Obsah (12)

§ 121§ 73§ 218§ 263§ 64§ 74§ 75§ 78§ 28§ 120§ 56§ 57

1-21-747 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 1. juuni 2021, Tallinn Kriminaalasja number 1-21-747 (20231601129) Kohtunik Elina Elkind

§ 121

lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi lühimenetluses Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav Rustam Musajev Isikukood: 39506262233; elukoht: xxx; telefon: xxx; xxx; xxx kodakondsus; emakeel: xxx keel; xxx; töökoht: ei tööta; tõkend elukohast lahkumise keeld alates 5. juulist 2020; 1 kehtiv kriminaalkaristus: Harju Maakohtu 2. märtsi 2017. a otsusega

§ 121

lg 2 p-de 2, 3 alusel vangistusega 6 kuud

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel 1 aasta pikkuse katseajaga, mis lõppes 2.

märtsil 2018; väärteokorras karistatud, 2 kehtivat karistust

§ 218lg 1 alusel, rahatrahvid tasumata Kaitsja Kristina Isokoski (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes Kr

MS § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas: 1. Tunnistada Rustam Musajev süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust.

2. Tunnistada Rustam Musajev süüdi

§ 263lg 1 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 10 kuud vangistust.

3.

§ 64lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja mõista liitkaristusena 1 aasta vangistust. 1 1-21-747 4. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Rustam Musajevile lõplikuks karistuseks 8 kuud vangistust. 5.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Rustam Musajev ei pane 1 aasta 4 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all (e-post: harjukrho.info@just.ee)

§ 75

lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas: xxx; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2 kohaselt kohustada Rustam Musajevit mitte tarvitama katseajal alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 kohaselt kohustada Rustam Musajevit osalema katseajal kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis (sotsiaalne toimetulek, viharavi). 7.

§ 78

lg 1 alusel lugeda katseaja kulgemist otsuse kuulutamisest.

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
2. Asitõendid – CD ja DVD-d, mis asuvad kriminaaltoimiku juures – jätta kriminaalasja juurde.
3. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Rustam Musajevilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 567 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot, kokku 1443 eurot.
4. KrMS § 180 lg 3
5. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 120,25 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700006216 ja selgitus „Rustam Musajev, kriminaalasi 1-21-747, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
6. Kohtuotsus anda süüdistatavale, kaitsjale, prokurörile, kannatanutele ning edastada Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonnale. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva 2 1-21-747 jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
7. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtulahendist teada või pidi teada saama. SÜÜDISTUS Rustam Musajevit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud teise inimese kehalise väärkohtlemise ja keda on selle eest karistatud Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja
8. märtsi
9. a otsusega

§ 121lg 2 p-de 2, 3 järgi (karistus on kehtiv, katseaeg lõppenud 2.

märtsil 2018), 25. märtsil 2020 kella 16.20 paiku xxx korteri ukse taga olles, hakkas jalaga taguma vastu A. H. korteri välisust, lõi korduvalt ust kinni, mille tagajärjel jäi A. H. parema käe ranne ukse vahele ning see põhjustas talle füüsilist valu. Oma tahtliku tegevusega Rustam Musajev pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, temale löömisega valu tekitamise, mis on toime pandud korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Rustam Musajevit selles, et tema viibides 20. mail 2020 kella 22.30 paiku Tallinnas kesklinnast Kopli suunas sõitnud trammis nr 2 ja seejärel Tallinnas Põhja pst 10 juures asuvas trammipeatuses, olles alkoholijoobes, rikkus avalikus kohas käitumise üldreegleid, mis tulenevad korrakaitseseaduse (KorS) §-st 55 lg 1 p-st 1 ja 2, s.t rikkus raskelt avalikku korda vägivallaga, tülitas ja ründas A. T., lõi teda trammis korduvalt mõlema käe rusikaga vastu pead ning hiljem väljas trammi kõrval lõi ühel korral vasaku käe rusikaga näkku, millest A. T. kukkus pikali maha ja seejärel lõi Rustam Musajev maas lebavat A. T. parema jalaga vastu pead. Viimasest löögist jäi A. T. liikumatult asfaldile lamama. Oma tahtliku tegevusega tekitas Rustam Musajev kannatanule A. T.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse: otsmikule veritseva haava. Samuti nägid Rustam Musajevi poolt kannatanu peksmist pealt trammis viibinud reisijad, sh trammijuht M. K. ja reisija O. A.. Sellise käitumisega Rustam Musajev rikkus KorS § 55 sätestatud põhimõtet, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut lüüa või käituda muul viisil vägivaldselt. Oma tahtliku tegevusega Rustam Musajev pani toime avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise vägivallaga, s.o

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas
2. jaanuaril 2021 Harju Maakohtule kriminaalasja, mille kohaselt Rustam Musajevit süüdistatakse

§ 121lg 2 p 3 ja § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritavates tegudes.

1. Harju Maakohtu
2. veebruari
3. a määrusega anti Rustam Musajev talle etteheidetavas süüdistuses kohtu alla. Kohtuistungid lükkusid kahel korral edasi esmalt süüdistatava haigestumise ja kannatanule kohtukutse edastamise võimatuse ning seejärel kaitsja eneseisolatsioonis viibimise tõttu. Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas
4. mail 2021 toimunud kohtuistungil palus prokurör Rustam Musajevit süüdi tunnistada

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja karistada vangistusega 6 kuud ning

§ 263lg 1 p 1 järgi vangistusega 10 kuud.

3 1-21-747

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristusena 10 kuud vangistust, mida vähendada Kr

MS § 238 lg 1 p 1 alusel kolmandiku võrra, s.o lõplik karistus on 6 kuud 20 päeva. Jätta karistus tingimisi kohaldamata

§ 74

alusel, kohustades süüdistatavat mitte tarvitama käitumiskontrolli ajal alkoholi ja läbima sotsiaalprogrammi. Prokurör taotles välja mõista süüdistatavalt menetluskulud, võimaldades nende tasumist 12 kuu jooksul. Kaitsja palus Rustam Musajevit õigeks mõista, kuna ta tegutses mõlema teo puhul hädakaitseseisundis. Alternatiivselt, s.o Rustam Musajevi süüdimõistmisel palus kaitsja jätta karistus tingimisi kohaldamata

§ 73alusel.

Süüdistatav toetas oma kaitsja taotlust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 3. Esmalt käsitleb kohus Rustam Musajevi süüdistust

§ 121lg 2 p 3 järgi, s.o korduv kehaline väärkohtlemine.

Selle kuriteo objektiivne koosseis nõuab, et oleks kahjustatud teise isiku tervist või põhjustatud talle kehalise väärkohtlemisega valu. Praegusel juhul süüdistatakse Rustam Musajevit korteriukse kinnilöömises, kui kannatanu A. H. käsi oli ukse vahel, ja sellega kannatanule valu põhjustamises.

1. Kohtu hinnangul tõendavad seda, et
2. märtsil 2020 süüdistatav lõi korduvalt kannatanu korteri ukse jõuga kinni samal ajal, kui kannatanu käsi oli ukse vahel esmalt kannatanu A. H. kohtueelses menetluses antud ütlused (tl 3-4). Kannatanu selgitab, et nõudis süüdistatava lahkumist ja haaras selleks ka pipragaasi, seejärel tekkis rüselus, mille käigus süüdistatav lõi ukse kinni nii, et kannatanu käsi jäi ukse vahele. Kannatanu ütlusi kinnitab sündmusi üksikasjalikult kajastav xxx kortermaja x. korruse turvakaamera salvestise ehk asitõendi vaatlusprotokoll koos selle lisaga, s.o videosalvestisega (tl 11-16), millest nähtub, et süüdistatav lööb
3. märtsil 2020 kell 16.22 mitu korda jalaga kinni kannatanu korteri ukse samal ajal, kui kannatanu käsi gaasiballooni või -pihustiga on ukse vahel. Videosalvestiselt on näha, et süüdistatava löögid ukse pihta on hoogsad ja jõulised. Kannatanu ütluste kohaselt tundis ta käe ukse vahele kinnijäämisel valu, mis on koosseisupärane tagajärg. Kannatanu ütlusi kinnitab ka asitõendi, s.o kõnesalvestise vaatlusprotokoll ja sellele lisatud helisalvestis, mis kajastab kannatanu kõnet Häirekeskusele (tl 18-19). Selle kohaselt teatab A. H.
4. märtsil 2020 kell 16:29, et aadressil Kopli 81-59 tuli talle majaelanik kallale, ta ise on maja haldusjuht. Kannatanu selgitab, et kiirabi ei vaja, aga tal jäi käsi ukse vahele ja ta pidi end pisargaasiga kaitsma. Kohtu hinnangul ei muuda kannatanu ütlusi ebausaldusväärseks ka isiku ehk A. H. läbivaatuse protokoll (tl 5-7), mille kohaselt kannatanut on vaadeldud
5. märtsil 2020 kell 22.18 ehk järgmisel päeval ja tal ei ole nähtavaid vigastusi. Kehaline väärkohtlemine ei pruugi iseenesest alati põhjustada vigastusi, mistõttu ongi juba

§ 121süüteokoosseisus kaks alternatiivi (tervise kahjustamine või valu põhjustamine).

Samas on igati usutav, et käe jäämine ukse vahele, kui sel ajal lükatakse uks jõuga kinni, põhjustab kannatanu käele avaldatava surve tõttu valuaistinguid, seda ka siis, kui kannatanu üritab ust kinni hoida või tagasi lükata. Rustam Musajev selgitas kohtuistungil, et kaitses end gaasijoa eest ja soovides kannatanu tegevust lõpetada lõi ta mitu korda tagumikuga kannatanu korteri ust. Süüdistatav siiski eitab kannatanu käe nägemist, põhjendades seda gaasi sattumisega silmadesse. Seega langevad ka süüdistatava ütlused kokku teiste tõenditega osas, mis puudutab ukse löömise fakti. 5.

§ 121

süüteokoosseis eeldab, et tegu on toime pandud tahtlikult, s.o vähemalt kaudse tahtlusega. Kohtuistungil antud ütlustes kinnitas süüdistatav, et ta ei näinud kannatanu kätt ukse 4 1-21-747 vahel, sest oli löökide ajal ukse poole seljaga, samuti pimestas teda gaas. Kohtu hinnangul ei ole need ütlused usaldusväärsed ja neid tuleb tõendikogumist välja jätta. Videosalvestiselt nähtub üheselt, et süüdistatav jookseb ukse suunas, olles selle poole näoga, alustab ukse kinnilöömist, seejärel pöörab ta tõepoolest end ukse poole seljaga, sooritades samal ajal veel kaks jalalööki ning viimaks on ta jälle ukse poole näoga ja lööb ust veel kaks korda. Kuni viimase löögini on kannatanu käsi ukse vahel. Seega suurema osa ajast oli Rustam Musajev ukse poole just näoga ja pidi seetõttu nägema kannatanu kätt. Viimaste löökide eel on näha, et süüdistatav peatub korraks, vaatab nimelt kannatanu kätt ja teeb veel kaks lööki. Samal ajal selgitab süüdistatav kohtuistungil, et ukse kinnilöömise eesmärk oli kannatanu tegevuse, s.o gaasiballooni kasutamise lõpetamine. Seega ilmneb vähemalt kaudselt ka süüdistatava enda ütlustest tõsiasi, et ta lõi ust, teades, et kannatanu käsi koos gaasiballooniga on ukse vahel. Ühtlasi on kohtu hinnangul ebausutav Rustam Musajevi väide, mille kohaselt ei näinud ta midagi, kuna tema silmadesse sattus gaas kannatanu pihustist. Süüdistatava liigutused videosalvestisel ei viita kuidagi sellele, et ta ei näeks, mida ta teeb või et ta silmadele on tekkinud pipragaasi kasutamisest kahjustused. Ta jookseb kindlalt kannatanu ukse poole, sooritab löögid ukse pihta, ei hõõru silmi ega ürita neid kuidagi katta või kuivatada pisaraid, seda ka ukse kinnilöömise järel, kui ta suhtleb sündmuskohale teisest korterist tulnud meesterahvaga. Sündmuskohalt lahkudes pöördub süüdistatav kaamera poole ja ka sel ajal ei ole näha, et ta silmad jookseks vett või oleks tugev limaskesta ärritus. Lüües ukse kinni ja olles samal ajal teadlik või vähemalt pidades võimalikuks, et kannatanu käsi on ukse vahel, pidas süüdistatav võimalikuks, et põhjustab kannatanule valu, kuna sellises olukorras valu tundmine on tavapärane ja keskmisele inimesele raskusteta tajutav. Seetõttu leiab kohus, et Rustam Musajev tegutses A. H.le valu põhjustamisel vähemalt kaudse tahtlusega. 6. Kaitsja ja süüdistatava väite kohaselt ei tegutsenud süüdistatav aga õigusvastaselt, kuna tema tegu oli tingitud soovist kaitsta end pipragaasi eest, s.o tegemist oli hädakaitsega. Hädakaitse eeldused on sätestatud

§-s 28 ja selle kohaselt ei tegutse isik õigusvastaselt, kui ta tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Seega peab esmalt tuvastama, kas esines õigusvastane rünne, mida Rustam Musajev pidi tõrjuma. Selle hindamisel peab kohtu arvates analüüsima situatsiooni tervikuna.

1. Kannatanu ütlustest, mida kinnitab ka videosalvestis, nähtub, et süüdistatav tuli
2. märtsil 2020 16.20 ajal kannatanu ukse taha ja üritas seda jõuga avada, tirides ust enda poole ja hoides seda kinni. Süüdistatava enda selgituste kohaselt soovis ta küsida kannatanult, miks on talle esitatud alusetu kommunaalkulude arve, sest raamatupidaja kinnitas süüdistatavale, et arve esitamise taga oli A. H.. Kannatanu selgituste kohaselt oli süüdistatav ilmselt endast väljas seetõttu, et tal on võlad ja ta elab seda kannatanu peal välja. Ka videosalvestise pinnalt saab järeldada, et süüdistatav räägib midagi kannatanule läbi ukse ja kannatanu ei soovi süüdistatavaga suhelda ning üritab ust seestpoolt kinni hoida, kui süüdistatav tõmbab selle lahti. Samas paugutab süüdistatav jõuga kannatanu korteri ust. Süüdistatava agressiivne olek ja ebakindlus tema liigutustes annavad seejuures alust arvata, et ta on joobes. Ka kannatanu avaldas, et tema hinnangul oli süüdistatav tugevas alkoholijoobes. Sellele viitavad ka pudelid Rustam Musajevi vasakus käes, millest üks on pooltühi. 5 1-21-747
3. Videosalvestiselt nähtub, et kui ukse tirimine ja vestlus on kestnud umbes paari minuti jagu (videosalvestisel kuni 16:21:46), avaneb naaberkorteri välisuks ja selle elanik ütleb midagi süüdistatava suunas. Seejärel laseb Rustam Musajev kannatanu korteri välisuksest lahti ja läheb mööda koridori kaamera suunas, kadudes seejärel kaamera vaateväljast. Süüdistatava enda ütluste kohaselt läks ta siis koridori lõppu ja jäi sinna, seejuures tema ja kannatanu korteri ukse vahele jäi 4-5 meetrit. Videosalvestiselt nähtub, et juba kell 16:22:12 avaneb kannatanu korteri välisuks ja ukse vahelt vaatab kaamera ja eelduslikult ka süüdistatava suunas kannatanu, kelle käes on balloon või pihusti. Kohtu hinnangul on seejuures märkimisväärne, et kannatanu ei välju korterist ega liiga süüdistatava suunas. Kannatanu räägib süüdistatavale midagi ja näitab pihustipudeli, suunates seda kaamera ja süüdistatava suunas. Kell 16:22:19 pihustab kannatanu A. H. mingit vedelikku kaamera ja koridori suunas, seejuures on näha, et vedelik langeb põrandale. Sel hetkel ilmub kaamera vaatevälja Rustam Musajev, kes jookseb kannatanu korteri ja pihustatava vedeliku suunas, millele järgneb süüdistatavale etteheidetav korteriukse kinnilöömine.
4. Seega saab kohtu hinnangul ülaltoodu pinnalt järeldada, et Rustam Musajev alustas ise õigusvastast rünnet kannatanu õigushüvedele, tirides kannatanu tahte vastaselt viimase korteri ust ja lüües seda kinni (kannatanu vara) ja suheldes kannatanuga agressiivsel moel. Seejärel lõpetas süüdistatav ukse tirimise (seda videosalvestise nähtu pinnalt naabri sekkumise järel) ehk katkestas ründe, kuid jäi koridori kannatanu korteri lähedusse. Arvestada tuleb ka seda, et süüdistatav viibis kannatanu elukohas ja korteriukse lahtitirimine võimaldanuks tal soovi korral siseneda edaspidi ka A. H. korterisse ehk koju ehk kannatanul oleks veelgi raskem rünnet vältida. Kannatanu ütlustest nähtub, et A. H. tajus süüdistatava viibimist koridoris korteri läheduses jätkuva ohuna ja nõudis, et süüdistatav lahkuks, kasutades selleks ka pipragaasi. Ka videosalvestiselt nähtub, et süüdistatava ja kannatanu vahe koridoris ei olnud väga suur, sest kannatanu räägib süüdistatavaga ukse vahelt ja pihusti kasutamise alustamisel on Rustam Musajev vaevu 2-3 meetri kaugusel kannatanust, seega nende ruumiline vahemaa ei olnud suur ka enne pihusti kasutamist. Kannatanu ei pidanud ootama, kuni süüdistatav hakkab jälle lõhkuma tema korteri ust. Kohtu arvates nähtub videosalvestiselt seejuures piisava selgusega, et kannatanu ei lasknud pihustist vedelikku vahetult süüdistatava peale, vaid koridori ja põrandale ning süüdistatav jooksis ise vedelikujoa suunas. Seega järeldab kohus, et süüdistatava rünne kannatanule (tema varale) ei olnud veel lõppenud, vaid süüdistatav otsis ise võimalust seda jätkata, seega eksisteeris ründe reaalne ja vahetu kordumise oht (vt nt J. Sootak. Karistusõigus. Üldosa, lk 313 äärenr 104 ja J. Kühl. Karistusõigus: üldosa, § 7 äärenr 47, 50). Kaudselt kinnitab kohtu hinnangul seda tõsiasi, et ka pärast kannatanu väidetavale ründele järgnenud kannatanu ukse kinnilöömist jääb süüdistatav kannatanu korteri juurde ja lahkub ilmselgelt vastumeelselt, vaid koridori lõpust tulnud meesterahvaga suhtlemise järel ja sedagi vaid korduva vestluse järel. Meesterahva käežestidest nähtub selgelt, et ta suunab süüdistatavat lahkuma ja Rustam Musajev vaidleb vastu. Sellest tulenevalt leiab kohus, et Rustam Musajevi rünne kannatanu suhtes ei olnud katkemise järel veel lõppenud, kui kannatanu nõudis tema lahkumist ja kasutas pipragaasi, tõrjudes sellega süüdistatava rünnet. Seejuures ei ole kohtu hinnangul üldse vastuvaidlematult tuvastatud, et A. H. tegevuse tulemusena kahjustati süüdistatava tervist. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et ta silmad valutasid, kuid ta ei pöördunud sündmuse järel arsti poole. Nagu eespool mainitud, ei viita miski süüdistatava 6 1-21-747 käitumises videosalvestisel, et ta tervist kahjustati – näiteks, et tal kipitavad silmad või et ta tunneb valu. Pipragaasi pihustamine koridori oli iseenesest sobiv vahend, et saavutada süüdistatava lahkumist koridorist. Isegi kui möönda, et gaasi pihustamisel õhku võis mõningane osa sellest sattuda süüdistatava nahale või limaskestadele, on ilmne, et sellega ei põhjustatud süüdistatavale ülemäärast kahju ehk tegemist oli säästvaima vahendiga. Õiguskorra terviklikkuse seisukohalt ei ole võimalik tõrjuda hädakaitsega hädakaitset ehk kui kannatanu oli hädakaitseseisundis, ei ole süüdistatava käitumine tema tegevuse tõrjumisel hinnatav hädakaitsena ehk õigusvastase ründe tõrjumisena – kannatanu tegevus oli õiguspärane.
5. Kohus märgib seejuures, et isegi kui mitte nõustuda sellega, et tegemist oli süüdistatava kestva ründega, mida kannatanu pipragaasi kasutamisega tõrjus, tuleks Rustam Musajevi tegevuse hindamisel võtta arvesse süülise provokatsiooni kontseptsiooni (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. aprilli
7. a otsus asjas nr 1-20-3535, p 17). Süülise provokatsiooni all peetakse silmas olukorda, kus isik põhjustab enda õigushüvede vastu suunatud ründe küll õigusvastase ja/või sotsiaaleetiliselt hukkamõistetava käitumisega, kuid mille eesmärgiks ei ole ründe väljameelitamine. Sellisel juhul ei ole ründe esile kutsunud isiku hädakaitseõigus välistatud, küll aga piiratud. Erinevalt n-ö tavalisest hädakaitseolukorrast peab isik esmalt proovima konfliktsituatsioonist taanduda - ehk siis käituma vastupidiselt üldprintsiibile õigus ei tagane ebaõiguse ees (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. märtsi
9. a otsus asjas nr 31-1-17-04, p 11.3), samuti tuleb võimaluse korral pöörduda abi saamiseks kolmandate isikute poole (vrd

§ 28lg 3).

Kui konfliktsituatsioonist taandumine ei ole võimalik, tuleb esmalt piirduda nn passiivse kaitsega, hoidudes ründaja õigushüvede sihilikust kahjustamisest. Alles seejärel, kui ka see käitumisviis on ammendunud või asjaoludest tingitult välistatud, on süüliselt ründe põhjustajal õigus kasutada nn aktiivset kaitset, kuid kohustusega eelistada kaitsevahendeid, mis ei lõpeta rünnakut otsekohe, vaid vähendavad ründega tekitatavat kahju. Teisisõnu on kirjeldatud olukorras piiratud hädakaitseseisundis oleva isiku valikuvabadust kaitsetegevuseks kasutatava vahendi sobivusele.

1. Eespool tuvastatud asjaoludel on ilmne, et kannatanu tegevuse (gaasi pihustamine) tingis süüdistatava eelnev käitumine, s.o agressiivne kannatanu korteri ukse tirimine ja sellega paugutamine, mis on hinnatav õigusvastase käitumisena. Isegi kui lugeda süüdistatava eelnevat rünnet lõppenuks ja kannatanu tegevust ehk gaasi pritsimist õigusvastaseks ründeks süüdistatava tervisele, millega kohus iseenesest ei nõustu, siis kannatanu teo tõrjumisel ei olnuks Rustam Musajevil piiramatut hädakaitseõigust, vaid ta pidanuks järgima süülisele provokatsioonile kohaldatavaid reegleid – ehk taanduma, paluma abi, kasutama passiivset kaitset ja lõpuks aktiivset kaitset, mis ei pea lõpetama rünnakut, vaid vähendama kahju. Süüdistatava käitumine nendele nõuetele ilmselgelt ei vastanud. Vastuseks kannatanu tegevusele ründas süüdistatav A. H. kohe aktiivselt, lüües mitu korda jõuliselt ukse kinni. Muu hulgas ei ole kuidagi usutav Rustam Musajevi kohtuistungil esitatud väide, et tal ei olnud võimalik gaasi pritsimise järel koridorist lahkuda kannatanust vastassuunas ehk kaamera suunas, sest uks oli kinni, mistõttu pidigi ta jooksma kannatanu poole. Esmalt nähtub videosalvestiselt, et süüdistatav ilmub koridori n-ö kaamera asukoha suunast; pärast vestlust sündmuskohale tulnud meesterahvaga lahkub süüdistatav kaamera suunas ja pärast seda ei ole teda enam koridoris näha, seda ka politsei saabumise järel. Ka A. H. kõrvalkorterist väljuv isik lahkub koridorist kaamera suunas (16:45:22). Lõppkokkuvõttes olnuks aga süüdistataval 7 1-21-747 võimalik lahkuda ka kannatanu korterist möödudes, sest A. H. ilmselgelt ei üritanud korterist väljuda ja teda selles takistada. Äärmisel juhul piisanuks kannatanu ukse kinnilükkamisest ühel korral, mis võimaldanuks süüdistataval hõlpsasti sellest mööduda ja koridorist lahkuda. Seega ka juhul, kui eitada jätkuvat rünnet ja kannatanu hädakaitseõigust gaasi pihustamisel, ei vastanud Rustam Musajevi tegevus tema enda eelneva käitumise (süülise provokatsiooni) tõttu nõutavuse kriteeriumile, mistõttu ületas ta ilmselgelt ja ulatuslikult hädakaitse piire. Seega oli Rustam Musajevi tegu õigusvastane ja süüline.
2. Harju Maakohtu
3. märtsi
4. a kohtuotsusega asjas nr 1-15-10650 (tl 47-49) ja karistusregistri väljavõttega (tl 46) on tõendatud, et Rustam Musajevit on varem karistatud

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, mistõttu on täidetud ka

§ 121lg 2 p 3 tunnus ehk korduvus.

13. Eeltoodu pinnalt leiab kohus, et Rustam Musajev pani toime

§ 121lg 2 p 3 tunnustele vastava kuriteo.

14. Järgmisena käsitleb kohus Rustam Musajevile esitatud süüdistust

§ 263lg 1 p 1 järgi.

Selle kuriteo objektiivne koosseis eeldab avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumist, kui see on toime pandud vägivallaga. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb arvestada, et vägivallategu peab vastama

§ 120või § 121 tunnustele.

Samas rünnatakse sel juhul ka avalikku korda, mis väljendub vägivallateo toimepanemises avalikus kohas ja asjasse mittepuutuva füüsilise isiku häirimises või ohustamises (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-15-17, p 24;
3. oktoobri
4. a otsus asjas nr 1-16-5540/42, p 23;
5. oktoobri
6. a otsus asjas nr 1-18-5540/50, p 15). Selle kindlakstegemine, et tegemist oli kõrvalise isiku häirimise või ohustamisega sõltub igal üksikjuhul teo toimepanemise asjaoludest ja tuleb kohtul faktiliste asjaolude põhjal tuvastada, arvestades iga juhtumi eripära. Lisaks sellele, et avaliku korra rikkumist näevad pealt juhuslikud kõrvalised isikud, tuleb tuvastada seegi, et juhtunu rikkus nende avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. Rikkumise intensiivsuse hindamisel peab arvesse võtma kogu sündmustiku konteksti, pidades muu hulgas silmas avaliku korra rikkumise olemust ja viisi (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. septembri
8. a otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 15.3;
9. mai
10. a otsus asjas nr 3-1-1-33-11, p 14.)
11. Kohtu hinnangul on kohtumenetluses uuritud tõenditega tuvastatud, et Rustam Musajev lõi kannatanu A. T. trammis rusikaga vastu pead ja seejärel väljas trammi kõrval vasaku käe rusikaga näkku, mille tõttu A. T. kukkus pikali maha ja seejärel lõi Rustam Musajev maas lebavat A. T. parema jalaga vastu pead.
12. Süüdistatav on kohtuistungil antud ütlustes püüdnud oma käitumise õigusvastasust pisendada, selgitades, et soovis trammis vaid kannatanuga suhelda ja teda aidata, tõstes viimase seljakoti põrandalt ja hoides kannatanut kukkumast. Samuti kinnitas süüdistatav, et ei löönud kannatanut trammis, vaid ainult lükkas vastu klaasi, sest kannatanu muutus agressiivseks ega saanud aru süüdistatava heasoovlikkusest. Kohtu hinnangul tuleb süüdistatava väited jätta selles osas tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed, kuna nad on ümber lükatud järgmiste tõenditega.
13. Esmalt kinnitavad süüdistust tunnistaja O.A. ütlused (tl 32-33), kes selgitab, et sõitis
14. mail 2020 õhtul kella 22 ajal trammis nr 2 Paberi peatusest Kopli suunas ja kirjeldab mustades 8 1-21-747 dressides noormehe käitumist, sh tunnistaja enda ja teiste reisijate tülitamist. Tunnistaja A. toob välja, et noormees jäi seisma sinises jopes ja nokamütsiga vanema meesterahva juures, kes palus korduvalt, et noormees jätaks ta rahule, kuid edutult ja see toimus mitme peatuse vältel. Tunnistaja mäletab, et vanem meesterahvas käis trammijuhi juures ja palus kutsuda politsei. Pärast „Linnahalli“ peatust hakkas mustades dressides noormees vanemat meesterahvast peksma rusikatega ja tunnistaja nägi, et noormees lõi vanemat meesterahvast vähemalt ühe korra rusikaga näkku. Seejärel vanem meesterahvas võttis põrandal olnud kilekotist tühja pudeli, lõi selle puruks ja ähvardas sellega noormeest. Trammijuht nõudis kaklejate väljumist, noormees väljus trammist ja tõmbas vanemat meest endaga kaasa. O. A. nägi, et väljas lõi noormees vanemat meest rusikaga näkku ja seejärel jalaga näkku, mille peale vanem mees jäi selili lebama ja ilmselt kaotas teadvuse.
15. Tunnistaja ütlusi kinnitab ka asitõendi ehk trammi turvakaamerate videosalvestiste vaatlusprotokoll (tl 69-71) ja selle lisaks olevad videosalvestised. Videosalvestiselt „11-CAM11“ nähtub muu hulgas, et sündmus leiab aset trammis. Salvestiselt on näha, et tumedates riietes noormees, kelles on ära tuntav süüdistatav Rustam Musajev, suhtleb pealetükkivalt sinises jopes ja nokamütsiga vanema mehega, keda on tuvastatud kannatanu A. T.. Süüdistatava liigutused on ebakindlad, ta nõjatub vanema mehe poole, seisab kannatanule väga lähedal, tõstab maast vanema mehe koti ja paneb kannatanule sülle; hoiab kannatanust kinni, kui ta üritab lahkuda. Vanema meesterahva kehakeelest on aru saada, et ta ei soovi süüdistatavaga suhelda ja lükkab Rustam Musajevit käega eemale, mitmel korral üritab temast eemale istuda, kuid süüdistatav järgneb talle. Siis läheb kannatanu videokaamera vaateväljast ära, liikudes trammi esiotsa, mis on kooskõlast tunnistaja O. A. ütlustega selle kohta, et vanem mees pöördus abi saamiseks trammijuhi poole (videosalvestise ajaskaala järgi 00:02:33). Sama kinnitab oma ütlustes ka trammijuht M. K. (tl 31, pöördel). Siis tuleb kannatanu tagasi oma asjade juurde, kus viibib ka süüdistatav (videosalvestise ajaskaalal 00:02:54). Kui kannatanu läheneb, siis süüdistatav tõuseb püsti ja hoiab kannatanust kinni, kes lükkab süüdistatavat omakorda eemale. Kuigi salvestiselt ei ole näha detailselt süüdistatava ja kannatanu kehade ülemist poolt, on kohtu hinnangul piisavalt selgelt näha, et kannatanu üritab süüdistatava eest eemalduda või süüdistatavat eemale lükata (00:02:59 – 00:03:04), süüdistatav aga peksab teda rusikatega pea piirkonda – muu hulgas saab seda järeldada süüdistatava iseloomulikest käeliigutustest alt üles. Videosalvestis lükkab seega ümber süüdistatava ütlusi selle kohta, et ta vaid lükkas kannatanut. Seejärel sekkub trammijuht ja süüdistatav väljub trammist (00:03:30). Seda kinnitab ka trammijuht ehk tunnistaja M. K. ise. Videosalvestise ajaskaalal 00:03:44 siseneb aga süüdistatav uuesti trammi ja liigub kannatanu suunas. Seejärel tuleb nende juurde jälle trammijuht ja süüdistatav eemaldub, raputades samal ajal paremat kätt, mis viitab kohtu hinnangul sellele, et käsi valutas varasematest löökidest. Siis istub süüdistatav trammiistmele maha kannatanust 1,5-2 meetri kaugusele, näoga kannatanu poole (00:04:11). Kannatanu võtab enda poekotist tühja pudeli ja süüdistatav hakkab kohe liikuma tema suunas, tõstes käsi üles nö võitlusasendisse (00:04:25). Alles seejärel lööb kannatanu pudeli katki n-ö „roosiks“ ja vibutab sellega süüdistatava suunas; samal ajal väljuvad mõlemad trammist. Järgnev sündmuste käik nähtub salvestiselt „10-CAM10“. Videosalvestise ajaskaalal 00:04:13 väljub trammist esmalt süüdistatav, kes taganeb kannatanu eest. Viimane omakorda vehib parema käega, milles ta hoiab katkist pudelit. Videosalvestise ajaskaalal 00:04:20 on süüdistatav trammipeatuse 9 1-21-747 kõrval murul ja kannatanu seisab trammipeatuses, süüdistatavast umbes 0,5-1 meetri kaugusel. Kannatanu peatub, langetab paremat kätt ja räägib midagi süüdistatavale. Sel hetkel läheneb süüdistatav kiiresti kannatanule ja lööb teda rusikaga näkku, mille järel kannatanu kukub asfaldile. Videosalvestise ajaskaalal 00:04:24 üritab kannatanu tõusta istukile, misjärel temale vasakult lähenev süüdistatav lööb teda jõuga parema jalaga vasakule peapiirkonda. Kohtu hinnangul ei ole seejuures usaldusväärsed ja kuuluvad tõendikogumist väljajätmisele ka süüdistatava kohtuistungil antud ütlused, et tegelikult tahtis ta viimase löögiga lüüa kannatanu käest välja pudeli. Esiteks vastas süüdistatav seda kaitsjale vaid pärast seda, kui kaitsja on korduvalt suunavalt küsinud, kas süüdistatav kartis katkist pudelit ja mida ta kavatses löögiga tabada. Esmalt vastas süüdistatav, et ta ei mõelnudki selle peale, mida tabada. Seega olid juba kohtumenetluses antud ütlused vastuolulised. Samuti avaldati kohtuistungil süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlusi, mille kohaselt ta ei pannud löömisel tähele, et kannatanu käes oli pudel. Ilmselgelt töötas süüdistatav kaitseversiooni videosalvestisega tutvumise järel. Videosalvestiselt on selgelt näha, et süüdistatava jalalöök on väga täpselt suunatud kannatanu peapiirkonda. Kohus jätab seejuures tõendikogumist välja kui ebausaldusväärsed tunnistaja M. K. ütlused osas, mis puudutab sündmuste arengut pärast seda, kui ta andis konfliktis osalejatele korralduse lahkuda, sest need on vastuolus nii tunnistaja O. A. ütluste kui ka videosalvestisega. Kohtu hinnangul võib see olla põhjustatud sellest, et trammijuht liikus selle ajal tagasi juhi kohale ega pruukinud sündmust täpselt tajuda.
16. Osaliselt kinnitavad süüdistust ka kannatanu A. T. ütlused selle kohta, et
17. mai
18. a õhtul tarvitas ta oma tuttavatega alkoholi Mustamäel Szolnoki juures. Seejärel istus ta trammis ja tundmatu meesterahvas ründas teda. Muus osas ei mäleta kannatanu sündmuse üksikasju. Kohus märgib, et eelnev alkoholi tarbimine, samuti löömisest tekkinud peatrauma võivad selgitada kannatanu mälu puudujääke. Kannatanul tekkinud vigastusi tõendab isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga, mille kohaselt on kannatanu otsmikul vahetult pärast sündmust värske veritsev haav (tl 28-30). Samuti on kohtu hinnangul igati usutav, et A. T. tundis löökide tagajärjel valu – see on tavapärane nii löökidel rusikatega näkku kui ka jalaga pähe, võttes arvesse, et trammipeatuses toimunud löökide mõjul kukkus kannatanu peaga vastu asfalti. Eeltoodu tõttu vastab Rustam Musajevi tegu A. T. vastu vägivallateo tunnustele

121 ja sellest tulenevalt ka

§ 263lg 1 p 1 tähenduses.

20. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas teoga häiriti ka asjasse puutumatuid kolmandaid isikuid. Süüdistuse kohaselt „nägid kannatanu peksmist pealt trammis viibinud reisijad, sh trammijuht M. K. ja reisija O. A.“; samuti on viidatud korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p-de 1 ja 2 rikkumisele. Kohtu hinnangul ei vasta süüdistuses kasutatud formuleering täiel määral seaduse ja kohtupraktika nõuetele – süüdistuses peavad olema välja toodud mitte isikud, kes nägid sündmust pealt, vaid isikud, kes olid sellest häiritud. Samas leiab kohus, et süüdistuse sõnastus koostoimes viitega korrakaitseseadusele oli piisavalt konkreetne, et tuvastada kolmandate isikute olemasolu

§ 263lg 1 p 1 tähenduses.

Samuti leiab kohus, et tunnistajate O. A. ja M. K. ütlustest nähtub, et neid häiris toimunud konflikt. O. A. ütlustest nähtub, et süüdistatava käitumine trammis oli tema jaoks ebameeldiv, muu hulgas pidi ta tülitamise tõttu istuma trammijuhi lähedale. Seejärel jälgis ta süüdistatava käitumist kannatanu suhtes. Lisaks tingis peksmine trammi peatamist ja tunnistaja O. A. pidi ootama kuni politseipatrulli saabumiseni. M. K. pidi süüdistatava ja kannatanu konflikti lahendama ega saanud seetõttu trammiga edasi 10 1-21-747 sõita. Tema enda sõnade kohaselt karjus ta süüdistatava ja kannatanu peale, et nad trammist lahkuks ehk oli nende tegevusest häiritud.

1. Ka selle teo puhul on kaitsja ja süüdistatav leidnud, et süüdistatav ei tegutsenud õigusvastaselt, kuna tegemist oli hädakaitsega. Seega peab esmalt tuvastama, kas esines õigusvastane rünne, mida Rustam Musajev pidi tõrjuma. Selle hindamisel peab kohtu arvates ka siin analüüsima situatsiooni tervikuna.
2. Eelnevalt käsitles kohus eeskätt videosalvestise ja tunnistaja A. ütluste pinnalt sündmuste käiku. Kohtu hinnangul on nende tõendite alusel võimalik järeldada, et just süüdistatav ehk Rustam Musajev ründas õigusvastaselt kannatanu A. T.. Süüdistatava rünne algas kannatanu tülitamisest trammis, mis päädis kannatanu tõukamise ja löömisega. Seejärel väljus süüdistatav korraks trammist, kuid tuli kohe tagasi ja suundus jällegi kannatanu poole. Rustam Musajev eemaldus kannatanust vaid trammijuhi korraldusel ja jäi seejuures istuma kannatanu lähedale. Kohtu hinnangul oli kannatanul olukorda ex ante objektiivselt hinnates igati alust arvata, et süüdistatav kavatseb võimaluse avanedes jälle tulla tema juurde ja oma rünnet jätkata ehk et vahetu rünne kannatanu vastu ei ole lõppenud. Seda kinnitab ka tõsiasi, et Rustam Musajev suundus jälle kannatanu juurde ja võttis sisse n-ö võitlusasendi juba siis, kui kannatanu võttis kotist välja pudeli ja vaid seejärel lõi kannatanu pudeli katki. Ka järgnevad sündmused annavad alust väita, et kannatanu T. soovis lõpetada süüdistatava vahetut rünnet, ajades viimast trammist välja. Muu hulgas nähtub salvestiselt selgesti, et kui süüdistatav on trammist eemal haljasalal, laseb kannatanu pudeliga käe alla ja räägib midagi Rustam Musajevile. Just sel hetkel lööb süüdistatav teda näkku ja seejärel jalaga pähe. Seega ei saanud Rustam Musajev olla kohtu arvates hädakaitseseisundis ehk tõrjuda A. T. õigusvastast rünnet, sest kannatanu kaitses end süüdistatava eest, mistõttu tema tegevus ei olnud õigusvastane.
3. Kohtu hinnangul on tõendite hindamisel asjakohane tähele panna, et süüdistatava tegevusviis ehk n-ö modus operandi on kahe teo puhul sarnane ehk alkoholijoobes soovib Rustam Musajev lahendada vaidlusi või suhelda teiste inimestega neile ebameeldival viisil, agressiivselt ja pealetükkivalt ning on omas soovis piisavalt järjekindel ega lahku ka siis, kui seda palutakse, tingides sellega kannatanu aktiivsema tegevuse enda kaitseks. Kohus leiab ka selle teo puhul, et isegi kui lugeda kannatanu T. tegevust ründeks, annab süüdistatava eelnev käitumine kannatanu suhtes piisavalt alust asuda seisukohale, et Rustam Musajevi hädakaitseõigus oli vähemalt süülise, kui mitte tahtliku provokatsiooni tõttu oluliselt piiratud. Samas on tuvastatud asjaolude pinnalt ilmne, et süüdistatav ei võta vähimalgi määral ette samme rünnaku vältimiseks, abi palumiseks või sündmuskohalt lahkumiseks, vaid kasutab esimest võimalust ründamiseks, sealhulgas lüües temast juba maas olevat ja ilmselgelt desorienteeritud kannatanut pähe. Selline käitumine ei ole kohtu hinnangul kaetud kaitsetegevuse nõutavuse klausliga. Ka süüdistatav ise kohtuistungil antud ütlustes möönab, et ilmselt läks adrenaliinist hoogu ja oli liiga erutunud, et peatuda. Seega järeldab kohus, et ka

§ 263

lg 1 p 1 tunnustele vastav tegu oli õigusvastane ja süüline ning Rustam Musajev pani toime talle

§ 263lg 1 p 1 järgi etteheidetava kuriteo.

Karistus 24. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest, võttes arvesse 11 1-21-747 karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 121

lg 2 p 3 näeb sanktsioonina ette rahalist karistust või kuni viieaastast vangistust. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava süü

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritavas teos suur, sest kannatanu A.

H. küll tundis teo tagajärjel valu, kuid ei saanud selle tulemusel tervisekahjustust. Kuigi süüdistatav lõi ukse kinni korduvalt, kestis rünne siiski lühikest aega, seega ei olnud kehaline väärkohtlemine intensiivne (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. juuni
2. a otsus asjas nr 3-1-1-44-16, p 20). Teole materiaalõigusliku hinnangul andmisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatav ei tegutsenud hädakaitses. Samas märgib kohus, et isegi alternatiivse käsitluse korral, s.o juhul kui järeldada, et süüdistatav tegutses hädakaitseseisundis, ületades selle piire, mistõttu tuleb seda käsitada karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 8, ei mõjutaks see sisuliselt isikule mõistetavat karistust.

Siinkohal tuleb võtta arvesse, et ka sellise õigusliku hinnangu või tõlgenduse puhul väljus süüdistatav ilmselgelt ja oluliselt hädakaitse piiridest, eirates kõiki süülisele provokatsioonile kehtestatud hädakaitse piiranguid. Kuigi konflikt kannatanuga tekkis varaliste suhete pinnalt, ei saa kohtu hinnangul siiski pidada karistust raskendavaks asjaoluks omakasu motiivi, sest kannatanu löömisega ei soovinud süüdistatav saavutada oma varalise seisundi paranemist. Muud karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. 25. Karistuse liigi üle otsustades leiab kohus, et süüdistatavat ei ole võimalik karistada rahalise karistusega. Esiteks on Rustam Musajevit varem karistatud analoogse teo eest vangistusega, mille kandmiselt isik vabastati tingimisi

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel, kuid mis ei ole ilmselgelt süüdistatavale piisavat mõju avaldanud. Korduva teo puhul ei ole põhjust kohaldada süüdistatavale kergemaliigilist karistust. Kuigi Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt oli isiku keskmine päevasissetulek aastal 2019 17,05 eurot (tl 63), ei ole ta tasunud talle 2020. aastal väärteoasjades

§ 218lg 1 alusel määratud rahatrahve.

Samuti kinnitas süüdistatav kohtuistungil, et tal ei ole praegu töökohta. Seega leiab kohus, et rahaline karistus ei avalda süüdistatavale piisavat mõju. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, mis jääb sanktsiooni alumise määra lähedale, s.o 6 kuud vangistust. 26.

§ 263

lg 1 p 1 näeb sanktsioonina samuti ette rahalist karistust või kuni viieaastast vangistust. Kohus leiab, et süüdistatava süü ka selles teos ei ole väga suur. Kannatanu tundis küll teo toimepanemise tagajärjel valu ja sai tervisekahjustuse, kuid tegemist ei olnud tõsise vigastusega. Vahetult pärast sündmust ei mäletanud kannatanu selle üksikasju ega soovinud esitada süüdistava vastu kriminaalmenetluses kahjunõuet. Kehaline väärkohtlemine kestis võrdlemisi lühikest aega ega olnud väga intensiivne. Kuigi teoga häiriti ka kõrvalisi isikuid (trammijuht, reisija), ei põhjustanud see neile isikute ütlustest tulenevalt väga suurt meelehärmi ega mõjutanud oluliselt nende elu. Ka selle teo puhul materiaalõigusliku hinnangul andmisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatav ei tegutsenud hädakaitses. Isegi alternatiivse õigusliku hinnangu korral, s.o juhul kui järeldada, et süüdistatav siiski võis olla hädakaitseseisundis, kuid ületas hädakaitse piire, mistõttu tuleb seda käsitada karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 1 p 8, ei mõjuta see Rustam Musajevile mõistetavat karistust.

Kohtu hinnangul kehtivad siin samad põhjendused, mida toodi eespool

§ 121

lg 2 p 3 tunnustele vastava teo puhul – süüdistatav eiras oma teoga täielikult kaitsetegevuse nõutavuse reegleid. Karistust kergendava asjaoluna on kohtu hinnangul võimalik arvesse võtta asjaolu, et pärast kannatanu löömist 12 1-21-747 trammi kõrval ei lahkunud süüdistatav kohe sündmuskohalt, vaid üritas kontrollida kannatanu tervislikku seisundit ja teda mingil määral abistada (

§ 57lg 1 p 1).

Juba eelnevalt toodud põhjustel leiab kohus, et Rustam Musajevi karistamine rahalise karistusega ei ole võimalik. Seega leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada

§ 263

lg 1 p 1 alusel vangistusega, mis jääb alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 10 kuud vangistust. 27.

§ 64

lg 1 alusel liitkaristust mõistes lähtub kohus asperatsioonipõhimõttest, vältimaks Riigikohtu juhiste kohaselt olukorda, kus ühe teo eest mõistetud karistus ja sellest tulenevalt ka selle teo ebaõigus neeldub täielikult teise teo eest mõistetavas karistuses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. märtsi 2016. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-20-16, p 16). Kohtu hinnangul on põhjendatud seega raskeima karistuse, s.o 10 kuud suurendamine ja

§ 64lg 1 alusel 1 aasta pikkuse liitkaristuse mõistmine. Kr

MS § 238 lg 2, s.o lühimenetluse sätteid kohaldades tuleb vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mistõttu lõplik karistus on 8 kuud vangistust. 28. Kohus leiab, et arvestades eeskätt eripreventiivset prognoosi on käesoleval juhul võimalik vabastada süüdistatav talle mõistetud karistuse kandmisest tingimisi käitumiskontrolliga

§ 74lg-te 1 ja 3 alusel.

Süüdistatavat on varem karistatud

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi, kohaldades karistusest tingimisi vabastamist

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel.

Katseaeg lõppes

1. märtsil
2. Tuleb arvestada, et vaid kaks aastat hiljem pani Rustam Musajev uuesti toime kaks vägivallategu. Pärast süüdistuses kirjeldatud tegude toimepanemist kuni kohtuotsuse tegemiseni on samas möödunud peaaegu aasta ja süüdistatav ei ole uusi tegusid toime pannud. Seetõttu on kohtu hinnangul võimalik Rustam Musajev karistuse kandmisest vabastada, kuid allutades teda samal ajal käitumiskontrollile. Katseaja pikkuseks määrab kohus 1 aasta ja 4 kuud. Kohtu hinnangul võimaldab kriminaalhooldusametniku kontroll suunata isikut oma probleemide lahendamisele konstruktiivsel viisil, s.o vägivallata. Sama eesmärki kannab kohtu hinnangul katseajaks kohaldatav keeld tarvitada alkoholi. Kriminaalasjas kogutud tõendite, eeskätt videosalvestistel kajastatu ja ka süüdistatava enda ütluste pinnalt on tuvastatud, et mõlemad teod pani süüdistatav toime alkoholijoobes, mil tema võime enda käitumist kontrollida oli ilmselgelt piiratud. Samuti leiab kohus, et uute kuritegude toimepanemise ohtu võimaldab maandada sobiva sotsiaalprogrammi läbimine, mis võib olla suunatud viha ja impulsiivsuse kontrollimisele ning sotsiaalsete oskuste arendamisele. Tõkend, asitõendid ja menetluskulud
3. Süüdistatavale kohaldati kohtueelses menetluses elukohast lahkumise keeld, mille kohus jättis menetluse tagamiseks muutmata Rustam Musajevi kohtu alla andmisel. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistatakse.
4. Kriminaalasjas on helisalvestis CD-l ja videosalvestised DVD-l, mida on asitõenditena vaadeldud ja mis on lisatud vastavale asitõendi vaatlusprotokollile. Kohus leiab, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel on põhjendatud nende säilitamine kriminaaltoimikus, et tagada kriminaaltoimiku terviklikkus.
5. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Praeguses asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Kristina Isokoski tasu kohtueelses menetluses 162 eurot ja kohtumenetluses 405 eurot, kokku 567 eurot. Kuna Rustam 13 1-21-747 Musajevit tunnistatakse süüdi teise astme kuriteos, tuleb talt välja mõista KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel ka sundraha 876 eurot. Kokku on süüdistavalt väljamõistetav menetluskulude summa 1443 eurot.
6. Võttes arvesse süüdistataval püsiva töökoha puudumist peab kohus võimalikuks KrMS § 180 lg 3
7. lause alusel määrata, et süüdistatav peab tasuma menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 120,25 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700006216 ja selgitus „Rustam Musajev, kriminaalasi 121-747, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind kohtunik 14