KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2021, Tartu kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-6147 Tsiviilasi Aktsiaselts P

§ 578

lg 1, 2, § 108 lg 1 alusel kompromissisumma 4081 euro 56 sendi ning lepingu sõlmimise tasu 30 euro tasumist. Hagi tuleb vastavas osas rahuldada. Hageja arvestab hagiavalduse kohaselt viiviseid esialgselt põhisummalt 2272 eurolt 26 sendilt alates 11. juulist 2019 kuni 19. aprillini 2021 lepingu p 3.2 sätestatud viivise määras 0,06 % päevas. Hageja võib kompromissilepingu /

§ 113lg 1 alusel nõuda kostjalt alates 11.

juulist 2019 kuni

1. aprillini 2021 viivise tasumist kokku 884 eurot 82 senti. Hagi tuleb vastavas osas rahuldada. Hageja volitas PlusPlus Baltic OÜ-d kostjalt võlgnevust sisse nõudma. PlusPlus Baltic OÜ toimetas
2. juulil 2019,
3. detsembril 2019 ja
4. juunil 2020 hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX võlateatised. Hagejal tekkis seetõttu kulu 35 eurot. Hageja võib kompromissilepingu /

§ 115lg 1, § 1132 lg 2 p 3 alusel nõuda võla sissenõudmiskulu 35 euro hüvitamist.

Hagi tuleb vastavas osas rahuldada. Hageja palub hagiavalduses esitatud taotluses mõista kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 2272 eurolt 26 sendilt alates

1. aprillist 2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Hageja põhinõue on 2272 eurot 26 senti. Hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue on enne
2. juunit 2019 sissenõutavaks muutunud viivise nõue 1809 eurot 3 senti ning alates
3. juulist 2019 kuni
4. aprillini 2021 sissenõutavaks muutunud viivise nõue 884 eurot 82 senti, so kokku 2694 eurot 12 senti. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue on seega suurem kui hageja põhinõue 2272 eurot 26 senti. Kuna hageja märgib hagiavalduse resolutsioonis selgelt, et alates
5. aprillist 2021 sissenõutavaks muutuva viivise summa ei või koos enne
6. aprilli 2021 sissenõutavaks muutunud viivisega olla suurem kui põhinõude summa, siis soovib hageja alates
7. aprillist 2021 sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist üksnes juhul ja ulatuses, milles alates
8. aprillist 2021 sissenõutavaks muutuva viivise summa ei ole koos enne
9. aprilli 2021 sissenõutavaks muutunud viivisega suurem kui põhinõude summa. Olukorras, kus enne
10. aprilli 2021 sissenõutavaks muutunud viivise summa on suurem kui põhinõude summa, ei saa kohus TsMS §-st 439 tulenevalt mõista kostjalt hageja kasuks välja alates
11. aprillist 2021 sissenõutavaks muutuvat viivist, kuna hageja ise ei soovi seda. Hagi tuleb jätta osas, milles hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 2272 eurolt 26 sendilt alates
12. aprillist 2021 kuni põhivõla 2272 euro 26 sendi tasumiseni määras 0,06% päevas, TsMS § 439 ja 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kuna hagi rahuldati täielikult osas, milles hageja soovis kostja vastu nõudeid esitada, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 425 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 845 eurot. Hageja esindajal kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta. Hageja poolt esitatud ja kohtu poolt rahuldatud nõuete hind on TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja § 134 lg 1 järgi 5031 eurot 38 senti. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tuleb alates 5001 kuni 6000 euro suuruse hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 425 eurot. Riigilõiv 425 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi seega põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas nõude kompromissilepingust tuleneva võla, võla sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kuna hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, tuleb hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga. Hageja esindajakulu on seega põhjendatud ja vajalik 120 euro ulatuses (sh käibemaks). Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud 545 euro (425 + 120) ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 545 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik