lg 2 võimaldab taasavada vaidlusi kord juba tunnustamist leidnud nõuete põhjendatuse üle üksnes erandlikel asjaoludel ning eeldab dokumendi tahtlikku võltsimist. 2. Kostjad vaidlesid hagile vastu. 2 Kostjad I–III leidsid, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hageja ei ole nõude omanik ja hageja ei ole kohtunõuet hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks täitnud. Hageja pole enda väiteid ja seisukohti tõendanud. SINEAR OÜ on nõude loovutamise hagejale kehtivalt tühistanud ning tehing on kehtetu algusest peale, mistõttu on SINEAR OÜ, mitte hageja jätkuvalt võlgniku pankrotivõlausaldaja. Kostja IV leidis, et 22.08.2018 tühistamisavaldusega on muutunud nõude loovutamise tehing algusest peale kehtetuks ning hageja ei ole astunud SINEAR OÜ asemele võlgniku võlausaldajaks. Hageja ei ole 18.06.2018 üldkoosoleku otsust
Hageja ja OÜ Astnik Finants vaheline kompromiss nõude tunnustamiseks ei mõjuta käesolevat nõude tunnistamise vaidlust. MAAKOHTU LAHEND
lg 1 alusel vaidlustanud, siis on ta kaotanud õiguse nõude tunnustamise hagi esitamiseks. Sellist seost pankrotiseadusest ei tulene. Nõuete kaitsmise kohta ei tehta otsuseid häälteenamusega ning tegemist ei ole võlausaldajate üldkoosoleku otsusega, mida oleks võimalik vaidlustada
Tulenevalt
lg-st 5 saab kohus arvesse võtta ja lähtuda
Vaidlust ei ole selle üle, et hageja nõuet on eelnevalt tunnustatud ja korduvkoosolekul jäi nõue tunnustamata põhjusel, et nõude tunnustamine põhineb väidetavalt võltsitud andmetel. Pankrotihalduril on põhjendatud võltsimiskahtluse tekkimise korral küll õigus korduskoosolek kokku kutsuda, kuid praeguses asjas ei ole kostjad, sh pankrotihaldur esile toonud ega selgitanud, milles väidetav võltsimine seisnes, mille tulemusel ei ole TsMS § 230 lg 1 alusel ka väidetav võltsimine tõendatud. Asjaolu, et pankrotihaldurile ei olnud esialgse nõuete kaitsmise koosoleku toimumise aja seisuga teada asjaolud, mis võinuksid anda aluse võlausaldaja nõudele vastuvaidlemiseks, ja niisugused võimalikud asjaolud said pankrotihaldurile teatavaks hiljem, ei anna pankrotihaldurile tulenevalt
alust tunnustatud nõuet enam vaidlustada, kui kinnitust ei leia andmete võltsimine. Maakohus nõustus hagejaga, et pankrotihalduri väidetav kahtlus ei saa olla aluseks nõude tunnustamise uueks läbivaatamiseks. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lg 1 alusel vaidlustanud, siis on ta kaotanud õiguse nõude tunnustamise hagi esitamiseks. Kostja IV leiab, et olukorras, kus nõue vaadatakse uuesti läbi
lg 2 alusel, oli 3 hagejal käitumiseks kaks alternatiivi: vaidlustada üldkoosolekul nõude uue läbivaatamisele panemine või esitada nõude tunnustamise hagi. Viimasel juhul tuleb hagi esitada ja selle menetlemisel lähtuda üldistest nõude tunnustamise hagi nõuetest. Hageja peab välja tooma nõude aluseks olevad asjaolud ja neid tõendama, hageja ei ole seda teinud. Alles seejärel on kostjal kohustus esitada oma põhistatud vastuväited nõudele ja ka neid tõendada; 2) on kohus märkinud ebaõigesti, et vaidlust ei ole selle üle, et hageja nõuet on eelnevalt tunnustatud ja korduvkoosolekul jäi nõue tunnustamata põhjusel, et nõude tunnustamine põhineb väidetavalt võltsitud andmetel. Kostja IV vaidles nõudele vastu sisuliselt ja mitte ainult põhjusel, et nõude varasem tunnustamine põhines võltsitud andmetel; 3) on kohus vääralt kohaldanud
Säte ei piira nõude uuel läbivaatamisel nõudele esitatavaid vastuväiteid ega vastuväidete sisu nõude tunnustamise kohtumenetluses; 4) on kohus eksinud tõendamiskoormuse jagamisel ja jätnud täitmata selgitamiskohustuse. Hageja ei ole nõude tõendamiseks tõendeid esitanud ja kostjale ei ole seetõttu ka teada, millistele dokumentidele tuginedes kohtus nõude tunnustamist soovitakse. Seega ei saa panna kostjale kohustust hakata esitama väiteid ja tõendeid andmete võltsituse kohta. Isegi kui tavapärasest erinev tõendamiskoormus esineks, mida kostja IV ei mööna, ei ole kohus täitnud selgitamiskohustust ning ei ole kostjatele selgitanud tavapärasest erinevat tõendamiskoormust; 5) ei oleks kohus tohtinud ilma tõenditeta hagi menetleda ja oleks selle pidanud jätma peale puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaega läbi vaatamata. Kohus on võtnud hagi menetlusse, kuid on tagastanud kõik hagile lisatud tõendid ning on kokkuvõttes lahendanud tsiviilasja ilma tõenditeta; 6) ei ole kohus otsuses tuvastanud, millisel õiguslikel ja faktilistel asjaoludel hageja nõue rajaneb; 7) on kohus jätnud tähelepanuta kostja IV väited andmete võltsimise kohta. Kostja IV on tuginenud asjaolule, et hageja nõue rajaneb võltsitud andmetele ning hageja oleks pidanud nimetatud väite ümber lükkama. Hageja ei ole seda teinud. 5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata, apellatsiooniastmes tekkinud menetluskulud jätta kostja IV kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) on nõue kompromissiga tsiviilasjas 2-17-4839 tunnustatud summas 205 500 eurot. Nõue vaadati uuesti läbi
lg 2 alusel.
lg 2 sätestab nõude vaidlustamise erikorra; 2) on haldur tuginenud asjaolule, et tal on kahtlused nõudes esitatud asjaolude tõelevastavuse osas. Haldurile ja võlausaldajatele oli nõuetekohaselt esitatud nõudeavaldus koos tõenditega ning halduril ega antud võlausaldajatel ei tekkinud ühtegi küsimust või kahtlust, sh ka küsimusi võlgniku esindajatele. Väidetavad ja arusaamatud küsimused on tekkinud peale nõude loovutamisest teadasaamist; 3) ei ole haldur ega võlausaldajad välja toonud ühtki konkreetset asjaolu või võltsitud dokumenti ning ei ole seda teinud ka apellatsioonkaebuses.
Hagejal ei ole võimalik ümber lükata paljasõnalisi väiteid. Olukorras, kus ei esitatud ühtegi põhjendust ja argumenti võltsimise tõendamiseks, oli hagejal võimalik paluda tunnustatud nõue samas ulatuses uuesti tunnustada ning kostjad olid kohustatud tõendama, millisel alusel ja millisel nõude osal nende väited põhinevad; 4) on halduril kohustus kontrollida nõude sisu ja tõendatust üldkorras toimuval nõuete kaitsmise koosolekul, millele järgneks halduri vastuväite esitamisel nõude sisuline kontroll. Haldur on kohustatud kontrollima nõude põhjendatust ja tõendatust ning vajadusel võib nõuda ka täiendavaid tõendeid ja põhjendusi. Kostjad ei ole nõude sisu ja ulatuse osas vastuväiteid õigeaegselt esitanud ja on kaotanud õiguse asuda nõuet korduvalt sisuliselt kontrollima; 4 5) on üldkorras nõudele vastuväiteid mitte esitanud isikul ainuvõimalik nõuet vaidlustada
Olukorras, kus hageja esitas
lg 2 alusel vaidlustatud nõude täies ulatuses tunnustamiseks ning vastuväite esitanud isikud ei ole püüdnudki vastuväidet põhistada, ei ole võimalik jätta nõuet tunnustamata; 6) ei ole apellatsioonkaebuses toodud väidetega põhistatav nõude aluseks olevate andmete võltsimine, mistõttu puudub alus jätta võlausaldaja nõue
Tegemist on materiaalõigusliku vastuväitega, mille osas saanuks pankrotihaldur ja võlausaldajad esitada vastuväite korralisel nõuete kaitsmise koosolekul; 7) ei ole kohus selgitamiskohustust rikkunud. Hageja pidi vastavalt TsMS § 230 lg 1 tõendama oma nõude olemasolu pankrotimenetluses, mida hageja on ka teinud ja selles puudub vaidlus. Kostja IV pidi tõendama, et tunnustamine põhines võltsitud dokumentaalsetel tõenditel. Selline tõendamiskoormus tuleneb seadusest ning kostja IV-d esindab õigusteadmistega isik; 8) on eksitav kostja IV arusaam, et nõuet tuleb vastavalt üldisele korrale sisuliselt tõendada ja läbi vaadata. Kostja IV ei ole välja toonud asjaolusid, mis võimaldaks nõuet mitte tunnustada.
lg 2 järgi peetud nõude kaitsmise vaidluses on kohtupraktika kohaselt vaadatud nõuet läbi sisuliselt ja uuritud nõuet kinnitavaid tõendeid; 4) on kohus ebaõigesti kohaldanud
lg 2 ja on jätnud kohaldamata asjas olulised
sätted, mis reguleerivad nõuete kaitsmise üldist korda.
lg 2 reguleerib tunnustatud nõude uuesti kaitsmisele panekut, kuid mitte selle nõude sisulist läbivaatamist nõude tunnustamise (
Kehtinud pankrotiseadus ei teinud vahet
lg 2 ja § 106 lg 2 alusel kokku kutsutud ja läbi viidud koosolekul, st mõlemal juhul toimub nõude läbi vaatamine § 103 lg 2 kehtestatud korras. Sama on ka õiguslik tagajärg nõude vaidlustamise korral – nõue on tunnustamata ja tunnustamise otsustab hagi esitamise korral kohus. Kohus on meelevaldselt tõlgendanud ka
; 5) on kohus ebaõigesti jaganud tõendamiskoormist ja rikkunud selgitamiskohustust.
10. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid hageja ja Astnik Finants OÜ tsiviilasjas nr 2-17-4839 kompromissi, millega pooled tunnustasid hageja nõuet Szilagyi Perzebet OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 205 500 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Poolte kompromissi kinnitas maakohus 27.06.2018 määrusega. Nimetatud maakohtu määrus on jõustunud ning see on nähtav KIS-i andmetest.
lg 4 kohaselt nõuete kaitsmise koosolekul loetakse kaitsmiseta tunnustatuks nõue, mis on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga rahuldatud, ja pandiõigus, mida on kohtu või vahekohtu jõustunud lahendiga tunnustatud või mis on kantud kinnistusraamatusse, laevakinnistusraamatusse, kommertspandiregistrisse või Eesti väärtpaberite keskregistrisse. Riigikohus on 12.12.2018 määruses tsiviilasjas nr 2-18-4731 asunud seisukohale, et kohtulahendiks
lg 4 tähenduses on mh lahendid, mis on saavutatud nt hagi õigeksvõtu või kompromissi sõlmimise teel (vt kohtulahendi korral TsMS §-d 430 ja 440). Selliselt tehtud kohtulahendid kuuluvad sundtäitmisele ning ei puutu asjasse, kas võlgnik vaidles nõudele vastu enne seda, kui võlausaldaja esitas hagi kohtusse. Vastavalt
§-le 105 nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa hiljem vaidlustada, välja arvatud käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 nimetatud juhul. Ringkonnakohus märgib, et
§-s 105 märgitust tuleneb pankrotimenetluses kehtestatud õiguskindluse põhimõte, mis võimaldab taasavada vaidlusi kord juba tunnustamist leidnud nõuete põhjendatuse üle üksnes erandlikel asjaoludel, mh sellel, et nõue põhineb võltsitud andmetel. Puudub vaidlus, et 18.06.2018 täiendaval nõuete kaitsmise koosolekul tugines haldur
lg-s 2 sätestatud esimesele alternatiivile, s.o sellele, et hageja nõue põhineb võltsitud andmetele. Kuna hageja on tuginenud hagis jõustunud kohtulahendile (
lg 4 ja § 105), siis peavad kostjad kui hageja nõudele vastuväite esitajad tõendama, et hageja nõue põhineb võltsitud andmetel. Tähendust ei oma siinjuures asjaolu, et maakohus kinnitas tsiviilasjas nr 2-17-4839 kompromissi, millega tunnustati hageja nõuet, pärast täiendavat nõuete kaitsmise koosolekut (s.o vastavalt 27.06.2018 ja 18.06.2018).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.