Obsah (5)

§ 2§ 45§ 47§ 108§ 109

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-20-1489 Otsuse kuupäev 30. aprill 2021 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Xi kaebus Tartu Vangla 03.08.2020. a vaide taga

§ 2

lg 4) peab kaebaja kohtu arusaamisel vangla poolt vaide tagastamist õigusvastaseks (

§ 45lg 3) ja kohus lähtub vaidlust lahendades sellest arusaamast.

1. Kohus ei saa täiel määral nõustuda vastustaja käsitlusega. Kaebaja esitatud vaide blanketil esitatud vaidega (tl 13p) on kohtu hinnangul tõendatud kahe nõude esitamine. Vaide kohaseks kaebaja taotluseks vanglale oli: 1) tuvastada kambriluukide avamata jätmise õigusvastasus 30.06.2020, 01.07.2020 ja 02.07.2020; 2) kohustada Tartu Vanglat avama kambriluugid, kui sisetemperatuur on üle 25 ℃.
2. Kohustuslikus kohtueelses menetluses (

§ 47

lg 1) on kaebaja seega kohtueelselt esitanud vaide osaliselt vangla tegevusetuse peale, mida HMS § 72 lg 1 kohaselt nõuda ei saa. Seega tagastas Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude osas kaebaja vaide õiguspäraselt.

1. Õiguspäraselt ei ole menetletud kohtu hinnangul aga kaebaja teist taotlust. Kohtu hinnangul on üheselt arusaadav kaebaja tahe ja taotlus toimingu sooritamiseks, mida vangla vaide tagastamise otsuses küll märgib, esitades ka taotlusele sisulised vastuväited. Kuna aga vangla vaide tagastamise 03.08.
2. a otsustuses (tl 16) ei selgita vangla kinnipeetavale, et esitagu uus eraldiseisev taotlus toimingu sooritamiseks, vaid esitab sisulised vastuväited, siis tõlgendab kohus selle asjaolu kaebaja kasuks. Kaebaja ei pidanud aru saama, et vangla põhjenduste kohaselt pidi vangla hinnangul kaebaja esitama uue eraldiseisva taotluse ja läbima taotluse rahuldamata jätmisel uuesti vaidemenetluse. Kohtu hinnangul pidi vaide tagastamise menetlustoimingut tehes vangla oma positsiooni kaebajale sõnaselgelt selgitama, mitte alles kohtumenetluses selle vastuväitega tulema, et kohustamisnõudes on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata (VangS § 11 lg 5). Kohustusliku kohtueelse menetluse mitteläbimise aktsepteerimine välistaks selles osas kaebaja kaebeõiguse.
3. Kohus nõustub põhimõtteliselt vangla seisukohaga, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kambri toiduluukide avatuna hoidmist, kuid samas, VangS § 45 lg 1 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Kinnipeetaval on seega nõudeõiguse alus ja vanglal omakorda kohustus tagada, et kambris oleks elamiseks sobiv temperatuur, piisavalt õhku ja toimiv ventilatsioon. Neil asjaoludel loeb kohus kohustamiskaebuses kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks (

§ 47lg 1 ls 2).

1. Kaebeõiguse tunnustamine ei ole võrdsustatav kaebuse põhjendatusega. Kohus on seisukohal, et puudub alus nii kaebaja taotletud konstateeringuteks kui vangla kohustamiseks.
2. Energiatõhususe ja ruumitemperatuuri sätetes tehakse muuhulgas elu- ja avalike ruumide puhul vahet energiaarvutuses jahutuse seadmete aastaringsete ja suviste ruumitemperatuuride vahel. Kuna suvised norm-ruumitemperatuurid põhinevad tehniliste võimsuste arvutustel, siis lähtuvad need keskmise ruumitemperatuuri määratlemisel keskmisest välistemperatuurist. Kohtule ei ole teada asjakohast kohtupraktikat, millest tuleneks, et kui kinnipeetava kambri temperatuur ületab suvel või ülekütmisel 24–25 kraadi, nagu see oli kaebaja tõendite kohaselt
3. juunist
4. juulini eelmisel aastal, et siis esineb alus apelleerida kinnipeetava põhiõiguste 4 rikkumisele koos sellest tulenevate järelmitega. Liiatigi sai alguse ja keskendub vaidlus poolte vahel toiduluukide avamise õiguse täitmise üle.
5. Kaebuse põhiargument tugineb Tartu Vangla vanglateenistuse juhtivametnike 29.06.
6. a protokollilise otsustusel (tl 29), mis seob kinnipeetavate kambriluukide avatuna hoidmise päevase ja ööpäevase keskmise välistemperatuuriga.
7. Kaebaja on kaebuse põhistamiseks esitanud kambri temperatuuri mõõtmise tulemuste õiendid (tl 8–11). Vastustaja põhjendab vastuväiteid kaebusele tõenditega ööpäevaste keskmiste välistemperatuuride kohta (tl 30–32).
8. Kummagi poole tõenditest ei tulene ja tõendid ei tõenda, et vaidlusalustel päevadel oleks päevane ja ööpäevane keskmine temperatuur ületanud Tartu Vangla vanglateenistuse juhtivametnike 29.06.
9. a protokollilise otsustuses fikseeritud parameetreid.
10. Riigi ilmateenistuse avalikel andmetel {https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kuukokkuvotted/, 29.04.2021} oli
11. a juunis Eesti keskmine õhutemperatuur 17,4 °C, mis on 3,0 °C normist kõrgem (paljuaastane keskmine 14,4 °C). Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 31,7 °C (
12. juuni, Valga ja Võru) ning miinimumiks 0,5 °C (
13. juuni, Narva); juulis oli Eesti keskmine õhutemperatuur 16,3 °C, mis on 1,1 °C normist madalam (paljuaastane keskmine 17,4 °C). Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 27,7 °C (18.juuli, Võru) ning miinimumiks 5,0 °C (
14. juuli, Kuusiku). Eesti keskmisena oli päikesepaistet 294 tundi, mis on 102% normist (paljuaastane keskmine 288 tundi).
15. Neil asjaoludel ei sea kohus kaebaja väiteid kambri siseõhu südasuvele omasest tavapärasest kõrgemast temperatuurist kahtluse alla ja lähtub nendest. Samuti ei vastusta kohus kaebaja seisukohta toatemperatuuri ja une kvaliteedi vahel.
16. VangS § 45 lg 1 esimese lause kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseadustiku alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri. Majandus- ja taristuministri 02.07.
17. a määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ (määrus nr 85) § 4 lõigete 3 ja 4 kohaselt peab siseõhu temperatuur eluruumis olema optimaalne, looma inimesele hubase soojatunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Kusjuures kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavas eluruumis ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 ºC. Siseõhu temperatuuri lubatav ülempiir tuleb määrata kehtestatud nõuete alusel. Tänapäevaste energiatõhusule kehtestatud nõuete kohaselt loetakse siseõhu temperatuuri ülempiiriks ca +27 kraadi. VangS § 41 lg 1 järgi koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas või arestimajas kinnipidamisega. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.
18. Seega loeb kohus tõendatuks, et kaebaja kambri siseõhu temperatuur oli vaidlusaluse toimingu päevadel vangla mõõtmiste toimumise ajal eelpool viidatud õigusaktide kohast tingimuslikku ülempiiri ületav ja/või selle lähedane. 5
19. Riigi ilmateenistuse avalike andmete kohaselt oli
20. a juuni keskmine õhutemperatuur Eesti keskmisest õhutemperatuurist (17,4 °C) 3,0 °C võrra normist kõrgem ja juulis omakorda 16,3 °C, mis on 1,1 °C normist madalam (paljuaastane keskmine 17,4 °C), kusjuures õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 27,7 °C (18.juulil).
21. Kohus ei näe neil asjaoludel seost kaebaja viidatud vastustaja tegevusetuse ja Eesti keskmisest kõrgema õhutemperatuuri vahel neil päevadel, mille osas on kaebaja käesolevas asjas halduskohtusse pöördunud.
22. Kohus on seisukohal, et vastustaja on astunud tema võimuses olevad kohased sammud kaebajale ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamisel. Nimetatu on tõendatud Tartu Vangla vanglateenistuse juhtivametnike 29.06.
23. a protokollilise otsustusega (tl 29), mis seob kinnipeetavate kambriluukide avatuna hoidmise päevase ja ööpäevase keskmise välistemperatuuriga.
24. Kaebaja lähtub kambriõhu sisetemperatuurist, vastustaja välistemperatuurist. Kuna Riigi ilmateenistuse andmetel oli
25. a juulis Eestis kõrgeim õhutemperatuur
26. kuupäeval, siis võtab kohus erinevate temperatuuride mõjutuste võrdlemiseks Tartu Halduskohtu menetluses olnud kohtuasjast 3-20-1545 tõendina asja juurde Riigi ilmateenistuse avalikud andmed 18.07.
27. a keskmise temperatuuri kohta. Nimetatud kohtuasjas on samad pooled. Seega ei saa tõendi sisu olla pooltele üllatuslik. Kohtuasjas vaieldi 18.07.
28. a kaebaja kambri toiduluugi avamise üle ja praeguseks jõustumata kohtuotsuse kohaselt kaebaja õiguste rikkumine tuvastamist ei leidnud.
29. Nimetatud tõendiga loeb kohus tõendatuks 18.07.
30. a keskmise välistemperatuuri 21,9 kraadi, mis oli Riigi ilmateenistuse andmetel vaidlusaluste kuude kõrgeim ja oluliselt kõrgem kui vastustaja samast allikast pärinevate tõenditega tõendatud 15,4–18 kraadi (tl 30–32) vaidlusaluste päevade kohta.
31. Vastustaja tõenditega (tl 30–32) loeb kohus tõendatuks
32. juuni keskmise temperatuuri 16,5 kraadi,
33. juulil 15,4 kraadi,
34. juulil 18 kraadi ja vastavad maksimumid ööpäevas 20,4 kraadi, 18 kraadi ja
35. kraadi. Seega on tõendatud vastustaja seisukoht, et vaidlusalustel päevadel Tartu Vangla direktori 29.06.
36. a protokollis (tl 29) kajastatud direktori otsustust ja sealt tulenevat kumbagi välistemperatuuri piirnormi kaebaja suhtes ei rikutud. Kohus märgib vastuseks kaebajale, et Riigi ilmateenistuse andmetel oli
37. juuli maksimum õhutemperatuur 26,7 kraadi, vastustaja tõendite kohaselt aga ainult vastavalt 20,4, 18,0 ja 23,0 kraadi vaidlusalustel päevadel.
38. Kuna eluruumi siseruumi siseõhu temperatuuri ülempiir on kehtivas õiguses sätestatud soovituslikuna, mitte absoluutnormina, siis on kohus vaidluse sisulises osas seisukohal, et vangla ei ole olnud kaebaja suhtes õigusvastases tegevusetuses ja puudub alus vastustaja kohustamiseks, sest vanglateenistus on täitnud vangla direktori suunist korrektselt. Kaebaja vastupidised seisukohad ei ole tõendatud. Objektiivsest õigusest ei tulene kohtu hinnangul alust vastustaja kohustamiseks. Vastustaja ei ole eiranud vangistuse kohaldamise üldpõhimõtteid ega jätnud õigusvastaselt kaebajat põhiõigusteta.
39. Kaebaja vaide menetlemise osalise õigusvastasuse konstateerimine pole vajalik. Vastavate normide kaitse eesmärk on tagada isiku õigus halduskohtulikule kaitsele, mis on käesoleval juhul kaebajale tagatud. Kaebaja õiguste kaitseks pole preventiivsel eesmärgil tarvilik taotletav konstateering ka sisuliselt, sest puudub igasugune alus arvamuseks, et vastav situatsioon korduks. Kohtuasjas 3-20-1545 leidis nt toiduluukide avamine vanglateenistuse poolt tõendamist.
40. Neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel jätab kohus kaebuse rahuldamata. 6 42.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

§ 109

lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) 7