← Eesti

2-20-7259/21

Obsah (15)§ 637§ 657§ 654§ 456§ 651§ 405§ 122§ 5§ 230§ 465§ 371§ 459§ 232§ 436§ 163

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-20-7259 Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2021, Tartu Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Par

) § 405 lg 1). Kuivõrd maakohus luba otsuse edasikaebamiseks ei andnud, tuleb apellatsioonkaebus jätta läbi vaatamata (

§ 637lg 21).

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Asjaolud, mis olid aluseks varasemas asjas kompromissi sõlmimisel, ei ole oluliselt muutunud kuni hageja teise lapse sünnini. Kompromiss hõlmas tagasiulatuvast 5

(9)elatise nõudest loobumist ning selle sõlmimisel arvestati kostja vanemate materiaalset olukorda. Samuti arvestati lapsetoetusega. Hageja varjab oma tulusid ja vara. Ta saab sissetulekut oma emaga seotud äriühingust, mis on kohustuse täitmiseks piisav. Seda näitab ka hasartmängude mängimine. Väide IdaVirumaal tekkinud majandusliku olukorra kohta tuleb jätta tähelepanuta. Selle mõju hagejale ei ole tõendanud ning tegemist on ajutise olukorraga. Kostja ema on aga sattunud raskesse majanduslikku olukorda koondamise tõttu. Pooltel puudus maakohtus vaidlus, et hageja maksab poolte kokkuleppe järgi kostjale miinimumelatist ning see vastab kostja vajadustele. Elatise vähendamisel tuleb see siduda Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga (protsentuaalselt). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus sidus hagejalt kostja kasuks välja mõistetava igakuise elatise suuruse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammääraga (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise 195 eurot. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 21).

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Juhindudes

§ 654

lg st 2², esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

  1. Hageja on apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis varasemas tsiviilasjas hagejalt kostja kasuks välja mõistetud igakuise elatise vähendamata 165 euroni ning mõistis igakuise elatise 165 eurot ületavas osas hagejalt kostja kasuks välja alates
  2. oktoobrist 2020, mitte hagi esitamisest
  3. mail
  4. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks alates
  5. oktoobrist 2020 välja igakuise elatise 165 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause järgi jõustunud.

Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust

§ 651lg 1 järgi üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas.

Ringkonnakohus märgib, et asjas ei ole tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga

§ 405

lg 1 mõttes, nagu väidab kostja.

§ 405

lg 1 tähenduses saab lihtmenetluse asjaks pidada üksnes sellist elatiseasja, milles nõutud elatisemaksete kogusumma ei ületa 2000 eurot (vt Riigikohtu 16. juuni 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-16, p 9).

§ 405

lg 1 esimese lause mõttes on hagihinnal autonoomne sisu ja lihtmenetluse asja olemasolu hindamiseks tuleb lähtuda esmajoones

§ 122

lg-st 2 ning teha kindlaks asjas taotletu harilik väärtus, s.o hageja kogu tegelik nõue, mis tähendab korduvate kohustuste puhul juba sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate perioodiliste maksete kogusummat (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-16, p-d 9–10). 6

(9)Praeguses asjas palus hageja vähendada kostjale makstava elatise suurust alates hagi esitamisest 292 eurolt 120 euroni kuus kuni kostja täisealiseks saamiseni. Seega palus hageja vähendada elatist 172 eurot kuus. Kostja saab täisealiseks X. Järelikult on hageja nõude koguväärtus suurem kui

§ 405lg 1 esimeses lauses sätestatud varalise nõude ülempiir 2000 eurot.

Seega ei saanud asja lahendada lihtmenetluses ning ringkonnakohtul puudub alus apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks.

  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult sidunud hagejalt kostja kasuks välja mõistetava elatise töötasu alammääraga selliselt, et see oleks ⅓ Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Juhul kui elatist vähendatakse perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 järgi alla miinimummäära, siis ei ole põhjendatud elatise automaatne suurenemine elatise miinimummäära tõstmise korral (vt Riigikohtu
  2. veebruari
  3. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 16). Kõik miinimumelatise vähendamise aluseks olevad asjaolud ei ole sõltuvuses palga alammäära muutumisest. Samuti ei ole pooled praeguses asjas sõlminud kohtulikku kompromissi, kus saab määrata väljamõistetava elatise suuruse nii, et selles nimetatakse algne elatise summa ja lisaks näha ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (vt ka Riigikohtu
  4. juuni
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑35‑17, p 35). Seetõttu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista igakuine elatis muutumatu suurusena – 195 eurot.
  6. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga ka selles, nagu oleks riikliku lapsetoetuse mahaarvamine elatisest selle olulisel vähendamisel alla miinimummäära välistatud. Kõnealuses osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta, sh täiendada. Ringkonnakohtu hinnangul võib olla põhjendatud võtta riiklik lapsetoetus PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuva põhjusena mh arvesse elatise olulisel vähendamisel alla miinimummäära, kui hageja esiletoodud ning tõendatud asjaolud seda tingivad. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole aga hageja praeguses asjas toonud kohtu ette selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis tingiksid elatise vähendamise poole lapsetoetuse võrra. Ainuüksi riiklike peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatist automaatselt vähendada. Elatise vähendamisel saab riikliku peretoetuse võtta mõjuva põhjusena arvesse koostoimes muude asjaoludega (vt Riigikohtu
  7. juuni
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Ringkonnakohus ei ole asja materjalidest tuvastanud ühtki sellist muud asjaolu, mille tõttu tulnuks praeguses asjas alust elatist poole riikliku lapsetoetuse võrra vähendada. Ringkonnakohus märgib, et

§ 5

lg 2 teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

§ 230lg 1 kohaselt tõendab.

10. Muus osas järgib ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ega pea

§ 654lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata.

Ringkonnakohus rõhutab, et kohtu otsustus elatise vähendamise ja mõjuva põhjuse esinemise üle on kaalutlus- ehk diskretsiooniotsustus (vt nt Riigikohtu 7. veebruari 2018.a otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14), millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire. Maakohtu seisukohad on ülejäänud osas otsuses nõuetekohaselt (

§ 465

lg 2 p 8) põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu kaalutlusotsustusse sekkuda. Vastusena ülalkäsitlemata apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 7

(9)11. Jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromiss on õigusjõult võrdne kohtuotsusega, mis seob pooli ega võimalda sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti alustada (

§ 371lg 1 p‑d 4 ja 5, § 432, § 457 lg 1).

Üksnes

§‑s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel

§ 459

lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu

  1. juuni
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 32).
  3. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et kuivõrd varasemas asjas tehtud kompromissimäärusest täpsemaid vaidluse asjaolusid ei nähtu, tuleb

§ 459

lg 1 alusel esitatud elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik (hageja) kohustatud teisele isikule (kostjale) ülalpidamist andma ning kas eelduslikult hagi esitamise aluseks olnud asjaolud on muutunud. Põhjendatud ei ole hageja apellatsioonkaebuses esitatud väide, nagu oleks maakohus eeltoodu tuvastamisel (sh vanemate varalise seisundi ja kostja vajaduste osas) rikkunud oluliselt menetlusõigusenorme. Kuigi hageja ei nõustu maakohtu poolt tõenditest tehtud järeldustega, ei anna see alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hinnata asjas esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid õiguslikke järeldusi. 12.1. Ringkonnakohtu arvates on maakohus esitatud tõendite ja tuvastatud asjaolude põhjal kostja vanemate majanduslikku olukorda (sissetulekute ja muu vara kohta) piisava põhjalikkusega hinnanud (

§ 232

lg-d 1 ja 2) ning oma järeldusi otsuses nõuetele vastavalt põhjendanud (

§ 436ja § 442 lg 8).

Maakohus on mh tuvastanud, et ajavahemikul alates

  1. oktoobrist 2019 kuni
  2. septembrini 2020 oli kostja ema igakuine keskmine sissetulek X eurot X senti ning sellega elatise suuruse määramisel arvestanud. 12.
  3. Samuti on maakohus põhjendatult leidnud, et hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord oleks halvenenud ajavahemikul alates käesolevas asjas hagi esitamisest kuni teise lapse sünnini, võrreldes varasemas tsiviilasjas kompromissmääruse tegemise ajaga. Seega puudub alus sel perioodil elatise vähendamiseks. Asja materjalidest nähtuvalt oli hageja juba kompromissi sõlmimise ajal töötu ning tema töötutoetuse päevamäär oli X eurot X senti kuus (tl-d 24–25). Järelikult sai hageja kompromissi sõlmimise ajal oma sissetulekuna arvestada töötutoetust. Kuivõrd hageja on menetluse kestel tööle asunud (tl-d 91–93), on tema majanduslik olukord eelduslikult mõnevõrra paranenud. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Järelikult leidis maakohus õigesti, et hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist tuleb vähendada alates hageja teise lapse sünnist X, mitte hagi esitamisest. Maakohtu järeldust, et hageja majanduslik olukord muutus alates teise lapse sünnist X ning see andis aluse elatise vähendamiseks, ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud. 8

(9)12.
  1. Ringkonnakohus ei nõustu ka hageja apellatsioonkaebuses esitatud etteheitega, nagu oleks maakohus jätnud põhjendamatult kostja vajadused kontrollimata. Iseenesest võib elatise vähendamise aluseks olla mh lapse miinimumist väiksemad vajadused, kuid seda peab tõendama hageja (vt nt Riigikohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 16). Hageja ei ole aga käesolevas asjas väitnud ega tõendanud, et kostja vajadused oleksid miinimummäärast väiksemad ja kompromissi sõlmimise ajaga oluliselt muutunud. Kui laps nõuab elatist miinimummääras, ei ole lapse vajadusi vaja tõendada (vt nt Riigikohtu
  4. märtsi
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Järelikult ei pidanud kostja oma vajadusi käesolevas asjas tõendama. 12.
  6. Ringkonnakohus lisab, et hasartmängud võivad oluliselt halvendada hageja majanduslikku olukorda. Hageja on ka ise möönnud, et need võivad tekitada uusi võlgnevusi. Vanemal on aga kohustus hankida vajalikud vahendid nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (vt nt Riigikohtu
  7. veebruari
  8. a otsus tsiviilasjas nr 2-162343, p 13). Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, sh võimalusel teenima lisasissetulekut, töökohta vahetama ning vajadusel müüma endale kuuluvat vara ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks. Piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid. Asja materjalidest ei nähtu, et hagejal esineks sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (sh terviseprobleeme). Seega võib hagejal olla vajalik nii enda kui ka oma laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks teenida lisasissetulekut või vahetada töökohta.
  9. Hagi ja apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlemisel tekkinud kulud

§ 163lg 1 (kolmanda alternatiivi) järgi poolte endi kanda.

Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Indrek Parrest 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.