Obsah (9)
§ 164§ 162§ 456§ 651§ 169§ 163§ 428§ 423§ 168KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-15052 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2021, Tartu Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Pa
) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohus luges sellist menetluskulude jaotust põhjendatuks, arvestades kostja poolt vabatahtlikult tasutud elatise suurust ja hagi rahuldamise ulatust, samuti asjaolu, et mõlemal poolel olid asjas lepingulised esindajad. Lähtudes viidatud menetluskulude jaotusest, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Hageja palub
- detsembril 2020 esitatud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätta menetluskulud maakohtus kostja kanda. Samuti palub hageja jätta ringkonnakohtu menetluses kantud kulud kostja kanda. Hageja palub mõista kostjalt enda kasuks välja viivise hüvitatavatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni. Hageja palub määrata, et hüvitatavad menetluskulud ja viivis tuleb kanda hageja isa pangakontole. Kaebuse põhjenduste kohaselt mõistis maakohus otsusega kostjalt hageja kasuks välja elatise 1050 eurot 67 senti hageja poolt taotletud 1051 euro asemel. Seega jättis maakohus hagi rahuldamata 33 sendi ulatuses. Hageja hinnangul ei ole sellises osas hagi rahuldamata jätmise korral põhjendatud menetluskulude poolte enda kanda jätmine. Vähemalt pidanuks maakohus hagi osalise rahuldamise korral jaotama menetluskulud
163 lg 1 kohaselt võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Maakohus jättis põhjendamatult kohaldamata
§ 164lg 3.
Kostja põhjustas menetluse sellega, et ei andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Hageja on kostja poolt enda sissetulekute ja varalise seisu kohta ebaõigete andmete esitamisele viidanud nii 20. mai 2020. a kui ka 17. septembri 2020. a menetlusdokumentides.
§ 164
lg 3 alusel oleks kohus pidanud menetluse tulemusest sõltumata jätma menetluskulud käesolevas asjas täielikult kostja kanda. 5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Maakohus ei teinud menetluskulude jaotamisel kaalutlusvigu ega ületanud diskretsioonipiire. Maakohtul oli õigus otsustada menetluskulude jaotus, lähtudes õigluse põhimõttest Menetluskulud tuleks
§ 162lg 4 alusel jätta igal juhul poolte endi kanda.
Hageja menetluskulude väljamõistmine kostjalt oleks ebaõiglane. Kuna hageja on alaealine ning elab praegu taas püsivalt kostja juures, tähendaks menetluskulude jätmine kostja kanda seda, et need kulud peab kandma hageja ema, kellega koos laps igapäevaselt elab ja kes kannab seetõttu juba igapäevaselt mõnevõrra suuremaid kulusid võrreldes hageja isaga. 3
(5)Seega võib kaudselt eeldada, et menetluskulud tulevad lapse ülalpidamise arvelt ning võivad vähemalt ajutiselt mõjutada lapse vajaduste rahuldamist. Hageja isa on teinud kulusid esindajale omal riisikol. Kohtuvaidluse on põhjustanud hageja isa käitumine. Hageja isa ei teinud kostjale kordagi kohtuväliselt ettepanekut elatise tasumiseks. Hageja isa esitas hagi elatise saamiseks juba enne, kui hageja Soome isa juurde kolis. Kostja ei ole esitanud kohtumenetluses teadvalt valeandmeid enda sissetulekute või varalise seisu kohta. Ebatäpsused kostja sellekohastes väidetes olid tingitud inimlikust eksitusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks või tühistamiseks, kuid kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 657 lg 1 p-ga 21 tuleb täiendada otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. 7. Hageja taotleb apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist üksnes osas, milles tema menetluskulud maakohtu menetluses jäeti tema enda kanda ning sellest lähtuvalt rahaliselt kindlaks määramata. Muus osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud ning vaidlustamata osas on maakohtu otsus
§ 456lg 4 teise lause järgi seega jõustunud.
Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust
§ 651lg 1 järgi üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.
8. Apellatsioonkaebuses viidatud
§ 164
lg 3 on menetluskulude jaotamisel ülalpidamisasjades erinorm
§-de 162 ja 163 ning § 162 lg 4 suhtes. Samas ei ole maakohus jätnud
§ 164
lg-t 3 ringkonnakohtu hinnangul põhjendamatult kohaldamata, sest selle sätte kohaldamise eeldusi ei esine. Asja materjalidest ei nähtu, et menetlus oleks põhjustatud sellest, et kostja pole andnud hagejale (hageja isale) teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
§ 164
lg 3 seondub PKS §-ga 104, mille järgi on otsejoones sugulased kohustatud sellekohase nõude esitamisel andma üksteisele teavet oma sissetulekute ja vara kohta, kui see on vajalik ülalpidamiskohustuse või elatise suuruse kindlakstegemiseks. Käesoleval juhul ei ole hageja (teda esindava isa kaudu) pöördunud enne hagi esitamist kostja poole PKS § 104 kohase nõudega teabe saamiseks kostja sissetulekute ja vara kohta. Vastupidi, hagi on esitatud samal päeval, mil hageja kolis kostja juurest isa juurde elama ning kostjal elatise tasumise kohus üldse tekkis (PKS § 100 lg-d 1 ja 2). Hageja isa ei ole püüdnud enne kohtu poole pöördumist uurida, kas ja millises ulatuses oleks kostja nõus ja võimeline hagejale ülalpidamist andma. Menetluse venimisest tingitud menetluskulude jaotamise osas näeb erisätted ette
§ 169, kuid ka nende kohaldamiseks ei ole ringkonnakohtu arvates asjas alust.
9.
§ 163
lg 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sellest sättest tuleneb kohtule ulatuslik diskrestiooniõigus menetluskulude jaotamisel hagi osalise rahuldamise korral. Kõrgema astme kohus saab madalama astme kohtu 4
(5)diskretsiooni- ehk kaalutlusotsustusse sekkuda üksnes juhul, kui kohus on ületanud dikrestioonipiire. Praegusel juhul ei anna apellatsioonkaebuse väited ringkonnakohtu hinnangul alust maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda. Poolte menetluskulude nende endi kanda jätmine on käesolevas asjas lõppjäreldustes põhjendatud ja õiglane. Lisaks maakohtu esitatud põhjendustele, õigustab kulude poolte endi kanda jätmist ka kostja poolt välja toodu, mille kohaselt on hageja alaealine, kellel endal sissetulek puudub ning kes on vanemate ülalpidamisel. Kuna hageja elab praegu taas alaliselt kostja juures (selle üle ei ole pooled menetluses vaielnud), vähendaks hageja menetluskulude kostja kanda jätmine vähemalt ajutiselt hageja enda ülalpidamist. Samuti on oluline asjaolu, et hageja isa ei ole teinud kostjale kohtuväliselt ettepanekut elatise tasumiseks. Ühisele alaealise lapsele ülalpidamise nõudmisel võiks seda vanematevahelises suhtluses ringkonnakohtu hinnangul mõistlikult eeldada. Kuivõrd kostja ei ole täielikult keeldunud elatise maksmisest ning on ka kohtumenetluse ajal hagejale osaliselt ülalpidamist andnud, on nõude kohtuvälisel esitamata jätmisel samuti märkimisväärne kaal menetluskulude jaotamisel maakohtu otsustatud viisil. Ülalmärgitud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada. 10. Hageja leiab apellatsioonkaebuses, et menetluskulude jätmine poolte endi kanda ei olnud põhjendatud ka seetõttu, et maakohus jättis hagi rahuldamata üksnes 33 sendi ulatuses. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Maakohus jättis hageja lõplikult formuleeritud nõude rahuldamata tõesti väga marginaalses ulatuses (33 senti). Samas on hageja menetluse käigus oma nõuet oluliselt vähendanud, kuna asus menetluse käigus uuesti elama kostja juurde. Algselt nõudis hageja PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras elatise väljamõistmist kostjalt alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (tld 1– 3), hiljem aga üksnes ajavahemiku alates 27. septembrist 2019 kuni 20. juunini 2020 eest (tl 108 pöördel ja tl 116 pöördel). Nõude selline vähendamine ei olnud tingitud kostjast. Maakohus ei ole nõude vähendatud osa suhtes menetlust küll lõpetanud (
§ 428
lg 1 p 3) ega jätnud hagi läbi vaatamata (
§ 423
lg 1 p 2), kuid hagist loobumisel või hagi tagasivõtmisel tulnuks kulud vastavas osas kandja hagejal (
§ 168lg-d 2 ja 4).
Eelmärgitut arvestades ei saa vähemalt menetluskulude jaotuse otsustamise aspektist asuda käesolevas asjas seisukohale, et hagi on (peaaegu) täielikult rahuldatud. Järelikult võis maakohus jaotada menetluskulud
§ 163lg 1 kolmandast alternatiivist lähtuvalt.
11. Kuna vaidluse esmeks on elatise nõue alaealisele lapsele ning maakohtu otsus on vaidlustatud üksnes menetluskulude jaotust puudutavas osas, peab ringkonnkohus põhjendatuks jätta ka apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud
§ 163lg 1 kolmanda alternatiivi alusel poolte endi kanda.
Märgitud menetluskulude jaotusest lähtuvalt pole poolte menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine vajalik. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest 5
(5)