) § 25 lg 2 alusel, sest isiku suhtes esineb
lg-s 1 nimetatud põhimõte ja
alusel. Tallinna Halduskohus 16.09.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-1727 rahuldas PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 16.11.2020 (kaasa arvatud). Tallinna Ringkonnakohus keelas 27.10.2020 määrusega haldusasjas nr 3-20-975 X Eesti Vabariigist väljasaatmise kuni menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni haldusasjas nr 3-20-
alusel. Tallinna Halduskohus 25.02.2021 määrusega haldusasjas nr 3-21-389 rahuldas PPA taotluse ning andis loa isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 25.04.2021 (kaasa arvatud). X keeldus 26.03.2021 COVID testist, mille tõttu planeeritav väljasaatmine 28.03.2021 jäi teostamata. X väljasaatmine ei õnnestunud 17.04.2021, sest tema reisidokument kaotab kehtivuse varem kui 6 kuud, mida nõuab transiitriik Türgi. 3. PPA põhjendab kinnipidamiskeskuses kinnipidamistähtaja pikendamise taotlust järgnevalt: PPA on seisukohal, et esineb põgenemise oht. X tunnistati Harju maakohtu 04.11.2019 kohtuotsusega süüdi KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ning talle mõisteti vanglakaristus. PPA-le teadaolevalt on isikule mõistetud vägivaldse kuriteo toimepanemise eest vangistus ka Saksamaal. PPA rõhutab, et PPA ei lähtu põgenemisohu sisustamisel ainuüksi isiku karistatuse faktist, vaid lähtub põgenemisohu hindamise prognoosimisel kõikidest isikuga seotud asjaoludest. Asjaolu, et isik on korduvalt toime pannud kuritegusid, mille eest on talle mõistetud reaalne vangistus näitab PPA hinnangul isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda ning annab aluse 2
lg-s 2 sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. Põgenemise ohu korral ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki ka juhul, kui PPA kohaldaks isiku suhtes mitut erinevat järelevalvemeedet samaaegselt, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine. Läbivalt on individuaalses hindamises välja toodud, et X näol on tegemist impulsiivse ja manipuleeriva isikuga. Uute agressiivsus- ja vägivallailmingute toimumist usub PPA eelkõige selle tõttu, et kuigi X tunnistab osaliselt oma eksabikaasa kallal toimepandud vägivalda, leiab ta sellele alati õigustusi. Kui X kinnipidamiskeskusest vabastatakse, kujutab ta reaalset ohtu oma endisele abikaasale Y, sest tulenevalt impulsiivsest käitumisest ja PTSD-st pingelistes lähisuhte olukordades võib ta reageerida vaimse ja füüsilise vägivallaga. Seda kinnitavad piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse politseikapteni E. Põld hinnang ja kinnipidamiskeskuse õigusnõustaja E. Kouru ja huvijuht K. Aasamäe selgitused selle kohta, kuidas isik oma eksabikaasast aeg-ajalt räägib. Isiku usalduse küsimuses on ilmekaks näiteks ka tema tegutsemine talle määratud psühhotroopsete ainete käitlemisel. Isikule olid arsti poolt määratud ravimid, mida isik pidi süsteemselt võtma. Ravikuurist kinnipidamise asemel isik kogus tablette enda tuppa. Raviskeemi mittejälgimise tunnistas X üles 15.05.2020 toimunud arstivisiidil ning pärast kohtumist tagastas arstile suure osa, aga mitte kõik, tablettidest. Kinnipidamiskeskuse arestimaja politseinik M. Raudsepp kontrollis X tuba ning leidis sealt veel 5 punast tabletti, mis samuti arstile tagastati. Selline tegevus annab aluse kahtluseks, kas isik on tõsiseltvõetav oma lubadustes parandada oma käitumist. PPA hinnangul ei täida X kaasaaitamiskohustust ja tal puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid. Väljasaadetav on kohustatud andma väljasaatmist täideviivatele valitsusasutustele suulisi ja kirjalikke andmeid ja seletusi ning aitama kaasa väljasaatmiseks vajalike dokumentide muretsemisele. Tänases olukorras on üks väljasaatmise tingimus negatiivne Covid test. Isik takistas 26.03.2021 enda väljasaatmist testile minemisest keeldumisega ning 28.03.2021 planeeritav väljasaatmine jäi teostamata. Samuti on isikule korduvalt selgitatud, et ta peab enda passi uuendamisega tegelema, kuid isik on väitnud, et ei kavatse oma passi uuendada. Arvestades isiku eelnevat käitumist on PPA seisukohal, et isik on valmis kasutama kõiki abinõusid väljasaatmise vältimiseks. Isiku erinevaid väiteid võib selgitada isiku primaarne soov saada vabadusse ning ta on valmis andma selleks mistahes lubadusi. Isiku käitumisest ilmneb, et tegelik tahe eeskujuliku käitumise saavutamiseks on nõrk. Samuti on PPA seisukohal, et X 3
alusel. PPA väitel esinevad isiku suhtes
lg-s 1 nimetatud põhimõte ja
lg 2 p-des 1, 2 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused, et kinnipidamist nelja kuu võrra pikendada. 7.
lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada
lg-s 2 sätestatud alusel, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.
lg 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib. 8.
lg 1 kohaselt pikendab halduskohus PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa, kuid kõige kauem kuueks kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates.
lg 2 sätestab, et kui väljasaadetav ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust või tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib, pikendab halduskohus pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist PPA taotlusel väljasaadetava kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega nelja kuu kaupa, kuid mitte kauemaks kui 18 kuuks väljasaadetava kinnipidamise päevast arvates. 9. Esmalt märgib kohus, et
§-st 25 tulenevalt on kinnipidamise tähtaja pikendamise pädevus kohtul. Seega ei pea kohus PPA taotluse lahendamisel valima taotluse täieliku rahuldamise ja täielikult rahuldamata jätmise vahel, vaid saab vajadusel rahuldada taotluse ka osaliselt ja pikendada kinnipidamistähtaega vähem kui neljaks kuuks. Seega ei too asjaolu, kui kohus leiab, et kinnipidamine ei ole põhjendatud PPA taotluses toodud maksimaalse aja võrra veel kaasa taotluse rahuldamata jätmist. 10. Puudutatud isik tõstatas istungil küsimuse tema kinnipidamise aja proportsionaalsusest. Puudutatud isikul on kinnipidamiskeskuses viibinud alates 05.12.2019, mis tähendab, et PPA taotluse rahuldamisel täituks 18 kuud järjestikust kinnipidamist. Puudutatud isikut on aga kinni peetud vaheldumisi VRKS ja
alusel. VRKS ja
alusel toimunud kinnipidamisi omavahel summeerida ei saa. Riigikohus on 16.06.2017 määruses nr 3-3-1-24-17 selgitanud, et kuigi VRKS ja
alusel toimunud kinnipidamisi ei saa summeerida, võib korduvate kinnipidamiste pikk kestus kinnipidamise muuta ebaproportsionaalseks (p 14). Kinnipidamise proportsionaalsus sõltub konkreetsest olukorrast. Viidatud Riigikohtu lahendi puhul oli tegemist olukorraga, kus põgenemise oht ei olnud puudutatud isiku kinnipidamiseks piisavalt suur. Kohus leiab, et praegu ei ole võrreldava olukorraga tegemist. 4
punkti 4 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Isikust tuleneva põgenemisohu hindamisel on tegemist prognoosotsusega, mis ei tugine ainult isiku poolt toime pandud kuritegudele, vaid arvestab kõiki isikuga seonduvaid asjaolusid kogumis. Nagu PPA on oma taotluses märkinud, mõisteti X Harju Maakohtu 04.11.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxxxxxx KarS § 120 lg 1 (ähvardamine) ja § 121 lg 2 p 2 ja 3 (korduvalt lähi- või sõltuvussuhtes toime pandud kehaline väärkohtlemine) järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi ja teda karistati vangistusega. Lisaks on PPA viidanud asjaolule, et Xle on mõistetud vägivaldse kuriteo toimepanemise eest vangistus ka Saksamaal. Kuna X on korduvalt toime pannud vägivallakuritegusid, mille eest teda on karistatud vangistusega, on alust eeldada, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le kättesaadav. 12.
punkti 6 kohaselt esineb põgenemise oht ka siis, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. X on PPA taotluse kohaselt avaldanud, et ta ei taha Iraani tagasi minna. PPA taotluse lisana esitatud E. Kouru ettekandest nähtub, et 07.04.2021 väitis X kinnipidamiskeskuse õigusnõustajale, et ei kavatse uut Iraani passi taotleda ning rebis paberi Iraani saatkonna kontaktandmetega puruks. X väitis istungil, et on valmis Eestist vabatahtlikult lahkuma, kuid kuna ta on eelnevalt pika aja jooksul näidanud lahkumiskohustuse täitmise suhtes üles suurt vastumeelsust, ei pea kohus praeguse seisuga usutavaks, et isikul on soov lahkumiskohustust vabatahtlikult täita. X ei väitnud, et ta on avaldanud soovi uue passi saamiseks. PPA selgitas, et passi peab isik ise taotlema, kuid isik ei ole seda teinud. 13. Eelneva põhjal leiab, kohus et
punktides 4 ja 6 nimetatud aluste esinemine viitab suurele põgenemisohule, mis annab alust isiku kinnipidamise pikendamiseks. 14. PPA on välja toonud, et X ei täida kaasaaitamiskohustust.
lg 1 p 3 sätestab, et väljasaadetav on kohustatud kaasa aitama vajalike dokumentide muretsemisele. Seega esineb
Üks vajalik dokument on uus Iraani kodaniku pass, mille hankimisele ta ei ole seni kaasa aidanud. Teine vajalik dokument on negatiivne Covid test. X keeldus 26.03.2021 Covid testile minemast, mis nähtub PPA taotluse lisana esitatud E. Peldi 26.03.2021 ettekandest. Enne 17.04.2021 ebaõnnestunud väljasaatmist oli X Covid testil ära käinud, kuid kuna selleks ajaks oli ilmselge, et ilma passi uuendamata väljasaamine ei õnnestu, ei saa kohtu hinnangul pidada Covid testiga nõustumist märgiks, et Xl oli tahe täita kaasaaitamiskohustust. 15. Vaidlus puudub selles, et X Iraani kodaniku pass kehtib kuni 02.06.2021 ja tema pass peaks kehtima vähemalt 6 kuud pärast transiitriiki (Türki) sisenemist. Seega ei ole Iraani väljasaatmist võimalik läbi viia seni, kuni X pole saanud uut Iraani kodaniku passi. Riigikohus on 16.06.2017 kohtumääruses nr 3-3-1-24-17 leidnud, et
Direktiivi art 15 lg 1 p b sätestab, et isikut võib kinni pidada, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Seega on võimalik tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel (Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11). Kohus leiab, et praegusel juhul saab sellele alusele tugineda, sest isik on avaldanud, et ta ei kavatse Iraani passi uuendamiseks midagi teha. Seda ei väitnud isik ka istungil. Samas võtab kohus arvesse seda, et X passi kehtivuse lõpp oli PPA-le pikalt ette teada. PPA-l oli võimalus juba vahetult pärast rahvusvahelise kaitse taotluse tagasilükkamise üle toimuva kohtumenetluse lõppemist (23.02.2021) hakata isikule selgitama passi uuendamise vajadust. Asja materjalidest nähtub, et 07.04.2021 informeeris õigusnõustaja X, et tal hakkab lähiajal pass aeguma ja on aeg hakata mõtlema passi uuendamisele (E. Kouru 19.04.2021 ettekanne). Varasemad kirjalikud tõendid passi uuendamist ette valmistavate toimingute tegemise kohta puuduvad. Riigikohtu praktikas on rõhutatud, et kuigi väljasaadetav peab tegelema reisidokumendi hankimisega, ei tähenda see, et samal ajal ei peaks PPA astuma 5
Isikul puudub õiguslik alus Eestis viibimiseks ning temale on Harju Maakohtu 04.11.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxxxxxx mõistetud lisakaristusena Eestist väljasaatmine. PPA-l puudub põhjendatult isiku vastu piisav usaldus, sest ta on korduvalt toime pannud vägivallakuritegusid ja tema käitumine on kinnipidamiskeskuses aja möödudes probleemsemaks muutunud, mida kinnitavad mitmed kinnipidamiskeskuse ametnike ettekanded. PPA taotluses sisalduva info põhjal ei saa välistada ka seda, et X kinnipidamiskeskusest vabastamisel kujutab ta reaalset ohtu oma endisele abikaasale. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus isiku kinnipidamiskeskusest vabastamist põhjendatuks. 17. X puhul esinevad
lg 2 p-s 1, 2 ja 3 sätestatud alused, kuid kuna PPA-l oli võimalik juba enne aprilli teha toiminguid passi uuendamise tagamiseks, ei pea kohus põhjendatuks pikendada kinnipidamise tähtaega nelja kuu võrra. Kohus leiab kõiki asjaolusid arvesse võttes, et isiku kinnipidamise tähtaja pikendamine kinnipidamiskeskuses on proportsionaalne, kui seda teha kahe kuu võrra. Kaks kuud on kohtu hinnangul piisav aeg, et uuendada X pass ja teha vahetult enne tagasisaatmist Covid test. 18. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus PPA taotluse osaliselt ja pikendab X kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 22.06.2021 (kaasa arvatud). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.