Obsah (16)

§ 179§ 468§ 474§ 415§ 420§ 632§ 187§ 407§ 440§ 444§ 177§ 162§ 168§ 165§ 1741§ 190

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 7. mai 2021 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-141; A. S., A. M. hagi A. S., A. S., A. S. vastu pärandvara

) § 178 lg 2); 5.2 menetluskulude riigituludesse tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 5.3

§ 179

lg 6 kohaselt võib pädev asutus riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul;

§ 179

lg 9 kohaselt kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses; 5.4 vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks; 5.5 vastavalt

§ 474

lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist; 5.6 sMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata; 5.7

§ 415

lg 2 kohaselt on kostjal II ja kostjal III tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada; 5.8

§ 420

lg 1 kohaselt on hagejatel tagaseljaotsuse peale õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning

§ 632

lg 1 kohaselt on apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 5.9 Hagejad ja kostja I, kelle suhtes hagi on lahendatud õigeksvõtul põhineva otsusega, võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest; 5.10 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 5.11

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse 2 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt A. S.`i (edaspidi nimetatud ka „hageja I“), A. S.`i, A. S.`i ja A. S.`i (edaspidi nimetatud ka vastavalt „kostja I“, „kostja II“ või „kostja III“ või ühiselt nimetatud ka „kostjad“) isa T. S. (isikukood XXX) (edaspidi nimetatud ka „pärandaja“) suri XXX a. Viljandi notari K. K. asendaja A. S. on XXX. a koostanud ja tõestanud pärimistunnistuse, mille kohaselt on pärandaja pärijateks 3/16 suurustes mõttelistes osades hageja I ja kostjad ning 4/16 suuruses mõttelises osas võib pärijaks olla ka A. M. (edaspidi nimetatud ka „hageja II“), kelle kohta täpsemad andmed (sh andmed abielu lõppemise kohta) pärimistunnistuse tõestamise ajal puudusid. Pärast pärimistunnistuse koostamist on selgunud, et pärandaja ja hageja II olid pärandaja surma hetkel abielus ning et sellest tulenevalt on hageja II õigustatud pärima pärandaja vara. Hageja II on notarile e-posti teel saadetud kirjaga teada andnud, et võtab pärandi vastu (lisa 2 – notari teade pärimisasja menetlemisest). Eelnevast tulenevalt on notar XXX. a koostanud täiendava pärimistunnistuse kavandi (lisa 3 – täiendava pärimistunnistuse kavand), mille kohaselt on pärandaja pärijateks 3/16 suurustes mõttelistes osades hageja I ja kostjad ning 4/16 suuruses mõttelises osas on pärijaks A. M. Hageja II on XXX. a volitanud notariaalse volikirja alusel ennast pärandaja pärimismenetluses esindama hagejat I (lisa 4 – venekeelne volikiri). Volikirja kohaselt on hagejal I õigus teha hagejale II kuuluva mõttelise osa ulatuses pärandvaraga, sealhulgas rahaliste vahendite ning kinnisvaraga hageja II nimel kõiki tehinguid oma parima äranägemise järgi, sealhulgas võõrandada hagejale II kuuluv mõtteline osa pärandvarast hagejale I, seejuures ei ole hageja I kohustatud hagejale II temale kuuluva mõttelise osa eest kompensatsiooni tasuma. Ühtlasi on hageja II andnud hagejale I õiguse esindada seoses pärandvara jagamisega hagejat II kõigis asutustes ning kõigi isikute ees, mistõttu esindab hageja I hagejat II ka käesolevas kohtumenetluses. Hageja I märgib siinkohal, et volikiri on koostatud vene keeles. Ehkki hageja I on volikirja ise eesti keelde tõlkinud (lisa 5 – volikirja tõlge), esitab hageja I käesolevaga ka menetlusabi taotluse tõlkekulude kandmiseks, juhul kui kohus volikirja tõlkimist vajalikuks peab (vt käesoleva menetlusdokumendi p 3). Hageja I on püüdnud mitmel korral kostjatega suhelda ning pärandvara jagamises kokku leppida, kuid kostjad ei ole pärandvara jagada soovinud. Seetõttu ei jää hagejal I muud üle, kui nõuda pärandvara jagamist kohtu kaudu, mistõttu esitavad hagejad käesolevaga hagiavalduse pärandavara jagamiseks. Pärandvara hulka kuulub hagejale I teadaolevalt järgmine vara: 338/4113 mõttelist osa kinnisasjast aadressiga XXX (registriosa nr XXX), mille eriomandi esemeks on eluruum nr 4; Hooneühistu XXX liikmesus; Swedbank AS arvelduskonto XXX (XXX. a seisuga oli saldo seis XXX eurot ning XXX. a seisuga XXX eurot); Swedbank AS väärtpaberikonto nr XXX (XXX a seisuga oli kontol väärtpabereid väärtusega XXX eurot); Swedbank AS hoiukonto nr XXX (XXX. a seisuga oli saldo seis XXX eurot ning XXX. a seisuga XXX eurot); Swedbank AS hoiukonto nr XXX (XXX. a seisuga oli saldo seis XXX eurot ning XXX. a seisuga XXX eurot). Kuna hagejad ei soovi kinnisasja enam ühiselt vallata, on hagejad seisukohal, et kinnisasja suhtes tuleks pärandvara ühisus lõpetada. Kuivõrd hagejad ei ole huvitatud kinnisasja nende ainuomandisse jätmisest, paluvad hagejad müüa pärandvara hulka kuuluv kinnisasi avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hageja I on kinnisasja väärtuse tuvastamiseks tellinud ka eksperthinnangu Domus Kinnisvaralt, mille kohaselt on korteri turuväärtus XXX eurot. Hagejate hinnangul tuleks korter sellise alghinnaga ka enampakkumisele panna ning sellisel müügihinna korral saaksid 3 hageja I ning kostjad igaüks XXX eurot ning hageja II XXX eurot. Hagejate hinnangul on kaasomandi lõpetamine ülal nimetatud viisil mõistlik ning ei ole kostjatele ka koormav, kuivõrd kõnealust kinnisasja ei ole võimalik jagada reaalosadeks. Juhul kui kohus peaks leidma, et nimetatud viisil pärandvara jagamine ei ole mõistlik või ei vasta kõigi pärijate huvile ning kui kostja või kostjad on avaldanud soovi korteri nende (ainu)omandisse jätmiseks, palub hageja alternatiivselt jagada pärandvara hulka kuuluv korter selliselt, et korter jääb ühe või mitme kostja (ainu)omandisse koos kohustusega hüvitada hagejatele nende osad rahas (st hagejale I XXX eurot ning hagejale II XXX eurot). Pangakontodel olevad rahasummad tuleb samuti jagada vastavalt pärijate mõtteliste osade suurusele. Hageja I esindaja täiendavalt lisab, et menetluskulud tuleb jätta kostjate II ja III kanda, kuna kostja I on nõus hageja ettepanekuga kinnisasi jagada ega ole põhjustanud kohtusse pöördumise vajadust. Hagejad selgitavad, et kohtusse pöördumise põhjus oli eelkõige see, et kostjad II ja III ei ole olnud nõus kohtuväliselt pärandvara jagama. Kostja I on asja jagamisega hagiavalduses välja toodud viisil olnud nõus algusest peale, kuid ei soovinud osaleda menetluses kaashagejana, mistõttu selleks, et otsus kõigi pärijate suhtes kehtiks esitasid hagejad nõude ka kostja I vastu. Tulenevalt eeltoodust leiavad hagejad, et menetluskulud tuleb jätta kostjate II ja III kanda. Kohus on andnud kostjatele kirjaliku vastamise tähtaja ja saatnud kostjatele hagiavalduse koos sellele lisatud nõuet tõendavate materjalidega, kohustusega vastata kohtule hiljemalt 15 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjad II ja III kohtule tähtaegselt vastanud ei ole. Kostja I on hagi õigeks võtnud ja leiab, et tema süül pole see asi viibinud. Menetluskulud tuleb jätta kostja II ja kostja III kanda.
2. Kohtu põhjendused Vastavalt

§-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§-le 407 lg-le 2

§ 407

lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Seoses sellega, et kostja II ja kostja III ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb

§ 407lg 1 kohaselt teha asjas kostja II ja kostja III osas tagaseljaotsus.

Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad

§ 407lg-st 5 ja 51, puuduvad.

Vastavalt

§ 440

lg-le 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Seoses sellega, et kostja I on hagi õigeks võtnud, tuleb

§ 440lg 1 kohaselt hagi ka tema suhtes rahuldada.

4

§ 444

lg 1 kohaselt kohus võib otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid.

§ 444

lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võimaldamaks pooltel otsustada resolutsioonis sisalduvate otsustuste põhjendatuse üle, märgib kohus asjaolud ja põhjendused ulatuses, mis hõlmab muu hulgas ka menetluskulud. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Vastavalt Pärimisseaduse (PärS) § 147 kohaselt, kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Vastavalt PärS § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui puuduvad PärS § 155 sätestatud piirangud. Antud juhul ei esine pärandvara jagamiseks PärS §-s 155 sätestatud piiranguid, mistõttu on hagejatel õigus nõuda pärandvara jagamist. Vastavalt PärS § 152 lg 2 kohaselt jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. Pärijate kokkuleppel võib pärandvara hulka kuuluvat asja hinnata pärija erilise huvi alusel. Vastavalt PärS § 152 lg 3 kohaselt kohaldatakse pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt on kaasomanikul igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist. Vastavalt AÕS § 77 lg 1 kohaselt jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Vastavalt AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hagi tuleb rahuldada osundatud sätete alusel. Kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja II ja kostja III kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, hageja ei ole välistanud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, siis on tekkinud olukord, kus hagejate esitatud faktilised väited loetakse kostja II ja kostja III poolt omaksvõetuks. 2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Vastavalt

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. 5 Vastavalt

173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning

173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

§ 165

lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. See ei välista ega piira käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kohaldamist. Kuivõrd kostja I võttis hagi õigeks ja kostja II ning kostja III käitumine on põhjustanud hagejatele kohtusse pöördumise vajaduse, tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta menetluskulud solidaarselt kostja II ja kostja III kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Tartu Maakohtu 3.02.2021 määrusega rahuldati menetlusabi taotlus ja menetlusabina vabastati A. S. hagiavalduse esitamisel täielikult riigilõivu 300 eurot tasumisest. Tartu Maakohtu 20.10.2020 määrusega anti A. S. riigi õigusabi tema esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, mis on seotud isiku vajadusega esitada kohtusse hagi pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks. Kohus mõistab

§ 190

lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja I esindaja palunud välja mõista kostjalt II ja kostjalt III menetluskuludena 552,77 eurot (koos käibemaksuga), mille koosseisus on õigusabikulu 538,80 eurot ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud kulud 13,97 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlustes märgitud andmed on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud riigi õigusabi tasumääradega ja riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise määradega.

§ 468

lg 1 punktid 1 ja 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse ja tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 6 7