lg 1 järgi rahalise karistusega 150 päevamäära ulatuses ning moodustati liitkaristus Harju Maakohtu 08.06.2017 otsusega mõistetud vangistusega 4 aastat 5 kuud 28 päeva, mis jäi
alusel tingimisi kohaldamata 4-aastase ja 6-kuulise katseaja jooksul (katseaeg kuni 07.12.2021), tõkend puudub - süüdistuses
Süüdistus Sergei Niinemetsa süüdistatakse selles, et tema, olles 05.10.2018 Harju Maakohtu poolt süüdi mõistetud ja karistatud
lg 1 järgi, juhtis uuesti, s.o korduvalt, ja tahtlikult 18.11.2019 kella 15.11 ajal Tallinnas Sõle x juures mootorsõidukit Land Rover Freelander registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Sergei Niinemets ei püsinud sõidurajal ja oli märgatavalt aeglasem üldisest sõiduvoolust. Kontrollimisel olid ta silmad vesised, suu kuivas, kõne segane, esinesid häired aja-, isiku- ja kohatajus ning kerged häired koordinatsioonis. Sergei Niinemets higistas, oli apaatne ja tahtis politseisõidukis magama jääda. Kliinilisest leiust tulenevalt oli Sergei Niinemets taipamatu; tal esines nüstagm; Romberi asend oli ebakindel ja täpsemad liigutused ebatäpsed; värin sõrmedes, laugudes ja keeles. Isiku uriinist tuvastati gammahüdroksübutüraat ehk GHB. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1,2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sergei Niinemets pani toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Kohtumenetlus Kohtuistungil tunnistas Sergei Niinemets mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis, st tarvitanuna narkootilist ainet, kuid ei teinud seda enda sõnul tahtlikult. Kaitsja hinnangul puudub kuriteo subjektiivne koosseis. Kohtuistungil kuulati isikulise tõendiallikana ära tunnistajad T. H. ja H. K.. Kohus uuris ka kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, mida kohus ei pea vajalikuks loetleda. Riigikohus on ühemõtteliselt märkinud otsuses nr 3-1-1-22-10, et kriminaalasjas kogutud tõendite ja ülekuulatud isikute ütluste taasesitamine või refereerimine kohtuotsuses ei ole vajalik, kohus refereerib uuritud tõendeid vajadusel nendele hinnangu andmisel. 1 Kohtuliku arutamise järeldused ja kohtuotsuse põhjendused KrMS § 61 kohaselt ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, mis eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Riigikohtu otsustes nr 3-1-1-1905 ja 3-1-1-77-05 on väljendatud seisukoht, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Tõendite hindamisel lähtub kohus põhimõttest, et ütluste tõele vastavuse otsustamisel tuleb lähtuda eelkõige tuvastatud faktidest ning aset leidnud sündmustest, st eelkõige tuleks lähtuda sellistest tõenditest, mis kajastavad sündmustikku reaalselt ja on salvestanud juhtunu asjaolud sõltumata kellegi subjektiivsest arvamusest või eksitavast hinnangust. Oluline on ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus. KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Kohus peab tõendite hindamisel eelkõige lahendama järgmised küsimused: kas kõik kohtule esitatud tõendid on lubatavad, kas tõendite kogumisel on või ei ole rikutud menetlusnorme ning millised vastuolulistest ütlustest on usaldusväärsed. Esmalt märgib kohus, et esitatud ja kohtu poolt vastu võetud tõendid on lubatavad ning nende kogumisel ei ole rikutud menetlusnorme. Kohtuistungil küll tõstatas kaitsja küsimuse selles, kas hinnangut joobeseisundi olemasolu kohta 19X-LÕJ0646 saab asja materjalide juurde võtta, kuna seda ei ole süüdistusaktis nimetatud. Kohtu hinnangul on tegemist lubatava tõendiga, sest süüdistusakti punktis 15 on toodud tõendite loetelu, kus muuhulgas on ühe tõendina märgitud ka hinnang joobeseisundi olemasolu kohta 19X-LÕJ0646. Asjaolu, et prokurör on jätnud märkimata nimetatud tõendi leheküljenumbri, ei ole tõendi vastu võtmata jätmise aluseks. Süüdistatavale ja kaitsjale oli tõendi olemasolu teada, nad on saanud esitada sellele vastuväiteid ning tõendi esitamine kohtuistungil ei saanud tulla neile üllatusena.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1,2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove ning narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Vaidlust ei ole selles, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas, s.o 18.11.2019 kella 15.11 ajal Tallinnas, Sõle 18 juures, juhtis Sergei Niinemets mootorsõidukit Land Rover Freelander registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis. Süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine Sergei Niinemetsa poolt ning aeg ja koht nähtuvad tunnistajana 30.11.2020 kohtuistungil üle kuulatud Taivo Hyyröneni ütlustes. Tunnistaja kirjeldas, kuidas peatas eelmise aasta novembris kuskil peale kella kolme Sõle x juures sõiduki, mida juhtis süüdistatav. Sõiduk äratas kahtlust sellega, et liikus väga aeglaselt, poole aeglasemalt kui lubatud 50 km/h ning ei püsinud oma reas. Juhi kohal istus süüdistatav ning rohkem isikuid sõidukis ei olnud. Märkas, et isik on üsna uimase olekuga ning esitatud küsimustele vastas isik paari sõnaga midagi arusaamatut. Alkoholi lõhna ei tundnud. Kuna tekkis kahtlus, et isik võib olla tarvitanud keelatud aineid peale alkoholi, siis tehti kiirtest (süljetest), mis oli positiivne. Peale seda suundusid isikuga Wismari haiglasse, kus isik andis uriiniproovi, mis eelduslikult saadeti edasi ekspertiisi. Vastuseks prokuröri küsimusele, et kas on võimalik, et isik tarvitas midagi pärast mootorsõiduki peatamist, vastas tunnistaja, et alates sõiduki märkamisest, peatamisest kuni Wismarisse minekuni ja uriiniproovi analüüsi andmiseni oli isik kogu aeg visuaalses vaateulatuses ja oli täiesti välistatud, et ta võis midagi süüa, juua. Vastuseks kaitsja küsimusele, et kas sõiduk vaadati läbi, vastas tunnistaja, et visuaalselt, sõidukit põhjalikult läbi ei otsitud, põhirõhk oli tegeleda juhiga ja selgitada välja, mis 2 seisund tal on. Tunnistaja ütlusi Sergei Niinemetsal esineva võimaliku joobeseisundi ning selle tuvastamise asjaolude kohta kinnitavad indikaatorvahendi kasutamise protokoll, terviseseisundi kirjeldamise protokoll nr 530/37, joobeseisundi tuvastamise saatekirjad ja hinnang isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta. Vastavalt indikaatorvahendi kasutamise protokollile (lk 15) tehti Sergei Niinemetsale 18.11.2019 kell 15:14 süljetest, kasutades indikaatorvahendit Rapid STAT Narkotest, mille näit oli positiivne. Sergei Niinemetsal esinesid joobeseisundile viitavad tunnused: silmad vesised, suu kuivab, kõne segane, aeglustunud, vastab paari sõnaga, mõte jääb arusaamatuks, esinesid häired aja-, isiku- ja kohatajus ning kerged häired koordinatsioonis, Sergei Niinemets higistas, oli apaatne ja tahtis politseisõidukis magama jääda. Vastavalt terviseseisundi kirjeldamise protokollile nr 530/37 (lk 16) oli Sergei Niinemets taipamatu, tal esines nüstagm, Rombergi asend oli ebakindel ja täpsemad liigutused ebatäpsed, esines ka värin sõrmedes, laugudes ja keeles. Saatekirjadest (lk 17,18) nähtuvalt võeti Sergei Niinemetsalt 18.11.2019 kell 15:50 uriiniproov, mis saadeti ekspertiisiasutusse ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetel tuvastati isiku uriinist GHB-d. Hinnangus isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta (lk 19) on märgitud, et Sergei Niinemetsal esineb narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Teo toimepanemise aega ja mootorsõidukit joobeseisundis juhtinud isikut tõendab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 27) millest nähtub, et 18.11.2019 juhtis Sergei Niinemets sõidukit Land Rover reg.märgiga XXX ning tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et juhil on narkojoobele viitavad tunnused. Sergei Niinemets kõrvaldati 18.11.2019 kell 15:11 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 1 alusel, kuna on alust arvata, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid. Ka süüdistatav Sergei Niinemets ei eitanud 30.11.2020 kohtuistungil, et juhtis süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõidukit ning et kohtule esitatud tõendid kinnitavad tal mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundi olemasolu. Vaidlust ei ole ka selles, et Sergei Niinemetsa on ka varasemalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Nimetatu nähtub karistusregistri teatisest (lk 30) ja Harju Maakohtu 05.10.2018 kohtuotsusest 1-18-7296 (lk 31-33), mille kohaselt karistati Sergei Niinemetsa
lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks rahaline karistus 150 miinimumpäevamäära, s.o 1500 eurot. Vastavalt täitemenetluse lõpetamise otsusele (lk 130) on seisuga 01.09.2020 sissenõudja nõude rahuldamiseks vajalik rahasumma kohtutäiturile makstud. Seega on täidetud
Vaidlus on tõusetunud selles, kas Sergei Niinemetsa käitumises esinevad ka kuriteo koosseisu subjektiivsed tunnused, st kas ta pani teo toime tahtlikult. Nii selgitas Sergei Niinemets kohtuistungil, kuidas viibis 18. novembril kella 15 ajal K. kandis, kus oli H., kes palus, et aitaks tööle saada. Tunneb H.t 2019.a suvest seoses sellega, et H. tuttav tuli tema firmasse tööle ja tutvustas neid. Oli K. Statoili juures, H. istus tema auto tagaistmele. Nägi, et H. oli segases seisundis, vehkis kätega, siis läks H. autost välja, H. sai suure vaevaga autost välja, lihtsalt kukkus pikali auto kõrvale ja edasi ta ei näinud, mis oli. Tema ise sõitis Kopli suunas mööda Sõle tänavat. Tahtis juua, tal on tavaliselt tagaistmel mitu pudelit mineraalveega, peatus Statoili juures, jõi mineraalpudelist. Tegi kaks lonksu ja siis sai aru, et see ei ole mitte tavaline vesi, vaid et sinna on midagi lisatud ja siis ta sai aru, et H. unustas selle pudeli sinna. Oli pooleteistliitrine pudel, oli kindel, et seal on mineraalvesi. Ta ei joo alkoholi pikemat aega ning narkootikume ka sel päeval ei tarvitanud. Sai aru, et seal pudelis on midagi segatud, midagi väga kanget, tundis, et see on väga kibe, oli veidi piirituse moodi. Alguses ei saanud aru, mis asi see on ja sõitis Koplisse, siis tal hakkas äkki paha ja hakkas otsima kohta, kus peatuda. Nägi enda taga politseid ja peatus Sõle tänaval. Kuskil kuu aja pärast H. kirjutas talle, et said kokku Statoilis ja palus temalt raha, teab, et H. sattus vanglasse narkootikumide pärast. Vastuseks prokuröri 3 küsimustele selgitas, et teekond K. Statoilist Sõle tänavale kestis võib-olla 3 minutit, lonksu võttis natuke enne Sõle tänavat, kui sõitis üle K. ristmiku, võttis lonksu umbes 5 minutit enne seda, kui politseinik ta peatas. Tegi kaks lonksu, tahtis tegelikult rohkem juua, aga tundis, et midagi on valesti, teise lonksu ajal sai aru, et tegemist ei ole ainult veega. Kohe ei saanud aru, et võttis narkootilist ainet, sai sellest aru, kui talle tuli meelde, kuidas H. välja nägi ja tema küljes ei olnud tunda alkoholi lõhna. On varem GHB-d tarvitanud, teab, kuidas see maitseb, kuid pudelis oli GBL, mitte GHB, ekspertiis ei tee vahet GHB ja GBL-i vahel. Järeldus, et tegemist oli GBL-iga, tuleneb sellest, et talle on seda rääkinud need, kes seda on proovinud. GHB mõjub talle 2-3 minuti jooksul. Mõjust sai aru siis, kui sõitis Sõle tänaval. Kui aru sai, hakkas see väga kiiresti mõjuma, kuid tal ei olnud kohta, kus kohe peatuda. Teadis, et seal on ühiselamu, kus on võimalk teha pööre ja peatuda. Selle kohani, kuhu tahtis jõuda, jäi veel 50 meetrit. Süüdistatav selgitas ka, et tema ema on invaliid ning ei saa ilma tema abita hakkama, ei suuda endale kiirabi välja kutsuda, ei kuule tuleanduri signaali, kui majas peaks tulekahju tekkima, rohkem lähedasi ei ole. Kohtu hinnangul ei haaku aga Sergei Niinemetsa ütlused asjas kogutud tõenditega. Esmalt märgib kohus, et kuna Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi andmetel tuvastati S. Niinemetsa uriinist GHB-d, on S. Niinemetsa ütlused selle kohta, et tegelikult oli pudelis GBL, oletuslikud. Teadaolevalt GBL on GHB lähteaine, see on kemikaal ja lahusti. Antud juhul Niinemetsa teadmised narkootiliste ainete valdkonnast kinnitavad pigem narkootiliste ainete tarvitamise tahtlikkust. 30.11.2020 kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud H. K. eitas Sergei Niinemetsa tundmist, kaitsja poolt taotletud tunnistaja nägi Sergei Niinemetsa esimest korda. Järelikult ei saa H. K.e ütlustele toetudes jaatada Sergei Niinemetsa kokkupuudet temaga, veel vähem 18.11.2019 Sergei Niinemetsa autos viibimist ja sinna GHB-ga täidetud mineraalveepudeli jätmist. Kuivõrd süüdistatava ütluste kohaselt tundis ta H.t juba 2019 suvest seoses sellega, et väidetavalt tuli H. tuttav tema firmasse tööle ning ka H. tahtis tema juurde tööle tulla, ei saa ka kuidagi väita, et nende kohtumine oleks varasemalt olnud üksnes niivõrd põgus, et võib-olla H. lihtsalt ei mäleta seetõttu süüdistatavat. H. K.e ütluste resoluutsusest tuleneb, et süüdistatav ja tunnistaja ei ole varem kohtunud ning süüdistatava versioon selle kohta, et just H. K. jättis tema autosse GHB-ga täidetud mineraalveepudeli, on välja mõeldud ning süüdistatava sellekohased ütlused on antud ilmselgelt vastutusest pääsemiseks. GHB-ga täidetud mineraalveepudeli versiooni esitamisega on süüdistatav hakanud ennast aktiivselt kaitsma. Kohtupraktikas omaks võetud seisukoha järgi oleks aga süüdistatav ja kaitsja pidanud sellisel juhul esitama ka tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või looma menetlejale võimaluse oma väidete kontrollimiseks. Antud juhul oleks olnud elementaarne esitada juba sõiduki kinnipidamisel politseile pudel, millest väidetavalt süüdistatav jõi ning mis väidetavalt sisaldas süüdistatavale teadmata narkootilist ainet. Seda enam, et süüdistatava ütluste kohaselt sai ta kohe aru, et tegu ei olnud mineraalveega, vaid kange ja kibeda piirituse maitsega veega ning ta asus otsima võimalust sõiduki peatumiseks. Ei saanud üks lonks vedelikku mõjuda momentaalselt ja just siis kohe märkab politseiametnik ebakindlat sõidustiili, selline juhuslik kokkulangevus ei ole eluliselt usutav. Väidetavale narkootilist ainet sisaldavale mineraalveepudelile ei osundanud süüdistatav ka pärast seda, kui temalt võeti esmane süljetest ning seejärel viidi ta Wismarisse. Antud situatsioonis on kaitseseisukohast hakatud hoopis uurimisorganitele ette heitma puudulikult ja pealiskaudselt läbi viidud kohtueelset menetlust, sealhulgas sõiduki läbi otsimata jätmist. Prokurör on õigustatult märkinud, et läbiotsimiseks on seaduses ette nähtud kindel kord ning sõiduki kinnipidamise ajal puudus põhjendatud vajadus läbiotsimise teostamiseks. Puuduvad mistahes andmed selle kohta, et juba sõidukit kinni pidades oli politseile teada süüdistatava versioon juhtunust, mille pinnalt võiks siis omakorda tõstatada küsimuse, miks ei uuritud juba kohtueelses menetluses võimalikku narkootilise ainega täidetud pudelit vms. Juhul, kui antud olukorras oleks auto läbiotsitud, vaidlustaks kaitsja kindlasti ka seda, praegu aga kasutab kaitsja etteheiteid uurimisorganitele kaitsetaktika tugevdamiseks. Ei ole usutavad Niinemetsa ütlused ka selles osas, et K. keskuse juures toimus kohtumine. Esiteks selle versiooniga ta tuli välja alles kohtus, teiseks liikluskorraldus K. keskuse ristmikul ei võimalda sõita Tulika tänavale ja edasi Kopli suunas, kuidas Niinemets seda kirjeldas: tema väite kohaselt oli 4 ta H.K.ega kokku saanud Kristine keskuses olevas Statoili tanklas, seejärel sõitis K. keskuse tagant ümber keskuse ja seejärel suundus otse Sõle tänavale. K. keskuse ristmiku liikluskorraldus aga ei luba ületada ristmikku sõites Kopli suunas mööda Tulika tänavat, ristmikul saab Tulika tänavalt ainult paremale keerata. Ei ole eluliselt usutavad süüdistatava ütlused, et ta võttis lonksu umbes 5 minutit enne seda, kui politseinik ta peatas, st narkootilise aine mõju algas siis järelikult nimetatud minutite jooksul. Sarnaselt prokuröriga osundab kohus üldteadaolevatele Eesti Tervisearengu Instituudi andmetele, mille kohaselt algab GHB mõju 15-30 minuti pärast ja kestab 1-3 tundi, jääknähud võivad kesta kuni 10 tundi (https://www.narko.ee/ained/ghb/). Ilmselgelt ei saanud ka kahest lonksust saadud kogus olla niivõrd suur, et narkootilise aine mõju oleks kordades kiirenenud. Siinjuures arvestab kohus T. H. ütlusi, mille kohaselt äratas S. Niinemetsa poolt juhitud sõiduk kahtlust juba sellega, et sõitis poole aeglasemini lubatust ning S. Niinemetsaga vesteldes oli ta juba üsna uimase olekuga ja esitatud küsimustele vastas paari sõnaga midagi arusaamatut. Järelikult oli Sergei Niinemets narkootilist ainet tarvitanud varem, mitte juba sõidukis olles väidetavalt K. ristmikku ületades ning Sergei Niinemetsa teistsugused ütlused on vastuolus tegelikult aset leidnud sündmusega. Subjektiivsest küljest eeldab eelnimetatud paragrahvis sätestatud tegu tahtlust ning kohtu hinnangul on süüdistatava käitumises tuvastatud vähemalt kaudne tahtlus. Sergei Niinemets, juhtides mootorsõidukit, olles samal ajal teadlik ka temal esinevatest narkojoobe tunnustest, pidas järelikult võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönma seda. Lähtudes eeltoodust kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud ning selle pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmine
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p 9).
lõike 2 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud kuni neljaaastase vangistuse. Kuna
lg 2 sanktsioon kergemaliigilist karistust, s.o rahalist karistust, ette ei näe, on kohtul võimalik Sergei Niinemetsale kohaldada karistusena üksnes vangistust ning sanktsiooni keskmiseks määraks on 2 aastat. Eelmise kohtuotsusega mõistetud rahalise karistuse tasus S.Niinemets alles praeguse kohtumenetluse ajal. Sergei Niinemetsa süü suuruse hindamisel arvestab kohus, et tegemist oli ühe episoodiga ning teo toimepanemisega ta kellegi vara ega tervist ei kahjustanud, seega ei saa tema süüd hinnata keskmisest suuremaks. Vaatamata aga sellele, et S. Niinemets tunnistas küll joobeseisundis sõiduki juhtimist, ei ole ta tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud, otsides põhjendusi, mis välistaks tema teos tahtluse. Ka teised karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Samas puuduvad ka karistust raskendavad asjaolud, mistõttu on põhjendatud mõista karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o üks aasta vangistust. Veelgi väiksemas määras karistuse mõistmine ei ole põhjendatud, kuna Sergei Niinemets on analoogse teo toime pannud ka varasemalt, st tegu on toime pandud korduvalt. Järelikult peab mõistetav karistus olema piisav, et isik mõistaks enda teo ohtlikkust ning tema edasine käitumine oleks liikluskorda arvestav ning kaaskodanikest hooliv. Ei ole välistatud, et praegusel juhul jäid 5 rasked tagajärjed saabumata üksnes õiguskaitseorganite õigeaegse sekkumise tõttu. Sergei Niinemetsa käitumine ei ole ühiskonnas aktsepteeritav ning enda ebastabiilse käitumise ja kuritegelike hoiakutega ohustab ta jätkuvalt kaaskodanike elu, tervist ja turvatunnet ning sellised andmed välistavad karistuse mõistmise miinimummääras. Riigipoolne karistusõiguslik hinnang süüdistatava teole, arvestades konkreetseid teo toimepanemise asjaolusid ja kuriteo toimepannud isiku süü suurust, annab ühiskonnale selge signaali, et õigusvastane käitumine on lubamatu ning mõistetud karistus lähtub ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Kuna uue kuriteo pani S. Niinemets toime Harju Maakohtu 08.06.2017 otsusega kriminaalasjas kohaldatud katseajal, mis
lg 2 alusel liideti Harju Maakohtu 05.10.2018 otsusele, tuleb käesoleva otsusega mõistetud karistust
lg 2 alusel suurendada Harju Maakohtu 08.06.2017 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistuse 4 aastat 5 kuud ja 28 päeva võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks vangistuse 5 aastat 5 kuud 28 päeva. Selline liitkaristuse suurus välistab nii üldkasuliku töö kohaldamise kui ka karistusest tingimisi vabastamise. Ka ei ole kohtu hinnangul S. Niinemetsa tervislik seisund selline, mis välistaks vangistuses viibimise. Seda enam, et vangistusseadusest nähtuvalt osutatakse tervishoiuteenuseid ka vanglas viibivatele isikutele. Seadusandja on näinud ette eriregulatsiooni juhuks, kui isik on parandamatult haige, kuid sellised andmed kohtul S. Niinemetsa osas puuduvad. Kohtule on küll esitatud andmed, et S. Niinemets on viibinud psühhiaatriakliinikus (Regionaalhaigla teatis lk 20) ning tal on diagnoositud bipolaarne meeleoluhäire, mõõdukas või kerge depressioon, depressiooniga ärevus, alkoholi kuritarvitamine, hüpertooniatõbi (Regionaalhaigla vastus nõudekirjale lk 23-24), kuid need ei ole automaatselt vangistust välistavaks terviseseisundiks. Ka ei välista Sergei Niinemetsale vangistuse mõistmist ka tema ema tervislik seisund. Kohus nõustub prokuröri kohtuvaidlustes toodud seisukohaga, et pigem kasutab Sergei Niinemets oma ema haigust õlekõrrena, et karistusest pääseda, kuid tegemist ei ole pojaga, kes ennastohverdavalt oma ema eest hoolitseks. Eriti ilmekalt nähtub see kohtule esitatud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla tõendist selle kohta, et Sergei Niinemets saabus 19.11.2019 kiirabiga, põhihaigus konkussioon, haiguse anamnees – ema leidis S. Niinemetsa verise ja segasena kell 21:00, ema kurt, saatis SMS-i 112, mis täpsemalt juhtus ema ei tea, tema sõnul patsiendil narko/alkoholiprobleemid (lk 21-22). Kuivõrd S. Niinemetsale kutsus kiirabi tema ema, on järelikult S. Niinemetsa ema võimeline hoolitsema vajadusel nii enda kui ka oma poja eest ning S. Niinemetsa vastupidised ütlused ei ole tõesed. Samuti Niinemetsa enda sõnutsi oli ta sõltuvusprobleemide tõttu 3 nädalat viibinud haiglas, sel ajal pidi 1950.a sündinud ema, kes ei ole veel väga eakas inimene, ise hakkama saama. Kuigi S. Niinemets osundas ka võimalikule tuleohtlikule ahjule, ei ole kuidagi usutav, et S. Niinemets oleks järjepidevalt ahju juures valves ning hoiataks ema võimalikku ohu eest. Juhul, kui S. Niinemets on tõesti nii kohusetundlik nagu ta väidab, on mõistlik eeldada, et praeguseks ajaks – kütteperioodi alguseks on ahi korda tehtud ning sellest tulenev oht emale ja teistele isikutele kõrvaldatud. Samuti selgus kohtuliku uurimise käigus, et S.Niinemetsa ema eest võib vajadusel hoolitseda ka süüdistatava tütar, kes on kantud registreerimistunnistusel ka sõiduki kasutajaks.
lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega juhul, kui isikul on juhtimisõigus olemas, on seadusandja pidanud vajalikuks võtta isikult ära ka juhtimisõigus ning selles osas kohtul kaalutlusvõimalus puudub. Küll on kohtul kaalutlusruum selles, millises ulatuses tuleb lisakaristust kohaldada. Kohtu hinnangul on põhjendatud võtta S. Niinemetsalt ära juhtimisõigus viieks kuuks. Juhtimisõiguse äravõtmine sellises määras on kooskõlas nii isiku süü suurusega kui ka rikkumise raskusega, samuti vajalik süüdlase mõjutamiseks edaspidi mitte enam toime panema uusi liiklusalaseid süütegusid. Teadmine, et liikluskorda ohtu seadvad juhid kõrvaldatakse liiklusest, mõjutab ka teisi liiklejaid olema liikluses tähelepanelik ja hoolas, suurendades sellega ühiskonnaliikmete turvalisust ja heaolu. 6 Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks antud kriminaalasjas on joobeseisundi tuvastamise kulu, kaitsjatasu ja sundraha. Seega KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9, § 179 lg 1 p 2 ja 180 lg 1 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista riigituludesse joobeseisundi tuvastamise kulu 323 eurot, kaitsjatasu nii kohtueelses menetluses kui ka kohtus kokku (114 + 356,40 + 453,60) 924 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 876 eurot. Selleks, et mitte asetada süüdistatavat raskesse majanduslikku olukorda, võimaldab kohus Sergei Niinemetsal tasuda menetluskulud KrMS 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §§ 175, 179, 180, 309 lg 3, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada Sergei Niinemets
lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 aasta.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 08.06.2017 otsusega mõistetud vangistuse 4 aastat 5 kuud 28 päeva võrra ning mõista liitkaristuseks Sergei Niinemetsale vangistus 5 aastat 5 kuud 28 päeva. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb Sergei Niinemetsal asuda kohtuotsusega mõistetud karistust kandma.
lg 1 p 1 alusel kohaldada Sergei Niinemetsa suhtes lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 5 kuuks. LS § 127 alusel on Sergei Niinemets kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 3,4,9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Sergei Niinemetsalt riigieelarve tuludesse menetluskulud: joobeseisundi tuvastamise kulu 323 eurot, kaitsjatasu kogusummas 924 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Menetluskulud kogusummas 2123 eurot võib tasuda 12 kuu jooksul (igakuiselt vähemalt 177 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, või EE401700017002872300 Luminor Pank. Maksekorraldusele on Sergei Niinemetsal kohustuslik märkida viitenumber 99920700055983. Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamisest või avalikult teatavakstegemisest esitada kirjalikult apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule. Kohtuotsus on kuulutatud 10.12.2020.a. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.