← Eesti

4-20-5134/50

4-20-5134 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2021, Tallinn Väärteoasja number 4-20-5134 Kohtunik Sten Lind Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. aprilli 2021 määrus, millega jäeti rahuldamata Aivar Auna (Aun) taotlus kaebuse arutamise edasilükkamiseks ning läbi vaatamata Aivar Auna kaebus Politsei ja Piirivalveameti
  3. novembri 2020 otsusele väärteoasjas nr 2302,19,000105 Kaebuse esitajad ja kaebuse liik menetlusalune isik Aivar Aun (ik 36101160234; elukoht xxx), määruskaebus RESOLUTSIOON
  4. Jätta Harju Maakohtu
  5. aprilli 2021 määrus muutmata ja esitatud määruskaebus rahuldamata.
  6. Jätta Aivar Auna ringkonnakohtule esitatud tõendid vastu võtmata.
  7. Tagastada Aivar Aunale USB-mälupulk ringkonnakohtule esitatud tõenditega. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Menetlusalune isik saab ringkonnakohtu määrust vaidlustada vaid advokaadi vahendusel. Riigikohus võtab määruskaebuse menetlusse üksnes juhul, kui peab selles asjas lahendi tegemist oluliseks seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. 1 4-20-5134 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Aivar Aun esitas
  9. detsembril 2020 Harju Maakohtule kaebuse Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi
  10. novembri 2020 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2302,19,
  11. Vaidlustatud otsusega karistati kaebajat liiklusseaduse § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest 600 euro suuruse rahatrahviga.
  12. Harju Maakohus võttis kaebuse menetlusse ning määras istungi
  13. jaanuariks 2021 algusega kell 09.
  14. jaanuaril 2021 esitas A. Aun taotluse lükata istung edasi, põhjendades seda haigestumisega. Maakohus lükkas istungi edasi ja määras uueks istungiajaks
  15. veebruari 2021 kell 09.
  16. veebruaril 2021 esitas A. Aun kohtule uue avalduse kohtuistungi edasilükkamiseks, põhjendades seda taas haigestumisega. Kuivõrd A. Aun
  17. veebruari 2021 istungile ei ilmunud, lükkas kohus istungi edasi
  18. märtsile
  19. märtsil 2021 teatas A. Aun kohtule, et on kokku puutunud koroonaviirusesse nakatunud isikuga ja ta viibib kodus eneseisolatsioonis. Kohus määras uueks istungi ajaks
  20. aprilli 2021 kell 10.00 ja tegi A. Aunale istungile ilmumise kohustuslikuks.
  21. aprillil 2021 kell 23.18 teavitas A. Aun taaskord kohut, et on tõsiselt haigestunud. Ta väitis, et on haiguslehel ja palus kohtuistung erakorraliselt edasi lükata.
  22. aprilli 2021 istungile A. Aun ei ilmunud. Kohtuväline menetleja palus jätta A. Auna kaebus läbi vaatamata, kuna menetlusalune isik ei ilmunud istungile, kohtuistungeid oli korduvalt edasilükatud ja haigust tõendavat dokumenti ei ole A. Aun esitanud.
  23. Harju Maakohus jättis
  24. aprilli 2021 määrusega A. Auna taotluse istungi edasilükkamiseks rahuldamata ja A. Auna
  25. detsembri 2020 kaebuse Politsei ja Piirivalveameti
  26. novembri 2020 otsusele VTMS § 126 lg-le 2 tuginedes läbi vaatamata. Kohus märkis, et kuigi A. Auna väitel on ta tõsiselt haigestunud, ei ole ta esitanud kohtule selle kohta nõuetekohast tõendit. Seetõttu on menetlustoimingule ilmumist takistav terviseseisund tõendamata. Isiku enda selgitus ei asenda seaduses nõutavat tõendit. Kohus märkis: „Kuigi kaebaja viitab haiguslehe olemasolule, siis tema väiteid, istungile ilmumist takistava terviseseisundi esinemise kohta, saab kohus kontrollida üksnes nõuetekohase tõendi alusel.“ Kohus nentis, et A. Auna kaebuse kohtulikku arutamist on edasi lükatud kolmel korral ning vaatamata sellele, et kohus tegi A. Aunale
  27. aprilli 20201 istungile ilmumise kohustuslikuks, A. Aun istungile ei ilmunud. Samuti ei esitanud A. Aun tõendit haigestumise kohta, mille alusel saanuks kohus hinnata, kas tal oli istungile ilmumata jätmiseks KrMS § 170 lg 2 p-i 3 mõttes mõjuv põhjus. Sellest tulenevalt ei pidanud maakohus istungi edasilükkamist põhjendatuks ja leidis, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. 2 4-20-5134
  28. Maakohtu määruse peale esitas A. Aun apellatsioonina pealkirjastatud kaebuse, milles palub tagastada materjalid täiendava menetluse läbiviimiseks Harju Maakohtule. Kaebuses vaidlustab A. Aun muu hulgas kohtu otsustust jätta kohtuistung edasi lükkamata ja väärteomenetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebus läbi vaatamata. Kaebuse kohaselt viibis A. Aun alates
  29. aprillist 2021 töövõimetuslehel. Ta oli arvamusel, et haigestumisest teavitab kohut arst. Samas lootis A. Aun enda sõnul, et tal on siiski võimalik istungil osaleda. A. Auna väitel tekkisid tal esimesed rasked haigussümptomid
  30. märtsil 2021, aga ta lootis viimase hetkeni, et tervis paraneb ja võimaldab kohtuistungist osa võtta.
  31. aprilli 2021 õhtuks sai talle aga selgeks, et ta ei saa xxx tõttu kohtuistungil osaleda. A. Auna kinnitusel helistas ta
  32. aprilli hommikul kohtuistungi sekretärile ja selgitas, et ta oleks võimeline vaid korraks kohtuistungile tulema. A. Aun märgib, et ta on käinud erinevate arstide juures, talle on tehtud mitmeid analüüse ja uuringuid ning kirjutatud välja ravimeid, kuid ükski arst ei ole osanud öelda, millest olid tema terviseprobleemid tingitud. A. Aun avaldab lootust, tema tervislik seisund ikkagi paraneb ning tervis kindlasti taastub. Veel esitab A. Aun kaebuses sisulisi vastuväiteid kohtuvälise menetleja otsusele. Ta märgib, et istungil otsustati talle väärteoasjas 4-20-5134 määratud trahvimäära vähendada, kuid ta ei ole sellega nõus, sest ta ei vaidlustanud trahvi. Kaebuse lõpus on üheksapunktiline loetelu kaebusele väidetavalt lisatud tõenditest. Esimesena on loetelus nimetatud koopiat haiguslehtede kuupäevadega, ülejäänud loetelus nimetatud tõendid puudutavad etteheidetavat väärtegu.
  33. Ringkonnakohus võttis esitatud kaebuse menetlusse ja määras, et vaatab kaebuse läbi määruskaebusena. Nimelt on esitatud kaebus pealkirjastatud küll kui apellatsioon, kuid sisuliselt on tegemist määruskaebusega, sest vaidlustatakse maakohtu määrust. Ringkonnakohus määras, et vaatab määruskaebuse läbi kirjalikus menetluses, ja andis kohtumenetluse pooltele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti ja taotlusi, määrates tähtajaks
  34. mai
  35. Ühtlasi andis ringkonnakohus teada, et teeb ses kohtuasjas määruse
  36. juunil 2021 kell 14.
  37. Ringkonnakohus selgitas määruses, et kuna maakohus jättis A. Auna kaebuse läbi vaatamata, saab ringkonnakohus esitatud kaebuse alusel kontrollida vaid seda, kas maakohus jättis põhjendatult kohtuistungi edasi lükkamata ja väärteootsuse peale esitatud kaebuse läbi vaatamata; küsimuse üle, kas kohtuvälise menetleja otsus on põhjendatud, ringkonnakohus selles menetluses otsustada ei või. Ühtlasi juhtis ringkonnakohus A. Auna tähelepanu sellele, et kuigi A. Aun on väitnud, et lisab kaebusele koopia haiguslehtedest, ei ole kaebusele ühtegi tõendit lisatud. Kohus selgitas, et saab arvestada väiteid, et A. Aun oli haige, ainult siis, kui selle kohta on kohtule esitatud tõendeid. 3 4-20-5134
  38. A. Aun esitas
  39. mail 2021 ringkonnakohtule määruskaebuse lisana koopiad pildimaterjaliga ja mälupulgal olevad failid (fotod autost, liiklusskeemid juhtunud õnnetuse kohta, fotod õnnetuskohast ja 3 videot auto liikumisest tänaval). Lisaks sellele esitas A. Aun täiendava seisukoha ja tõendeid
  40. juunil 2021, st pärast ringkonnakohtu antud tähtaja lõppu.
  41. Kohtuväline menetleja esitas
  42. mail 2021 kohtule kirjaliku seisukoha, milles leiab, et Harju maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning alused selle muutmiseks või tühistamiseks kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. Sellest tulenevalt palub kohtuvälise menetleja esindaja jätta kaebus rahuldamata. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on maakohus oma määruses kajastanud põhjalikult kõiki kaebuses välja toodud asjaolusid ning on leidnud õigesti, et kuivõrd isik ei ole korduvalt kohtuistungitele ilmunud, tuleb tema kaebus jätta läbi vaatamata. Kohtuväline menetleja nõustub täielikult maakohtu seisukohtadega ja lisab isikut iseloomustava asjaoluna, et A. Aun osales
  43. märtsil 2021 kell 18.22 liiklusõnnetuses Tallinnas, Sõpruse pst 2A juures. Nimetatud õnnetuse asjaolude uurimiseks on algatatud väärteomenetlus nr 2302,21,
  44. Seda asjaolu peab kohtuväline menetleja oluliseks, kuna A. Aun on kaebuses viidanud, et esimesed rasked haiguse sümptomid avastas ta juba
  45. märtsil
  46. Väärteoasja nr 2302,21,004186 toimikust nähtub aga, et A. Aun viibis
  47. märtsil 2021 ajavahemikul kl 18.22 – 20.30 Sõpruse pst 2A juures, kus ta on tunnistajana andnud omakäelisi ütlusi ja ei ole kordagi väljendanud, et tal oleks sellised rasked haiguse sümptomid, millele ta oma kaebuses viitab. Kuivõrd A. Aun ei ole kohtumenetluse käigus esitanud ühtegi arstitõendit oma tervisesisundi kinnitamiseks, näitab see kohtuvälise menetleja hinnangul väga selgelt, et A. Aun on tahtlikult asunud kohtumenetlust venitama. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  48. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
  49. Suure osa A. Auna esitatud kaebusest moodustavad vastuväited, mis puudutavad A. Aunale etteheidetavat väärtegu. Asudes neid vastuväiteid esitama, on A. Aun märkinud kaebuses: „Harju Maakohtu kohtunik ei pidanud seda fakti istungi edasilükkamiseks mõjuvaks põhjuseks, kuid istungil otsustati minule väärteoasjas 4-20-5134 määratud trahvimäära vähendada, millega ma ei ole nõus, kuna ma ei vaidlustanud trahvi.“ Ringkonnakohus nendib, et maakohus ei ole teinud mingisugust otsustust rahatrahvi kohta. Kohus on
  50. aprilli 2021 määrusega jätnud istungi edasi lükkamata ja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse läbi vaatamata. Läbi vaatamata jätmine tähendab, et kohus ei lahendanud küsimust, kas kohtuvälise menetleja otsus on põhjendatud. Maakohtu määruse peale esitatud kaebusega saab vaidlustada vaid seda otsustust, mille maakohus määruses tegi. See tähendab, et praegusel juhul sai A. Aun taotleda ringkonnakohtult 4 4-20-5134 ainult selle kontrollimist, kas maakohus jättis põhjendatult istungi edasi lükkamata ja A. Auna maakohtule esitatud kaebuse läbi vaatamata. Seda, kas A. Auna karistamine Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
  51. novembri 2020 otsusega oli põhjendatud, ei saa ringkonnakohus selles menetluses otsustada. Eelnevat selgitas ringkonnakohus ka
  52. mai 2021 määruses. Sellest hoolimata on A. Aun esitanud ringkonnakohtule hulgaliselt tõendeid, mis puudutavad just talle ette heidetud väärtegu. Kuna need tõendid puudutavad küsimust, mille lahendamine ei ole ringkonnakohtu pädevuses, on need tõendid asjassepuutumatud.
  53. juunil 2021 esitatud seisukohad ja tõendid on lisaks esitatud pärast kohtumenetluse pooltele seisukohtade ja taotluste esitamiseks antud tähtaja möödumist. Asjassepuutumatud ja hilinenult esitatud tõendid jätab ringkonnakohus vastu võtmata. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse § 146 lg-le 1 on kohus õigusemõistmisel seadustega seotud. See tähendab muu hulgas, et kohus saab lahendada neid küsimusi, milleks seadus talle õiguse annab, ning teha seda sellises korras, mis on seaduses ette nähtud. Kohtumenetluse poolel ei ole õigust nõuda, et kohus lahendaks küsimusi, mille lahendamist seadus kohtul ei võimalda. Sellest tulenevalt peavad kohtumenetluse pooled pöörama tähelepanu kohtu selgitustele menetluse kohta. Ringkonnakohus selgitas
  54. mai 2021 määruses, et lahendab ainult küsimust, kas maakohus jättis põhjendatult A. Auna kaebuse läbi vaatamata. Seega ei olnud kohtumenetluse pooltel põhjust esitada ringkonnakohtule tõendeid, mis ei ole selle küsimuse lahendamisega seotud.
  55. Maakohus jättis A. Auna kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et A. Aun ei ilmunud kohtuistungile, kuigi kohus oli selle talle kohustuslikuks teinud. Kohus leidis, et A. Aunal ei olnud istungile ilmumata jätmiseks mõjuvat põhjust. A. Aun teatas küll, et on haige, kuid ei ole esitanud tõendit, mis näitaks, et ta ei saa haigestumise tõttu kohtuistungil osaleda. Määruskaebuses väidab A. Aun, et tal oli mõjuv põhjus kohtuistungile ilmumata jätmiseks: ta kordab väidet, et oli haige. A. Auna väitel olid tema terviseprobleemid sellised, mis takistasid tal kohtuistungil osalemist. See väide ei anna maakohtu määruse tühistamiseks alust, sest istungile ilmumist takistav haigus peab olema tõendatud, kuid A. Aun ei ole oma haigust kuidagi tõendanud. A. Aun on määruskaebuses küll põhjalikult kirjeldanud tal väidetavalt olnud tervisehädasid, kuid ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et tal tõesti sellised terviseprobleemid olid. Määruskaebuses on A. Aun esitanud väite, et arvas, et tervisetõendi esitab perearst. Selliseks eelduseks ei olnud A. Aunal alust. Väärteoasja toimikust nähtub, et maakohus oli A. Aunale juba varem selgitanud kohustust esitada arstitõend, kui ta soovib istungi edasi lükkamist haigestumise tõttu. Nimelt nähtub toimikust, et kui A. Aun taotles
  56. veebruari 2021 istungi edasi lükkamist, saatis kohus talle
  57. veebruaril 2021 e-kirja, milles andis teada, et kohtule tuleb saata haigestumist kinnitav arstitõend (tl. 23). Maakohus on ka
  58. aprilli 2021 määruses põhjalikult selgitanud, et seda, kas menetlusalune isik ei saanud tõesti tulla istungile haiguse tõttu, saab kohus kontrollida ainult nõuetekohase tõendi alusel. Kohus rõhutas eraldi, et ainult isiku enda selgitusest ei piisa tuvastamaks, et tal oli mõjuv põhjus kohtuistungile tulemata jätmiseks. 5 4-20-5134 Sellest hoolimata on A. Aun määruskaebuses korranud teda väidetavalt kimbutanud tervisehädade kirjeldust ilma neid väiteid kinnitavaid tõendeid esitamata. Ta on küll väitnud, et on käinud korduvalt erinevate (eri-)arstide juures ja talle on tehtud erinevaid uuringuid, kuid ühtegi tõendit nende arstivisiitide kohta ta määruskaebusele lisanud ei ole. Ka ei lisanud ta määruskaebusele haiguslehte (haiguslehe väljatrükki), kuigi väitis juba maakohtule saadetud ekirjas, et on võtnud haiguslehe (tl. 47). Tõsi küll, A. Aun on märkinud määruskaebuse lõpus, et lisab kaebusele „Koopia haiguslehtede kuupäevadega, mille oskasin välja võtta“. Määruskaebusele ühtegi dokumenti siiski lisatud ei olnud. Ringkonnakohus juhtis sellele kaebuse esitaja tähelepanu
  59. mai 2021 määruses. Sellest hoolimata ei esitanud A. Aun tõendeid selle kohta, et oli
  60. aprillil 2021 haige, ka pärast ringkonnakohtu määrust. A. Aun esitas küll rohkelt tõendeid, kuid kõik need puudutasid talle süükspandavat väärtegu, mitte aga tema terviseseisundit
  61. aprillil
  62. Ometi selgitas ringkonnakohus
  63. mai 2021 määruses, et lahendab määruskaebemenetluses ainult küsimust, kas maakohus jättis kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse põhjendatult läbi vaatamata. Samuti andis ringkonnakohus selgelt mõista, et ootab A. Aunalt just tema terviseseisundit puudutavate tõendite esitamist. Ringkonnakohtu määruses on märgitud: „Seoses sellega peab ringkonnakohus vajalikuks juhtida kaebuse esitaja tähelepanu sellele, et kohus saab lähtuda kaebuses esitatud väidetest (nt haiguslehel viibimine, raske tervislik seisund) ainult siis, kui nende kohta on esitatud kohtule tõendeid. A. Aun on kaebuse lõpus märkinud, et lisab sellele mh koopia haiguslehtedest. Ühtegi dokumenti peale määruskaebuse kohtule siiski laekunud ei ole.“ Eelnevast tulenevalt on A. Aun esitanud nii maakohtule kui ka ringkonnakohtule vaid paljasõnalisi väiteid selle kohta, et ei saanud
  64. aprillil 2021 haiguse tõttu kohtuistungil osaleda. Hoolimata väidetest, et tal on olemas tõendid haigestumise kohta (A. Auna väitel oli ta haiguslehel ning on käinud korduvalt eriarsti vastuvõtul ja talle on tehtud uuringuid), ei ole A. Aun neid esitanud ei maakohtule ega ringkonnakohtule isegi pärast seda, kui kohtud juhtisid tema tähelepanu vajadusele sellised tõendid esitada. Kuna see, et A. Aunal oleks olnud
  65. aprillil 2021 haigus, mis takistas tal kohtuistungile tulla, on tõendamata, on põhjendatud maakohtu seisukoht, et A. Aunal polnud VTMS § 42 lg-le 2 vastavat mõjuvat põhjust jätta istungile tulemata. Seetõttu oli maakohtul, kes oli teinud istungile ilmumise A. Aunale vastavalt VTMS § 126 lg-le 1 kohustuslikuks, õigus jätta A. Auna kaebus VTMS § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata.
  66. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ning § 196 lg-st 2, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  67. aprilli 2021 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. A. Aun on taotlenud, et ringkonnakohus tagastaks talle mälupulga, mida ta kasutas ringkonnakohtule tõendite esitamiseks. Ringkonnakohtul puudub vajadus kõnealuse mälupulga toimiku juurde jätmiseks. Sellest tulenevalt tagastab ringkonnakohus mälupulga A. Aunale. Allkirjastatud digitaalselt 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.