← Eesti

3-20-245/55

Obsah (5)§ 41§ 31§ 30§ 28§ 32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Janar Jäätma, liikmed Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2021, Tallinn Haldu

) kohaselt uuenenuks, kui raiesmikul kasvab ülepinnaliselt kasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Seega on kinnistul sobiv hooldus- ja valik- või turberaietega metsa majandamine, mille käigus saab tagada kinnistu metsa puhkeotstarbelise väärtuse maksimaalse säilimise.

  1. Keskkonnaamet keeldus registrikannetega nr 50000349437 (eraldis nr 1), 50000349439 (eraldis nr 2), 50000349441 (eraldis nr 5) ja 50000356985 (eraldis nr 8) metsaressursi arvestuse riiklikus registris nõusoleku andmisest lageraie tegemiseks, kuna: 1) lageraie oleks vastuolus Tallinna ÜP-ga; 2) Justiitsministeeriumi
  2. detsembri
  3. a kiri nr 20-1/6501 ja Õiguskantsleri Kantselei
  4. novembri
  5. a kiri nr 14-1/191563/1905488 ei võimalda järeldada, et omavalitsusel pole õigust planeeringu kaudu reguleerida metsa majandamist. Planeerimisseaduse (PlanS) § 75 lg 1 p 10 kohaselt täpsustatakse üldplaneeringuga rohevõrgustiku toimimist tagavaid tingimusi ning määratakse sellest tekkivad kitsendused; 3) kuigi Tallinna ÜP tingimused ei määratle otsest lageraie keeldu, läheks lageraie sellega vastuollu. Lageraie välistab roheala eesmärgipärase toimimise; 4) Keskkonnaamet kontrollib metsateatisel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele (

§ 41

lg 7) ning kui kavandatud tegevus ei vasta õigusaktide nõuetele, on Keskkonnaametil õigus tegevus keelata (

§ 41lg 8; Riigikohtu 25.

mai

  1. a otsus asjas nr 3-3-1-22-09, p 13;
  2. mai
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-85-10, p-d 20–22; Tallinna Ringkonnakohtu
  4. märtsi
  5. a otsus asjas nr 3-06-2172, p 10). Tallinna ÜP on samuti õigusakt. 3

(10)3-20-245 8. XX esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis metsateatiste nr 50000349437, 50000349439, 50000349441 ja 50000356985 registreerimisest keeldumise otsuste tühistamist ning Keskkonnaameti kohustamist metsateatiste uuesti läbivaatamiseks. Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) vaidlustatud aktid piiravad kaebaja õigusi; 2) Nugise tn 19 kinnistu väljajäämine mõistlikust metsamajandusest seab kahtluse alla kinnistu majandamise jätkusuutlikkuse; 3) vastustaja on tekitanud kaebajale õigustatud ootuse, et raiepiirangut ei seata; 4) metsateatiste alusel otsuste tegemine ei toimu kaalutlusõiguse alusel.

§ 41lg-te 7–81 ning keskkonnaministri 11.

augusti 2017. a määruse nr 28 „Metsateatisel esitatavate andmete loetelu ning metsateatise esitamise, menetlemise ja registreerimise kord ning tähtajad“ § 4 kohaselt kontrollib vastustaja üksnes metsateatise alusel kavandatud raiete vastavust õigusaktide nõuetele. Vastustajal pole õigust kaaluda kavandatava lageraie sobivust ja kooskõla Tallinna ÜP-ga; 5) Tallinna ÜP ja Tallinna ÜP ülevaatamise tulemuste aruanne ei ole õigusaktid

§ 41

lg-te 7 ja 8 mõttes; 6) Tallinna ÜP-ga ei ole kehtestatud Nugise tn 19 kinnistule metsamajandamise piiranguid. Tallinna ÜP-ga ei ole maakasutus- ja ehitustingimusi määratud ning maakasutuse juhtfunktsioon ei ole samastatav maakasutus- ja ehitustingimustega; 7) Nugise tn 19 kinnistule pole planeeringuga seatud kinnisomandi kasutamise kitsendusi (vt nt ÜP p-d 4.2, 8.1 ja 8.2). Nugise tn 19 puistu ei ole liigirikas elupaik ning kinnistu ei ole hõlmatud Pääsküla raba kaitsealaga. Kinnistul asuvat puistut ei ole arvatud kaitstavate parkide nimistusse. Seega ei oma kinnistu ega kinnistul asuv puistu puhke- või kaitseotstarbelist väärtust. Nimetatud otstarvete puudumist kinnitab ka asjaolu, et kinnistul asuva puistu majandamisele ei ole kehtestatud kuni

  1. detsembrini 2002 kehtinud planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) § 8 lg 4 p-de 4 ja 5 kohaseid kasutustingimusi. Tegemist on maatulundusmaaga. Nugise tn 19 kinnistu ei ole avalik park, mida tõendab metsamajandamiskava, mille kohaselt koosneb Nugise tn 19 kinnistu 11 metsaeraldisest ning nendest eraldistel nr 1, 2, 3, 5 ja 8 on lubatud teha lageraiet; 8) linn ei saanud Tallinna ÜP-s seada roheala või rohevõrgustiku toimimiseks tingimusi, kuna selle kehtestamise ajal kehtinud PES ei sisaldanud roheala ja rohevõrgustiku mõisteid. Selline võimalus tekkis alles kaks aastat pärast Tallinna ÜP kehtestamist; 9) Nugise tn 19 kinnistut ei saa kasutada puhkeotstarbelise maana, kuna maa sihtotstarve pole üldkasutatava maa; 10) vaidlustatud haldusaktid raskendavad juurdepääsu turbale.
  2. Vastustaja taotleb vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) metsateatise registreerimine on kaalutlusotsus. Vastustajal on

§ 41

lg 7 alusel õigus kontrollida raie vastavust õigusaktide, sh üldplaneeringu nõuetele (vt ka Tartu Halduskohtu ning Tartu Ringkonnakohtu lahendid haldusasjas nr 3-14-50824); 2) kavandatav tegevus läheks vastuollu Tallinna ÜP-ga. Tallinna ÜP maakasutusplaani kohaselt asub Nugise tn 19 kinnistu rohealal, s.o metsad, pargid ja looduslikud haljasalad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Tallinna ÜP-s on juhtotstarve (metsad, pargid ja looduslikud haljasalad) defineeritud kui puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks; 3) metsamajandamiskava ei kõrvalda lageraiete vastuolu õigusaktidega. Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. a määruse nr 2 „Metsa korraldamise juhend“ § 14 lg 1 kohaselt lähtutakse metsa kasutamise võtete kavandamisel eraldise seisundist ja metsa majandamise kitsendustest. Vastavalt keskkonnaministri 28 augusti 2017. a määruse nr 32 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“ § 9 lg-tele 2 ja 3 kontrollitakse metsa inventeerimisandmete 4

(10)3-20-245 metsaregistrisse kandmisel üksnes andmete terviklikkust ja tehnilist korrektsust, samuti sisulist vastavust

ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Keskkonnaagentuur ei kinnita ega otsusta metsamajandamiskavas sisalduvaid raieplaane. Metsamajandamiskava ei ole aluseks raieks loa andmisel. Tegemist on üksnes soovitusliku dokumendiga. Raie lubamise otsustab vastustaja hetkel kehtiva õiguse alusel; 4) kui kaebaja soovib oma tarbeks turvast väljutada ning selleks on vaja puid raiuda, on tegemist raadamisega (

§ 31lg 1).

Kui kogu kinnistu raadata, oleks ka see ÜP-ga vastuolus.

  1. Kolmas isik OÜ Tedre Maja taotleb vastuses kaebuse rahuldamist, kuna see on esitatud kinnistu kõigi kaasomanike huvides.
  2. Tallinna Halduskohus jättis
  3. septembri
  4. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus põhjendas oma seisukohti kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) vaidlusalune kinnistu on 100% maatulundusmaa. Kaebaja tahteks on teha neljal eraldisel lageraiet. Tallinna ÜP on kehtiv ning selle maakasutusplaani kohaselt asub kinnistu alal, mille juhtotstarve on metsad, pargid ja looduslikud haljasalad; 2) metsateatise esitamisega algab haldusmenetlus. Vastustaja otsused, millega keelduti metsateatisi registreerimast, on haldusaktid; 3)

§ 41

lg 8 kohaselt on vastustajal õigus keelduda metsateatise registreerimisest, kui raie oleks vastuolus õigusaktidega; 4) raie lubatavuse hindamine on kaalutlusotsus (

§ 41lg 8).

Vastustajal on kohustus kontrollida, kas kavandatav raie pole õigusaktidega, sh üldplaneeringust tulenevate piirangutega vastuolus (

§ 41lg 7).

Õigusakti mõistega on hõlmatud ka üldplaneering; 5) kehtiva

kohaselt ei pidanud vastustaja küsima metsateatise registreerimiseks nõusolekut kohalikult omavalitsuselt. Tallinna linn üksnes teavitas Keskkonnaametit enda seisukohast Tallinna ÜP tõlgendamisel. Tegemist pole kooskõlastuse andmata jätmisega. Vastustajal oli õigus arvestada otsuse tegemisel Tallinna linna seisukohta; 6) Tallinna ÜP kehtestamise hetkel kehtinud PES § 8 lg 4 p-de 1, 6 ja 7 kohaselt oli ÜP ülesandeks muu hulgas valla või linna territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine ning territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määras territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni ning puhke- ja virgestusalad. PES § 30 lg-st 1 tulenevalt võis kinnisomandile ÜP alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimuste kitsendusi; 7) Tallinna ÜP ning selle maakasutusplaan ei sätesta alal, mille juhtfunktsiooniks oli märgitud metsad, pargid ja looduslikud haljasalad, selgesõnalist lageraie keeldu. Lageraie keeld tuleb Tallinna ÜP, maakasutusplaani ning kaudselt ka Tallinna ÜP ülevaatamise aruandest; 8) metsa, pargi ja loodusliku haljasala juhtfunktsiooniga alal (maakasutusplaanil iseloomustatud puhkeotstarbeliste aladena, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks) ei oleks lageraie tegemine Tallinna ÜP-s määratud põhimõtetega kooskõlas. Tegemist on intensiivse metsamajandamisega ja kinnistu hilisem puhkeotstarbelise kasutuse võimalikkus oleks näiline. Kuigi lageraie ei mõjuta katastriüksuse sihtotstarvet maatulundusmaana, ei vastaks lageraiejärgne ala enam ÜP maakasutusplaani kohasele juhtfunktsioonile metsa, pargi või loodusliku haljasalana. Seega on vastustaja otsuse tegemisel lähtunud asjakohastest kaalutlustest; 9) asjaolu, et pärast ÜP kehtestamist vastu võetud seadustes sätestatud mõistete asemel on Tallinna ÜP-s kasutatud mõisteid „haljastu“, „roheline võrk“ ja „haljaskoridor“, ei välista võimalikke kitsendusi. Sõltumata sellest, kuidas selliseid alasid nimetada, mõjub lageraie nende peamistele funktsioonidele ning põhieesmärkide täitmise võimalikkusele negatiivselt. Arvestades seaduse mõtet, et ÜP-s kasutatuid mõisteid tuleb kehtiva õiguse valguses mõista roheala ja rohekoridorina. Täiendav piirang on tuletatav ka Tallinna ÜP ülevaatamise aruande kinnitamise otsusest (ennekõike aruande p-st 3.8); 5

(10)3-20-245 10) üldtuntud on asjaolu, et lageraie korral puistu täielikult muutub; 11) omand pole absoluutne õigus. Kui lageraie on õigusaktidega vastuolus, ei saa isik seda teha. Asjaolu, et lageraie tegemine on keelatud, ei tähenda, et kinnistu sihtotstarvet tuleks muuta. Metsa tuleb sellisel juhul majandada teisiti (nt harvendusraie); 12) metsamajandamiskava ei ole raie lubamise õiguslik alus. Tegemist on soovitusliku dokumendiga; 13) kaebaja kinnistu osas pole Tallinna ÜP-d muutvaid tingimusi detailplaneeringuga kehtestatud; 14) kuna Nõmme linnaosa üldplaneering pole veel kehtestatud, tuleb see jätta arvestamata; 15) raadamise ja oma tarbeks maavara kasutamise väited tuleb jätta tähelepanuta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamata jätmist. Kaebaja on kokkuvõtlikult järgmisel seisukohal: 1) metsateatiste registreerimine ei toimu kaalutlusõiguse alusel. Vastustajal pole õigust kaaluda seda, kas raie vastab ÜP eesmärkidele või mitte; 2) viide haldusasjale nr 3-17-1786 pole asjakohane, kuna Harku valla üldplaneeringu seletuskirja p-st 2.7 tuli selge nõue, et Harku järv ja selle piiranguvöönd on rohevõrgustiku tuumala ning mets tuleb jätta puutumata; 3) Tallinna ÜP p-dest 4.2 ja 8.1 ei ole võimalik järeldada, et Nugise tn 19 kinnistul asuval puistul ei saa teha lageraiet ja tegemist on rohevõrgustiku tuumalaga. Vastustaja ei saa kohaliku omavalitsuse asemel ise luua piiravaid tingimusi; 4) kohus pole tuvastanud seda, et Tallinna ÜP-ga on PES § 8 lg 4 p-de 1, 6 ja 7 alusel Nugise tn 19 kinnistu kasutamise juhtfunktsioon puhke- ja virgestusala. Tallinna ÜP kehtestamise ajal ei eksisteerinud Nugise tn 19 kinnistut; 5) Tallinna ÜP-ga ei ole määratud maakasutus- ega ehitustingimusi (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsused haldusasjades nr 3-17-2721 (p 17) ja nr 3-18-835 (p-d 11–14)); 6) Nugise tn 19 kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa; 7) Tallinna linn kinnitab, et ÜP-ga pole Rännaku pst 30 kinnistule maakasutus- ega ehitusõiguse piiranguid seatud. Viidatud tõend tuleb võtta asja materjalide juurde; 8) halduskohus on ekslikult leidnud, et ÜP omaaegseid mõisteid saab kehtiva õiguse kohaselt käsitada roheala ja rohekoridorina; 9) kaebajal on metsamajandamiskava alusel õiguspärane ootus teha lageraiet; 10) kaebajale ja kaasomanikele tagastati Rännaku pst 30 kinnistu. Nugise tn 19 kinnistu loodi Tallinna Linnavolikogu
  2. jaanuari
  3. a otsusega nr 27, millega kehtestati detailplaneering. ÜP kehtestamise hetkel Nugise tn 19 kinnistut polnud. Rännaku pst 30 kinnistule pole piiranguid seatud. Viimati märgitud detailplaneeringuga muudeti ÜP-s olevaid tingimusi. Halduskohus jättis selle tõendi hindamata; 11) halduskohus ei hinnanud vastustaja
  4. jaanuari
  5. a otsust Rännaku pst 32 kinnistul uuendusraie lubamisel, samuti Maa-ameti
  6. juuli
  7. a kirja nr 2-5/19/11944-2, mille kohaselt on Nugise tn 19 kantud maardlate registrisse. Halduskohus ei hinnanud Keskkonnaameti
  8. märtsi
  9. a otsust Nugise tn 19 kinnistu puistus uuendusraiena häliraie lubamist. Samuti ei arvestanud halduskohus õiguskantsleri ja Justiitsministeeriumi seisukohtadega; 12) Nugise tn 19 kinnistu pole avalikus kasutuses. Kinnistu ei kuulu Pääsküla raba kaitseala koosseisu. Kinnistul asuv puistu ei ole arvatud Nõmme linnaosa kaitstavate parkide nimistusse; 13) Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonis „Roheline võrgustik“ ei näe ette Nugise tn 19 kinnistu määramist rohevõrgustiku tuumala osana. Tallinna ÜP p-st 8.1 tulenev rohevõrgustiku toimimist käsitlev planeerimislahendus või rohevõrgustiku toimimist tagavad meetmed 6
(10)3-20-245 puuduvad. Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonise 1 kohaselt on Nugise tn 19 turbamaardla osa. Vastustaja pole selgitanud, miks ta jättis maakonnaplaneeringu arvestamata; 14) PES § 30 lg 2 p 2 alusel oleks Tallinna ÜP-ga saanud maakasutuse kitsendusi seada üksnes hajaasustuses, mitte linnas. Linn pole kaebajat teavitanud, et Tallinna ÜP-st oleks tulnud maakasutustingimuste kitsendus (PES § 30 lg 1); 15) lageraie keeld ei saa tulla Tallinna Linnavolikogu
  1. jaanuari
  2. a otsuse nr 16 lisa pst 3.
  3. Sellel aruandel puudub regulatiivne iseloom, 16) kui tegemist peaks olema kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga, jäeti kaebaja ära kuulamata.
  4. Vastustaja taotleb vastustes apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) vastustaja otsustab metsateatisega kavandatava raie lubatavuse kaalutlusõiguse alusel (

§ 41lg-d 7 ja 8); 2) raied on ÜP-ga vastuolus.

ÜP-st tuli kohustus säilitada Nugise tn 19 asuv mets ning lageraie ei olnud seetõttu lubatav. Lageraie järgne ala ei vastaks Tallinna ÜP maakasutusplaani kohasele juhtfunktsioonile (s.o metsa, pargi või loodusliku haljasalana). Tallinna ÜP ei välista muid metsamajandamise viise ja seega ei ole Nugise tn 19 maakasutuse sihtotstarve vastuolus Tallinna ÜP-ga. Lageraie keelamine ei ole käsitatav maakasutuse sihtotstarbe muutmisena; 3) metsamajandamiskava on soovituslik dokument. Selle alusel ei teki metsaomanikul õiguspärast ootust lageraieks. Asjaolust, et samal kinnistul on varem lubatud häilraiet, ei tulene kaebajale õiguspärast ootust lageraieks. Häilraie korral ei raiuta kõiki puid korraga maha (

§ 30lg 3; keskkonnaministri 27.

detsembri 2006. a määrus nr 88 „Metsamajandamise eeskiri“ § 5 lg 3); 4) apellant selgitab, et puud on vaja maha raiuda põhjusel, et pinnasest kaevata omatarbeks turvast. Kui kaebaja soovib sellisel eesmärgil metsa raiuda, on metsateatistes märgitud vale raie liik. Raieliigina oleks tulnud seega märkida raadamine (

§ 31lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kaebaja taotleb apellatsioonkaebuses järgmiste tõendite asja juurde võtmist: 1) Tallinna linna
  2. mai
  3. a vastus nr 1-11/35-2, millest nähtub linna seisukoht, et vaidlusaluse kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa ja Tallinna ÜP-ga pole kinnistute senist maakasutust või krundi ehitusõigust kitsendatud (dtl 322–323); 2) Tallinna Linnavolikogu
  4. jaanuari
  5. a määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna ÜP (dtl 340–426); 3) Rahandusministeeriumi
  6. novembri
  7. a otsus nr 14-11/2368-26, millega kiideti heaks Nõmme linnaosa üldplaneering (dtl 334–339). Ringkonnakohus võtab asja juurde Tallinna linna
  8. mai
  9. a vastuse ja Tallinna ÜP (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3). Tallinna ÜP on õigusakt, mille alusel järeldati vastuolu kehtiva õigusega. Tallinna linna
  10. mai
  11. a vastus võib sisaldada vajalikku teavet asja õigeks lahendamiseks. Asja juurde tuleb jätta vastu võtmata Rahandusministeeriumi
  12. novembri
  13. a otsus, kuna see pole asja õigeks lahendamiseks vajalik (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3) Viidatud dokumenti polnud vaidlustatud haldusaktide andmise ajal (HMS § 54). Samuti pole sellega Nõmme linnaosa üldplaneeringut kehtestatud.
  14. Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud metsateatised

§ 41lg-te 7 ja 8 alusel registreerimata põhjusel, et vaidlusalusel kinnistul lageraie tegemine oleks vastuolus Tallinna ÜP-ga. 7

(10)3-20-245 16.

§ 41

lg 7 kohustab vastustajat enne raie lubamist kontrollima, kas metsateatisega taotletav raie vastab õigusaktidele ja seaduses ettenähtud juhtudel kehtivatele inventeerimisandmetele või tegelikele andmetele metsa seisundi, vanuse, rinnaspindala ning varude suuruse kohta, kui inventeerimisandmed ei vasta tegelikkusele.

§ 41

lg 8 sätestab, et kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on vastustajal õigus selle registreerimisest keelduda. Vastustaja otsus keelduda metsateatise registreerimisest ja seeläbi taotletava raie lubamisest on haldusakt (Riigikohtu 28. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-20-580, p 9). 17. Eristada tuleb õiguse üldakte (nt seadus, määrus) õiguse üksikaktidest (nt haldusakt).

§ 41

lg-s 7 kasutatakse üldmõistena õigusakti, mis tähendab, et vastustaja on kohustatud kontrollima taotletava raie vastavust nii õiguse üldaktidele kui ka üksikaktidele. Metsakinnistu omanikule ei tule õigused ja kohustused mitte ainult õiguse üldaktidest, vaid ka üksikaktidest, nt planeeringutest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 28. veebruari 2019. a otsus asja nr 3-171786, p 18 ja seal viidatud kohtupraktika). Võrdluseks pani ka kuni 31. detsembrini 2013 kehtinud

§ 41

lg 7 vastustajale kohustuse kontrollida taotletava metsaraie vastavust õigusaktide nõuetele. Õigusaktiks, millele tegevuse vastavust kontrolliti, oli muu hulgas planeering, ning kui raie oleks olnud planeeringust tuleneva nõudega vastuolus, ei saanud seda lubada (Riigikohtu 25. mai 2009. a otsus asjas nr 3-3-1-22-09, p 13). 18. Kaebaja on seisukohal, et

§ 41

lg 8 ei näe vastustajale ette kaalutlusõigust.

§ 41

lg 8 sätestab, et kui kavandatud raie ei vasta õigusaktide nõuetele, on vastustajal õigus selle registreerimisest keelduda. Kuigi normis kasutatakse mõistet „on õigus“, ei tule sellest veel järeldada, et kavandatava raie registreerimisest keeldumine otsustati kaalutlusõiguse alusel. Kui kavandatav raie taotletavas mahus on vastuolus õigusaktiga, ei saa kaalumise abil jõuda vastupidise tulemuseni, s.t et kavandatav raie on õiguspärane või et lubatav peaks olema ka õigusvastane raie (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

  1. veebruari
  2. a otsus asjas nr 3-171786, p 15 viimane lause ja p 21). Kaalutlusõiguse teostamine ei saa tuua kaasa õigusvastast tagajärge. Seega, kui kavandatav raie on õigusaktiga (praegusel juhul Tallinna ÜP-ga) vastuolus, ei saanud vastustaja metsateatise alusel asuda kaaluma seda, kas lubada kavandatavat raiet või mitte.
  3. Vastustaja järeldas vastuolu Tallinna ÜP-ga läbi ÜP p-de 4.2 ja 8.
  4. 19.
  5. ÜP ülesandeks oli maakasutuse juhtfunktsiooni või –otstarbe ning puhke- ja virgestusalade määramine (PES § 8 lg 4 p-d 6 ja 9). Tegemist oli maa-ala kasutamise valdava otstarbega, mis andis kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad (vrd kehtiv PlanS § 6 p 9; vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  6. oktoobri
  7. a otsus asjas nr 33-1-31-16, p 16). 19.
  8. ÜP p 4.2 ja lisa II kohaselt on vaidlusaluse maa kasutamise juhtotstarbeks märgitud: „metsad, pargid ja looduslikud haljasalad.“ Maakasutuse leppemärgi selgituste kohaselt on tegemist puhkeotstarbelise alaga, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks (v.a Ülemiste järve kaitsemets) ning alale võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- ja puhkerajatisi (ÜP, lk 22 ja 49; dtl 374, 424 ja
  9. 19.
  10. Samuti järeldas vastustaja lageraie vastuolu ÜP-ga p-st 8.1: „Haljastute ja puhkealade edasiste arengusuundade määramisel tuleb linna maastikud ja haljasalad liita üldplaneeringus haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks. See looks ühtlasi alternatiivsed liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks. Ka aitavad ökoloogilised koridorid tagada bioloogilist mitmekesisust. Tallinna haljastute süsteem 8

(10)3-20-245 tuleb kujundada rohelise võrgustikuna, mis koosneb ulatuslikest radiaalsetest linna keskusest äärealadele suunduvatest puhkeotstarbelistest aladest ning neid meridiaanselt ühendavatest rohelistest koridoridest, mis võimaldavad taime- ja loomaliikide rännet linnas, looduslike taime- ja loomaliikide levikut, tõstavad linnamaastiku liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust, tugevdades ökosüsteemide vastupidavust inimtegevuse negatiivsetele mõjudele. Teiselt poolt võimaldavad nad linnaelanike liikumist linnamaastikust loodusse.“
  1. Tallinna ÜP kohaselt on seega vaidlusalusele maale omistatud puhkeotstarbeline ja ökoloogilisi väärtusi kaitsev maakasutuse juhtfunktsioon või –otstarve. Nimetatud otstarbe realiseerumiseks ei oma määravat tähendust asjaolu, et katastriüksuse sihtotstarbeks on määratud maatulundusmaa. Maad saab sellisel sihtotstarbel kasutada ulatuses, mis ei lähe vastuollu maakasutuse põhisuunaga (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a otsus asjas nr 3-3-1-31-16, p 16).
  4. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et Tallinna ÜP-ga määratud maakasutuse juhtotstarbega läheks vastuollu see, kui vaidlusalusel kinnistul lubataks teha taotletud mahus lageraiet. Lageraie tähendab, et reeglina raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, v.a seemne- ja säilikpuud (

§ 28lg 4 p 1 ja § 29 lg 1).

Arvestada tuleb asjaoluga, et tegemist on linnaga, kinnistu pindala on umbes 9,5 ha ning taotletava lageraia ala suurus on umbes 3,7 ha. Maa kasutamise puhkeotstarbeline ja ökoloogilisi väärtusi kaitsev funktsioon on seotud just metsa, pargi ja loodusliku haljasalaga. Lageraie näol oleks tegemist seega suurel alal väga intensiivse metsamajandamise viisiga, mis aga ei oleks kooskõlas maa puhkeotstarbelise ja ökoloogilisi väärtusi kaitsva kasutuse funktsiooniga. 22. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu seisukohta, et maad on võimalik kasutada maatulundusmaa sihtotstarbel metsa majandamiseks ulatuses, milles see ei lähe vastuollu puhkeotstarbelise juhtfunktsiooniga. Halduskohus viitab õigesti asjaolule, et vastustaja lubas eraldisel nr 11 teostada harvendusraiet. Mõeldav oleks kaaluda hooldus-, valik- või turberaieid

28 lg 4 p 3, § 30 ja § 31 mõttes ulatuses, milles need ei kahjustaks maa kasutamise juhtfunktsiooni (selle kohta vt ka käesolev otsus, p 6 alap 4).

  1. Tallinna linna
  2. mai
  3. a vastuse kohaselt oli vaidlusaluse maa sihtotstarve määratud enne Tallinna ÜP kehtestamist ning Tallinna ÜP-ga pole maakasutust või krundi ehitusõigust kitsendatud ning seetõttu ei tulnud kinnistu omanikke informeerida (dtl 322). Eespool viidatud vastus aga ei muuda olematuks asjaolu, et Tallinna ÜP-ga on maa kasutamisele määratud selline juhtfunktsioon, millele lageraie ei vastaks.
  4. Kuna juhtfunktsioon määrati maa-alale, mitte konkreetse nimetusega (s.o Nugise tn 19) kinnistule, ei oma tähendust asjaolu, et Tallinna ÜP kehtestamise ajal ei olnud Nugise tn 19 kinnistut kinnistusraamatusse kantud.
  5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et metsamajandamiskava pole õigusakt, mille alusel oleks lubatud vaidlusalusel kinnistul lageraiet teostada. Tegemist on kavaga, milles antakse ülevaade metsavarudest ja metsa seisundist ja milles on kirjeldatud metsamajandamiseks vajalikud tegevused (dtl 50–68). Selle kava alusel ei looda isikule õiguspärast ootust taotletavaks lageraieks.
  6. Kaebaja väide, et tal on vaja lageraiet teha põhjusel, et asuda enda tarbeks maavara kaevandama, ei muuda vaidlustatud tegevust õigusvastaseks. Sisuliselt on kaebaja esitanud seega väite, et ta soovib metsaalust maad hakata kasutama muul kui metsamaa otstarbel. Sellises olukorras oleks tulnud taotleda luba metsa raadamiseks (

§ 32). Kaebaja taotles luba 9

(10)3-20-245 lageraieks, mitte aga raadamiseks. Isegi juhul, kui lageraie asendada raadamisega, ei vastaks eelduslikult ka see taotletavas mahus Tallinna ÜP-le.
  1. Kaebaja väidab, et riigihalduse ministri
  2. aprilli
  3. a käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt pole vaidlusalust kinnistut hõlmatud rohevõrgustiku alaga. Vastavat teavet kinnitab Harju maakonnaplaneeringu 2030+ interaktiivne veebikaart ja rohelise võrgustiku joonis.1 Asjaolust, et Harju maakonnaplaneering 2030+ ei hõlma kaebaja kinnistut rohevõrgustiku alaga, ei järeldu Tallinna ÜP kehtetus (ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus § 2). Tallinna ÜP vaidlusaluses osas kehtib ning seda pole muudetud. Üldplaneeringut on võimalik muuta detailplaneeringuga, kui täidetud on PlanS §-s 142 sätestatud tingimused.
  4. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus õigesti jätnud määrava tähenduse omistamata vastustaja
  5. jaanuari
  6. a otsusele Rännaku pst 32 kinnistul uuendusraie lubamisel, Maaameti
  7. juuli
  8. a kirjale nr 2-5/19/11944-2, mille kohaselt on Nugise tn 19 kantud maardlate registrisse, Keskkonnaameti
  9. märtsi
  10. a otsusele, millega lubati Nugise tn 19 kinnistu puistus uuendusraiena häilraie ning õiguskantsleri ja Justiitsministeeriumi seisukohtadele. Viidatud dokumendid ei muuda Tallinna ÜP-ga määratud vaidlusaluse maa kasutamise juhtfunktsiooni.
  11. Kaebaja väide, et ta jäeti enne vaidlustatud haldusaktide andmist ära kuulamata, ei too kaasa vaidlustatud tegevuse tühistamist. Ärakuulamata jätmine ei mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58).
  12. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata.
  13. Menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Kättesaadav: https://maakonnaplaneering.ee/harju-maakonnaplaneering. 1 10
(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.