← Eesti

2-21-1210/17

Obsah (9)§ 436§ 445§ 442§ 122§ 173§ 174§ 162§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 12.05.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1210 Tsiviilasi A. P. hagi H. P. vastu e

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

  1. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas: • kostja on hageja isa (tlk 4, sünni tõend); • hageja elab ema juures ning on tema ülalpidamisel; • kostja ei ole hagejale elatist rahas maksnud; 5

(12)• kostjal on veel kaks alaealist last (22.01.2005 sündinud A. P., tlk 27 - sünnitunnistus; 07.03.2007 sündinud O. P., tlk 28 - sünnitunnistus), keda ta peab ülal pidama elatise miinimummääras (tlk 29 – kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-2058). 26. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 200 eurot alates hagi esitamisest (s.o 25.01.2021) kuni hageja täisealiseks saamiseni. 27. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et (
  1. i)tema majanduslik olukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda; (
  2. ii)kostja teised alaealised lapsed jääksid elatise väljamõistmisel hagejaga võrreldes halvemasse majanduslikku seisu; (iii) hageja veedab olulise osa ajast kostjaga, mil kostja kannab tema kulusid vahetult; (
  3. iv)kostja on hageja ülalpidamiskohustust täitnud (reisid ja veekeskus, söök, kütus, riiete pakkumine); (
  4. v)hageja kulud on osaliselt ülemäärased; (
  5. vi)tuleb arvestada hageja eest makstavaid peretoetusi; (vii) vanematel oli kokkulepe, et kostjalt elatist ei nõuta. 28. Hageja on kulude koosseisu ja nende rahalise suuruse esile toonud ning nähtub, et kulud on 450,50 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülapidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9. märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülapidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-137-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist alla miinimummäära, puudub tal kohustus kulude suurust tõendada. 29. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuivõrd PKS § 102 lg-s 2 loetletud mõjuva põhjuse kataloog ei ole ammendav, võivad elatise vähendamiseks alla miinimummäära anda aluse ka muud olulised põhjused (nt lapse kulud ei ole miinimummääras elatise väljamõistmiseks piisavalt suured, vanema erakordselt halb majanduslik olukord, kulud on kaetud riiklike toetustega jne). 30. Kostja on vaidlustanud hageja kulude suuruse. Järgnevalt analüüsib kohus hageja kulusid. Kohus leiab, et lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Sellest lähtuvalt saab otsustada elatisraha suuruse üle. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud ja nende suurus on järgmised: Kulu liik Toit Meelelahutus Mänguasjad Hügieenitarbed Kulu suurus (eurot) 145 60 15 23 6
(12)Eluase Tervisehoid Transport Riided ja jalanõud KOKKU 122,50 15 30 40 450,50 Arvestades hageja poolt hagiavalduses ja seisukohtades esile toodud põhistusi, samuti asjaolu, et laps vajab elamiseks toitu, riideid, jalanõusid ja hügieenitarbeid, samuti eluaset ning et nende ostmiseks on vaja rahalisi vahendeid, asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: Kulu nimetus Toit Kulu suurus, eurot 145 Meelelahutus 20 Mänguasjad 15 Hügieenikulu 23 Tervisehoid 15 Transport 30 Kohtu kommentaar Põhjendatud. Kulu suurus on lapse vanust, elukorraldust ja toidukorvi maksumust arvestades mõistlik. Kostja ei ole kulu vaidlustanud. Kostja leiab, et 2-aastase meelelahutusele ei saa 60 eurot kuluda. Kohus nõustub kostjaga. Hageja ei ole selgitanud, milles sedavõrd suur kulu väljendub. Kohus on seisukohal, et lapse arengu huvides on vastav kululiik põhjendatud ning selle mõistlik suurus on 20 eurot kuus. Põhjendatud. Kulu suurus on lapse vanust, elukorraldust ja mänguasjade tavapärast maksumust arvestades mõistlik. Kostja ei ole kulu vaidlustanud. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Kostja ei ole oma vastuväidet konkretiseerunud ega tõendanud. Arvestades lapse vanust ja mähete tavapärast maksumust ning kulu, aga ka muude hügieenitarvete, mida sellises vanuses lapse hooldamisel tarvis on (kreemid, seebid, hambapasta ja -hari, alusmatid jms), maksumust, ei saa olla mõistlikku vaidlust kulu põhjendatuse osas. Kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Kasvav laps vajab regulaarselt vitamiine ning hooajaliselt ka mõningaid ravimeid. Arvestades toidulisandite ning tavapäraste ravimite maksumust, on kulu suurus mõistlik. Kostja ei ole seda ka vaidlustanud. Põhjendatud. Kostja on viidanud, et laps ei käi lasteaias, kuid see ei välista, et lapsel vastav kulu tekib. Lapse transportimine on vajalik nt arsti külastamisel, perekonnaliikmete külastamisel jms. Kulu suurus ei ole kütuse ning auto alalhoidmise tavapäraseid kulusid arvestades ülemäärane. 7
(12)Riided ja jalanõud 40 Eluase 122,50 Kokku: 410,50 Kohus leiab, et kulu on põhjendatud. Kostja ei ole seda ka vaidlustanud. Põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et kulu on ülemäärane. Kostja ei ole ka oma vastuväidet piisavalt täpselt sisustanud – asjaolu, kas kostja usub, et kulu suurus on selline nagu hageja märkis, ei oma tähtsust ega välista kulu olemasolu. Hageja on esitanud kulu suurust tõendavad tõendid (tlk 42-46).
  1. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 410,50 eurot kuus. Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 205,25 eurot kuus (410,50 / 2).
  2. Kostja viide, et hagejate põhjendatud kulude suuruse hindamisel tuleb arvestada RAKE uuringus märgitut, on asjakohatu. Kohus lähtub laste kuludega seonduva hindamisel kehtivast õigusest. Ei ole võimalik kulude suurust tuletada RAKE uuringust, kuivõrd tegemist ei ole õigusaktiga ning laste kulude põhjendatud ja vajalik koosseis tuleb tuvastada juhtumipõhiselt, mida kohus ülal ka teinud on.
  3. Kostja märgib, et osa hagejate vajadustest on kaetud riiklike toetustega. Riigikohus on lahendi nr 2-16-11905/66 p-is 19 leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). PHS § 15 kohaselt on peretoetuste eesmärgiks tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulude osaline hüvitamine ja sama seaduse § 16 lg 1 p 1 kohaselt on selleks ette nähtud iga kuu makstava peretoetusena mh lapsetoetus. Tuginedes asjaolule, et kohus on allpool tuvastanud, et kostja majanduslik seisukord ei ole sedavõrd hea, et võimaldaks lapsele miinimummääras elatist tasuda, leiab kohus, et lapsele riiklike toetuste maksmise fakt on käesoleval juhul aluseks elatise vähendamiseks. Lapsetoetuse määr on 60 eurot lapse kohta ning pooled ei vaidle, et toetust makstakse hageja emale. Eeltoodu alusel loeb kohus hagejale tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 350,50 eurot kuus (410,50 - 60). Seega tuleks kummalgi vanemal kanda hageja põhjendatud kulutusi summas 175,25 eurot kuus (350,50 / 2).
  4. Kostja märgib, et on hageja ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud (hageja veedab olulise osa ajast kostjaga, mil kostja kannab tema kulusid vahetult; reisid ja veekeskus, söök, kütus, riiete pakkumine). Kohus märgib, et kostja väide ei pea paika. Kostja ei ole esile toonud väidetava panuse rahalist väärtust ja ole tõendanud kokkuL.e olemasolu vanemate vahel, mille kohaselt on kostjal võimalik elatist tasuda muul viisil kui raha maksmise teel (PKS § 100 lg 1 - 3). Puudub vaidlus, et kostja ei ole hagejale rahas elatist tasunud. Lisaks tuleb märkida, et hageja nõuab elatist
  5. a veebruarist, kuid kostja on kinnitanud, et ta ei ole alates
  6. a augustist lapsega kohtunud, mistõttu on viited reisidele, veekeskusele, söögile, kütusele jms-le asjassepuutumatud. Kostja märgib, et täidab hageja ülalpidamiskohustust kandes temaga seotud kulusid vahetult. Kohtupraktikast tuleneb, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa 8
(12)ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu
  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
  3. märtsi
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Elatise suurust ei saa aga määrata üksnes selle järgi, kui palju aega veedab laps ühe või teise vanema juures, vaid tuleb tuvastada, kui suured on kummagi vanema kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas tehtavate kulude suurus vastab vanema ülalpidamiskohustuse ulatusele või tuleb tal lisaks maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist (vt Riigikohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  7. juuni
  8. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. Vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures olevate laste esmased kulud, nt söögikulud. Mõlemad vanemad kannavad eelduslikult ka eluasemekulusid, mida saab jagada laste vanemate juures oleku aja järgi. Kuna kulusid lapse majutamiseks teevad mõlemad vanemad, ei ole põhjendatud nõuda lahuselavalt vanemalt lapsega püsivalt koos elava vanema eluasemekulude katmist sama aja eest, kui tema peab eluasemekulusid laste huvides kandma. Vastasel juhul koormataks teda topelt, kuna ta peaks osalema teise vanema kulude katmises, kuid tema enda kulud jääksid arvestamata. Samas ei sõltu lastega seotud püsikulude, nagu sidekulud või kulud riietele, hügieenitarvetele, koolile või lasteaiale, laagritele, treeningutele, huvialaringidele, reisidele jms kandmine eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on (vt ka Riigikohtu
  9. jaanuari
  10. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 13;
  11. juuni
  12. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-15, p 11). Kostjal oli kohustus tõendada, et laps veedab temaga aega olulisel määral. Kostja ei ole nimetatud asjaolu kohaselt tõendanud. Kuivõrd vahetult antavat ülalpidamist tuleb arvestada üksnes juhul, kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, siis käesoleval juhul on kohus seisukohal, et kostja väidet ei saa elatise väljamõistmisel arvestada. Hagejal ei ole vahelduvat elukohta (s.o laps elab nt pool aega ühe vanema juures ning pool aega teise vanema juures). Liiati on kostja ise kinnitanud, et ta ei ole alates
  13. a augustist lapsega kohtunud, mistõttu ei ole vaidlusalusel perioodil võimalik rääkida lapse vahetust ülalpidamisest. Kostja on välja toonud, et ta on kandnud lapse kulusid vahetult. Kostja ei ole siiski detailselt esile toonud, milliseid kulusid ja millises suuruses ta kandnud on. Seega on kohus seisukohal, et kostja poolt hagejale tehtud kulutused on tõendamata.
  14. Kostja on märkinud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas ulatuses elatist tasuda. Järgnevalt analüüsib kohus kostja majanduslikku seisundit. Kostja igakuine sissetulek on 1034 eurot (töötasu 884 eurot + üüritulu 150 eurot). Kostjat on aidanud majanduslikult ka tema õde (on õele võlgu teadmata summas), samuti tasutakse osa kulusid koos elukaaslasega. Kostja suhtes ei ole käimas täitemenetlusi ning kostja ei ole üheski täitemenetluses sissenõudja. 9
(12)Kostja omandis on järgmine vara: • korteriomand asukohaga xxx(koormatised puuduvad; tlk 60, kinnistusraamatu väljavõte); • sõiduk Audi A4, reg nr xxx (valdus puudub, väidetavalt müüdud; registris kostja kohta märge puudub); • sõiduk BMW X5, reg nr xxx (tlk 61, registreerimistunnistus); • väikelaev DRACO 2500, reg nr xxx (tlk 62, registreerimistunnistus); • mopeed QINGQI QM50QT-6, reg nr xxx, (valdus puudub, väidetavalt müüdud); • sõiduk JEEP GRAND CHEROKEE, reg nr xxx (tlk 63, registreerimistunnistus); • autoveotreiler HUMBAUR HAK200, reg nr xxx (tlk 64, registreerimistunnistus); • paadiveok TIKI TREILER VTL-300, reg nr xxx (tlk 65, registreerimistunnistus); • autoveotreiler HUMBAUR HAK-304119, reg nr xxx (tlk 66, registreerimistunnistus); • MAN TGL 12.210 4X2 BL, reg nrxxx (tlk 67, registreerimistunnistus). • Põltsamaa X OÜ (rk xxx, juhatuse liige, osanik; asutatud sissemakset tegemata; maksuvõlg puudub; majandusaasta aruanded kohaselt esitamata); • X OÜ (rk XXX; juhatuse liige, osanik; maksuvõlg puudub; ettevõte on tegev ning kasumlik). Kostjal on igakuised vältimatud kulud ja kohustused: elektrikulu 60-70 eurot kuus (tlk 7980, arved), elatis kahele alaealisele lapsele 584 eurot kuus (tlk 81, pangakonto väljavõte), kindlustuse maksed 35.65 eurot kuus (tlk 85-87, arved), korteri XXX majandamiskulud 179 eurot (tlk 88, arve), Telia teenused (telefon, internet, TV) ca 37,73 eurot (tlk 89, arve), Maksu-ja tolliametile teekasutustasu 41.67 eurot kuus, lisandub söögi, majapidamistarvete jm kulu, mida jagatakse elukaaslasega. Seega on kostja vältimatud kulud ja kohustused kokku 948,05 eurot kuus, millele lisandub söögikulu. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Kohus märgib, et eluasemega seotud kulusid peaks kandma ka kostja elukaaslane. Teekasutustasu ning kindlustus on seotud kostja majandustegevusega, mistõttu tegelikkuses on nimetatud kulud seotud X OÜ-ga. Kostjale kuulub märkimisväärne kogus vallasvara, sh mitu maasturit, väikelaev, veok ning mitu haagist. Kostja pangakontolt nähtub tavapärasest väiksemas ulatuses toidu- ja tarbekaupade eest tasumist ning suuresti on seal kajastatud kanded teenusepakkujate arvete tasumise kohta ning kostja majandustegevusega seotud arveldused, mistõttu võib eeldada, et kostja arveldab märkimisväärses ulatuses sularahas ning kostja majanduslik seisund on parem kui ta seda kohtule presenteerib. Kui kostja leiab, et tema majanduslik seisukord ei võimalda hageja ülalpidamiskohustust täita, tuleb asuda vallas- ja kinnisvara võõrandama ning saadud vahenditest lapse ülalpidamiskohustust kohaselt täita. Mistahes kostja huvi omada eelnimetatud vara ei saa ühelgi juhul kaaluda üles lapse huvi kohasele ülalpidamisele. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et kostja majanduslik seisund on sedavõrd hea, et võimaldab hagejale nõutavas ja kulupõhises ulatuses elatist tasuda. 36. Kostja on asunud seisukohale, et tal on veel 2 last, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Puudub 10
(12)vaidlus, et kostjal on veel 2 alaealist last, kelle osas täidab ta elatise tasumise kohustust miinimummääras, s.o igakuiselt summas 584 eurot. Eeltoodust tulenevalt on asjakohatu kostja seisukoht, mille kohaselt oleks õiglane, kui ta maksab hagejale elatist 90 eurot kuus. Sellises suuruses elatis ei võimalda tagada kõigile kostja lastele ühetaolist ülalpidamist – kostja teised lapsed on hageja suhtes põhjendamatult paremas majanduslikus seisus. Ka elatise väljamõistmisel hagis nimetatud ulatuses oleks kostja teised lapsed jätkuvalt paremas seisus. Elatise muutmise hagi esitamine ja kohtu poolt menetlusse võtmine ei muuda eeltoodut. Kostja vastuväide on tuleb jätta tähelepanuta.
  1. Kostja on märkinud, et vanematel oli kokkulepe, et kostjalt elatist ei nõuta. Kohus märgib, et vastava kokkuleppe olemasolu on tõendamata. Isegi, kui see oleks tõendatud, oleks vastav kokkulepe PKS § 109 kohaselt tühine.
  2. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista elatis summas 175,25 eurot kuus eurot ühes kalendrikuus alates 25.01.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  3. Hageja palub täpsustada kohtuotsuse täitmise korda.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab, et igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hiljemalt vastava kuu

  1. kuupäeval hageja seadusliku esindaja arveldusarvele.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine 41.

§ 442lg 5 p1 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt

§ 122

lg-st 1, § 129 lg-st 2 ja hagiavalduse esitamise kuupäevast ja sellega taotletava elatise määrast, on käesoleva tsiviilasja hinnaks kummagi hageja nõude osas 1800 eurot. Menetluskulude jaotus 42.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Üldreegli kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162

lg 1), hüvitades teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud (

§ 162lg 2).

Kostja vaidles hagile vastu. Kuivõrd kohus mõistis kostjalt hageja kasuks elatise välja, on käesolev kohtuotsus tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine 43.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust 11

(12)lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 44.

§ 175

lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

  1. Hageja menetluskulud koosnevad esindajakuludest summas 120 eurot (3h; 40 eurot tund, koos käibemaksuga). Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: taotlus kohtule, kirjavahetus kliendiga 0,5h; kostja vastusega tutvumine, sellele seisukoha koostamine (sh kliendisuhtlus) 2,5h.
  2. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasu vastab asja materjalidele ja kohtupraktikale.
  3. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu summas 120 eurot. 48.

§ 178

lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.