KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 29.01.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-208 Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist

§ 1361

ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. 1 2.

§ 1361

lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada

§ 130lg-s 1 sätestatud täitetoimingud.

3.

§ 1361

lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus.

§ 1361

lg 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. 4.

§ 1361

lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu

§ 130

lg-s 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

1. Kuigi kohus ei saa täitmist tagavate toimingute loa andmise menetluses võtta siduvat seisukohta äriühingu maksukohustuse olemasolu või puudumise kohta, peab kohus taotluse lahendamisel siiski hindama, kas maksukohustuse määramine MTA taotluses kirjeldatud asjaoludel on tõenäoline. MTA on selgitanud, et äriühing on teinud töötasu väljamakseid isikutele, keda ei ole kantud töötamise registrisse ning kelle töötasult on jäetud arvestamata ja deklareerimata tulu- ja sotsiaalmaksu, kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonil ning riigieelarvesse tasumata kõik tööjõumaksud. MTA esitatud dokumentidest nähtub, et makseid on tehtud X OÜ juhiabi A. V. isiklikult pangakontolt. A. V. on kinnitanud sularaha saamist äriühingu juhatuse liikmelt teadmata sisuga maksete tegemiseks. Isikud (M. L., L. K., A. A., P. K., M. P.), kellele A. V. makseid tegi, on MTA-le kinnitanud, et tegemist on olnud töötasu maksega. Seega on põhjendatud MTA kahtlus, et äriühingu juhatuse liige andis A. V. sularaha, et A. V. teostaks isiklikult pangakontolt töötajatele töötasu maksed, eesmärgiga vältida tööjõu tasude deklareerimist ja tasumist. MTA on märkinud, et äriühing on teinud äriühingu kontolt hulganisti sularaha väljamakseid, mille kohta puudub algdokument. Raamatupidamise algdokumentide esitamata jätmine annab MTA-le aluse lugeda kulud ettevõtlusega mitteseotud kuludeks (TuMS § 51 lg 2 p 3, Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2018 otsus asjas nr 3-16-448, p 28). Vaatamata MTA korduvatele päringutele ei ole äriühing esitanud dokumente välja võetud sularaha edasise liikumise kohta. Samuti ei ole äriühingu juhatuse liige täitnud lubadust kanda sularaha tagasi äriühingu kontole. Eelnev annab aluse arvata, et sularaha kasutati ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel ning see ei pruugi olla enam äriühingu juhatuse liikme valduses. Kõiki neid asjaolusid kogumis arvestades peab kohus MTA kahtlusi X OÜ maksukohustuste õiguspärase täitmise osas põhjendatuks ning peab võimalikuks MTA poolt maksukohustuse määramist. 2
2. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus (

§ 1361lg 2 p 1).

MTA on põhjendanud, et äriühing ei ole MTA-ga maksumenetluses koostööd teinud (ei ole vaatamata korduvatele päringutele esitanud MTA poolt nõutud teavet ja dokumente), mis annab aluse arvata, et ka maksusummade sissenõudmisel võib äriühing oma kohustusi eirata. MTA on välja toonud, et äriühingu arvelduskontodelt nähtub, et arvelduskontodele laekuvaid rahalisi vahendeid kasutatakse ühelt poolt koheselt jooksvate kulude katteks ning teiselt poolt võetakse suures osas koheselt sularahas välja ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Seega võib kohtu hinnangul maksukohustuse sissenõudmine osutuda raskendatuks. 7. MTA esitatud taotlusest ja tõenditest nähtub, et äriühingule ei kuulu registrisse kantud kinnisvara, väikelaevu, väärtpaberikontosid ega sõidukeid. MTA on märkinud, et X OÜ-l ei ole varasemate käibedeklaratsioonide esitamisega tekkinud ega ei pruugi järgnevate käibedeklaratsioonide esitamisega tekkida ettemaksukontole kantavaid vahendeid, mille arvelt tagada kontrolli lõppemisel võimalik maksumääramine täies ulatuses. MTA ei oma teavet X OÜ muude varaliste õiguste kohta ning sellest tulenevalt ei ole

§ 130lg 1 p-s 4 nimetatud täitetoimingu sooritamine võimalik.

Äriühingu pangakontode arestimine on ettevõtlusvabadust riivav, kuivõrd võib takistada äriühingu igapäevast äritegevust. Sellele vaatamata leiab kohus, et pangakontode arestimine on kohane meede, kuivõrd käesoleval juhul puuduvad muud vähem riivavad alternatiivid. Meedet rakendades arvestab kohus muuhulgas, et X OÜ ei ole 2020 detsembri käibedeklaratsiooni esitanud. See võib viidata äriühingu tegevuse peatamisele, mis vähendab meetme võimalikku negatiivset mõju. 8. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus MTA taotluse ning annab loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) aresti seadmist X OÜ arvelduskontodele Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) summas 7715,91 eurot. 9. Tulenevalt

§ 1361

lg-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingu, kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks. Kui X OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 7715,91 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom 3