Obsah (5)

§ 120§ 121§ 47§ 43§ 80

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-359 Haldusasi Xi kaebus Tallinna Vangla tegevusele Menetlusosal

) § 2 lõike 4 teise lause kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. 3.

1. Kaebuse sõnastusest võib järeldada, et kaebaja soovib vaidlustada vangla otsust, millega tagastati tema vaide blanketil ja lisalehel 05.01.2021 esitatud avaldus. Kuna vaide tagastamine ei ole haldusakt, siis ei saa eraldiseisvalt nõuda selle tühistamist. 3.
2. Kaebaja 05.01.2021 esitatud vaide blanketil ei ole kaebaja toonud välja ühtegi haldusakti, mille vaidlustamist ta soovib ning seda ei nähtu ka vaideblanketile lisatud lehelt. Küll aga nähtub vaide vormilt, et kaebajale ei meeldi Tallinna Vangla kodukorra1 punktist 4.10.2 tulenev nõue, mille kohaselt kantakse vahistatu nimesildile järgmised andmed: vahistatu ees- ja perekonnanimi, sünniaeg, foto, triipkood ja märgis isiku eluhoone kohta. Kaebaja hinnangul on selline nõue vastuolus vangistusseaduse §-ga 41 ning karistusseadustiku § 324 lg-ga 1 (kinnipeetud isiku ebaseaduslik kohtlemine), § 2901 lg-ga 1 (piinamine) ning §-ga 89 (inimsusevastane kuritegu). Vaide vormi lisalt 151.5.1.2021 nähtub täiendavalt, et kaebaja ei ole rahul ka kodukorra punktiga 6.2, mille kohaselt on loenduse ajal kinnipeetav kohustatud vanglaametniku kambrisse sisenemisel püsti tõusma ja seisma korrektselt riietatuna kambri akna juures või vanglateenistuse ametniku korraldusel mujal. Kinnipeetava voodi on korrastatud. Kinnipeetav peab loenduse ajal kandma vanglariietust (v.a vahistatu) ja nimesilti.
3. Võttes aluseks kaebaja eesmärgi, milleks on vabaneda nimesildi kandmise kohustusest, siis tõlgendab kohus kaebust selliselt, et kaebaja soovib vaidlustada kodukorra punkte 4.10.2 ning 6.
4. Kohtu hinnangul ei ole praegusel juhul eesmärgipärane kohustamisnõude – kohustada Tallinna Vanglat korraldama kaebaja 05.01.2021 vaide tõlkimine – esitamine.
5. Vastavalt

§ 120

lg 1 punktile 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Nimelt sätestab

§ 47

lg 1, et kui seadus näeb mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse, siis võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast. 1 Kättesaadav (11.03.2021): https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tallinna_vangla_kodukord_terviktekst_al _29.09.2020.pdf 2 6. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lg-st 5 tulenevalt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega lubab VangS § 11 lg 5 kaebusega kohtu poole pöörduda ka siis, kui kinnipeetav või vahistatu on esitanud vaide ning vaie on õigusvastaselt tagastatud. Kui menetlus lõpetatakse õiguspäraselt vaide tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule

§ 47lg‑st 1 tulenevalt lubatav.

Vaide õigusvastase tagastamise korral saab aga kohtumenetluses jätkata asja sisulise arutamisega. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide või kahju hüvitamise taotluse ebaõigesti tagastanud (nt Riigikohtu 07.06.2018 määrus nr 3-172610, punkt 12). Seega hindab kohus kohtueelse menetluse nõuetekohasuse kontrollimisel, kas vaide tagastamine oli õiguspärane.

1. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et kaebaja esitas Tallinna Vanglale kodukorra vaidlustatud punktile võõrkeelse vaide 05.01.2021 ning see registreeriti 19.01.
2. Vaie tagastati Tallinna Vangla 08.02.2021 otsusega nr 5-15/21/39-
3. Vaide tagastamise otsuse kohaselt ei kõrvaldanud kaebaja vaides esinenud puudusi. 7.
4. Kohtu hinnangul oli vaide tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmisele viidates õigusvastane, kuivõrd vastuseks Tallinna Vangla 20.01.2021 puuduste kõrvaldamise kirjale esitas kaebaja Tallinna Vanglale taotluse vaide tõlkimiseks riigi kulul. Seda võimalust oli vastustaja ise ka kaebajale puuduste kõrvaldamise ühe viisina soovitanud. Kohtule ei nähtu, et kaebaja 27.01.2021 tõlgete taotluse osas oleks Tallinna Vangla teinud otsuse jätta see rahuldamata ning andnud kaebajale täiendava tähtaja 05.01.2021 taotluse osas tõlke esitamiseks. Seega ei pidanud kaebaja mõistma, et 27.01.2021 Tallinna Vangala 20.01.20201 juhiste järgi käitudes on tulemuseks vaide tagastamine ilma täiendava tähtaja andmiseta. 7.
5. Kinnipeetava võõrkeelse vaide ja kahju hüvitamise taotluse tõlkimise ja menetlusse võtmise kord on sätestatud VSkE §-s
6. Nimetatud kord laieneb ka vahistatutele. Vastavalt VSkE § 491 lg-le 5 jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata, kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale võõrkeelsete dokumentide vaidemenetlusse või kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi. 7.
7. Kohtupraktikas on kinnitatud, et kohtueelset menetlust ei saa lugeda nõuetekohaselt läbituks, kui kinnipeetava poolt kohtueelses menetluses esitatud võõrkeelne pöördumine on põhjendatult tagastatud põhjusel, et ta oskab piisaval määral eesti keelt, et koostada eestikeelne pöördumine (vt nt Tartu Halduskohtu 11.09.2019 määrus nr 3-19-1650; Tartu Ringkonnakohtu 03.02.2015 määrus nr 3-14-52146). Samuti on kohtupraktikas leitud, et kinnipeetava võõrkeelse vaide tagastamise õiguspärasuse hindamisel on määrav, kas kaebaja oskas pöördumise riigikeeles esitamiseks eesti keelt piisavalt – kui kaebaja riigikeele oskuse tase on pöördumiste koostamiseks küllaldane, on pöördumise menetlemisest keeldumine õiguspärane (Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2017 otsus asjas nr 3-14-52241). 7.
8. Kuigi kohtu hinnangul ei oleks saanud Tallinna Vangala ilma kaebajale täiendava tähtaja andmiseta vaiet läbi vaatamata jätta ja seda tagastada, siis on kohus veendunud, et vangla 3 keeldus põhjendatult kaebaja võõrkeelse vaide menetlemisest, kuna kaebaja eesti keele oskus on piisav vaide eesti keeles esitamiseks. Vaide esitamisel ei ole vaja kasutada keeleliselt keerulisi väljendeid ega seada eesmärgiks vältida keelevigu. Peamine on esitada arusaadavalt oma nõue ja lühidalt vaide esitamise põhjused. Vaide kirjutamist lihtsustab kohtu hinnangul mõnevõrra ka eeltäidetud näidisvorm ehk blankett, mida kaebaja on ka praegusel juhul venekeelset vaiet esitades kasutanud. Kaebaja suutlikkust end eesti keeles kirjalikult väljendada kinnitab, et kaebaja on Tallinna Vanglale eesti keelselt vaideid esitanud ning pöördumise teinud. Samuti ei ole kohtul alust kahelda Tallinna Vangla väidetes, mille kohaselt kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on Xi suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel, ta omandas Ämari Vanglas viibides keskhariduse Keila Ühisgümnaasiumis, kus õppetöö toimus eesti keeles, ning et isik suhtleb ka vanglaametnikega suuliselt eesti keeles. Seega on Tallinna Vangla põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja on võimeline esitama vaide eesti keeles. 7.
9. VSkE §-st 491 ei tulene, et vene keelt kõneleval inimesel peaks olema võimalus esitada taotlusi ja vaideid vene keeles ning et vangla ei võiks nõuda piisava keeleoskuse korral vaiete ja kahjunõuete esitamist eesti keeles. Eestikeelne suhtlus riigiasutuses on Eesti põhiseadusliku korra üks osis. Lisaks tekitab võõrkeelne asjaajamine riigile kulutusi, mistõttu peavad selleks esinema mõjuvad põhjused. Riik tagab tõlkimise võimaluse inimesele, kelle olulised õigused võiksid riigikeele puuduliku oskuse tõttu saada kahjustada. Praegusel juhul ei ole see aga nii.
10. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebaja läbinud nõuetekohaselt kohustuslikku kohtueelset menetlust ning kohus tagastab kaebuse Tallinna Vangla kodukorra punktide 6.2 ning 4.10.2 tühistamise nõudes

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel.

9. Kohus märgib, et isegi kui lugeda kaebaja vaidemenetlus läbituks, siis tuleks kodukorra punktide 6.2 ning 4.10.2 tühistamise nõudes kaebus tagastada ka

§ 121lg 2 punktis 21 sätestatud alusel.

Viidatud sätte kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 9.

1. Vahistamisega kaasnevad paratamatult piirangud ja kohustused, mida kaebaja on kohustatud taluma. Sellisteks kohustustes on nt kanda nimesilti, alluda valvurite korraldustele jne. Tallinna Vangla kodukorra seletuskirja2 kohaselt on nimesiltide kandmise peamine eesmärk kinnipeetava identifitseerimise vajadus. Vanglateenistuse ametnikul peab olema võimalik teha nimesildil olevate andmete põhjal kiiresti kindlaks kinnipeetava isik. Seda on vaja, et tagada vangla üldine julgeolek ja järelevalve kinnipeetavate üle. Näiteks on vaja kiiresti tuvastada kinnipeetava isik, et talle meditsiinilist abi osutada. /…/ Kinnipeetava keeleoskust on vaja teada selleks, et aru saada, mis keeles temaga suhelda. /…/ Triipkood nimesildil on aga vajalik selleks, et kinnipeetaval oleks võimalik kasutada raamatukogu teenust. Raamatute laenutamine toimub elektrooniliselt. Soovija registreeritakse lugejaks nimesildi alusel ning lugejaid teenindatakse ainult nimesildi esitamisel. Värviline märgis (roheline, sinine, oranž, punane või kollane) nimesildil vastab kinnipeetava eluhoone värvile, et oleks visuaalselt lihtsam kindlaks teha, millisesse eluhoonesse kinnipeetav paigutatud on. Kui kinnipeetav kannab nimesilti selliselt, et sellel märgitu ei ole nähtav, pole võimalik kiirelt ja operatiivselt kinnipeetavat kindlaks teha. 2 Kättesaadav (11.03.2021): https://www.vangla.ee/sites/www.vangla.ee/files/elfinder/dokumendid/tallinna_vangla_kodukorra_seletuskiri_al _29.09.2020.pdf 4 9.
2. Seega on nimesildi kandmise kohustuse eesmärgiks kinnipeetava (sh vahistatu) kiire identifitseerimise vajadus ning seeläbi vangla julgeoleku tagamise vajadus. Triipkoodi kasutamine on aga vajalik selleks, et kinnipeetav (sh vahistatu) saaks kasutada raamatukogu teenuseid, mille vangla on kohustatud tagama. Kohtu hinnangul ei saa nimesilt ning selle kandmine alandada kaebaja väärikust või veelgi enam olla samastatav vahistatud isiku ebaseadusliku kohtlemisena, piinamisena või inimsusevastase kuriteona.
3. Kaebaja esitas kohtule ka hüvitamisnõude. Hüvitamisnõude saab halduskohtule esitada üksnes juhul, kui kinnipeetav on eelnevalt vanglas läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Seejuures loetakse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimiseks ka olukorda, kus vangla on tähtaegselt kahju hüvitamise taotluse jätnud lahendamata (VangS § 11 lõige 8). 10.
4. Kaebaja on 05.01.2021 vaide blanketil märkinud soovi saada kompensatsiooni. Seda möönab vastustaja ka kohtunõudele vastates. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks 08.02.2021 otsuses lahendanud kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks. Seetõttu on kohus seisukohal, et vangla on jätnud kaebaja kahju hüvitamise taotluse vaiet lahendades tähelepanuta ja õigusvastaselt lahendamata. Seega loeb kohus hüvitamisnõude osas

§ 47lg-st 1 tuleneva kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõude täidetuks.

10.2. Vaatamata kohtueelse menetluse läbituks lugemisele ei ole kahju hüvitamise nõude sisuline lahendamine aga praeguses asjas põhjendatud.

§ 121

lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Nagu kohus eelnevalt välja tõi, siis kaasnevad vangistusega paratamatult piirangud ja kohustused ning üheks selliseks piiranguks on ka vahistatu kohustus kanda kodukorraga kooskõlas olevalt nimesilti. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et teda koheldaks teistest vahistatutest erinevalt ning nimesildi kandmist ei nõutaks. Samuti ei ole selline nimesildi kandmise nõue ebamõistlik, arvestades selle eesmärki. 10.

1. Kaebuse tagastamist hüvitamisnõudes ei takista ka asjaolu, et kaebaja ei ole toonud välja, kas talle on vangla tegevusega tekitatud varalist või mittevaralist kahju, kuid arvestades kaebaja väiteid, siis järeldub sellest kaebaja soov nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1). Kohtu hinnangul ei saa nimesildi kandamine kuidagi põhjustada RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigushüvede kahjustamist.
2. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus hüvitamiskaebuse

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel.

12.

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

1. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis jääb kaebaja menetlusabi taotlus riigilõivu tasumiseks läbi vaatamata.
2. Kaebaja ei esitanud kohtule menetlusabi taotlust tõlkekulude kandmisest vabastamiseks, kuid on palunud saata vastused vene keeles.

§ 80kohaselt toimub kohtumenetlus eesti keeles.

Võttes aluseks Tallinna Vanglalt saadud informatsiooni kaebaja haridustee kohta, 5 samuti asjaolu, et kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on Xi suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel ja et ka nt asjas 3-21-56 Tallinna Ringkonnakohus kaebajale 19.02.2021 määrust ei tõlkinud ja see ei taksitanud kaebajal sellest arusaamist ning Riigikohtule määruskaebuse esitamist, siis ei pea kohus põhjendatuks kaebajale kohtulahendi tõlkimist. (allkirjastatud digitaalselt) 6