lg 1;
lg 1 järgi Kaevatav menetleja otsus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna 12.10.2020 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2780,20,011600 Jaan Ruhti karistamises liiklusseaduse (
) § 249 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet (asukoht: Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskond, Riia 132, Tartu; e-post: louna@politsei.ee) Menetleja ametnik Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna ennetusja menetlustalituse liiklusväärtegude menetlusgrupi vanemväärteomenetleja Taivo Rosi Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi vanemkomissar Priit Kiidron Menetlusalune isik Jaan Ruht (isikukood: 34610296013; elukoht: xxxxxxxxxxxxxx xxx xxxxx-xxxxxxx xxxxx xxxxx-xxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxxxx ) vandeadvokaadi abi Gregori Palm (e-post gregori.palm@lindeberg.legal) Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 132 p 1, kohus otsustas: Jätta Jaan Ruhti kaitsja kaebus rahuldamata ja muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 12. oktoobri 2020 kiirmenetluse otsus nr 10220182462640 väärteoasjas nr 2780,20,011600 Jaan Ruhti karistamises KarS § 63 lg 1 alusel
Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus loobuda kassatsioonimenetlusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest teatama Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o hiljemalt 05.04.
lg 3, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 34 lg 3 ja
Õigusrikkumise kirjeldusest nähtuvalt Jaan Ruht 12.10.2020, kell 09.35 J. Kuperjanovi tn 1, Põltsamaa linn, Põltsamaa vald, Jõgeva maakond, juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, lisa 1 märgitud ajavahemikkudel ei ole juht kandnud juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd, valmisolekuaega ja puhkeaega vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006, rikkudes juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Kasutas 24 tunni jooksul pärast eelmise puhkeperioodi lõppu 11.10.2020 kell 12:06 kehtestatud 9 tunni pikkuse asemel kuni kaks tundi lühemat ööpäevast puhkeperioodi. Pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus 11.10.2020 kell 22:42 kuni 12.10.2020 kell 06:21 oli 7 tundi ja 39 minutit. Teostas liinivedu, mille liini pikkus sellele alg- ja lõpp-punkti vahel on kuni 50 kilomeetrit, juhi ööpäevane katkematu puhkeperiood ei tohi olla lühem kui üheksa tundi. Väärteod on kvalifitseeritavad
lg 1 ja
S § 63 lg 1 järgi rahatrahv seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse s.o
2. Kohtuvälise menetleja otsusele esitatud kaebuse sisu ja põhjendused Jaan Ruhti kaitsja on esitanud 27.10.2020 kohtusse kaebuse väärteomenetluses kohtuvälise menetleja tehtud kiirmenetluse otsusele. Kaebuse esitaja leiab, et menetlusaluse isiku süü on antud juhul minimaalne. Seda põhjusel, et
lg 1 rikkumine ei ole tingitud mitte menetlusaluse isiku enda, vaid tööajakava koostamise eest vastutava isiku veast. Nimelt nähtub Viljandi osakonna peadispetšeri seletuskirjast, et menetlusaluse isiku oktoobrikuu töö planeeringus tekkis ekslikult 12.10.2020. a viga töö- ja puhkeaja pikkuse osas. Seletuskirjast nähtub ühtlasi, et menetlusalune isik ei ole viga märganud ega juhtinud sellele tähelepanu. Kaitsja leiab, et menetlusalusel isikul puudus kohustus tööaja planeeringu õigsuses täiendavalt 2 veenduda. Kaitsja on seisukohal, et kuna töögraafik oli menetlusalusele isikule esitatud tema tööandja poolt, siis puudus menetlusalusel isikul alus nimetatud planeeringu andmete nõuetekohasuses kahelda. Kaitsja hinnangul võis menetlusalune isik õigustatult eeldada, et eelnevalt koostatud tööajakava on seadusega kooskõlas, st tööajakava on koostatud töö- ja puhkeaja nõudeid järgides. Kohustus järgida töö- ja puhkeaja vastavust seadustele lasub eelkõige töö planeeringu koostajal. Sellest tulenevalt olukorras, kus menetlusalune isik on asunud tööle tema jaoks usaldusväärse töögraafiku alusel, on töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise puhul tema süü minimaalne. Asjaolu, et menetlusalune isik ei pannud viga tähele ega juhtinud sellele tähelepanu, ilmestab kaitsja hinnangul seda, et menetlusalusele isikule etteheidetav rikkumine on toime pandud kergeima võimaliku tahtlusega. Seisukohta, et menetlusaluse isiku süü on antud juhul minimaalne, toetab ka asjaolu, et menetlusaluse isiku katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus oli seadusega nõutud 9 tunnist väiksem vaid ca 1,5 tunni võrra. Nimelt nähtub 12.10.2020.a tehtud kiirmenetluse otsusest, et menetlusaluse isiku katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus oli 7 tundi ja 39 minutit. Seda kinnitab ka menetlusaluse isiku seletuskiri. Kaitsja hinnangul on
Nimelt muutub juht eelduslikult reisijate ja kaasliiklejate jaoks ohtlikumaks, kui ta juhib sõidukit, olles väsinud ja piisavalt puhkamata. Kaitsja leiab, et olukorras, kus isik oli nõutud 9 tundi asemel puhanud 7 tundi ja 39 minutit ja ka seda ühekordselt, mitte korduvalt, ei kujutanud ta endast reisijatele ning kaasliiklejatele ohtu. Nimetatud seisukohta kinnitab kaitsja hinnangul kaudselt ka tõsiasi, et antud juhul heidetakse menetlusalusele isikule töö- ja puhkeaja nõuete rikkumist üksnes 11.10.
lõikes 1 sätestatud teo toimepanemise eest mõistetud karistuseks rahatrahv 25 trahviühikut, s.o 100 eurot, mida kohus pidas põhjendatuks. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et asjaolusid ja kohtupraktikat arvestades on menetlusalusele isikule mõistetud karistus liiga suur ning palub kohtul seda vähendada. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS §-dest 114-115, palub kaebuse esitaja alternatiivsete nõuetena: 1) lõpetada VTMS § 30 lõike 1 punkti 1 alusel väärteomenetlus otstarbekuse kaalutlusel; 2) tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 12.10.
lg 3 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artikkel 34 lg 3 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritud
12.10.2020.a. koostatud kiirmenetluse otsuses nr 10220182466402 (väärteoasjas nr 2780,20,011600) sisalduvas rikkumise kirjelduses heidetakse menetlusalusele isikule Jaan Ruhtile ette, et Jaan Ruht juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, lisa 1 märgitud ajavahemikel ei ole juht kandnud juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil oma muud tööd, valmisolekuaega ja puhkeaega vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele nr 561/2006. Lisa nr 1 (VT tl 5) kohaselt on ajavahemikeks, millal Jaan Ruht ei kandnud juhikaardile muud tööd, valmisolekuaega ja puhkeaega, järgnevad ajavahemikud: 1) alates 14.09.2020 kell 00.00 kuni 15.09.2020 kell 12.18; 2) alates 16.09.2020 kell 22.44 kuni 18.09.2020 kell 06.09; 3) alates 19.09.2020 kell 21.49 kuni 22.09.2020 kell 12.00; 4) alates 22.09.2020 kell 14.05 kuni 22.09.2020 kell 14.14; 5) alates 24.09.2020 kell 22.49 kuni 29.09.2020 kell 06.09; 6) alates 29.09.2020 kell 10.17 kuni 29.09.2020 kell 10.40; 7) alates 02.10.2020 kell 22.47 kuni 05.10.2020 kell 06.02; 8) alates 05.10.2020 kell 09.44 kuni 05.10.2020 kell 16.26; 9) alates 08.10.2020 kell 22.43 kuni 11.10.2020 kell 11.13.
lg 3 kohaselt kui sõidumeeriku kasutamine on kohustuslik, peab juht sõidu- ja puhkeaja andmed salvestama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 165/2014 artiklite 32-37 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 34 lg 3 punktide b ja lõike 5 punkti b alampunktide ii, iii ja iv kohaselt juhul, kui juht ei viibi sõidukis ega saa seetõttu sõidukisse paigaldatud sõidumeerikut kasutada, tuleb digitaalse sõidumeerikuga varustatud sõiduki puhul kanda juhikaardile sõidumeeriku manuaalse sisestusseadme abil muu töö, valmisoleku aeg ja vaheajad või puhkus.
lg 1 näeb ette väärteokorras vastutuse mootorsõidukile paigaldatud analoog- või digitaalse sõidumeeriku või juhikaardi kasutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest. Kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus asjaolus, et menetlusalune isik Jaan Ruht töötab Personaal OÜ-s bussijuhina, eelmärgitud asjaolu on tõendatud nii menetlusaluse isiku ütlustega kui ka OÜ Personaal ja Jaan Ruhti poolt sõlmitud töölepingu väljavõttega (VT tl 8). Buss on
p 5 kohaselt sõitjate vedamiseks ettenähtud auto, milles on lisaks juhikohale rohkem kui kaheksa istekohta. Riigikohus on 16.10.2003.a. lahendi nr 3-1-1-100-03 p-s 8 selgitanud, et menetlusaluse isiku ütlused väärteo toimepanemise kohta on väärteomenetluses tõendiks, sest nad sisaldavad faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd selle toimepanemises, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid. 6 Jaan Ruhti kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta tööalaselt juhib Isuzu bussi registreerimisnumbriga 900BXJ, mida juhtis ka septembris ja oktoobris 2020.a. Tema tööülesandeks on reisijate vedu ja bussi tankimine. (KoTo, tl 30p). Sõidukis on kasutusel digitaalne sõidumeerik ja Jaan Ruht omab juhikaarti. Jaan Ruht tunnistab rikkumist selles, et ta jättis manuaalselt juhikaardile sisestamata muu töö, valmisoleku aja ja puhkeaja, mis on märgitud lisas
S § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Kohus leiab, et subjektiivsete tunnuste poolest pani Jaan Ruht temale
S § 16 lg 4 kohaselt. KarS § 16 lg 4 järgi isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Jaan Ruht on põhjendanud andmete kaardile sisestamata jätmist unustamisega (KoTo tl 29, VT tl 2). Kohtu hinnangul ei ole Jaan Ruhti ütlused selles, et jättis nõutavad andmed juhikaardile sisestamata üheksal korral unustamise tõttu eluliselt usutavad, mistõttu kohus jätab J. Ruhti eelmärgitud põhjenduse (s.o andmete sisestamata jätmine unustamise tõttu) kui ebausaldusväärse tõendikogumist välja. Jaan Ruhti ütluste kohaselt on ta juhtinud digitaalse sõidumeerikuga bussi 15 aastat ning ta oskab juhikaardile andmeid sisestada, kuivõrd juhikaardi väljastamisel 2019.a. on läbinud täienduskoolituse sõidumeeriku kasutamise kohta (KoTo tl 29p), mistõttu ei ole kontrollitaval perioodil 14.09.-08.10.2020 üheksal korral andmete sisestamata jätmine unustamise tõttu (s.o ettevaatamatusest) usutav. Kohus leiab, et taoline süstemaatiline rikkumine kinnitab pigem menetlusaluse isiku tahtlust vähemalt kaudse tahtluse vormis. Antud juhul oli Jaan Ruht küll teadlik oma kohustusest andmete sisestamisel, kuid on jätnud sõidumeeriku kasutamise nõuded korduvalt täitmata, jättes juhikaardile sisestamata oma muu töö, valmisoleku aja ja puhkeaja. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. Puutuvalt kaitsja väitesse, et kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsust koostades rikkunud Jaan Ruhti kaitseõigust, kuna kiirmenetluse otsuses sisalduvas väärteokirjelduses rikkumise ajavahemikke otsesõnu ei sisaldu, märgib kohus, et väärteorikkumise ajavahemikud on väljatoodud eraldi dokumendis, millele on väärteo etteheites ka viidatud (lisa 1 märgitud ajavahemikel). Seega kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga ja leiab, et Jaan Ruhti kaitseõigust ei 7 ole rikutud, kuna kiirmenetluse otsuses väärteorikkumise kirjeldusest on üheselt mõistetav, et väärteo toimepanemise ajad sisalduvad lisas 1. Seejuures on Jaan Ruhtile kiirmenetluse otsuse üle andmisel tutvustatud kiirmenetluse otsuse lisa nr 1, milles on äratoodud rikkumise toimepanemise kuupäevad. Eelmärgitut tõendab Jaan Ruhti kinnitus dokumendil ja tema allkiri ning tutvumise kuupäev, mis tõendab, et lisa 1 on tutvustatud menetlusalusele isikule samaaegselt kiirmenetluse otsuse üleandmisega s.o 12.10.2020. Jaan Ruht on kohtuistungil kinnitanud, et tema allkiri on dokumendil - lisa l nr 1 (KoTo, tl 29, VT tl 5). 4.3. Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas menetlusalune isik on rikkunud
lg 13 nõudeid, milline tegu on kvalifitseeritud
12.10.2020.a. koostatud kiirmenetluse otsuses nr 10220182466402 (väärteoasjas nr 2780,20,011600) sisalduvas rikkumise kirjelduses heidetakse menetlusalusele isikule ette, et Jaan Ruht rikkudes juhikaardi lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid kasutas 24 tunni jooksul pärast eelmise ööpäevase puhkeperioodi lõppu 11.10.2020 kell 12.06 kehtestatud 9 tunni pikkuse asemel kuni kaks tundi lühemat ööpäevast puhkeperioodi. Pikima katkematu ööpäevase puhkeperioodi kestvus 11.10.2020 kell 22.42 kuni 12.102020 kell 06.21 oli 7 tundi ja 39 minutit. Teostas liinivedu, mille liini pikkus selle alg- ja lõpp-punkti vahel on kuni 50 kilomeetrit, juhi ööpäevane katkematu puhkeperiood ei tohi olla lühem kui üheksa tundi.
lg 13 kohaselt sõitjate liiniveol, mille liini pikkus selle alg- ja lõpp-punkti vahel on kuni 50 kilomeetrit, ei tohi juhi ööpäevane sõiduaeg ületada üheksat tundi ja ööpäevane katkematu puhkeperiood olla lühem kui üheksa tundi.
lg 1 näeb ette vastutuse kehtestatust kuni kaks tundi lühema ööpäevase puhkeaja kasutamise eest mootorsõidukijuhi poolt. Kohtumenetluse pooltel puudub vaidlus asjaolus, et menetlusalune isik Jaan Ruht töötades Personaal OÜ-s bussijuhina, teostab sõitjate liinivedu. Jaan Ruhti ütluste kohaselt sõitjate veoks kasutab ta bussijuhina Isuzu bussi registreerimisnumbriga 900BXJ. Ajavahemikul 11.10.2020 kella 22.42-st kuni 12.10.2020 kella 06.21-ni oleks tema puhkeperioodi kestvus pidanud olema 9 tundi, aga oli 7 tundi ja 39 minutit. Tema puhkeaeg oli lühem, kuna sõidab graafiku järgi ja see oli nii tehtud. Hommikul ta vaatas, et kui ta hakkab Viljandisse helistama ja teist bussi kutsuma, siis jäävad inimesed tööle ja lapsed kooli minemata ja kuna ta tundis, et ta ei ole väsinud, siis sõidab ära. Ta teostas liinivedu, mille alg- ja lõpp-punkti vahe oli kuni 50 km. Rikkumist ta tunnistab ja kahetseb, et rikkumine toimus. Trahv on temal ära tasutud oktoobris 2020 (KoTo, tl 29-30p). Kohtu hinnangul on Jaan Ruhti ütlustega tõendatud, et enne bussiga sõitma asumist sai ta aru, et päevane sõidugraafik ei ole õigesti koostatud, kuid ta otsustas siiski sõitma asuda, kartes, et vastasel korral ei oleks inimesed tööle ja lapsed kooli jõudnud. Kohtu hinnangul ei vasta tõele kaebuses esitatud seisukoht, et menetlusalune isik ei pannud viga 2020.a. oktoobrikuu töögraafikus tähele. Vastav seisukoht ei ole kooskõlas Jaan Ruhti kohtuistungil antud ütlustega. Asjaolu, et menetlusalune isik Jaan Ruht teostab sõitjate liinivedu, mille puhul kõikide läbitavate liinide liinipikkused on lühemad kui 50 kilomeetrit, on tõendatud lisaks menetlusaluse isiku ütlustele ka päevaste sõidugraafikutega (VT tl 6-7). TachoScan väljatrükiga nädalagraafik Ruht Jaan (VT tl 4) on tõendatud, et Jaan Ruhti ööpäevane katkematu puhkeperiood ajavahemikul 11.10.2020 kella 22.42-st kuni 12.10.2020 kella 06.21-ni on 7 tundi ja 39 minuti, seega
lg 13 kohaselt nõutavast 9-tunnisest 8 ööpäevasest katkematust puhkeperioodist lühem 1 tund ja 21 minutit. Eelmärgitud rikkumist on menetlusalune isik tunnistanud ka kohtueelses menetluses 12.10.2020.a. antud ütlustega (VT tl 2). Kuna isik ei täitnud
§-s 130 sätestatud puhkeaja nõudeid, koostati tema suhtes sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus 12.10.2020 (VT tl 3). Seega eelnevalt käsitletud tõenditega on usaldusväärselt tõendatud, et Jaan Ruht rikkus
lg 13 nõudeid, kuna ajavahemikul 11.10.2020 kella 22.42-st kuni 12.10.2020 kella 06.21ni oli tema ööpäevane katkematu puhkeperiood lühem kui 9 tundi ning sellega täitis ta
Subjektiivsete tunnuste poolest pani Jaan Ruht temale etteheidetava
S § 16 lg 4 järgi isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Antud juhul pidas menetlusalune isik küll võimalikuks, et tööandja koostatud töögraafiku järgi töötades võib tema puhkeaeg olla lühem, kuid ta otsustas siiski teostada reisijate vedu, kuna leidis, et ei ole väsinud. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 4.4. Kohtu seisukoht kaebuses esitatud taotluses lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kaebuses on taotletud väärteokoosseisu tuvastamise korral alternatiivina kaaluda väärteomenetluse lõpetamist otstarbekusega, siis kohus märgib järgmist. VTMS § 30 lg 1 p-st 1 tulenevalt võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest, s.t KrMS §-st 202 (RK nr 3-1-1-105-09 p 11). Menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (RK nr 3-1-1-9-07, p 9.3). Otstarbekuse kaalutlusel võib menetluse lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Liiklusseaduse järgimine on avalikkuse huvides ning kohtu hinnangul on Liiklusseaduse rikkumised sagedased ning seega laialdaseks probleemiks. Kõnealusel juhul ei ole menetlusaluse isiku süü väike, kuna tegemist ei ole lihtsamat laadi väärteoga, vaid menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritav kahe erineva väärteokoosseisu järgi. Sealjuures on J. Ruht jätnud andmed juhikaardile sisestamata lausa üheksal korral. Juhikaardile andmete sisestamine on oluline kohustus selgitamaks välja, kas mootorsõiduk juht täidab korrektselt kehtestatud töö- ja puhkeaja nõudeid. Viimatimärgitu aga on tähtis faktor liiklusõnnetuste vältimiseks. Lisaks eeltoodule kasutas Jaan Ruht kehtestatud 9 tunni pikkuse puhkeperioodi asemel kuni 2 tundi lühemat ööpäevast puhkeperioodi.
lg 1 ja
lg 1 väärteokoosseisude puhul on kaitstavaks õigushüveks reisijate turvalisus, kuna juht muutub eelduslikult reisijate ja kaasliiklejate jaoks ohtlikumaks, kui ta juhib sõidukit, olles väsinud ja piisavalt puhkamata. Jaan Ruhti rikkumise mahtu ning väärteokoosseisudega kaitstavate õigushüvede olemust silmas pidades ei pea kohus käesolevas väärteoasjas väärteomenetluse lõpetamist võimalikuks, kuivõrd antud asjas on tuvastatav avalik menetlushuvi. Seetõttu ei ole täidetud ka VTMS § 30 lg 1 p 1 kohaldamise eeldus ehk avaliku menetlushuvi puudumine. Eeltoodust tulenevalt tuleb jätta rahuldamata Jaan Ruhti kaitsja kaebuses esitatud taotlus lõpetada väärteomenetlus VTMS § 30 lõike 1 punkti 1 alusel otstarbekuse kaalutlusel. 4.5. Kohtu seisukoht karistuse osas. 9 KarS § 56 lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise alus isiku süü. KarS § 56 lg 1 teise lause kohaselt karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et
lg 1 ja
lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik Jaan Ruht.
lg 1 sätestab karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut.
S § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele erikoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (RKKK nr 3-1-1-15-08). Võttes arvesse, et käesoleval juhul on mõlemad väärteod kantud ühisest tahtlusest, mis tähendab, et Jaan Ruht pidas võimalikuks juhikaardile andmete sisestamata jätmisega ning mootorsõidukijuhile kehtestatud ööpäevase puhkeaja nõuete rikkumisega mitte järgida digitaalse sõidumeeriku kasutamise nõudeid. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud käsitleda Jaan Ruhti poolt toimepandud väärtegusid toimepanduna ideaalkogumis ühe teona KarS § 63 lg 1 mõttes ja mõista karistus
S § 47 lg 1 sätestab, et kohus või kohtuväline menetleja võib väärteo eest kohaldada rahatrahvi kolm kuni kolmsada trahviühikut, kusjuures trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on neli eurot. Riigikohtu lahendi 3-1-1-58-13 p 7 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
Väärteoasja toimikumaterjalidest nähtub, et menetlusalusel isikul puudub kehtiv karistus (VT tl 8). Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka rikkumise mahtu. Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku süü väike põhjusel, et rikutud on erinevaid liiklusseaduse sätteid - väärteod on kvalifitseeritud kahe koosseisu järgi s.o
lg 1 ja
lg 1 järgi.
lg 1 järgi kvalifitseeritav tegu on toimepandud pikema ajavahemiku s.o ligemale ühe kuu vältel ja kokku üheksal korral. Eelmärgitud asjaoludel hindab kohus Jaan Ruhti süüd väärteos
lg 1 järgi üle keskmise.
lg 1 kvalifitseeritavas väärteos tuleb süü suuruse hindamisel arvestada, millises ulatuses on ööpäevast puhkeaega lühendatud. Lubatust suurim puhkeaja lühendamine antud sätte puhul on kuni kaks tundi. Antud juhul kasutas J. Ruht 10
lg 13 kohaselt nõutavast 9-tunnisest ööpäevasest katkematust puhkeperioodist 1 tund ja 21 minutit lühemat puhkeaega, seega rikkumise määr on keskmisest suurem. Mistõttu on J. Ruhti süü
Samas mõjutab Jaan Ruhti süü suurust varasema karistatuse puudumine (VT, tl 8) ja karistust kergendava asjaolu olemasolu. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna Jaan Ruhtil puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg 1 p 3 järgi (KoTo, tl 30). Karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Seega kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades on Jaan Ruhti süü keskmine. Menetlusalusele isikule Jaan Ruhtile määras kohtuväline menetleja KarS § 63 lg 1 ja
lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot, mis on sanktsiooni keskmises määras. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja kiirmenetluse otsusega Jaan Ruhtile kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü suurusega, et mõjutada isikut edaspidi seaduskuulekalt käituma. Eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb jätta Jaan Ruhti kaitsja kaebus rahuldamata. 4.6. Menetluskulud Kohus menetluskulusid antud väärteoasjas ei tuvastanud. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.