← Eesti

2-17-13164/62

Obsah (10)§ 663§ 701§ 692§ 175§ 174§ 176§ 436§ 688§ 178§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-17-13164 Määruse kuupäev Tartu, 21. juuni 2021. a Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Ants Kull ja Kalev Saare Kohtuasi Veiko Kull

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2

(6)2-17-13164 Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
  1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  2. jaanuari
  3. a määrusega maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 9698 eurot 79 senti ületavas osas. Muus osas jäi maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et õige on määruskaebuses toodud seisukoht, et kirjalike menetlusdokumentide ajakulu hindamisel ei ole põhjendatud lähtuda üksnes vastava dokumendi lehekülgede arvust, kuid praegusel juhul ei ole maakohus lähtunud kõigi kirjalike menetlusdokumentide ajakulu hindamisel vaid viidatud kriteeriumist. Ringkonnakohus leidis, et tegelikkuses on maakohtus põhjendatuks peetud ajakulu üldjoontes kooskõlas ka dokumentide sisu ja mahuga, mistõttu ei pidanud ringkonnakohus põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Ringkonnakohus märkis, et maakohus on eksinud käibemaksuta ja käibemaksuga summade kajastamisel, sest
  4. detsembri 2019 menetlusdokumendist nähtub, et esindaja A. Nõmperi tunnitasu on 220 eurot, millele lisandub käibemaks (264 eurot tunnis koos käibemaksuga); esindaja Kairi Kilgi tunnitasu on 100 eurot ja 130 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga vastavalt 120 ja 156 eurot). Maakohtu menetlusega seotud menetluskulude kohta märkis ringkonnakohus järgmist. Valdav osa (48,11 tundi) kostja esindajate tundidest on arvestatud maakohtus hinnaga 129 eurot 9 senti tunnis (154 eurot 91 senti koos käibemaksuga). Hageja on sellise hinnaga nõustunud. Toimingud, mis maakohtu menetluses on tehtud kõrgema tunnihinnaga (220 eurot, millele lisandub käibemaks), on A. Nõmperi
  5. mail 2019 ja
  6. mail 2019 tehtud toimingud kestusega 15 ja 10 minutit. Ringkonnakohus leidis, et vandeadvokaat A. Nõmperi tunnitasu (264 eurot koos käibemaksuga) on liiga kõrge. Arvestades tsiviilasjas esitatud seisukohtade keerukust ja tsiviilasja vaidluse sisu, pidas ringkonnakohus õiglaseks ja hüvitatavaks tunnitasu suuruseks 210 eurot (sh käibemaks). Kostja esindaja
  7. mail 2019 tehtud toimingu eest (15 minutit) tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 52 eurot 50 senti (sh käibemaks);
  8. mail 2019 tehtud toimingu eest (10 minutit) tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 35 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus määras maakohtu menetlusega seotud hüvitatavate menetluskulude suuruseks 7614 eurot 64 senti, millest esindajakulud on 7562 eurot 16 senti, transpordikulu 9 eurot 48 senti ja registrite päringud 43 eurot. Apellatsioonimenetluse kulude kohta märkis ringkonnakohus järgmist. Maakohus on kostja esindajate tunnitasu määramisel apellatsiooniastmes lähtunud keskmisest tunnitasust 160 eurot (ilma käibemaksuta) ehk 192 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus leidis, et maakohus väljus diskretsiooni piiridest, kui lähtus 192 euro (sh käibemaks) suurusest tunnitasust, mis ületab kostja taotletud keskmist tunnitasu suurust. Kostja apellatsioonimenetluses kantud kulud on maakohus lugenud põhjendatuks 12 tunni ulatuses (10 tundi apellatsioonkaebusele vastamine ja vastuapellatsioonkaebuse esitamine ning 2 tundi maakohtu otsusega tutvumine ning kliendiga arutamine). A. Nõmperile tuleb apellatsioonimenetluses tehtud toimingute aspektist hüvitada 1,41 tunni eest 295 eurot 48 senti. Ringkonnakohus märkis, et K. Kilgi tunnitasu ei ole võimalik tehtud menetlustoimingute raames eristada. Esindaja tunnitasu suurus 12,6 tunni osas on olnud 120 eurot (sh käibemaks) ja 6,5 tunni osas 156 eurot (sh käibemaks). K. Kilgi kaalutud keskmine tunnitasu on seega 132 eurot 25 senti (sh käibemaks). Ringkonnakohus lähtus sellest summast kulude arvestamisel ja leidis, et K. Kilgile tuleb apellatsioonimenetluses tehtud toimingute aspektist hüvitada 8,59 tunni eest 1136 eurot 3 senti. Ringkonnakohus määras apellatsioonimenetlusega seotud hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3
(6)2-17-13164 2084 eurot 15 senti, millest esindajakulud on 1774 eurot 14 senti, riigilõiv 300 eurot ja registrite päringud 10 eurot. Ringkonnakohus vähendas hüvitatavate menetluskulude suurust 509 euro 31 sendi võrra ja määras, et hagejal tuleb kostjale hüvitada kokku menetluskulud 9698 eurot 79 senti (sh käibemaks). MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  1. Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu
  2. jaanuari
  3. a määruse tühistada 4083 eurot ületavas osas. Määruskaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus põhjendamiskohustust, kui jättis vastamata hageja määruskaebuses toodud väidetele. Ringkonnakohtu määrusest ei selgu, millises mahus luges ringkonnakohus menetluskulud põhjendatuks. Menetluskulude suurus maakohtu määruses on ülepaisutatud. Hageja leiab, et mitme lepingulise esindaja erinevad tunnitasu suurused ei ole põhjendatud. Tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, mis oleks tinginud ühe esindaja oluliselt kõrgema tunnitasu, võrreldes teiste esindajate tasuga. Hageja leiab, et kostja lepinguliste esindajate ajakulu maakohtu menetluses on põhjendatud 18,25 tunni ulatuses ja ringkonnakohtu menetluses 6 tunni ulatuses. Hageja peab kostja lepinguliste esindajate mõistlikuks tunnitasu suuruseks 156 eurot (sh käibemaks).
  4. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb

§ 701

lg 3 teise lause alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (

§ 692lg 1 p 2 ja § 695) ning asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks lahendamiseks.

Hageja määruskaebus rahuldatakse osaliselt. 9.

§ 175

lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium on varem selgitanud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna

§ 175

lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab

§ 175

lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 19). Kolleegium selgitab, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (

§ 174lg 8).

Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte (vt ka Riigikohtu

  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3;
  3. oktoobri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-16, p 14). Vajaduse korral võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente (

§ 176lg 6).

10. Hageja tugineb määruskaebuses sellele, et mitme lepingulise esindaja erinevad tunnitasu suurused ei ole põhjendatud. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Menetlusosalisel võib olla mitu esindajat. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§-s 218 4

(6)2-17-13164 sätestatu kohaselt (

§ 175lg 1 teine lause).

Kuigi menetlusosalisel võib olla samas menetluses mitu lepingulist esindajat, siis mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (

§ 175lg 3).

Kohtud on pidanud põhjendatuks kostja mitme esindaja kulutuste hüvitamist ning menetlusosalised selle üle ei vaidle. Kolleegium märgib, et lepingulistel esindajatel võivad menetluses olla erinevad tunnitasu suurused. Samuti võib ühel lepingulisel esindajal erinevate toimingute tegemisel olla erinev tunnitasu suurus. Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (vt nt Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14;
  3. novembri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt ka Riigikohtu
  5. veebruari
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).
  7. Kostjal oli menetluses mitu lepingulist esindajat, kellel olid menetluse ajal erinevad tunnitasu suurused. Pooled vaidlevad kostja
  8. detsembri 2019 menetluskulude nimekirjas toodud kostja lepinguliste esindajate tunnitasu suuruste üle, mis seostuvad nii maakohtu menetluses kui ka apellatsioonimenetluses tehtud toimingutega. Maakohus luges
  9. detsembri 2019 menetluskulude nimekirjas toodud maakohtu menetlusega seotud A. Nõmperi tunnitasu suuruseks 220 eurot (sh käibemaks) ja K. Kilgi tunnitasu suuruseks 100 eurot (sh käibemaks). Maakohus märkis, et apellatsioonimenetluses olid kostja lepinguliste esindajate tunnitasu suurused 220 eurot, 100 eurot ja 130 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus luges kostja mõlema esindaja tunnitasu põhjendatud suuruseks apellatsioonimenetluses 160 eurot ilma käibemaksuta ehk 192 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus märkis, et kostja esindaja K. Kilgi tunnitasu suuruseid ei ole võimalik menetlustoimingute raames eristada, mistõttu tuleb lähtuda kaalutud keskmisest tunnitasu suurusest, mis K. Kilgi puhul on 132 eurot 25 senti (
  10. detsembri 2019 menetluskulude nimekirjas toodud nii maakohtu menetluse kui ka apellatsioonimenetlusega seotud toimingute osas). Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Ühe või mitme lepingulise esindaja erinevate tunnitasu suuruste korral ei ole üldjuhul põhjendatud lähtuda kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgsest tunnitasude kaalutud keskmisest suurusest. Kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, siis tuleb menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega. Selleks saab kohus

§ 176

lg 6 alusel määrata menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks. Seejärel tuleb kohtul hinnata iga tunnitasu suurusega tehtud toimingute osas, kas vastavad toimingud olid menetlusosalise nõuetekohaseks esindamiseks vajalikud ja milline on nende tegemiseks tavapäraselt vajalik ajakulu ning põhjendatud tunnitasu suurus. 12. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu määrusest ei ole jälgitav, kuidas jõudis ringkonnakohus järeldusele, et kostja apellatsioonimenetluses kantud kulud on maakohus lugenud põhjendatuks 12 tunni ulatuses. Maakohus leidis, et apellatsioonimenetluses tehtud kostja esindajate toimingud on põhjendatud 10 tunni ulatuses, ning vähendas ajakulu 11,9 tunni võrra (maakohtu määruse p 32).

§ 436lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud.

Kolleegium on varasemas praktikas korduvalt selgitanud, et kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt nt Riigikohtu

  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-17, p 15). See kehtib ka kohtumääruse tegemise korral. Asja uuel lahendamisel tuleb ringkonnakohtul see vastuolu kõrvaldada. 5

(6)2-17-13164 13. Kuna Riigikohus ei tuvasta

§ 688

lg-te 3 ja 4 ning § 695 järgi asjaolusid, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul määrata kostjale tähtaeg menetluskulude täpsustamiseks K. Kilgi tehtud toimingute tunnitasu suuruste osas ja seejärel hinnata kostja esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu suurust. Samuti tuleb ringkonnakohtul kõrvaldada vastuolud apellatsioonimenetluses põhjendatuks loetud ajakulu suuruse osas. 14. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid

§ 178lg 4 järgi ei hüvitata.

15. Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb

§ 149lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon hagejale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.