4-20-5038 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-20-5038 Kohtunik Urmas Reinola Vaidlustatud kohtulahend H

§-dest 192 ja 193 tulenevalt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebuse esitamise õigus on menetlusaluse isiku või süüdlase advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Ravimiameti 06.11.2020. a väärteomenetluse lõpetamise määrusega nr 958019000007 lõpetati väärteomenetlus AS-i X suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. AS X kaitsjad vandeadvokaadid Karmen Turk ja Risto Käbi esitasid 07.12.2020.a Harju Maakohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Taotluse kohaselt on õigusabi kulud kohtuvälises menetluses 1170 eurot (ei sisalda käibemaksu), mille kandmise kohta on tõendina lisatud advokaadibüroo TRINITI arved nr 2020-0072 ja nr 2020-
2. Õigusabi kulud seoses taotluse esitamisega maakohtule aga 450 eurot (ei sisalda käibemaksu), mille kandmise kohta ei ole esitatud tõendina arveid, sest need on kantud dokumendi esitamise päeval, s.o. 07.12.
3. a. Menetlusealuse isiku kaitsja tunnitasu käesolevas asjas on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. 1

§ 23alusel AS-le X Ravimiameti 06.11.2020.

a määruse nr 958019000007 menetlemisel kantud menetluskulu (valitud kaitsjale makstud tasu) summas 1620 eurot riigi eelarvest, seoses AS X väärteoasjas menetluse lõpetamisega väärteotunnuste puudumise tõttu ning määras hüvitise tasuda AS X pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Maakohus asus seisukohale, et AS X esindajate taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 23

kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lg 1 p 1-3 ja 5-6 sätestatud alusel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 23

leidis kohus, et AS-i X poolt valitud kaitsjale väärteoasja menetlemise käigus osutatud õigusabi eest makstud tasu kuulub AS-ile X hüvitamisele riigi eelarve vahenditest esialgses taotluses määratud 1620 euro ulatuses. Õigusabiteenuse nimekirjast ja ajakulust nähtuvalt on menetlusaluse isiku kaitsjad teinud toiminguid alates 18.05.

1. a kuni 10.06.
2. a kokku 7h 48min ulatuses, millele lisandus 07.12.
3. a menetluskulude hüvitamise taotluse koostamine 3h, mille hinnaks kokku on 1620 eurot ilma käibemaksuta. Kohus pidas eelnimetatud toiminguid väärteoasja sisu arvestades põhjendatuks. Kaitsja taotluses ja arvel märgitud 150-eurone tunnihind jääb turuhinna piiresse ja on seega mõistlik. Seega tuleb AS-ile X valitud kaitsja tasu katteks riigilt välja mõista 1620 eurot. Määruskaebus
4. Vaidlustatava maakohtu määruse peale esitas
5. aprillil
6. a määruskaebuse kohtuvälise menetleja Ravimiameti esindaja K. Liin, kes taotleb ennistada kaebetähtaeg ning vaadata määruskaebus sisuliselt läbi; rahuldada määruskaebus ning tühistada Harju Maakohtu 01.04.2020 kohtumäärus täies ulatuses, alternatiivselt rahuldada määruskaebus osaliselt vähendades väljamõistetavat kaitsja tasu, hüvitades selle põhjendatud ulatuses osaliselt; jätta määruskaebemenetluses kantud kaitsja tasud AS-i X enda kanda. 4.
7. Tulenevalt

§ 38lg-st 1 järgitakse väärteomenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kr

MS § 172 lg 1 seob kaebetähtaja ennistamise mõjuva põhjuse esinemisega, mis takistas menetlusosalisel tähtaegselt kaebeõigust kasutamast. Kaebetähtaja möödalaskmist tingivate mõjuvate põhjuste loetelu ei ole KrMS § 172 lg-s 2 loetletud ammendavana. Viidatud lõike punkt 2 annab kohtule vastava hindamisruumi lugemaks mõjuvaks põhjuseks ka muu kui lg-s 1 loetletud asjaolu, mida kohus peab faktilistele asjaoludele tuginedes mõjuvaks. Kogu kohtumenetluse vältel on Harju Maakohus suhelnud Ravimiametiga otse e-kirja vahendusel. Viimati edastas Ravimiamet Harju Maakohtule 26.03.2021 digitaalselt kohtuvälises menetluses koostatud väärteotoimiku, mille kohase kohtunõude oli kohtujurist ametile edastanud 23.03.2021 samuti e-kirjaga. Pärast kohtunõude täitmist ei andnud kohus teada, kas ja mis kuupäevaks kohtuväline menetleja veel täiendavaid dokumente esitama peab. Ühtlasi ei olnud kohtuvälisel menetlejal informatsiooni, millal kohus kaitsja tasu hüvitamise taotluse sisuliselt läbi vaatab, s.o millal vastavasisuline kohtumäärus tehakse ehk millal ja kus kohtumäärus avaldatakse (senine kirjavahetus on käinud ameti ja kohtu vahel otse). 01.04.2021 kohtumäärusest väärteoasjas nr 4-20-5038 sai kohtuväline menetleja esmakordselt teadlikuks alles 20.04.2021, mil kohus edastas määruse ameti üldmeilile info@ravimiamet.ee. Arvestades, et kogu eelnev teabevahetus kohtuga oli toimunud kohtujuristi vahendusel e-kirja teel ning et kohus ei olnud kohtumääruse tegemise ajast ametit eelnevalt teavitanud, ei eeldanud amet, et esineb akuutne vajadus väärteomenetluse portaali jälgimiseks. Väärteomenetluse seadustikus puudub regulatsioon määruse teatavaks tegemise kohta, mistõttu on põhjendatud lähtuda põhimõttest, et sarnaselt otsuse teatvaks tegemise regulatsioonile tulnuks ka sel korral teavitada kohtumenetluse pooli määruse tegemise tähtajast. Arvestades, et amet ei saanud ka väärteoportaali 2

§ 190

kohaselt on ka kohtuvälisel menetlejal õigus kaitsja tasu hüvitamise määruse vaidlustamiseks. Eeltoodut tervikuna arvesse võttes palub Ravimiamet ennistada kohtul kaebetähtaeg ning võtta määruskaebus menetlusse. 4.2. Kohtuväline menetleja vaidlustab Harju Maakohtu 01.04.2021 kohtumääruse väärteoasjas nr 4-20-5038 täies ulatuses, leides, et kohus on rikkunud määruse põhjendamiskohustust. Ravimiamet on endiselt seisukohal, et kaitsja tasu hüvitamise taotlus tulnuks jätta rahuldamata või alternatiivselt rahuldada kaitsja tasu hüvitamise taotlus vaid osaliselt põhjendatud ulatuses. Kaitsja tasu hüvitamise taotlust läbi vaadates on kohus ulatuslikult rikkunud kohtumääruse põhjendamise kohustust (

§ 48

lg 1 p 1 rikkumine), kuivõrd kohus ei ole võtnud seisukohta kohtuvälise menetleja esitatud vastuväitele ega selgitanud, miks ei ole võimalik kohaldada

§ 30

lg 13 analoogiat, mille kohaselt tulnuks menetluskulud jätta menetlusaluse isiku enda kanda (sellekohane kohtuvälise menetleja vastuväide on esitatud nii 10.02.2021 kui ka 16.03.2021 kohtule esitatud menetlusdokumentides). Samuti puudub kohtumääruses analüüs, et juhul, kui kohus peab kaitsja tasu hüvitamist põhjendatuks, siis millised on need argumendid ja põhjendused, millele tuginedes otsustab kohus taotluse rahuldada (

§ 38lg 1, Kr

MS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 rikkumine) ning peab põhjendatuks kaitsja tasu hüvitamist täies ulatuses. Kohtumääruses on vaid refereeritud poolte varasemaid seisukohti, mida ei saa käsitleda kohtul endal lasuva põhjendamiskohustuse täitmisena. Nii ühel kui teisel juhul peab kohus esitatud vastuväiteid analüüsima, selgitades muuhulgas, miks ta ühe kohtmenetluse poole seisukohtadega nõustub ning teise omadega mitte. Kohus on jätnud tähelepanuta ja põhjendamata kohtuvälise menetleja vastuväited menetluskulude väljamõistmise ulatuse ja põhjendatuse osas.

§ 23

kohaselt hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 p-des 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Seega peab kohus menetluskulude hüvitamise otsustuse tegema kohtumääruse alusel.

§ 48

lg 1 p 1 sätestab, et määrus on kohtuvälise menetleja või kohtu põhistatud menetlusotsustus, mis vormistatakse eraldi menetlusdokumendina ja lisatakse väärteotoimikusse. Ka menetluskulude väljamõistmist puudutav kohtumäärus peab olema kohtu poolt põhistatud. Seda kinnitab kehtiv menetluskulude väljamõistmise regulatsioon – nii

§ 23

kui ka

§ 38lg 1 alusel väärteomenetluses kohaldatavad Kr

MS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1, mille järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega (vt nt RKKKo, 29.11.2019, 4-18-5765/24, p 9). 01.04.2021 kohtumäärusega rahuldas kohus valitud kaitsjale tasu hüvitamise taotluse täies ulatuses, mõistes riigieelarvest välja 1620 eurot 150-eurose tunnihinna juures (ilma käibemaksuta; 7 tundi ja 48 minutit). Kohus on nentinud, et AS X esindajate taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seejärel on kohus loetlenud kaitsjate poolt tehtavad menetlustoimingud, sellele kulutatud aja ning nentinud, et tehtud toimingud olid põhjendatud. Ühtlasi leidis kohus, et 150eurone tunnihind vastab turuhinnale. Kaitsjate taotlust täies ulatuses rahuldades ei ole kohus arvestanud endal lasuvat põhjendamise kohustust. Kohus on 6-leheküljelise lahendi juures refereerinud 5,5 lehekülje ulatuses menetluse asjaolusid ning kohtumenetluse poolte seisukohti ning vaid poole lehekülje ulatuses on esitatud kohtu põhjendused, mis ei ole sisulist laadi. Kohtumenetluse jooksul on Ravimiamet esitanud kohtule kohtu nõudel kahel korral sisulise seisukoha menetluskulude hüvitamise võimalikkuse ja selle ulatuse osas. Ravimiameti seisukohad 3

§ 30

lg 13 alusel analoogia kohaldamise vajadusele tulenevalt menetluslikest asjaoludest – vaidlust ei ole, et käesolevas asjas on rikkumine toime pandud, kuivõrd on faktiline asjaolu, et menetlusaluse isiku hallatavas telekanalis näidati lastesaate eel ja ajal käsimüügiravimite reklaami, mis on ravimiseaduse kohaselt keelatud. Seega ei tinginud menetluse lõpetamist asjaolu, et rikkumist ei oleks esinenud (vrd Harju Maakohtu 04.06.2020 otsus väärteoasjas nr 4-18-4523/55 ning selle faktilised asjaolud, mis said aluseks menetluskulude väljamõistmisel

§ 23

alusel), vaid menetluse käigus ei olnud võimalik tuvastada üheseid tõendeid, mis kõrvaldaksid vastuolud menetluse käigus isikutelt võetud ütlustes ning selle osas, kas rikkumine oli toimunud isiku tegevuse või tegevusetuse tagajärjel (vajalik KarS § 14 lg 1 alusel juriidilisele isikule vastutuse omistamiseks). Seega pidi kohtuväline menetleja kõrvaldamata kahtlused KrMS § 7 lg 3 ja

§ 2

alusel menetlusaluse isiku kasuks tõlgendama ja menetluse

§ 29lg 1 p 1 lõpetama.

Järelikult ei olnud menetluslike asjaolude tõttu menetlejal võimalik kohaldada

§-i 30 nagu menetlusalune isik on väitnud. Seda esiteks seetõttu, et menetluslikult tuleb enne kontrollida

§ 29

asjaolude esinemist ja alles seejärel on võimalik pöörduda

§ 30

poole (RKKKo 24.09.2008, 3-1-1-50-08, p-d 6.3.–6.4; 09.09.2010, 3-1-1-75-10, p 6). Täiendavalt ei saanud lugeda menetlusaluse isiku süüd rikkumise toimepanemises väikeseks ning samuti ei saanud jaatada avaliku menetlushuvi puudumist ravimite reklaamiga seonduva rikkumise puhul. Analoogia kohaldamise vajaduse tähelepanuta jätmine kohtu poolt viis käesoleval juhul vastuoluni menetluskulude väljamõistmisel. Arvestades menetluse lõpetamise sisuliste asjaoludega ning nende sisulise sarnasusega oportuniteedi rakendamisel, kuivõrd ka käesoleval juhul esineb faktiliselt rikkumine juriidilise isiku vastutusalas (ka

§ 30

kohaselt oportuniteeti kohaldades on rikkumine tuvastatud, kuid leitakse, et avaliku menetlushuvi ja väikese süü tõttu võib menetluse lõpetada), tulnuks kohtul lähtuda põhimõttest, et menetluskulud jäävad menetlusaluse isiku enda kanda. Seda seetõttu, et põhjus, miks kohtuväline menetlus lõpetati, seisnes tõendite ebapiisavuses ja nende edasise kogumise võimatuses, et täita vajalik tõendamise standard, mitte aga asjaolus, et rikkumist ei oleks juriidilise isiku vastutusalas esinenud. Seega asus kohtuväline menetleja seisukohale, et põhjendatud on jätta tekkinud menetluskulu menetlusaluse isiku enda kanda. Kohus aga ei ole nimetud vastuväidet kohtumääruses käsitlenudki. Teiseks esitas kohtuväline menetleja põhjalikud vastuväited koos põhjendustega, miks isegi juhul, kui kohus leiab, et kaitsjatasu hüvitamine on

§ 23

alusel põhjendatud, ei ole selle hüvitamine täies ulatuses põhjendatud (vt kohtuvälise menetleja 10.02.2021 ja 16.03.2021 vastused kaitsja taotlusele kaitsja tasu hüvitamise osas). Seejuures rõhutab kohtuväline menetleja, et kohus peab iga menetlustoimingu puhul hindama, kas see oli põhjendatud ja kas sellele kulutatud aeg oli vajalik. Kohus on selle kohustuse jätnud täitmata nentides üldsõnaliselt, et tehtud kaitsetoimingud on olnud vajalikud. Samuti on kohus kergekäeliselt lugenud väärteomenetluses põhjendatuks 150eurose tunnitasu alusel kaitsja tasu hüvitamise, kuigi kohtuväline menetleja viitas 10.02.2021 kohtule esitatud menetlusdokumendis, et kohtupraktikale tuginevalt (RKKKm 17.10.2019, 1-185023/12, 32) on õigusteenuse osutaja tunnitasuna 150 eurot (ilma käibemaksuta) kohtupraktikas aktsepteeritud mõistliku tunnitasuna väga harvadel juhtudel. Ka hiljutises praktikas on Riigikohus rõhutanud, et õigusteenuse tunnihind 150 eurot, millele lisandub käibemaks, ei ole KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistliku suurusega (RKKKo 10.03.2021, 4-20-1553/38, p 12). Viidatud lahendis ei õigustanud menetletava väärteoasja keerukuse aste kaitsjale enam kui 120 euro suuruse tunnitasu maksmist (samas). Seega pidanuks maakohus käesoleval juhul kaaluma, kas konkreetse väärteoasja tõttu oli erandlikust 150-eurosest tunnitasust lähtumine põhjendatud. Kohtuvälise menetleja seisukohast ning arvestades väärteoasja keerukust ja seda, et faktilistes asjaoludes ei ole terve menetluse vältel vaidlust olnud, ei ole põhjendatud lähtuda enamast kui 120–130 eurost kaitsjatasu määramisel. Kohus on jätnud eelkirjeldatud asjaolud tähelepanuta – puuduvad põhjendused, miks 4

§ 31lg 1).

Väärteomenetlus algab esimese menetlustoimingu tegemisega (

§ 58

lg 1), mil isikut teavitatakse tema õigustest ja kohustustest, mis tal menetlusaluse isikuna on (

§ 19, § 58 lg 2).

Ühtlasi on isikul õigus koheselt võtta endale kaitsja, millega kaasnevad menetluskulud. Menetlustoimingute läbiviimise eesmärgiks on tõendite kogumine. Välistatud ei ole seejuures olukord, et menetlus võidakse erinevatel seaduses sätestatud aluste ilmnemisel lõpetada. Kui igal sellisel juhul kaasneb riigile kohustus kaitsja tasude hüvitamiseks, võib see omada mõju menetluse alustamisele olukorras, kus rikkumise esinemisel jäetakse menetlus alustamata. Väärteomenetluses tekkivate kulude kandmine ei saa sõltuda üksnes sellest, mis sätte alusel formaalselt on tulnud menetlus lõpetada, vaid kohus peab hindama sisuliselt menetluse lõpetamise asjaolusid (käesoleval juhul leidis rikkumine aset, kuid menetluses ei olnud võimalik koguda piisavalt tõendeid, et kõrvaldada vastuolud tõendite vahel). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav, kohtumääruses ei ole põhjendusi esitatud. Seega on kohus rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust

§ 150

lg 1 p 7 tähenduses, mis tingib maakohtu 01.04.2021 määruse tühistamise ja kaitsja tasu hüvitamise taotluse uue läbivaatamise kohtu poolt. Kohtumenetluse poolte seisukohad

1. Tallinna Ringkonnakohus andis
2. mail
3. a tähtaja kuni
4. maini
5. a seisukohtade ja taotluste esitamiseks. 5.
6. 17.05.
7. a esitas Ravimiamet täiendava seisukoha, milles jääb määruskaebuses esitatud seisukohtade ja taotluste juurde, kuid märgib täiendavalt juurde, et väärteomenetluse portaalis peavad sisalduma ka kohtu koostatud dokumendid koos laetava failiga. Vaidlustatava maakohtu määruse kohta on küll vastavas portaalis märge, kuid määrus ei ole selle vahendusel kättesaadav. Sama olukord on ka ringkonnakohtu 10.05.
8. a määrusega, kuid see saadeti siiski menetluspooltele e-kirja teel ja teatati lahendi tegemise aeg, milliselt oleks pidanud toimima ka maakohus antud juhul, sest viidatud asjaoludest nähtub, et väärteomenetluse portaal ei ole töökindel, mistõttu puudus maakohtul alus jätta kohtuväline menetleja määrusest teavitamata. 5.
9. 17.05.
10. a esitasid AS X kaitsjad K. Turk ja R. Käbi seisukoha määruskaebuse kohta, milles taotlevad jätta rahuldamata Ravimiameti taotlus kaebetähtaja ennistamiseks; jätta rahuldamata Ravimiameti määruskaebus; mõista AS X menetluskulud välja Eesti Vabariigilt. Kokkuvõtvalt leitakse esitatud seisukohas, et kaebetähtaja ennistamise taotlus on alusetu, mistõttu ei ole seadusest tulenevalt alust ega põhjust ennistada kaebetähtaeg. Menetlusalune isik peab samuti määruskaebust ka sisuliselt alusetuks. Kaitsjate hinnangul puudub alus

§ 30lg 13 analoogia kohaldamiseks.

Kaitsjad ei nõustu kaebuse väidetega ka põhjendamatu ajakulu ja tunnihinna osas. Samuti ei nõustu kaitsjad kaebuse seisukohaga nagu oleks kaitseõiguse teostamine väärteomenetluse algusest põhjendamatu või ei kuuluks kaitseks tehtavad põhjendatud kulud hüvitamisele. Kokkuvõtvalt leiavad kaitsjad, et maakohus on seadusjärgselt esitanud piisavad põhjendused menetluskulude hüvitamiseks menetlusalusele isikule, kes vastavalt seadusele enda kaitseõigusi teostas. 5.2.

1. Koos seisukohaga määruskaebusele esitasid kaitsjad 17.05.
2. a taotluse menetluskulude välja mõistmiseks, milles taotlevad mõista määruskaebuse rahuldamise korral Ravimiametilt AS X kasuks välja menetluskulud summas 450 eurot. AS X menetluskulud määruskaebemenetluses on seoses õigusabikuluga 450 eurot, mille kandmise kohta on tõendina lisatud advokaadibüroo TRINITI arve. Tunnitasu käesolevas asjas on 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Seisukohaks kulutatud aeg on 3 h. Summa kokku on seega koos käibemaksuga 540 eurot. 5

§ 193sätestatud 15 päevase kaebetähtaja jooksul.

Nimelt

§ 193

lg 1 teise lause kohaselt kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kuivõrd Ravimiamet sai määrusest teada 20.04.

1. a on kaebus esitatud tähtaegselt ja puudub alus selle kaebetähtaja ennistamiseks. Sellisest asjaolust lähtus ringkonnakohus ka 10.05.
2. a määruskaebuse menetlusse võtmisel, lugedes selle tähtaegseks.
3. Ringkonnakohtu hinnangul väärivad määruskaebuse väited osaliselt tähelepanu ja tingivad maakohtu määruse tühistamise ja selle maakohtule uueks arutamiseks saatmise. Ringkonnakohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et maakohus rikkus

§ 150

lg 1 p 7 tähenduses väärteomenetlusõigust sellega, et jättis otsustuse põhistamata. 8. Ringkonnakohus ei nõustu küll kaebaja seisukohaga selles, et analoogia korras

§ 30

lg 13 tulnuks ka käesoleval juhul jätta menetluskulud menetlusaluse isiku enda kanda. Nimelt,

§ 30

korras menetluse lõpetamisel otstarbekuse kaalutlusel on eraldi ettenähtud

§ 30

lg-st 13 tulenevalt menetluskulude hüvitamine menetlusaluse isiku poolt.

§ 23

sätestab aga üheselt, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Seega olukorras, kus kohtuväline menetleja antud juhul ise menetluse

§ 29

lg 1 p 1 alusel lõpetas ja sellest tulenevalt

§-ga 23 kooskõlas menetlusalusele isikule menetluskulu hüvitatakse, siis on see seadusega kooskõlas, kuivõrd puudub alus menetluskulu isiku kanda jätmiseks. Kuigi menetluskulude hüvitamine menetlusalusele isikule on kahtlemata riigile üsnagi koormav, tuleneb see otseselt seadusest ja kõnealune küsimus on seadusega selgelt ja üheselt reguleeritud ning tõlgendamisruum selles küsimuses puudub. Seega on põhjendamatud kaebuse esitaja viited analoogiale, sest antud juhul pole isiku suhtes menetlust lõpetatud

§ 30

alusel, millisel juhul on menetluskulude hüvitamise otsustus reguleeritud vastupidiselt

§ 29

lg 1 p 1 korras menetluse lõpetamisele ja

§ 23alusel sellises olukorras kaitsja tasu hüvitamisele.

Seega konkreetsest aspektist vaadatuna ei saa maakohtule ette heita menetluskulude hüvitamist väärteomenetluse lõpetamisel menetlusalusele isikule. 9. Küll aga tuleb nõustuda kaebuse esitajaga selles, et maakohtu määruses puudub põhistus. Maakohus on küll leidnud, et kaitsjate poolt teostatud toimingud, nendele kulutatud aeg ja ka kaitsjatasu tunnihind on põhjendatud ja asjakohased, kuid sisulised põhjendused ja kohtu 6

§ 23

alusel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamise eelduseks on taotluse ja kuludokumentide esitamine (RKKKo asjas nr 3-1-1-90-12, p 10). Juhtudel, mil taotlus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ei ole 7

§ 150lg 2 mõttes.

13. Seega on maakohus määrust tehes rikkunud oluliselt väärteomenetlusõigust, mis tingib maakohtu määruse tühistamise. Väärteomenetluse seadustik ei anna aga ringkonnakohtule õigust väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamise korral rikkumist endal kõrvaldada, kuivõrd

§ 152

kohaselt kui kohtuliku arutamise käigus tuvastatakse väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa maakohtu otsuse tühistamise, teeb ringkonnakohus määruse maakohtu otsuse tühistamise ja väärteoasja saatmise kohta maakohtule asja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. 14. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 194

lg-st 3, § 148 lg-st 3, § 150 lg 1 p-st 7 ja lg-st 2, § 147 lg 2 p-st 1 ja § 152, tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu

1. aprilli
2. a määruse ja saadab väärteoasja uueks arutamiseks maakohtule teises kohtukoosseisus.
3. Seoses AS-il X määruskaebemenetluse raames tekkinud menetluskuluga kaitsjate K. Turk ja R. Käbi poolt kohtuvälise menetleja määruskaebusele seisukoha esitamisega märgib ringkonnakohus järgmist. Kuigi kaitsjate kinnitusel kulus seisukoha esitamisele 3 h ja tunnihinnaks on 150 eurot, ei pea ringkonnakohus ei kulutatud aega ega ka tunnitasu sellises ulatuses mõistlikuks ega põhjendatuks. Võttes arvesse, et tegemist on mitte keeruka õigusliku vaidlusega väärteomenetluses, kusjuures seda ka mitte seoses kaebuse esitamise, vaid kohtuvälise menetleja määruskaebusele seisukoha esitamisega ning samuti võttes arvesse, et senises kohtupraktikas on sellise suurusjärguga tunnitasu peetud mõistlikuks siiski pigem erandlikes olukordades eriliselt keerukate juriidiliste vaidluste ja mahukate kriminaalasjade puhul, siis on tunnitasu antud väärteoasja keerukust ja mahukust arvestades ilmselgelt üle paisutatud, mistõttu peab ringkonnakohus põhjendatuks tunnitasu 120 euro suuruses summas (millele lisandub käibemaks). Samuti on üle paisutatud seisukoha koostamisele kulutatud aeg 3 tunni ulatuses, võttes arvesse, et seisukohti on sisuliselt vaid 2 lehekülge, millest u poole lehekülje ulatuses kattuvad väited aga juba maakohtule esitatud seisukohas tooduga. Eeltoodu alusel peab ringkonnakohus põhjendatuks seisukoha esitamisele kulutatud aega 1 h ulatuses, 120 euro suuruse tunnitasuga, s.o summas 120 eurot, millele lisandub käibemaks summas 24 eurot, kokku summas 144 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse, siis kannab

§-dest 2 ja 38 ning KrMS § 187 lg-st 1 tulenevalt määruskaebemenetlusega AS-il X tekkinud menetluskulud riik. Kuivõrd 8