Obsah (5)

§ 199§ 200§ 64§ 68§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-6835 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Ko

§ 199

lg 2 p 8, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõisteti talle karistuseks 4 kuud vangistust. Vladimir Jevstratov tunnistati süüdi ka

§ 200

lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja teda karistati karistuseks 3 aasta ja 5 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Vladimir Jevstratovile

§ 199

lg 2 p 8, 9 ning

§ 200

lg 2 p 7, 9 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemise eest liitkaristus 3 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Vladimir Jevstartovi karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust lugeda Vladimir Jevstratovi vahistamisest, s.t alates 20.05.2019. 01.04.2021 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Vladimir Jevstratovi isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonse järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Vladimir Jevstratovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Vladimir Jevstratovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Vladimir Jevstratov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. Vladimir Jevstratov kannab käesolevalt liitkaristust esimese ja teise astme kuriteo toimepanemise eest ning

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. Vladimir Jevstratov on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut alla 2 aasta, so 1/2 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama xxx. 17.02.2021 kinnitas xxx tegevjuht R. K. valmisolekut võtta teda elektroonilise järelevalve kohaldamisega majutus- ja nõustamisteenusele. Kinnipeetav esitas xxx ankeedi, millega on kinnitanud sisekorraga tutvumist ja nõustumist. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. On positiivne, et isikul on vabanemisel kindel elukoht xxx ning töökohustust on kinnipeetav täitnud korrektselt. Samas ei piisa kõiki asjaolusid kogumis hinnates üksnes nendest lugemaks isiku retsidiivsusriski piisavalt madalaks ja vabastamist põhjendatuks. Kinnipeetav on minevikus korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vangistusasutuses viibib ta järjekorras
3. korda. Varasemalt on karistatud varguse, kuritegelikul teel saadud vara omastamise ning turustamise eest, omavolilise sissetungi eest ja ebaseadusliku tegevuse võimaldamise eest. Eelnevale lisaks on karistatud korduvalt kehalise väärkohtlemise eest, ähvardamise eest, isiku kallal vägivallateo toime panemise eest ja elektrienergia, maagaasi ja soojusenergia ebaseadusliku kasutamise eest. Käesolevalt kannab karistust röövi ja varguse toimepanemise eest. Vägivaldsuse aste on võrreldes varasemate kuritegudega jäänud samaks. Nii varasemate kui ka käesoleva kuriteo soodusteguriteks on sõltuvusprobleemid, grupi mõju ja puudulik probleemide lahendamise oskus, mille käigus võib kasutada vägivalda. Et isik on minevikus sedavõrd arvukalt kuritegusid toime pannud ja ka korduvalt kinnipidamisasutuses viibinud, näitab temas sügavalt juurdunud kriminaalseid mõtteviise ja käitumismustreid ning suurendab selgelt tema poolt ka tulevikus uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kohtu hinnangul ei saa seda pidada piisavalt täidetuks. Kinnipeetaval küll puuduvad käesoleval ajal kehtivad distsiplinaarkaristused, kuid vangistus tervikuna ei ole sujunud probleemideta. Käesoleva vangistuse ajal on korduvalt rünnanud ametnike kruusist vett visades (03.02.2020 ja 04.02.2020) ja saanud selle eest väärteo korras karistada rahatrahviga. Kui kinnipeetaval on raskusi ka vangistuses range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega, on suur tõenäosus, et isiku käitumine ei saa ka vabaduses olema seadusekuulekas. Kinnipeetaval puudub toetav tugivõrgustik, kes suudaks teda seadusekuulekal teel hoida. Pigem on tema suhtlusringkond tinginud tema taas alkoholi küüsi langemise ning sellega kaasnevalt uute kuritegude toimepanemise tema poolt. Selles osas võiks kasuks tulla xxx vabanemine. Paraku on aga isiku sisemine motivatsioon muutusteks ning võimekus seadusekuulekate eesmärkide nimel pingutada ebapiisav. Seda näitavad isiku kohta rehabiliteerivates tegevustes osalemise kohta koostatud arvamused. Neist nähtub, et isik ei ole eneseanalüüsiks võimeline ega sellest huvitatud. Kodutööd on tehtud osaliselt ning aruteludes isik aktiivselt kaasa ei teinud, olles pigem kuulaja rollis. Sotsiaalprogrammi Agressiivsuse arendamise treening tagasiside kohta on märgitud, et otsest muutust/arengut protsessi käigus ei märgatud. Kui aga isik sisemiselt ei ole suuteline elus muutuste tegemiseks pingutama, on vähene tõenäosus, et üksnes xxx vabanemine on selleks piisav. Samuti püsib arvestatav riski alkoholi tarbimisega seonduvalt. Kinnipeetav alustas alkoholi tarbimisega varajases nooruses ning tarbis viimati vahetult enne kinnipidamist. Varasema vangistuse jooksul on rehabiliteerivate tegevuste raames antud riskiteguriga tegeletud, kuid tulemusteta ning materjalidest nähtuvalt ei näinud isik siis antud teemas riski. Ka käesoleva asja arutamisel märkis kinnipeetav, et võib mitte juua. Kinnipeetava kuritegeliku käitumise ja alkoholi tarbimise vahel on selge seos. Arvestades, et isik on alkoholilembeste tuttavate poolt materjalidest nähtuvalt mõjutatav, ei saa pidada usutavaks isiku piisavat tahtejõudu alkoholi tarbimise harjumusest iseseisvalt võitu saada. Kui isikul oleks tugev tahtejõud ja ta teadvustaks vajadust alkoholi tarbimisest loobuda, saaks talle tuge pakkuda ka xxx. Paraku aga isik ei teadvusta täiel määra probleemi, mistõttu ei pruugi ka xxx vabanemine omada talle loodetavat mõju. Murettekitavad on ka isiku hoiakud. Nimelt on märgitud, et isik vigastas ennast 05.02.2020 kätt lõikudes. Tegemist oli kinnipeetava manipulatsiooniga, kuna temale ei sobinud kambrikaaslane. Eelnev viitab samuti jätkuvale puudulikule probleemilahendusoskusele, mis täiendavalt suurendab antud ohutegurist tulenevat uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti alarmeeriv on asjaolu, et isik kohtu küsimusele vastates tõdes, et mitte miski ei takista tal vabaduses uusi kuritegusid toime panna. Eelnev näitab, et isikul puudub tegelikult igasugune motivatsiooniallikas, mille nimel varasematest kriminaalsetest käitumismustritest loobuda ja püüelda seadusekuulekama elu poole. Selle puudumisel on suur tõenäosus, et isik naaseb oma varasemate kriminaalsete käitumismustrite juurde. Kokkuvõtvalt nõustub kohus prokuratuuri ja vangla seisukohtadega, et ei saa toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks on väike. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine, elektroonilise valve kohaldamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Vangistuse jätkudes on kinnipeetaval võimalik läbida sotsiaalprogramme ning osaleda teistes rehabiliteerivates tegevustes, mis ehk suudavad isiku hoiakuid ja käitumist muuta seadusekuulekamaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik