← Eesti

1-20-1108/94

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-20-1108

  1. juuni 2021 Eesistuja Saale Laos, liikmed Paavo Randma ja Juhan Sarv Kriminaalasi Kristo-Rainar Lainelo süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning Guido Riibaku (Riibak) ja Juris Lubānsi (Lubāns) süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu
  2. veebruari
  3. a otsus Kristo-Rainar Lainelo kaitsja vandeadvokaadi abi Gregori Palm, Guido Riibaku kaitsja vandeadvokaat Marko Põbo ja Juris Lubānsi kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov, kassatsioonid Prokuratuur, esindaja Lääne Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe
  4. mai 2021, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  5. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  6. veebruari
  7. a otsus Kristo-Rainar Lainelole, Guido Riibakule ja Juris Lubānsile mõistetud karistuse osas.
  8. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
  9. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  10. Kassatsioonid rahuldada osaliselt.
  11. Mõista Eesti Vabariigilt Kristo-Rainar Lainelo kasuks kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. välja 530 eurot
  12. Määrata Advokaadibüroole Sempes OÜ Guido Riibakule kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 388 eurot 80 senti, sh käibemaks 64 eurot 80 senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
  13. Jätta rahuldamata Juris Lubānsi kassatsioonimenetluse kulu hüvitamise taotlus. 1-20-1108 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  14. Kristo-Rainar Lainelo anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning Guido Riibak ja Juris Lubāns KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Süüdistuse kohaselt sai J. Lubāns K-R. Lainelo ning G. Riibaku teadmisel ja eelneval kooskõlastamisel enda valdusse 6113 g kanepiõisikuid, mille THC-sisaldus oli 23%.
  15. septembril 2019 vedas J. Lubāns kanepi Lätist Eestisse ja andis üle K-R. Lainelole. Teoplaani kohaselt toimetas K-R. Lainelo kanepi enda elukohta ja peitis kuuri.
  16. septembril 2019 pani G. Riibak kokkuleppel K-R. Laineloga kanepi spordikotti. G. Riibak ja K-R. Lainelo hoidsid narkootilist ainet enda valduses
  17. septembrini 2019, mil politsei selle läbiotsimisel leidis.
  18. Samuti süüdistati K-R. Lainelot selles, et ta omandas enne
  19. septembrit 2019 ebaseaduslikult 13,23 g kanepiõisikuid, mille THC-sisaldus oli 26%, ja hoidis neid enda elukohas, kuni politsei needki
  20. septembril 2019 ära võttis. Maakohtu otsus
  21. Pärnu Maakohtu
  22. septembri
  23. a otsusega tunnistati K-R. Lainelo süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning G. Riibak ja J. Lubāns KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Süüdistatavatele mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust. J. Lubāns saadeti lisakaristusena riigist välja koos sissesõidukeeluga 5 aastaks. K-R. Lainelolt konfiskeeriti KarS § 832 lg 1 alusel 480 eurot. G. Riibakult konfiskeeriti KarS § 832 lg 1 alusel 460 eurot ja sõiduauto Peugeot. KarS § 84 – § 832 lg 1 alusel mõisteti G. Riibakult välja 7120 eurot. Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jäeti kehtima tema kinnistule seatud kohtulik hüpoteek.
  24. Maakohus tuvastas, et K-R. Lainelo, G. Riibak ja J. Lubāns panid toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise.
  25. K-R. Lainelole, G. Riibakule ja J. Lubānsile mõistetud karistust põhistas kohus järgmiselt. Karistuse määra valikul on oluline, et käideldud 6113 grammist kanepiõisikutest piisanuks joobe tekitamiseks 8150 inimesele. Aine kogusest ja kvaliteedist järeldub, et käitlemise eesmärk oli raha teenimine. Süüdistatavad olid narkootikumide müümise ahela olulised lülid. Tegu pandi toime kavatsetusega. Varem süüdistatavaid kriminaalkorras karistatud ei ole, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Mingeid erisusi ei too kaasa see, et käideldud aineks oli kanep. Kõik narkootilised ained kahjustavad rahva tervist ning tavaliselt saabki narkootikumide tarvitamine alguse kanepist, misjärel liigutakse edasi rohkem sõltuvust tekitavate narkootikumide juurde. Ka ei ole üheselt võimalik öelda, et kellegi teopanus oleks olnud märkimisväärselt suurem. Karistuse sihte on võimalik saavutada alla sanktsiooni keskmist jääva vangistusega. Apellatsioonid
  26. Maakohtu otsuse apelleerisid K-R. Lainelo kaitsja vandeadvokaadi abi Gregori Palm, G. Riibaku kaitsja vandeadvokaat Marko Põbo ja J. Lubānsi kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov. Ringkonnakohtu otsus
  27. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
  28. veebruari
  29. a otsusega Pärnu Maakohtu otsuse G. Riibakult KarS § 832 lg 1 alusel sõiduauto konfiskeerimise ja tema kinnisasjale riigi kasuks seatud 58 885 euro suuruse kohtuliku hüpoteegi osas. Apellatsioonikohus seadis G. Riibaku 2

(5)1-20-1108 kinnisasjale konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 7120 eurot.
  1. Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei rikkunud tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust ega kohaldanud valesti materiaalõigust. Veenvalt on põhistatud kõiki olulisi järeldusi ja kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Esimese astme kohus ei ole eksinud süüdistatavate käitumisele õigusliku hinnangu andmisel ega karistuse mõistmisel. Tühistada tuleb kohtuotsus üksnes G. Riibaku vara konfiskeerimise ja selle süüdistatava suhtes konfiskeerimise asendamise kohaldamise ning selle tagamise osas. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioonid
  2. Nii K-R. Lainelo, G. Riibaku kui ka J. Lubānsi kaitsja esitasid kassatsiooni, paludes maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistada. G. Palm palub K-R. Lainelo KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigeks mõista või tunnistada ta süüdi KarS § 184 lg 1 järgi, mõista talle kergem karistus ning jätta 480 eurot konfiskeerimata. M. Põbo palub tunnistada G. Riibak süüdi KarS § 184 lg 1 järgi, vähendada tema karistust ja jätta vara konfiskeerimata. V. Sadekov palub mõista J. Lubāns õigeks või alternatiivselt mõista talle kergem karistus ja jätta lisakaristus kohaldamata.
  3. Kassaatorid on seisukohal, et tõendamist ei ole leidnud K-R. Lainelo, G. Riibaku ja J. Lubānsi ühine ning kooskõlastatud tegevus kanepi käitlemisel. G. Riibak pani kuriteo toime üksi. K-R. Lainelo ja J. Lubāns ei teadnud, et tegu on narkootilise ainega.
  4. Kaitsjad leiavad ka, et kohtud on teinud vigu süüdistatavatele karistuse mõistmisel. G. Palmi arvates ei vasta karistus kuriteo raskusele ega K-R. Lainelo isikule. Kohtud jätsid vääralt arvestamata karistust kergendava asjaoluna süüdistatava kahetsuse ega pööranud tähelepanu narkootilise aine liigile. Nõustuda ei saa maakohtuga, et narkootikumi liigil ei ole tähendust isiku süü suuruse hindamisel ja temale karistuse mõistmisel. Ka ei ole õige K-R. Lainelo ja G. Riibaku karistamine sama pika vangistusega.
  5. M. Põbo hinnangul jätsid kohtud ebaõigesti G. Riibaku karistust kergendava asjaoluna arvestamata tema puhtsüdamliku kahetsuse. Samuti ei vasta karistus kohtupraktikale, kuna karistused kanepi käitlemise eest on väiksemad ja seda ka oluliselt suurema kanepikoguse korral.
  6. V. Sadekov leiab, et J. Lubānsi karistus on liiga raske ja ka ei ole põhjendatud temale lisakaristuse mõistmine. J. Lubānsit ei ole varem kriminaalkorras karistatud. Kassatsioonivastus
  7. Prokuratuur esitas kassatsioonivastuse, mille kohaselt on ringkonnakohus teinud õige lahendi ja kassatsioonid tuleb jätta rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  8. Kolleegium leiab, et arutatavas kriminaalasjas on K-R. Lainelo, G. Riibaku ja J. Lubānsi süüküsimus lahendatud õigesti. Maa- ja ringkonnakohus on tõendite lubatavust ning usaldusväärsust piisava põhjalikkusega hinnanud ja teinud menetluslikult veatult kindlaks süüditunnistamise aluseks olevad asjaolud. Seaduslikud on ka konfiskeerimisotsustused. Seega on enamik kassatsiooniväiteid alusetud ega anna põhjust kohtuotsuste tühistamiseks. Kassaatorid 3
(5)1-20-1108 vaidlustavad aga ka süüdistatavate karistused. Need argumendid väärivad osaliselt tähelepanu. Täpsemalt märgib kolleegium järgmist.
  1. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja enda siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui nimetatud küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel konkreetsel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus nr 1-17-1629/44, p 26 ja
  4. oktoobri 2016 otsus asjas nr 3-1-1-70-16, p 11.) Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist mh siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide (sh nt KarS § 56 lg 1 ls 1) kohaldamisel kaalutlusvea (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  5. jaanuari
  6. a otsus nr 1-19-4150/132, p 28).
  7. Käesolevas kriminaalasjas on maa- ja ringkonnakohus ülalkirjeldatud põhimõtete vastu eksinud. Põhjendades mõistetavaid karistusi, leidis esimese astme kohus muude argumentide seas, et käideldud narkootilise aine liik ei mõjuta teo toimepanija süü suurust. Selliselt väljendudes ignoreeris maakohus karistuse mõistmist puudutavas kohtupraktikas väljakujunenud seisukohti. Riigikohus selgitas juba
  8. märtsi
  9. a otsuses asjas nr 3-1-1-158-05, et süüdistatavale karistuse mõistmisel tuleb alati vaadata konkreetse teo avaldumisvormi ja ohtlikkust, mis võib ja enamasti ongi ka ühe kuriteokoosseisu raames erinev. Viidatud lahendis selgitati, et KarS § 418 koosseisu täidab samal moel nii tavalise jahipadruni, sõjaväes kasutatava lahingumoona kui ka laskemoona enamohtlikku keelatud alaliiki kuuluvate kuulide käitlemine, kuid nende tegude õigushüve kahjustav olemus on vaieldamatult erineva kaaluga, mida ei saa karistuse mõistmise juures eirata. (Vt osutatud lahendi p 12.) Tarvidust arvestada toimepandud kuriteo n-ö konkreetset sisemist ohtlikkust on järjepidevalt toonitatud ka narkootiliste ainete käitlemise korral. Narkootilised ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  10. veebruari
  11. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  12. juuni
  13. a otsus nr 1-17-10162/351, p 41 ja
  14. aprilli
  15. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76).
  16. Kolleegium ei näe põhjust varasemast praktikast irduda. Võimatu on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s 184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob. Seda silmas pidades ei saa toimepanija süü suurust vaagides käideldud aine liiki kõrvale jätta, nagu maakohus on sõnaselgelt teinud.
  17. Kaitsjad vaidlustasid süüdistatavate karistuse ringkonnakohtus, seades mh selgelt ja argumenteeritult kahtluse alla maakohtu seisukoha, et narkootilise aine liik ei mõjuta selle käitleja süü suurust. Vaatamata sellele ringkonnakohus kõnealuses küsimuses seisukohta ei võtnud, kohaldades seega vääralt materiaalõigust. Apellatsioonikohus märkis põgusalt ja üksnes K-R. Lainelo osas, et objektiivse külje poolest ei saa tema toimepandut käsitada nii madala ohtlikkuse astmega teona, mis võiks kaasa tuua sanktsiooni alammääras oleva karistuse mõistmise, olenemata sellest, et tegemist oli kanepiga. Seega on ringkonnakohus ekslikult kohaldanud materiaalõigust ning rikkunud ka oluliselt kohtuotsuse põhjendamise kohustust (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 3051 lg 1) ja kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob karistuse mõistmise osas kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise ja kriminaalasja 4
(5)1-20-1108 teisele kohtukoosseisule uueks arutamiseks saatmise. Süüasja uuel arutamisel tuleb apellatsioonikohtul lahendada uuesti üksnes süüdistatavatele mõistetava karistuse küsimus.
  1. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ja § 362 p-dest 1 ja 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  2. veebruari
  3. a otsuse KR. Lainelo, G. Riibaku ja J. Lubānsi karistuse osas ning saadab tühistatud osas kriminaalasja uueks arutamiseks samale kohtule teises kohtukoosseisus. Muus osas jääb apellatsioonikohtu otsus muutmata. Kassatsioonid tuleb rahuldada osaliselt.
  4. KrMS § 186 lg 1 alusel mõistab kolleegium riigilt K-R. Lainelo kasuks välja 530 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  5. Riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1 ja § 21 lg 3 ning justiitsministri
  6. juuli
  7. aasta määruse nr 16 § 1 lg-te 1, 6 ja 10 ning § 6 lg 3 alusel rahuldab kolleegium G. Riibaku kaitsja taotluse määrata talle kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest tasu summas 388 eurot 80 senti (sh käibemaks). KrMS § 186 lg 1 alusel jääb ka see menetluskulu riigi kanda.
  8. Taotluse kassatsioonimenetluse õigusabikulu hüvitamiseks esitas ka kaitsja V. Sadekov, märkides J. Lubānsi õigusabikuluks 1290 eurot (sh käibemaks). Taotlusele ei ole aga lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente. Seetõttu ei saa Riigikohus võtta KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt seisukohta, kas süüdistataval on seoses kassatsioonimenetlusega tekkinud menetluskulu (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. oktoobri
  10. a otsus nr 1-17-3858/68, p 18 ). Sellest tulenevalt jätab kolleegium kõnealuse taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.