(kehtivas redaktsioonis
lg 1) ning
lg 2 p 4 järgi ja talle mõisteti
lg 1 alusel liitkaristuseks 9 aastat vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusega Harju Maakohtu 27.10.2014 otsusega mõistetud karistus – 1 aasta, 11 kuud ja 28 päeva vangistust ja loeti liitkaristuseks 10 aastat, 11 kuud ja 28 päeva vangistust. Liitkaristusest arvati maha ärakantud karistus, s.o. 6 kuud vangistust ning lõplikuks karistuseks mõisteti 10 aastat, 5 kuud ja 28 päeva vangistust, millest ärakandmisele kuulus 9 aastat vangistust. Vangistuse osa 1 aasta, 5 kuud ja 28 päeva kuulus ärakandmisele üksnes Harju Maakohtu 27.10.2014.a. otsuses määratud,
19.04.2021 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Juhan Laaniste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi ennetähtaegselt. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et võimalusel soovib ennetähtaegset vabanemist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Juhan Laaniste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Juhan Laaniste tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastatama tingimisi ennetähtaegselt. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Juhan Laaniste vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Juhan Laaniste kannab käesoleval ajal liitkaristust esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on Juhan Laaniste temale mõistetud vangistusest ära kandnud pisut enam kui 6 aastat, so üle 2/3. Seega on
§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust.
lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vangla iseloomustusest nähtuvalt elas kinnipeetav enne vangistust üksinda üüripinnal aadressil xxx. Rahvastikuregistrijärgne elukoht on xxx. Tegemist oli samuti üürikorteriga, kus elavad praegusel hetkel teised isikud. Sinna naasta ei ole võimalik. Isik esitas vabanemisejärgseks eluasemeks abikaasa aadressi - xxx. Kriminaalhooldaja selgitas välja, et tegemist on heas seisukorras oleva ühetoalise munitsipaalkorteriga, kuid nõusolekut isiku elama asumiseks koos abikaasaga abikaasa ei andnud. Kuna abikaasa enam teda enda juurde elama ei võta, siis soovib kinnipeetav oma sõnade kohaselt asuda elama xxx asuvasse kodutute varjupaika aadressil xxx. Juhan Laaniste samas ise kodutute varjupaigaga ühendust veel võtnud ei ole. Soovib seda teha võimalikul vabanemisel. Kuna isik oli kindel ja telefonivestlusel abikaasa kinnitas, et võtab ta võimalikul vabanemisel enda juurde elama, siis ei pidanud isik vajalikuks ka pöörduda kohaliku omavalitsuse poole sotsiaalpinna taotlemiseks. Kohtuistungil märkis Juhan Laaniste, et ta ei ole varjupaigaga ühendust võtnud, aga kavatseb vabanemisel kohe sinna minna. Kohtu käsutuses olevate materjalide pinnalt paraku ei ilmne, et isikul oleks võimalik ühelegi eelnimetatud aadressitest elama asuda. Ka varjupaiga kasutamise võimalus ei ole samastatav kindla kontrollitud elukohaga. Seega puudub isikul vabanemisel kindel ja kontrollitud elukoht. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Samuti on kohtu hinnangul Juhan Laaniste puhul täitmata ka teised olulised materiaalsed eeldused. Juhan Laaniste on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja käeolevalt viibib ta vangistusasutuses kolmandat korda. Seega ei saa loota, et vangistus kui spetsiifiline karistusliik suudaks isiku seadusekuulekusele mõju avaldada. Samuti on alarmeeriv, et isiku kuriteod on muutunud ajas raskemaks. Käesoleval ajal kannab ta karistust mh tapmise eest. Eelnimetatud kuriteo pani ta toime alkoholijoobes. Isiku edukat toimetulekut ongi pärssinud alkoholi tarvitamine. Tema kuriteod on enamasti toime pandud alkoholijoobes olles. Paraku isik ise ei mõista tegelikult antud probleemi. Süüdlane küll märkis istungil, et ta ei tarvita vabaduses alkoholi, on omal mõistus ja abi ei otsi, kuid tema varasem elukäik näitab üheselt, et isiku enda tahtejõust ei ole alkoholist ja kuritegudest hoidumiseks piisanud. Puudub alus arvata, et sellest piisab hetkel. Seda eriti olukorras, kus isik ei ole ka valmis rehabiliteerivates tegevustes osalema ei kinnipidamisasutuses ega vabaduses. Vabanemisel puudub Juhan Laanistel kindel töökoht ja tal puudub iseseisev majandusliku toimetuleku oskus. Vangistusasutuses on kinnipeetav küll täitnud töökohustust, kuid teda on toetanud ka abikaasa Luule Laaniste, kes materjalidest nähtuvalt sellega jätkata ei soovi ega soostu teda ka enda juurde elama võtma. Samas on kinnipeetaval ulatuslikud võlgnevused, mille olemasolu võib teda tõugata taas uute kuritegudeni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Juhan Laaniste tuleb jätta temale Tallinna Ringkonnakohtu 23.10.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-3701 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.