← Eesti

2-21-7/14

Obsah (6)§ 101§ 96§ 97§ 99§ 102§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-7 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2021, Rakvere Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi R. L.i ja K. L.i hagi S. S.i vastu elatise

§ 101lg 1).

  1. R. L.i elatise võib kostja kanda R. L.i arveldusarvele, K. L.i elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja R. L.i arveldusarvele, selgitusega: „elatis“.
  2. Tagasiulatuva, so ajavahemiku 28.10.2020 kuni 31.12.2020 eest nõutava elatise nõudes jätab kohus hagi rahuldamata.
  3. Kohtuotsuse täitmisel arvestada ülalpidamiseks antud elatist. kostja poolt alates 02.01.2021 hagejate
  4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1, § 164 lg
  6. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. ASJAOLUD
  7. R. L. ja K. L. esitasid seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagi S. S.i vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohasel elavad lapsed alates 28.10.2020 hageja juures, kostja nende ülalpidamiseks elatist ei maksa. Hagejate seaduslik palus välja mõista kostjalt elatise laste R. ja K. L.ite kasuks summas 292 eurot kuus lapse kohta, so seadusega sätestatud alammääras, samuti nõuda kostjalt tagasiulatuvalt elatist alates 28.10.
  8. (tl. 4-7). KOSTJA VASTUS
  9. Kostja esitas 09.02.2021 kohtule vastuse, milles nõustus hagiga osaliselt alljärgnevatel põhjendustel:  Kostja on ajutiselt töötu, talle on määratud osaline töövõimetus ning tema töövõimetuspension moodustab 260 eurot kuus, seega oma majanduslikust seisundist tulenevalt on kostja nõus maksma lastele elatist vastavalt võimekusele, so 80 eurot;  Hageja R. L. õpib xxx ja elab õpilaskodus, ta ei viibi aadressil xxx, samas viibib sageli kostja pool;  Kostja märkis, et on nõus kompromissiga või kirjaliku menetlusega. (tl. 13-62). MENETLUSE KÄIK
  11. aprillil 2021.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja kompromissi sõlmimiseks kuni 22.04.2021, kompromissi mittesõlmimise korral on vastuste, seisukohtade ja dokumentide (sh menetluskulude nimekirja, samuti väidete aluseks olevate dokumentaalsete tõendite) esitamiseks kuni 22.04.2021, 2 vastuväidete esitamiseks kuni 30.04.
  12. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12.05.2021 Rakvere kohtumaja kantselei kaudu (tl. 71).
  13. Hagejate seaduslik esindaja esitas 07.04.2021 kohtule kirja, milles märkis, et ei ole nõus kohtumenetlusega alimentide osas. Dokumentides oli kirjas, et S. S. ei käi tööl. Praegustel andmetel on tal 2 töökohta. Millest üks on xxx (xxx) ja teine Kiviõlis (ametikoht teadmata). Laste seaduslik esindaja märkis, et K. ei soovi emaga suhelda, põhjuseks on eelnev halb elukeskkond emaga. R. L. elab xxx, kuid nad maksavad tema elamiskulud ning annavad talle igakuiselt elamiseks 300 eurot. Lisaks tasuvad R. L.i autokooli 720 eurot (emapoolset raha R. ei saa - nii ta on öelnud) Laste esindaja palus üle vaadata menetluses saadetud dokumendid S. S.i maksejõu kohta (tl 7678).
  14. Hagejate seaduslik esindaja esitas 13.04.2021 kohtule seisukoha ja kostja poolt talle edastatud SMS-i, milles kostja märgib, et on R.le maksnud elatise summas 292 eurot otse tema kontole ning küsib, kas K.le maksab otse hagejate esindajale? Hagejate esindaja märgib, et ta on nõus kompromissiga elatise miinimummäära ulatuses, seda enam, et kostja oma SMS-s kinnitab nõusolekut vastava summa tasumiseks (tl. 91-94).
  15. Kohus andis 22.04.2021 veelkord pooltele võimaluse kompromissi sõlmimiseks (tl. 95-96), kuid pooled kompromissi kohtule ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  16. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, so elatise nõude osas rahuldab kohus hagi osaliselt, tagasiulatuva elatise nõude osas jätab kohus hagi rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seaduse (TsMS) § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Perekonnaseaduse (

) § 120 lg 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kavatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Rahvastikuregistri väljavõtetest nähtub, et S. S. ja R. L. on alaealiste laste R. L.i ja K. L.i vanemad, seega on R. L. oma alaealiste laste seaduslikuks esindajaks. Elatise nõue 9. Tulenevalt

§ 96

on kostja kohustatud oma lapsele ülalpidamist andma ning

§ 97lg 1 järgi alaealine laps (hageja) seda õigustatud saama.

Vastavalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kuupalga alammäär

  1. aastal moodustab 584 eurot ja elatise miinimummäär 92 eurot.
  2. Kostja 09.02.2021.a vastuses tunnistas hagi osaliselt, summas 80 eurot kuus ning märkis, et ei keeldu lastele elatise maksmisest. Kostja märkis, et on ajutiselt töötu ja tal on tuvastatud osaline töövõime, töövõimetuspension moodustab 260 eurot kuus. Kostja poolt esitatud hagejate seadusliku esindajaga peetud 02.01.2021.a kirjavahetusest nähtub, et kostja ei ole keeldunud elatise maksmisest, ta on hagejate esindajalt küsinud, et kui palju esindaja soovib tema toetusest summas 250 eurot, kui tööle saab, siis hakkab maksma (tl. 46). Kostja on esitanud ka 29.07.2019.a 3 Korteriomandi mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millest nähtub, et S. S. on temale kuuluva ½ mõttelise osa korteriomandist asukohaga xxx, kinkinud R. L.ile (t. 54-59). Kostja on esitanud samuti kohtule enda pangakonto väljavõtte perioodi 01.07.2020-28.01.2021 eest (tl. 2545).
  3. 11.05.2021.a menetlustoimingu protokollist nähtub, et S. S. on nõus maksma lastele elatist seadusega ettenähtud määras, kui mitte alates 28.10.2020, vaid alates veebruarist 2021, so alates tööle asumisest. Kuna hagi esitamise ajal oli tema sissetulekuks ainult töövõimetuspension summas 260 eurot kuus, siis alates hagi esitamisest kuni tööle asumiseni on ta nõus maksma elatist vastuses märgitud ulatuses, so summas 80 eurot. Kostja palus arvestada ka tema poolt juba elatisena tasutud summasid – pojale on ta tasunud poja kontole, tütrele hagejate seadusliku esindaja kontole.
  4. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on terve ja tööeas vanem kohustatud tagama lapse ülalpidamise vähemalt seaduses sätestatud alammääras. Kuivõrd

§ 101

lg 1 sätestatud elatise alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, leiab kohus, et elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Kuna hagejad nõuavad igakuist elatist perekonnaseaduses sätestatud miinimummääras, ei ole laste vajaduste tõendamine vajalik (Riigikohtu lahend nr 3-2-17-05).

  1. TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus tegi hagejate seadusliku esindaja ja kostja varalise seisundi hindamiseks 07.04.2021 päringu Maksu- ja Tolliametile.
  2. Maksu- ja Tolliameti 08.04.2021.a vastuste kohaselt moodustas hagejat seadusliku esindaja R. L.i neto-sissetulek ajavahemikul 01.03.2020-01.03.2021 kokku 0,34 eurot (tl. 82-84). Kostja S. S.i neto-sissetulek moodustas ajavahemikul 01.03.2020-01.03.2021 kokku 267,52 eurot (tl. 8588, tegemist on 2021.a. märtsikuus saadud töötasuga).
  3. Kohus pidas vajalikuks kontrollida hagejate seadusliku esindaja ja kostja majanduslikku seisundit ning tuvastas, et kostjale kuulub: 1) Maateeameti Liiklusregistri 11.05.2021 andmete kohaselt kuulub kostjale 1 sõiduauto: sõiduauto Audi A4 Sedaan, reg.märgiga XXX, 1995.a. väljalase (antud sõiduki osas on kostja kirjutanud, et hageja R. täisealiseks vormistab selle sõiduki pojale); 2) Kostjale kuulub korteriomand asukohaga XXX (kus kostja elab); Hagejate seaduslikule esindajale kuulub: 1) Maateeameti Liiklusregistri 11.05.2021 andmete kohaselt hagejate seaduslikule esindajale sõidukeid ei kuulu, kui hagejate esindaja on märgitud 3 sõiduki kasutajana; 2) Hagejate seaduslikule esindajale kuulub 3 korteriomandit asukohaga:  XXX;  XXX  XXX. Kohus, kontrollides Maksu- ja Tolliameti töötajate registrit (TÖR) tuvastas, et hagejate seaduslik esindaja töötab alates 03.05.2021 X AS-s; kostja S. S. töötab alates 12.02.2021 x OÜ-s. Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejate seaduslik esindaja on majanduslikult paremini kindlustatud, kui kostja. Kostjal puudub vara, mille arvelt hagejate ülalpidamiskohustust täita, seega saab kohus kostja varalist seisu hinnates võtta arvesse ainult tema töövõimetoetuse ja alates
  4. aasta märtsist ka töötasu X OÜ-st. 4
  5. Kostja esitas taotluse elatise vähendamiseks kuni tema tööleasumiseni, viidates sellele, et tal on tuvastatud osaline töövõime ning tema sissetulek sel ajavahemikul moodustas 260 eurot kuus.

§ 102

lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 17. Tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 (p 15) leidis Riigikohus, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. (Antud lahendile on Riigikohus viidanud ka 13.02.2018 lahendis nr. 2-16-2343).

  1. Kostja esitas tõendina Eesti Töötukassa 19.10.2020.a otsuse, millest nähtub, et kostjal on tuvastatud osaline töövõime, kestusega 2 aastat, so alates 16.01.2020-15.10.2022 (tl. 21-22). Eesti Töötukassa 20.10.2020.a otsusest nähtub, et kostjale on määratud töövõimetoetus perioodil 16.10.2020-15.10.2022, päevamääraga 8,4873 eurot kalendripäevas, mis moodustab keskmiselt 254 eurot kuus (tl. 23-24).
  2. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus leiab, et alates 01.03.2021, so alates tööle asumisest ja esimese töötasu saamisest, võttes arvesse ka töövõimetuspensioni, on kostja töötasu/sissetulek on piisav nii enda kui ka oma kahe alaealise lapse ülalpidamiseks seadusega ettenähtud ulatuses (kui eeldada, et kostja töötasu moodustab vähemalt miinimumpalga summas 584 eurot ja töövõimetoetus moodustab ca 260 eurot), samuti seda, et kostja on nõustunud elatise maksmisega seadusega sätestatud alammääras; ajavahemikul 01.01.2021-28.02.2021 on põhjendatud elatise vähendamine 80 euroni kuus lapse kohta (seoses kostja töövõimetusega ja tema sissetulekuga summas 260 eurot kuus). Tagasiulatuva elatise nõue
  3. Hagiavalduses palub hagejate seaduslik esindaja kostjalt välja mõista tagasiulatuvalt elatise alates 28.10.2020 seadusega ettenähtud ulatuses. 11.05.2021 telefoni teel antud selgitustes palus kostja jätta tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata, kuna see halvendaks oluliselt tema varalist seisundit ja raskendaks jooksva elatise maksmist. Kostja ei maksnud antud perioodil elatist, kuna tema sissetulek oli ainult 260 eurot kuus ning tal ei olnud tööd. 21.

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 22. Riigikohus on 25.05.2016 kohtuotsuse nr. 3-2-1-35-16 p-s 19, 20 märkinud, et: „Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda 5 ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi.

§ 108

mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu

  1. detsembri
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Kolleegium jääb nende seisukohtade juurde. /------/ Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu
  3. detsembri
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14).“ 04.12.2013 lahendi nr. 3-2-1-136-13 p 11 on Riigikohus väljendanud seisukohta, et: „Kuna ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku, sh lapse igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks vajalike vahendite saamisele, on ülalpidamisnõude eesmärgiks tagada isiku toimetulekuks vajalikud vahendid eelkõige õigustatud isiku olemasolevate ja tulevaste vajaduste rahuldamiseks. Sellest tulenevalt peab õigustatud isik (sh lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatav hooldusõiguslik vanem) järjepidevalt nõudma kohustatud isikult (sh lapse teiselt vanemalt) ülalpidamiskohustuse täitmist. Kui on alust eeldada, et kohustatud isik ei täida ülalpidamiskohustust, saab õigustatud isik esitada kohtule hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva ülalpidamiskohustuse täitmiseks TsMS § 369 mõttes. Üksnes sel moel on võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi ja õigustatud isiku vajaduste tekkides on olemas vajalikud vahendid nende rahuldamiseks.“
  5. Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise nõue ei täida enam ülalpidamisnõude eesmärki, vaid vastupidi, võib raskendada ülalpidamiskohustuse täitmist tulevikus.
  6. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (

) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1 toodud õiguslikel alustel.

§ 108

alusel esitatud nõude, so ajavahemiku 28.10.2020 – 31.12.2020 eest esitatud elatise nõude jätab kohus hagi rahuldamata, alates 01.01.2021 väljamõistetava elatise nõude rahuldab kohus osaliselt, võttes arvesse kostja töövõimetust ja kostja tööleasumist veebruaris

  2. Kohus mõistab kostjalt S. S.ilt välja elatise alljärgnevalt:  hageja R. L.i kasuks elatis alates 01.01.2021a. kuni 28.02.2021.a. summas 80 eurot kuus, ning alates 01.03.2021.a. summas 292 eurot kuus, kuni R. L.i (sündinud 12.07.2003) täisealiseks saamiseni;  hageja K. L.i kasuks elatis alates 01.01.2021a. kuni 28.02.2021.a. summas 80 eurot kuus, ning alates 01.03.2021.a. summas 292 eurot kuus, kuni K. L.i (sündinud 12.02.2009) täisealiseks saamiseni. Elatis ei või olla väiksem Perekonnaseadusega kehtestatud alammäärast (

§ 101lg 1).

Kohus märgib, et kuna R. L. on juba 17-aastane ning faktiliselt elab xxx, ning hagejate esindaja ei ole hagis märkinud, kelle kontole tuleb elatis maksta ja kostja on kandnud poja elatise poja arveldusarvele, siis R. L.i elatise võib kostja kanda R. L.i arveldusarvele, K. L.i elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja R. L.i arveldusarvele, selgitusega: „elatis“. Kohtuotsuse täitmisel arvestada kostja poolt alates 02.01.2021 hagejate ülalpidamiseks antud elatist. 6

  1. Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejatel võimalus nõuda elatise suurendamist ja kostjal vähendamist. Menetluskulude jaotus
  2. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 164 lg 1, kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 3 kohaselt, ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
  3. Kuna hagejad ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, TsMS § 164 lg 3 märgitud asjaolusid ei esine, siis jätab kohus muud menetluskulud lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.