← Eesti

2-18-4142/15

Obsah (18)§ 157§ 150§ 146§ 193§ 93§ 171§ 158§ 162§ 168§ 165§ 29§ 23§ 65§ 169§ 170§ 172§ 173§ 175

2-18-4142 KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad Viru Maakohus Tamara Šabarova 1. juuni 2

§ 157p 2 ja § 158.

2. Taotlus pankrotimenetluse kulude jaotamiseks vastavalt

§ 150lg 4 ja taotlus nimetatud kulude kinnitamiseks.

2.

  1. Menetluse rahaline algseis Arvelduskontol oli pankroti väljakuulutamisel 20 eurot. Menetluse kestel on võlgniku kontole igakuuliselt perioodil märts 2018 – veebruar 2021 Eesti Töötukassalt (TVT makse, tööpraktika stipendium, sõidukulu) summas kuni 300 eurot ning eelnimetatud perioodil ka Sillamäe Linnavalituselt hooldustoetust 35 eurot kuus. Seega on võlgniku igakuulised sissetulekud jäänud alla minimaalse töötasu määra ning sissetulekutele (sh nii suurus kui ka liik) ei saa TMS kohaselt sissenõuet pöörata. Menetluse kestel ei ole laekumisi pankrotivara koosseisu olnud. Väljamakseid pankrotimenetluses ei ole tehtud pankrotivara koosseisus rahaliste vahendite puudumise tõttu. 2.
  2. Laekumised Pankrotimenetluse käigus on pankrotivarasse laekunud 0 eurot. 2.
  3. Pankrotimenetluse masskohutused

§ 146lg 1 p 3 ja § 148.

Masskohustusi käesolevas pankrotimenetluses ei ole. 2.4. Pankrotimenetluse väljamaksmata kulud

§ 146lg 1 p 4 ja § 150.

Pankrotimenetluse väljamaksmata (so prognoositavate halduri tasu ja halduri kulude) kulude suurus

§ 146

lg 1p 4 ja § 150 alusel moodustab kokku 366 eurot, sh: - pankrotihalduri tasu 285 eurot (3 tundi x 95 eurot); - käibemaks pankrotihalduri tasult 57 eurot; - bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu, asja materjalide ülevõtmine) jaanuar 2021 summas 24 eurot (1 kuu x 20 eurot x käibemaks 20%).

(redaktsioon kuni 31.01.2021) § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

(redaktsioon kuni 31.01.2021) § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Nimetatud kulud on kohtu poolt käesoleva menetlusdokumendi esitamise ajaks kinnitamata. Kulude hüvitamiseks esitab pankrotihaldur menetlusabi taotluse. Pärast uue halduri nimetamist on uus haldur tutvunud endise halduri poolt üle antud halduri toimikuga (menetluse materjalid osaliselt selles), võtnud e-toimikust asja materjalid ja tutvunud nendega, teinud päring krediidiasutusele ja tutvunud menetlusaegse võlgniku konto väljavõttega, teinud päringud võlausaldajatele seoses usaldusisikuga, koostanud ja esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks. Eelnimetatud pankrotimenetluse toimingutele on haldur minimaalselt kulutanud aega 3 tundi. Vastavalt

§ 193

lg 5 kohaldatakse antud menetluses halduri tasu, kulude arvestamisele ja menetlusabile

sätteid, mis kehtisid

  1. aasta
  2. jaanuarini. 2.
  3. Kulude jaotamise ja kinnitamise taotlus Rahalisi vahendeid on pankrotivara koosseisus kokku 0 eurot. Seega rahaliste vahendite puudumise tõttu ei ole

§ 146lg 1 sätestatud väljamakseid võimalik teha.

Tulenevalt

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankroti raugemisel pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus võib küsida seisukohta kulude jagamise osas ka toimkonnalt. Toimkonda menetluses moodustatud ei ole. Kohtule esitatud jaotusettepanekus on endine pankrotihaldur teatanud, et hetkel (ilmselt jaotusettepaneku koostamise seisuga) menetluskulud puuduvad. Pankrotihaldur teeb kohtule tuginedes

§ 146lg 1 p 3 ja 4 ettepaneku käesolevaga jaotada ja kinnitada kinnitamata M M pankrotimenetluses väljamaksmata kulud alljärgnevalt: 4

(12)2-18-4142 - pankrotimenetluse kuluna - pankrotihalduri tasu 285 eurot (3 tundi x 95 eurot), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu; - käibemaks pankrotihalduri tasult 57 eurot, mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu; - bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu, asja materjalide ülevõtmine) jaanuar 2021 summas 24 eurot (1 kuu x 20 eurot x käibemaks 20%), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulusid summas 366 eurot rahaliste vahendite puudumise tõttu.
  1. ARUANNE Pankrotiseaduse § 158 lg 3 kohaselt. 3.
  2. Pankrotimenetluse käik M M pankrot on välja kuulutatud 21.03.
  3. a kell 16.
  4. 21.03.2018.a. ilmus M M pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes. 10.04.
  5. a toimus M M võlausaldajate esimene üldkoosolek. Võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokollist nähtuvalt võlausaldajate esimesel üldkoosolekul ükski võlausaldaja ei osalenud ning kohtu poolt määratud pankrotihaldur loeti seega kinnitatuks. Pankrotihaldur taotles kohtult jätta pankrotitoimkond moodustamata ja kohus 13.04.
  6. a kohtumäärusega otsustas jätta M M pankrotimenetluses pankrotitoimkond moodustamata.

§ 93lg 1 sätestatud tähtaeg nõudeavalduste esitamiseks möödus 21.05.2018.

a. Nimetatud ajaks olid esitanud pankrotihaldurile nõuded alljärgnevad isikud alltoodud nõude summas/rahuldamisjärgus (pankrotihaldur on märkinud, et nõude esitamise kuupäev ja taotletav järk on teadmata): Võlausaldaja nõude suurus eurodes

  1. x 1430,39
  2. x 1327,75
  3. x 573,88
  4. x 158,16
  5. x 252,48 Kokku on seega tähtaegselt esitatud nõudeid summas 3742,66 eurot. /Pankrotihalduri märkus: Nõuete esitamise aeg teadmata, nõuete kaitsmise koosoleku protokollist seda ka ei nähtu, nõudeavaldused on endise halduri poolt uuele haldurile esitamata. Tabelis kajastatud nõuded nõuete kaitsmise koosoleku protokolli põhjal./ 31.08.
  6. a on pankrotihalduri poolt avaldatud teade nõuete kaitsmise koosoleku toimumise kohta 17.09.2018.a. Nõuete kaitsmise koosolekul ei osalenud ükski võlausaldaja. Pankrotihaldur ja võlausaldajad nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Haldurile teadaolevalt ei ole kohtus vaidlusi nõuete tunnustamise üle. 20.07.
  7. a koostatud jaotusettepaneku (jaotuskava) alusel on jaotised alljärgnevad: I ja III järgu nõuded puuduvad. KOKKU II järgu nõudeid 3 742,66 eurot. Võlausaldaja Nõude suurus EUR Järk Jaotis % x 1 430,39 II 38,22 x 5

(12)2-18-4142 1 327,75 II 35,48 573,88 II 15,33 158,16 II 4,22 252,48 II 6,75 x x x KOKKU 3 742,66 100 Jaotusettepanek kinnitati antud tsiviilasjas 11.08.
  1. a tehtud kohtumäärusega, milline on jõustunud. 3.
  2. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid arvelduskontol 20 eurot, mis ei ole pankrotivara koosseisus. Pankrotivara puudub ja seega selle müügist raha laekunud ei ole. 3.
  3. Andmed

§ 146nimetatud väljamaksete kohta 3.3.1.

Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (

§ 146lg 1 p 1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole.

Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. 3.3.2.

§ 146lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole.

3.3.3. Massikohustusi

§ 146lg 1 p 3 alusel ei ole; 3.3.4.

Pankrotimenetluse kulud (so halduri tasu ja kulud)

§ 146

lg 1 p 4 alusel on kokku 366 eurot ja nimetatud summa jääb pankrotimenetluse kuludena välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. 3.

  1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. 3.
  2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta 3.
  3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta Ajutise halduri aruandest ja võlausaldajate I üldkoosoleku protokollist nähtuvalt vara puudub. Nasdaq andmetel võlgnikul väärtpabereid ei ole. Kinnistusraamatu andmetel võlgnik kinnistuid ei oma. Äriregistri andmetel võlgnik ei oma osalust juriidilistes isikutes. Ehitisregistri andmetel võlgniku nimele ehitisi kui vallasasju registreeritud ei ole. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele, sõidukeid, väikekelaevu, jette aktiivses liiklusregistris registreeritud ei ole. Seega puudub müümata ja/või teistelt isikutelt saadav pankrotivara. 3.
  4. Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel. Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ning kõigi võlausaldajate huvidest. 3.
  5. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (jaotusettepanekus kinnitatud summad ja jaotised). Kokku välja maksmata nõudeid II järgus 3742,66 eurot. 6

(12)2-18-4142 3.
  1. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada. Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. 3.
  2. Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused - pankrotihalduri tasu 285 eurot (3 tundi x 95 eurot), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu; - käibemaks pankrotihalduri tasult 57 eurot, mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu; - bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu, asja materjalide ülevõtmine) jaanuar 2021 summas 24 eurot (1 kuu x 20 eurot x käibemaks 20%), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Kokku jääb välja maksmata pankrotimenetluse kulusid summas 366 eurot. 3.
  3. Maksejõuetuse põhjus ja muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud Pankrotihaldur on seisukohal, et M Mle kuuluvad vara ja õigused ei kata olemasolevaid kohustusi, mistõttu on välja kujunenud pankroti situatsioon. Võlausaldajate I üldkoosoleku protokollist nähtuvalt on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud suutmatus täita rahalisi kohustusi. Võlgniku poolt laenude võtmisel oli majanduslik olukord parem, kuid raskused ja võlad tekkisid Tallinnas tööd otsides, mõtlematud kiirlaenud, jne. Hiljem võlgniku tervis halvenes ja ta on püsivalt töövõimetud ja lootus tööd leida on väike. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on menetluses keeruline määrata, kuid arvestades täitedokumente ja võlgniku pankrotiavalduses toodut, siis on maksejõuetuse tekke ajaks eelduslikult kõige hilisemalt juba
  4. aasta. Pankrotimenetluse käigus kogutud andmete alusel ei saa pankrotihaldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või et tegemist oleks kuriteo tunnustega teoga. 3.
  5. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlusest. Aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud

§ 171

lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Haldur on saatnud päringu usaldusisiku osas ka võlausaldajatele, kellest enamus on vastanud päringule. Võlausaldajate seisukoht on, et võlgnik võiks ise täita usaldusisiku kohustusi. Pankrotihaldur palub:

  1. lõpetada M M pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks.
  2. Määrata/kinnitada ja välja mõista pankrotihalduri tasu ja kulud M M pankrotimenetluses alljärgnevalt: - pankrotihalduri tasu 285 eurot (3 tundi x 95 eurot), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu; - käibemaks pankrotihalduri tasult 57 eurot, mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu; - bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu, asja materjalide ülevõtmine) jaanuar 2021 summas 24 eurot (1 kuu x 20 eurot x käibemaks 20%), mis jääb pankrotivara arvelt välja maksmata rahaliste vahendite puudumise tõttu. Pankrotihalduri tasu ja kulude osas esitab pankrotihaldur menetlusabi taotluse.
  3. Mitte määrata M M kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikut ja kohustada M M täitma ise usaldusisiku kohustusi.
  4. vabastada pankrotihaldur Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest M M pankrotimenetluses.
  5. avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes. 7

(12)2-18-4142 KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (

) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgniku arvelduskontol oli pankroti väljakuulutamisel 20 eurot. Menetluse kestel on võlgniku kontole igakuuliselt perioodil märts 2018 – veebruar 2021 Eesti Töötukassalt (TVT makse, tööpraktika stipendium, sõidukulu) summas kuni 300 eurot ning eelnimetatud perioodil ka Sillamäe Linnavalituselt hooldustoetust 35 eurot kuus. Seega on võlgniku igakuulised sissetulekud jäänud alla minimaalse töötasu määra ning sissetulekutele (sh nii suurus kui ka liik) ei saa TMS kohaselt sissenõuet pöörata. Menetluse kestel ei ole laekumisi pankrotivara koosseisu olnud. Väljamakseid pankrotimenetluses ei ole tehtud pankrotivara koosseisus rahaliste vahendite puudumise tõttu. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub. Puuduvad vahendid pankrotihaldurile tasu maksmiseks. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus 12.02.2021 määras pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks deposiidi tasumist summas 2000 eurot tähtajaga 15.04.2021. Deposiiti ei ole tasutud. Kohus leiab, et M M (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgnik ei ole kohustuste võtmisel arvestanud enda võimalustega kohustusi täita, mistõttu võib tegemist olla hooletu finantskäitumisega. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses. Võlgniku pankrotimenetluses on tunnustatud ning väljamaksmata jäänud kolme võlausaldaja nõudeid kogusummas 3742,66 eurot. 8

(12)2-18-4142 Vastavalt

§ 168

on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.

§ 165

lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Hillar Villersi halduri ülesannete täitmisest.

§ 29

lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Halduri tasu ja menetlusabi taotlus pankrotimenetluse kulude katmiseks

(redaktsioon kuni 31.01.2021, kui ei ole teistmoodi märgitud) § 65 lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 171

lõige 11 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Pankrotimenetluse raames ei ole tuvastatud, et esineks

§ 171

lõikes 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Antud tsiviilasja menetluses esinesid

§ 29lg 1 ja 2 nimetatud alused.

Samas võlgnik on pankrotiavaldusega koos esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgniku avaldus on esitatud õigeaegselt. Seega esineb alus

§ 65lg 11 sätestatud menetlusabi andmiseks halduri tasu ja kulude hüvitamiseks.

Vastavalt

(kehtiv redaktsioon) § 193 lg 5 kohaldatakse antud menetluses halduri tasu, kulude arvestamisele ja menetlusabile

sätteid, mis kehtisid

  1. aasta
  2. jaanuarini. Pankrotimenetluse käigus laekumisi pankrotivarasse ei ole olnud. Pankrotimenetluse hüvitamata kulud (

§ 146

lg 1p 4 ja § 150) olid kajastatud halduri poolt koostatud avalduses menetluse lõpetamiseks raugemisega ning haldur on taotlenud pankrotimenetluse kulude kinnitamist kohtu poolt. Kokku moodustavad kohtu poolt kinnitatud ja kinnitamata (sh määramata halduri tasu) pankrotimenetluse hüvitamata kulud 366 eurot (sisaldab käibemaksu). Nimetatud kulude katteks ei ole pankrotivara arvel võimalik teha väljamakseid Menetlusabi andmisel palub pankrotihaldur ka arvestada seda, et võlgnik on esitanud pankrotiavalduse ja ta on ka taotlenud võlgadest vabastamise menetluse algatamist. Juhul kui kohus rahuldab võlgniku avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks, siis on võlgnik saavutanud taotletava eesmärgi ja menetlusabi andmisel võiks võlgnik hüvitada (sh osaliselt, perioodiliste maksetena, vms.) pankrotimenetluses antud menetlusabi, kui kohus seda otstarbekaks peab. Kuna pankrotihaldur tegutseb büroo kaudu, siis on käesoleva taotluse koostamisel arvestatud kõik summad koos vastavate maksudega ja kuuluksid taotluse rahuldamisel reaalselt välja maksmisele JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (registrikood 12412334, asukoht Sompa 3, Jõhvi 41533), arvelduskontole nr XXX, Swedbank. 9

(12)2-18-4142 Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust.

§ 65

11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Lähtuvalt

§ 23

lg 1 tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23lg 3 sätestab ajutise halduri tunnitasu ülemmääraks 96 eurot.

Vastavalt pankrotihalduri aruandele pankrotihalduri tööülesannete täitmiseks kuulunud aja kohta, oli pankrotihalduri ajakulu pankrotimenetluses 3 tundi, ühe tunni tasuks on 95 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb kinnitada panktorihaldurile tasu summas 285 eurot, millele lisandub käibemaks 57 eurot. Pankrotihalduri vajalikud kulud on summas 20 eurot, lisandub käibemaks 4 eurot. Pankrotihaldur palub anda võlgnikule menetlusabi tasu ja kulude hüvitise maksmisel riigi vahenditest halduri büroo kasuks. Kohus leiab, et pankrotihalduri ajakulu 3 tundi seoses pankrotimenetluse läbiviimisega on põhjendatud. Ühe tunni tasu 95 eurot on mõistliku suurusega. Pankrotihalduri vajalikud kulud on summas 20 eurot on samuti mõistliku suurusega. Kohus kinnitab pankrotihalduri tasuks 285 eurot ja kulude hüvitiseks 20 eurot väljamaksmisega pankrotihalduri büroo kasuks, seega lisandub tasule ja kulutuste hüvitisele käibemaks 20%. Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist korras koos käibemaksuta summas 476,40 eurot riigi vahenditest hüvitamist. Alates 29.03.2019 kehtib

§-s 65 lg 11 uues redaktsioonis ja selles puudub menetlusabi taotlemise võimalus. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, pankrotihalduril on õigus saada tasu. Seega tuleb

§ 65

lg 11 alusel hüvitada riigi vahenditest pankrotihaldurile Hillar Villers`ile pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitis kokku summas 366 eurot (sisaldab käibemaksu), mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigituludesse välja. Tasu väljamaksmine tuleb määrata pankrotihalduri büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb, arvelduskontole. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine Vastavalt

§ 169

võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Lähtuvalt

§ 170

lg 1 võlgniku kohustusest vabastamise avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 170

lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171lg 1 kohaselt otsustab 10

(12)2-18-4142 kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab avalduses, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Kohus leiab, et võlgniku avaldus kohustusest vabastamisest menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis

§ 171

lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

§ 172

lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. TsMS § 172 lg 6 kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihalduri aruande kohaselt ei ole võlausaldajad ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Haldur on saatnud päringu usaldusisiku osas ka võlausaldajatele, kellest enamus on vastanud päringule. Võlausaldajate seisukoht on, et võlgnik võiks ise täita usaldusisiku kohustusi. Kohus leiab, et kuna võlausaldajatel puudub huvi usaldusisiku suhtes, on põhjendatud tulenevalt

§ 172

lg 6 jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

§ 172

lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

§ 172

lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 173

lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 172

lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie 11

(12)2-18-4142 aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.