← Eesti

1-20-5415/25

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Tõlk Kohtuistungi toimumise aeg Kriminaalasi Apelleeritud kohtuotsus Apellant Prokurör Süüdistatav Kaitsja Tallinna Ringkonnakohus

  1. aprill 2021, Tallinn 1-20-5415 Eesistuja Sten Lind, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kristi Arro Svetlana Talli
  2. märts 2021 Sergei Niinemetsa süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi üldmenetluses Harju Maakohtu
  3. detsembri 2020 otsus kaitsja Heleri Randma Sergei Niinemets ik 37404260277; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; elukoht: XXX; töökoht: X, varem kriminaalkorras karistatud Madis Mahlapuu RESOLUTSIOON
  4. Jätta apellatsioon rahuldamata ja Harju Maakohtu
  5. detsembri 2020 otsus muutmata.
  6. Määrata Advokaadibüroole Mahlapuu & Partnerid vandeadvokaadi Madis Mahlapuu poolt Sergei Niinemetsale apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 216 eurot, millele lisandub käibemaks 43,2 eurot.
  7. KrMS § 185 lg 2 alusel mõista Sergei Niinemetsalt riigieelarvesse välja talle apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulud 259,2 eurot. Makseinfo koos arveldusarvete ja viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Sergei Niinemetsale eraldi dokumendina. 1 OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. Sergei Niinemetsale esitati
  9. juulil 2020 süüdistus KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseerutud kuriteos. S. Niinemetsa süüdistatakse selles, et ta tahtlikult juhtis
  10. novembril 2019 kella 15.11 ajal Tallinnas Sõle 18 juures mootorsõidukit Land Rover Freelander registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis. Tema juhitud auto ei püsinud sõidurajal ja oli märgatavalt aeglasem üldisest sõiduvoolust. Tema kontrollimisel tuvastati tal järgmised joobetunnused: S. Niinemetsa silmad olid vesised, suu kuivas, kõne oli segane, esinesid häired aja-, isiku- ja kohatajus ning kerged häired koordinatsioonis. Sergei Niinemets higistas, oli apaatne ja tahtis politseisõidukis magama jääda. Wismari Haiglas arst on S. Niinemetsa terviseseisundit kirjeldades märkinud, et S. Niinemets on taipamatu; tal esines nüstagm; Romberi asend oli ebakindel ja täpsemad liigutused ebatäpsed; tal oli värin sõrmedes, laugudes ja keeles. S. Niinemetsalt võetud uriiniproovis tuvastati gammahüdroksübutüraat ehk GHB. Tegemist oli mootorsõiduki korduva joobes juhtimisega, sest S. Niinemets oli Harju Maakohtu
  11. oktoobril 2018 otsusega tunnistatud süüdi KarS § 424 lg 1 järgi.
  12. Harju Maakohus tunnistas
  13. detsembri 2020 otsusega Sergei Niinemetsa KarS § 424 lg 2 järgi süüdi ning mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu
  14. juuni 2017 otsusega S. Niinemetsale mõistetud 4 aasta 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks mõistis kohus S. Niinemetsale sellest tulenevalt 5 aastat 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võttis kohus Sergei Niinemetsalt lisakaristusena 5 kuuks ära sõiduki juhtimise õiguse. Kohus luges tõendatuks, et S. Niinemets juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas Land Rover Freelanderit ning oli seda tehes GHB tarvitamisest tingitud joobes. Kohus leidis, et S. Niinemets juhtis autot joobeseisundis olles tahtlikult. Kohus ei pidanud usaldusväärseks S. Niinemetsa kohtus antud ütlusi, et narkojoove oli tingitud sellest, et ta jõi kogemata pudelist, mille oli samal päeval jätnud autosse XX. Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud XX eitas S. Niinemetsa tundmist ja väitis, et näeb S. Niinemetsa esimest korda. 2
  15. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni S. Niinemetsa kaitsja M. Mahlapuu, kes taotleb S. Niinemetsa KarS 424 lg 2 järgi süüditunnistamise tühistamist ja S. Niinemetsa õigeksmõistmist. Apellant leiab, et Harju Maakohus on kohaldanud vääralt materiaalõiguse norme ning on rikkumise tõttu jõudnud ebaõige otsuseni ning süüdistatava alusetu süüdimõistmiseni. Maakohus rikkus kriminaalmenetlusõigust sellega, et jättis alusetult vastu võtmata kaitsja poolt kohtuistungil esitatud täiendava dokumentaalse tõendi – XX 07.01.2020 kirja S. Niinemetsale. Sellega rikkus kohus S. Niinemetsa kaitseõigust. Kohus luges S. Niinemetsa ütlused ebausaldusväärseks, aga keeldus vastu võtmast tõendit, mis oleks võimaldanud tema ütluste usaldusväärsuse kontrollimist. Maakohus ei pidanud usutavaks S. Niinemetsa ütlusi XX-ga kohtumise kohta. Kaitsja taotlusel üle kuulatud XX kinnitas kohtule, et ta ei tunne S. Niinemetsa ega ole temaga kirjavahetuses olnud. Süüdistatav esitas kaitsjale XX poolt talle Tallinna Vanglast kirjutatud kirja ning kaitsja taotles kohtult süüdistatava ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks selle kirja kirjaliku tõendina vastuvõtmist. Kohus keeldus põhjendamatult tõendit vastu võtmast. Nimelt võimaldab KrMS § 297 täiendavate tõendite kogumist kohtulikul uurimisel, kui kohtumenetluse pool põhjendab täiendavate tõendite kogumise vajadust ja selgitab, miks ta ei ole nende kogumist varem taotlenud. Kaitsja põhjendas maakohtu istungil KrMS § 297 korras täiendava tõendi esitamise vajadust ning põhjendatust. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus võtaks selle tõendi vastu. Veel heidab kaitsja maakohtule ette seda, et kohus hindas tõendeid valikuliselt ja vääralt, rikkudes KrMS §-i
  16. Materiaalõigust kohaldas maakohus apellatsiooni kohaselt valesti sellega, et mõistis S. Niinemetsa KarS § 424 lg 2 järgi süüdi hoolimata sellest, et S. Niinemets ei pannud tegu toime tahtlikult. Nimelt jõi S. Niinemets autos olnud plastpudelist, arvates, et seal on mineraalvesi. Ta ei teadnud, et pudelis on GHB.
  17. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja apellatsiooni juurde ja süüdistatav toetas apellatsiooni. Prokurör vaidles apellatsioonile vastu ja leidis, et maakohtu otsuse tühistamiseks ei ole alust. Ka leidis prokurör, et alust ei ole kaitsja taotletud tõendi vastuvõtmiseks. Ringkonnakohus võttis kaitsja esitatud tõendi vastu ja uuris seda kohtuistungil. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  18. Esitatud tõend ei toeta S. Niinemetsa versiooni toimunust ega anna seega alust tema ütluste usaldusväärseks lugemiseks. Sellest tulenevalt ei anna apellatsiooni argumendid alust maakohtu otsuse tühistamiseks.
  19. Kaitsja taotles apellatsioonis, et ringkonnakohus võtaks vastu tõendi, mille vastuvõtmisest maakohus keeldus. Tegemist on kirjaga, mille on väidetavalt kirjutanud 3 maakohtu istungil tunnistajana üle kuulatud XX S. Niinemetsale. Kirjaga soovis kaitsja tõendada, et paika ei pea XX maakohtu istungil väidetu, et ta ei tunne S. Niinemetsa. Prokurör vaidles tõendi vastuvõtmisele vastu. Tema hinnangul jättis maakohus kirja põhjendatult vastu võtmata, sest seda ei esitatud kohtuliku uurimise käigus ettenähtud korras. Kuna selle kirjaga soovis kaitsja seada kahtluse alla tunnistaja XX ütlusi, oleks kiri tulnud avaldada ristküsitluse käigus. Kohtukolleegium võttis kirja vastu ja uuris seda vahetult kohtuistungil (kirja ja ümbriku tagastas kohus kaitsjale ning võttis toimikusse koopiad). Kohtukolleegium möönab, et kõige õigem oleks olnud selle kirja avaldamine XX ristküsitlemisel. Tegemist on dokumendiga, mis sisaldab tunnistaja kohtuistungil öeldule vastupidist väidet. Vastavalt KrMS § 289 lg-le 3 saab sellise dokumendi avaldada tunnistaja usaldusväärsuse kontrolliks ristküsitluse käigus. Sellise dokumendi avaldamine just ristküsitluse käigus on põhjendatud, sest võimaldab esitada tunnistajale dokumendi kohta küsimusi ja lasta anda tunnistajal vastuolu selgitada. Paraku taotles kaitsja ristküsitluse raames kirja avaldamise asemel hoopis KrMS § 288 lg 9 p 3 alusel luba võimaldada tunnistajal kirjaga tutvuda, et see aitaks tunnistajal meenutada asjaolusid, mida ta ei mäleta. Selle lubamisest keeldus kohus põhjendatult: kuna XX kinnitas veendunult, et ta ei tunne S. Niinemetsa (tl. 157), ei olnud ilmselgelt alust tutvustada tunnistajale dokumenti asjaolu meenutamiseks. Samas on kiri dokumendina iseseisev KrMS § 63 lg-le 1 vastav tõend, mistõttu ei ole välistatud selle esitamine ka väljaspool ristküsitlust. Kriminaalmenetluses ei ole nõuet, et iga kriminaalmenetluses tõendina esitatava kirja (väidetav) autor tuleb üle kuulata. Ka kirja puhul, millega soovitakse seada kahtluse alla tunnistaja ütluste usaldusväärsust, on võimalik, et see esitatakse väljaspool ristküsitlust. See on põhjendatud nt juhul, kui tõend tekibki alles hiljem (tunnistajana üle kuulatud isik on saatnud kirja pärast tema ristküsitlust) või saadakse sellest teada alles hiljem. Seega ei muuda see, et kaitsja ei taotlenud tõendi avaldamist KrMS § 289 lg 3 alusel, kõnealust kirja iseenesest lubamatuks tõendiks. Eraldi küsimus on see, kas maakohtul oli alust keelduda tõendit vastu võtmast KrMS § 297 lgle 1 tuginedes esitatud taotluse alusel. Kohtukolleegium nendib, et kuivõrd kirja oleks saanud tõendina avaldada ristküsitluse käigus KrMS § 289 lg 3 alusel, ei saa kohtule ette heita, et kohus keeldus hiljem KrMS § 297 lg 1 alusel esitatud taotluse alusel selle vastuvõtmisest. Samas leiab ringkonnakohus, et kaitsja eksimus taotluse esitamisel ei peaks viima selleni, et süüdistatav jääb ilma tema kaitseversiooni toetava tõendi esitamise võimalusest. Sellest tulenevalt pidas ringkonnakohus vajalikuks tõend vastu võtta.
  20. Kohtule esitatud kirjast ja ümbrikust on näha, et kirja on saatnud XX ja see on saadetud Sergeile (perekonnanime pole nimetatud), kusjuures saaja aadress vastab S. Niinemetsa aadressile. Kiri on saadetud Tallinna Vanglast, kus viibis ka XX. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohtul alust kahelda selles, et XX on tõesti S. Niinemetsale kirja saatnud. Seega seab esitatud tõend kahtluse alla XX ristküsitlusel esitatud väite, et ta ei tunne S. Niinemetsa. See, et kiri lükkab ümber XX väite, et ta S. Niinemetsa ei tunne, ei tähenda aga, et tõendatuks tuleks lugeda S. Niinemetsa väide, et pudeli GHB-ga või GBL-ga (mis muundub organismis 4 GHB-ks) jättis autosse XX. S. Niinemetsa ütlustes on endiselt vastuolud, mis seavad tema ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla. S. Niinemets väitis maakohtus, et ta kohtus
  21. novembril 2019 Kristiine Statoili juures XX-ga, kes tahtis tööd saada. XX istus tema autosse tagaistmele, kuid oli silmnähtavalt segases seisundis, mistõttu keeldus S. Niinemets temaga tööasjust rääkimast. XX läks autost välja, tema aga sõitis Kopli suunas, kus pidi kohtuma veel ühe inimesega, keda ta tahtis tööle võtta. Sõidu ajal tekkis tal janu ja ta võttis auto tagaistmelt pudeli, et sest juua. Kui ta oli pudelist kaks lonksu võtnud, sai aru, et pudelis ei olegi mineraalvesi. Tal tekkis kiiresti joove ning tal ei õnnestunud leida enne kohta peatumiseks, kui politsei ta peatas (tl. 158). Prokuröri taotlusel avaldati ütluste usaldusväärsuse kontrolliks S. Niinemetsa kohtueelses menetluses antud ütlused, mille kohaselt sõitis ta
  22. novembril 2019 Tallinnas oma tuttavatega ringi. Ta toimetas oma sõbrad Lasnamäele ja sõitis seejärel ise Sõle tänavale (tl. 159 prd). Vastuseks küsimusele, kuidas ta ütluste erinevusi selgitab, väitis S. Niinemets, et pärast Lasnamäelt tulekut saigi ta XX-ga kokku. Seejärel väitis ta, et rääkis uurijale ka kokkusaamisest XX-ga, kuid uurijat see ei huvitanud ja ta ei pannud seda kirja. Ringkonnakohtu hinnangul on S. Niinemetsa kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütluste vahel selge vastuolu ning S. Niinemetsa ütlused seda vastuolu ei selgita. Kohtueelses menetluses antud ütlustes on S. Niinemets selgelt väitnud seda, et viimane tegevus enne Sõle tänavale sõitmist oli see, et ta toimetas oma sõbrad Lasnamäele. Seda, et sõprade Lasnamäele toimetamise ja Sõle tänavale sõitmise vahele oleks mahtunud veel mingi sündmus, neist ütlustest ei nähtu. S. Niinemetsa selgitus, et uurijat tema vahepealne kokkusaamine ei huvitanud, ei ole loogiline. Puudub loogiline seletus, miks pidi uurija pidama kirjapanemiseks piisavalt oluliseks seda, et S. Niinemets toimetas sõpru Lasnamäele, mis ei olnudki viimane sündmus enne Sõle tänavale sõitmist, kuid ei pidanud oluliseks Sõle tänavale sõitmisele väidetavalt vahetult eelnenud sündmust – kokkusaamist XX-ga. Ka jääb sellisel juhul arusaamatuks, miks ei taotlenud S. Niinemets sellisel juhul ise kohtueelses menetluses protokolli täpsustamist, kui see ei kajastanud tema ütlusi õigesti. Ka tõendina esitatud kiri ei toeta S. Niinemetsa väidet, et kohtus
  23. novembril 2019 XX-ga. Kirjas on märgitud: „Kuule mind joosti maha juba
  24. nov Kohe peale seda kui sind Kristiine juures nägin.“ St kirja kohaselt leidis S. Niinemetsa ja XX kohtumine aset kaks päeva pärast seda, kui S. Niinemets joobes olles autot juhtimast tabati. Seejuures on XX lisaks kuupäeva märkimisele sidunud kokkusaamise konkreetse sündmusega – kirja kohaselt kohtusid nad vahetult enne seda, kui XX kinni peeti. Maakohtus antud ütlustes kinnitas XX, et kinni peeti ta tõesti
  25. novembril 2019 (tl. 157). See, et XX ütlused ei ole usaldusväärsed küsimuses, kas ta tunneb S. Niinemetsa, ei tähenda, et ta ütlusi tuleks pidada ebausaldusväärseks ka küsimuses, millal ta kinni peeti. Sellised ebakõlad annavad alust järelduseks, et tegelikult
  26. novembril 2019 mingit kokkusaamist S. Niinemetsa ja XX vahel ei toimunud. Asjaolu, et S. Niinemets tuli väitega, et kohtus XX-ga
  27. novembril 2019 Kristiine tankla juures, välja alles kohtus, annab põhjust järelduseks, et tegemist on tagantjärele konstrueeritud versiooniga, mida aga XX keeldus kohtus kinnitamast. 5
  28. Ebakõlad on ka S. Niinemetsa ütlustes, milles ta kirjeldab seda, kuidas ta pudelist kogemata jõi. Esiteks on segased S. Niinemetsa ütlused selle kohta, millal ja kuidas ta pudeli võttis ja sellest jõi. Esmalt väitis ta, et jõi siis, kui sõitis Sõle tänavale, või veidi enne Sõle tänavat. Seejärel, kui prokurör tundis huvi, kuidas ta sai sõidu ajal tagaistmelt pudeli kätte, väitis S. Niinemets, et võttis pudeli siis, kui seisis Kristiine Statoili tanklas ja lonksu võttis siis, kui sõitis Kristiine ristmikule (tl. 160 prd). Sõle tänav ei alga Kristiine ristmikult. Seega on S. Niinemets oma ütlustes nimetanud kohana, kus ta pudelist jõi, kahte erinevat ristmikku. S. Niinemets andis kohtus vastuolulisi ütlusi ka selle kohta, millal ta taipas, et pudelis ei ole vesi. Kaitsja küsimustele vastates väitis S. Niinemets, et võttis pudelist kaks lonksu (tl. 158). Ta kinnitas, et see oli nii, ka vastuseks prokuröri küsimusele. Seepeale küsis prokurör, millal S. Niinemets mõistis, et pudelis pole vesi. S. Niinemets vastas: „Ma sain kohe aru, et midagi on valesti, kui olin lonksu teinud.“ Kui prokurör seejärel küsis, miks ta sellisel juhul mitu lonksu võttis, taganes S. Niinemets kinnitusest, et oli kohe mõistnud, et tegemist pole veega, ja väitis, et taipas seda pärast teist lonksu (tl. 160 prd). Lõpuks jõudis S. Niinemets selgituseni, et kaks lonksu oligi üks lonks (tl. 161). Arvestades seda, et S. Niinemetsa enda kirjelduse järgi kõrvetas joodud aine nagu piiritus, on mõlemad S. Niinemetsa väited ebausutavad ja tema käitumine arusaamatu. Kui tegemist oli piiritusena kõrvetava ainega, jääb arusaamatuks, kuidas sai ta seda, et tegemist ei ole veega, mõista alles pärast teist lonksu. Kui ta aga mõistis kohe, et tegemist ei ole veega, siis jääb arusaamatuks, miks võttis ta veel teise lonksu. Sellised vastuolud täpsustavatele küsimustele vastates tekivad tavaliselt siis, kui isik ei kirjelda tegelikult toimunut. Seega on S. Niinemetsa ütlused ebausaldusväärsed nii väite osas, kuidas ta XX-ga kokku sai, kui ka selles osas, kuidas ta seejärel kogemata XX autosse jäetud pudelist jõi.
  29. Lisaks eelnevale märgib ringkonnakohus, et isegi kui S. Niinemetsa versioon toimunust oleks tõendatuks, saaks see välistada narkootilise aine tarvitamise tahtluse, kuid mitte mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise tahtlust. Esiteks on alust järelduseks, et S. Niinemetsal oli juba enne joobeseisundi tekkimist võimalik aru saada, et ta on tarvitanud narkootilist ainet ja tal võib tekkida joove. S. Niinemetsa väitel mõistis ta kohe juues, et pudelis ei ole vesi; pudeli oli tema väitel jätnud autosse silmnähtavalt joobes XX. Üldteada on see, et narkootiline aine ei mõju silmapilkselt. Ka S. Niinemetsa enda väitel tundis ta, et narkootiline aine hakkab mõjuma, umbes viis minutit pärast pudelist joomist. See tähendab, et GHB või GBL-i kogemata joomise korral oli S. Niinemetsal võimalik peatuda enne kui narkootiline aine mõjuma hakkab. Teiseks nähtub S. Niinemetsa auto peatanud politseiametniku TH ütlustest, et S. Niinemetsa auto liikus väga aeglaselt ega püsinud oma reas. Seega sel ajal andis S. Niinemetsa joove talle selgelt tunda ning auto aeglane kiirus näitab, et S. Niinemets oli auto kontrollimisega raskustes. St S. Niinemets jätkas auto juhtimist hoolimata sellest, et ta sai aru, et on joobes. 6 Arvestades seda, et Sõle tänava alguse ja Sõle 18 vahelise teelõigu vahetus läheduses on tanklad ja suhteliselt suured parkladki (nt Tallinna Pelgulinna Haigla parkla), ei ole tõsiseltvõetav väide, nagu poleks S. Niinemetsal olnud peatumiseks sobivat kohta. Pealegi on juhil olukorras, kus edasi sõitmine on ohtlik, õigus LS § 61 lg 1 alusel auto hädapeatada ka kohas, kus peatuda ega parkida ei tohi. Arvestades seda, et S. Niinemetsal oli auto kontrollimisega ilmselgeid raskusi (tunnistaja sõnul ei püsinud see hoolimata väiksest kiirusest oma sõidurajal), oli sõidu jätkamine ilmselgelt ohtlik.
  30. Eelnevast tulenevalt ei anna apellatsiooni argumendid alust maakohtu otsuse tühistamiseks ning vastavalt KrMS § 337 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
  31. Kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus määraks maakohtu istungi analüüsi, apellatsiooni koostamise ja ringkonnakohtu istungil osalemise eest makstava tasu suuruseks 216 eurot, millele lisandub käibemaks 43,2 eurot. Ringkonnakohus nendib, et kaitsja taotletud tasu suurus jääb advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korras sätestatud piiridesse. Sellest tulenevalt rahuldab ringkonnakohus taotluse. Kuna apellatsioon jäi rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud vastavalt KrMS § 185 lg-le 2 isiku kanda, kelle huvides apellatsioon esitati. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud mõista välja süüdistatavalt. Allkirjastatud digitaalselt 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.