldanud ja mõistnud kostjalt välja 7000 eurot. 5 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Arvestades, et maakohtu otsus jääb hagi rahuldamise osas muutmata, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus. Samuti puudub alus muuta maakohtu otsust menetluskulude kindlaksmääramise osas.
4. Apellatsioonimenetluse kulud tuleb

§ 171lg 1 alusel jätta kostja kanda.

Hageja palus kostjalt välja mõista ringkonnakohtu menetluskulud summas 300 eurot ((esindajakulud 2,5 töötunni eest, tunnihinnaga 120 eurot (sisaldab käibemaksu)). Hageja ei saa käibemaksu tagasi. 23. Võttes arvesse menetlusdokumentide ja menetlustoimingute sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus hageja esindaja ajakulu 2,5 töötunni ulatuses põhjendatuks. Hageja esindaja tunnitasu ei ületa keskmist tunnitasu määra. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 300 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu 6