Plus Capital (rg-kood 11919806) 313,14 3 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) (rg-kood 70000349) 11,62 4 Aktiva Finants OÜ (rg-kood 10746479) 3399,54 16 055,80 Kontonumber/viitenumber XXX Selgitus: R. R., ik XXX XXX/ XXX Selgitus: R. R., ik XXX XXX/ XXX Saaja: Maksu- ja Tolliamet Selgitus: R. R., ik XXX. XXX/ XXX Saaja: Julianus Inkasso OÜ Selgitus: R. R., ik XXX Tsiviilasi 2-20-10906 5 AS MiniCredit (pankrotis, rgkood 11551909) Kokku XXX 65,84 Selgitus: R. R., ik XXX. 19 845,94 Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.
): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. 2/8 Tsiviilasi 2-20-10906 Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2021 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum (
lg-le 1 (
MENETLUSE KÄIK
lg 4 alusel raugemise tõttu; 2) kinnitada pankrotimenetluse kulud 0,16 eurot (halduri tasu väljamaksmisega seotud ülekandetasu); 3) määrata halduri tasu suuruseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 3/8 Tsiviilasi 2-20-10906 476,40 eurot; 4) mõista halduri tasu osaliselt summas 58,19 eurot välja pankrotivarast ning anda R. R. (pankrotis) halduri tasu osaliseks hüvitamiseks riigi menetlusabi summas 418,21 eurot; 5) halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – FIE Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei (rg-kood 12016414, KMKR EE100779451) ning maksta välja Tartu kohtutäitur Oksana Kutshmei arvelduskontole nr XXX (rg-kood 12016414, KMKR EE100779451); 6) vabastada pankrotihaldur Vladimir Kutšmei pankrotihalduri kohustustest; 7) otsustada füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. 3. 21.04.2021 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks on võimalik pankrotimenetluse kulude katteks maksta deposiidina selleks ettenähtud kontole 1000 eurot hiljemalt 12.05.2021. Võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole keegi määratud summat deposiidina maksnud. ARUANNE 1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotimenetluse käigus laekus pankrotivarasse kokku 58,35 eurot, sh - kohtutäitur Anne Böckler tagastus 8,35 eurot; sõiduki AUDI 80 AVANT
§-s 146 toodud väljamaksete kohta ja krediidiasutuses raha hoiustamise kohta Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud vara pankrotivarast välistamise nõudeid. Pankrotimenetluses ei ole esitatud vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. Pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid. Pankrotimenetluses ei ole massikohustusi tekkinud. Pankrotimenetluse kulude katteks ei ole pankrotivarast väljamakseid tehtud. Pankrotivarasse kuuluvad rahalised vahendid 58,35 eurot on hoiustatud kontol XXX.
Maksejõuetuse tekkimise ajaks on
lg 1 alusel) nimetamiseks kutsus haldur kokku võlausaldajate üldkoosoleku, mis toimus 12.04.
lg 11 järgi kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Haldur on kulutanud
§-st 22 tulenevate ülesannete täitmisele kokku 5 töötundi alljärgnevalt: Kuulunud Toiming aeg Tartu Maakohtu 27.08.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-10906 10 min tutvumine. Pankrotimääruse edastamine krediidiasutustele ja võlausaldajale. 20 min Pankrotivõlgniku kontole juurdepääsu saamisega seotud toimingud pangas. 30 min Pankrotivara nimekirja koostamine ja kohtule esitamine. 30 min Võlausaldajate I üldkoosoleku korraldamine. 10 min Võlgnikuga suhtlemine 20 min Võlausaldajate nõudeavaldusega tutvumine. 30 min Nõuete kaitsmise koosoleku korraldamine. 30 min Jaotusettepaneku koostamine ja kohtule esitamine. 40 min 12.04.2021 üldkoosoleku korraldamine. 10 min Lõpparuande koostaine ja kohtule esitamine. 40 min Toimiku koostamine. 30 min Haldur palub määrata halduri tasu suuruseks 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot. Haldur palub anda R. R. (pankrotis) halduri tasu osaliseks hüvitamiseks riigi menetlusabi summas 418,21 eurot. KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine 4.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et R. R. varast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning R. R. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.
lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 6/8 Tsiviilasi 2-20-10906 7. Pankrotihaldur on märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on nn muu asjaolu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu
lg 5,
8. Vastavalt
R. (pankrotis) pankrotimenetluse lõppedes pankrotihalduri kohustustest. 9.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.
lg 3 kohaselt võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur Vladimir Kutšmei palub kohtul kinnitada pankrotihalduri tasu väljamaksmisel lisanduva prognoositava kulu 0,16 eurot. Kohus kinnitab R. R. pankrotimenetluse prognoositava kulu 0,16 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 13.
kohaselt võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. 14.
lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos
Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 15.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise
Võlausaldaja võib
lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväite. 16. R. R. esitas koos pankrotiavaldusega avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse
lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, avalduses sisalduvad
Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks rikkunud
toodud kohustusi.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Pankrotimenetluses ei ole ükski võlausaldaja vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada R. R. kohustustest vabastamise menetluse. 7/8 Tsiviilasi 2-20-10906 17.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
18.
lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 19. Võlausaldajad kandidaate usaldusisiku osas ei ole esitanud. Samuti ei ole võlausaldajad esitanud vastuväiteid sellele, et R. R. täidaks ise usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et võlgnik on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid. Seega tuleb R. R. ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Kohus kohustab R. R. esitama kohtule aruandeid, mis sisaldavad teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid iga kuue
lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
lg 4 järgi peab
R. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja
R. kandma endale lisaks sissetulekule, millele ei saa seaduse kohaselt pöörata sissenõuet, igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust ning ülejäänud 75% jääb võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks. 21. Kohus juhib tähelepanu, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui R. R. sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes kuni 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 8/8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.