) § 14 lg 1 p 3 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel. Menetluskulud jättis maakohus võlgniku kanda. 4. Kuivõrd pankrotiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt puudub võlgnikul vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid kasvõi osaliselt rahuldada ja ühtlasi ei saa pidada tõenäoliseks, et võlgniku töötasu võimaldaks asuda võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses tasuma, siis puudub kohtu hinnangul võimalus
§-s 2 sätestatud pankrotimenetluse eesmärgi täitmiseks - võlausaldajate nõuete rahuldamiseks võlgniku vara arvel. Eeltoodust tulenevalt asus maakohus seisukohale, et pankrotiavaldus on perspektiivitu. 5.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Võlgnik on selgelt väljendanud, et tal puudub igasugune vara ning, et tema sissetulekuks on üksnes 550 euro suurune töötasu (bruto), mis tähendab, et võlgnikul puuduvad vahendid ka pankrotimenetluse kulude katteks. Seega on kohtu hinnangul tegemist pankrotimenetluse raugemise olukorraga. 6.
lg 11 kohaselt, kui esineb
lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine
lg-s 2 sätestatud aluseid, mistõttu saab pankroti väljakuulutamise eelduseks olla antud juhul võlgniku poolt kohustustest vabastamise avaldus ja selle avalduse perspektiivikus. Käesoleval juhul on võlgnik vastava avalduse esitanud, kuid kohtu hinnangul puuduks kohustustest vabastamise menetlusel perspektiiv.
lg 2 p-des 4 (võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist) või 5 (võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi) nimetatud alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Nimelt oli võlgnik pankrotimenetluse jooksul algselt oma sissetulekuid Saksamaal halduri eest varjanud ning kasutanud mittearestitavat sissetulekut ületanud tulu enda huvides. Kohtu hinnangul oli tõendatud, et võlgnik takistas võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlgniku poolt Saksamaalt saadetud palgalehtedest oli selgunud, et avaldaja sai palka rohkem, kui igakuine mittearestitav summa. Samas ei olnud ta enamsaadud rahalisi vahendeid üle andnud pankrotivara hulka. Seega 2 2-21-4883 leidis kohus, et võlgnik oli vähemalt raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. 8.
lg 2 p 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma
§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus leidis, et olukorras, kus on juba ette teada, et kohustustest vabastamise menetlus ei saa lõppeda kohustustest vabastamisega, ei ole õigustatud kohustustest vabastamise menetluse algatamine.
Kohtul tuli võtta võlgniku pankrotiavaldus menetlusse ja teha üks
12. Seadusest ei tulene, et võlgnik ei saa taotleda kohustustest vabastamise menetluse algatamist korduvalt.
lg 2 p-s 4 loetletud asjaolud omavad õiguslikku tähendust üksnes piiratud aja jooksul (viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda). Eelnevas pankrotimenetluses temale etteheidetav tegevus toimus 2018. aastal. 13. Põhjendamatud on viited
Menetluse edasine käik
lg 1 järgi olla aluseks pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Maakohus keeldus võlgniku avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, leides, et pankrotiavaldus on perspektiivitu, kuna võlgnik oli eelmises pankrotimenetluses tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist ning esitanud ebaõigeid andmeid. 17. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et vaidlustatud määruses toodud põhjendustel esines alus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks. 3 2-21-4883 18.
kohaselt on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus.
teise lause järgi antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest seaduses ettenähtud korras.
lg 1 sätestab, et pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja.
13 lg 1 ja 2 kohaselt peab võlgnik pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse ning lisama maksejõuetuse põhistamiseks pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Eeltoodust ei tulene, et füüsiline isik, kelle varem esitatud pankrotiavaldust on kohtud menetlenud, ei saa korduvalt olla pankrotivõlgnik ega uut pankrotiavaldust esitada. 19. Maakohus viitas õigesti
lg-le 11, millega on kehtestatud
lg 1 suhtes erikord, mis võimaldab kohtul raugemisele määratud menetluse puhul siiski pankrot välja kuulutada, kui füüsilisest isikust võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Praegusel juhul esitas avaldaja koos pankrotiavaldusega maakohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse läbiviimiseks. Seega sai maakohus jätta pankroti välja kuulutamata üksnes juhul, kui esines mõni
20. Kohtul on
lg 2 alusel kaalutlusõigus, kas kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte. Kaalutlusõiguse teostamiseks peab kohus kontrollima, kas esinevad menetluse algatamata jätmise eeldused, s.t kas võlgniku isik või tema käitumine vastab
Samuti saab kohus hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 21.
lg-s 2 sätestatud kaalutlusõiguse teostamiseks peab maakohus sättes loetletud tingimusi kontrollima. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt leidis maakohus, et esineb
lg 11 mõttes alus võlgniku pankroti väljakuulutamisest ja võlgadest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks, kuna võlgnik oli eelmises pankrotimenetluses tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist (
Seda, kas selline rikkumine aset leidis ja millal see aset leidis, sai maakohus kontrollida üksnes eelmisest pankrotimenetlusest, kuna praeguses pankrotiavalduses ei ole võlgnik ise sellele asjaolule tuginenud. Maakohus ei pööranud aga tähelepanu
Kuna viidatud sättes on tähtaeg, siis tuli maakohtul kontrollida, kas selline võlgniku rikkumine võis olla toimunud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa
lg 2 p 4 kohaldada selliselt, et pärast ühekordset rikkumist ei ole võlgnikul hiljem enam võimalust kohustustest vabastamist taotleda. Pankrotiavaldusele lisatud 02.12.2020 määruses, millega kohus lõpetas võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, ei ole täpsustatud kuupäevi, millal väidetav võlgniku rikkumine aset leidis. 02.12.2020 määruse põhjendustest nähtuvalt oli võlgnik pankrotimenetluse jooksul algselt oma sissetulekuid Saksamaal halduri eest varjanud ning kasutanud mittearestitavat sissetulekut ületanud tulu enda huvides. Seega ei tule 02.12.2020 määrusest selgelt välja, millal võlgniku rikkumine aset leidis. 22. Lisaks viitas maakohus, et võlgnik oli eelmises pankrotimenetluses tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma pankrotiseaduses sätestatud kohustusi (
Kolleegium leiab, et
lg 11 alusel pankroti väljakuulutamisest ega võlgadest vabastamise menetluse algatamisest keeldumist ei saa põhjendada asjaoluga, et võlgniku on varem eksinud andmete esitamisel. Eeltoodu ei tähenda, et võlgnik esitab ebaõigeid andmeid käesolevas menetluses. Sellised järeldused võlgniku käitumise kohta uues menetluses on 4 2-21-4883 ennatlikud. Vaidlustatud määruses esitatud sellekohased kaalutlused ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohased. 23. Eeltoodust tulenevalt leiab kolleegium, et maakohus ei ole seadusest tulenevat kaalutlusõigust kohaselt teostanud ning on ületanud pankrotiavalduse menetluse võtmisest keeldumisel diskretsiooni piire. Maakohus on
lg 2 p-des 1–5 sätestatud aluste hindamisel ebaõigesti järeldanud, et esineb alus pankroti välja kuulutamata jätmiseks. Eelmärgitut arvestades tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule võlgniku pankroti väljakuulutamise uueks otsustamiseks. Maakohtul tuleb uuesti kontrollida, kas esinevad võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused, s.t kas võlgniku isik või tema käitumine vastab
Samuti tuleb maakohtul vajadusel hinnata seda, kas vaatamata viidatud sätetes ettenähtud aluste olemasolule esinevad asjaolud, mis siiski õigustaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtu kaalutlused peavad nähtuma määruse põhjendustest (TsMS § 465 lg 2 p 8). 24. Kolleegium juhib tähelepanu, et
Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (Riigikohtu 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Füüsilisest isikust võlgniku poolt võlanimekirjas (
lg 2) ebaõigete või ebatäielike andmete esitamine võiks
lg 11 ja lg 2 p 5 järgi olla aluseks pankroti välja kuulutamata jätmisele juhul, kui võlgnik on selliseid andmeid esitanud tahtlikult või raskest hooletusest (võlaõigusseaduse § 104 lg-d 4 ja 5).
(allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.