Obsah (7)

§ 109§ 152§ 104§ 108§ 102§ 59§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tallinna Halduskohus Daimar Liiv 2. september 2020, Tallinn 3-19-1408 Menetlusosalised Kaebuse esitajad: K. K., M. L

) § 152 lg 1 p 4 alusel, kuivõrd vaidlustatud haldusaktid on vastustaja poolt kehtetuks tunnistatud.

1. 11.08.2020 kohtunõudega palus kohus kaebajatel teatada omapoolne seisukoht menetluse lõpetamise osas koos menetluskulude hüvitamise taotlusega hiljemalt 18.08.
2. Vastustaja ja kolmas isik võisid esitada soovi korral omapoolse seisukoha kaebajate seisukohale (sh menetluskulude hüvitamise taotlusele juhul kui see esitatakse) hiljemalt 25.08.
4. 18.08.2020 teatasid kaebajad, et nõustuvad asja menetluse lõpetamisega. Kaebajad paluvad mõista vastustajalt kaebajate kasuks menetluskulud kokku summas 11 281,48 eurot (vt tl 123142p) ja määrata, et need tuleb vastustajal hüvitada kaebajatele järgmiselt: a. Riigilõiv 270 eurot kaebajatele I. L. ja A. L.; b. Tõendite (eksperdihinnangud) kogumise kulu summas 3540 eurot kaebajatele I. L. ja A. L.; c. Õigusabikulud summas 6771,48 eurot kaebajatele I. L. ja A. L.. d. Riigilõiv 30 eurot kaebajale K. K. e. Riigilõiv 30 eurot kaebajale M. L.; f. Tõendi (eksperdihinnang) kogumise kulu summas 320 eurot kaebajale K. K.; g. Tõendi (eksperdihinnang) kogumise kulu summas 320 eurot kaebajale M.L.; Kaebajad paluvad määrata, et menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb vastustajal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
5. 25.08.2020 saabus kohtule vastustaja seisukoht kaebuse esitajate menetluskulude hüvitamise taotlusele. Vastustaja leiab, et käesolevas asjas ei ole põhjendatud nende menetluskulude hüvitamine kaebajatele, mille puhul pole kaebajate poolt esitatud kulu- ja muude dokumentidega tõendatud, et kaebajatel on tekkinud menetluskulu. Eeltoodu puudutab kulutusi, mille aluseks on arved, kus arve saajaks on märgitud käesolevas menetluses mitte osalenud (kolmandad) isikud või kulutuse on teinud menetluses mitte osalenud isik ilma selleks kohustust omamata. Nii esitas OÜ LAHE Kinnisvara Hindamine arve nr 10804 summas 315 2 eurot OÜ-le L-Man Investments ja tasus selle OÜ L-Man Investments, OÜ LAHE Kinnisvara Hindamine arve nr 10823 summas 585 eurot OÜ-le L-Man Investments ja tasus selle OÜ LMan Investments, OÜ Xenus arve nr A1904 summas 2 640 eurot L-Man Capital OÜ-le ja tasus selle L-Man Capital OÜ, OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co arve nr 20191326 summas 4 089 eurot L-Man Capital OÜ-le, OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co arve nr 20191485 summas 1 863,20 eurot L-Man Capital OÜ-le, OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co arve nr 20191644 summas 188,50 eurot L-Man Capital OÜ-le, OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co arve nr 20192074 summas 246,50 eurot L-Man Capital OÜ-le, OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co arve nr 20200310 summas 232 eurot L-Man Capital OÜ-le ja OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots&Co arve nr 20201512 summas 275,50 eurot L-Man Capital OÜ-le Lisaks sellele on tasunud kaebajate (v.a K. K. ja M. L.) eest kaebuselt riigilõivu Inga Invest OÜ.

§ 109

lg 11 järgi on kulud väljamõistetavad, kui on tekkinud tasumise kohustus ning lg 5 järgi, menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele ei välista see, kui tema eest kandis need muu isik. Vastustaja leiab, et tulenevalt nimetatud sätetest peaks arved olema esitatud kaebajatele või kolmandatel isikutel olema kaebajate ees kohustus tasuda kaebajatele osutatud teenuste eest ja kaebajatel olema kohustus hüvitada kolmandatele isikutele tehtud kulutused. Vastasel juhul ei saa lugeda käesoleval juhul kaebajatele menetluskulu tekkinuks. Vastustaja leiab, et kaebajate poolt kulude põhistamiseks esitatud selgituste, kuludokumentide ning menetluskulude nimekirja alusel ei ole eeltoodud asjaolusid võimalik kindlaks teha. Kui kohus leiab siiski, et kaebajatel on menetluskulu tekkinud, vaidleb vastustaja kaebajate menetluskuludele vastu leides, et need ei ole põhjendatud või on põhjendamatult suured.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Arvestades käesoleva menetluse kulgu, kaebajate poolt esitatud seisukohtade asjakohasust ja menetluse keerukust, leiab vastustaja, et kogu kaebajate poolt esitatud menetluskulude välja mõistmine ei ole põhjendatud. Kaebajad paluvad mõista vastustajalt välja menetluskulud kokku summas 11 281,48 eurot (koos käibemaksuga), mis koosneb õigusabikulust 6771,48 eurot ja kohtukuludest (riigilõiv, tõendite hankimisega seotud kulu) 4510 eurot. Vastustaja hinnangul on tegu ebaproportsionaalselt suure ja kindlasti mitte täies ulatuses vajaliku menetluskuluga, mille täies ulatuses väljamõistmist vastustajalt ei saa pidada põhjendatuks ja seda alljärgnevatel põhjustel. Esiteks, kaebajad on esitanud kuludokumente, mida ei saa seostada käimasoleva menetlusega. OÜ LAHE Kinnisvara Hindamine arvete nr 10804 ja 10823 kirjelduseks on märgitud „kinnisvaraalane konsultatsioon“, mistõttu pole arved seostatavad käesoleva menetlusega. Kaebajate poolt esitatud menetluskulude loetelu (kaebajate seisukoht vastustaja taotlusele menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude nimekiri p 3.2) kohtukulude osa jrk nr 2 on viide sellele, et tegemist on kaebajate 1-9 kinnisvara väärtuse hinnanguga, mis aga ei tõenda, et arved on esitatud just selle teenuse eest. Seetõttu tuleks jätta need arvesse võtmata. Märkimist väärib ka asjaolu, et ühe teenuse eest oleks esitatud nagu kaks arvet ja arvete summa on 3 korda suurem võrreldes kaebajate K.K. ja M. L. poolt esitatud arvetega. Kui eelmises punktis nimetatud hinnangut kajastavaks dokumendiks lugeda kaebajate 1-9 kaebuse lisaks olevat eksperthinnangut nr 0706-19, siis leiab vastustaja, et tegemist on käesolevas asjas ebavajaliku tõendi ning seetõttu põhjendamatu kulutusega, kuivõrd käesolevas asjas ei esitatud eksperthinnangus hinnatud kinnistu väärtuse vähenemisega seotud kahjunõuet. Kaebajate 1-9 poolt esitatud kaebuse p 2.

1. esitatud väite, et kahjustab ebamõistlikult kaebajate 3 õigusi (ja kaebajad oleks tulnud seetõttu kaasata haldusmenetlusse), põhjendamiseks oleks piisanud sellest, et kavandatud mast pidi püstitatama 11 m kaugusele Vana-Rannamõisa tee 8 piirist (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2019 otsus kohtuasjas nr 3-15-2232, p 8.3). Kuna kaebajad K. K. ja M. L. ei esitanud käesolevas asjas kinnistu väärtuse vähenemisega seotud nõudeid, pole vajalikud ka nende poolt tehtud kulutused kinnisvara hindamisele ja need tuleks jätta hüvitamata. Vastustaja ei pea käesolevas asjas vajalikeks ning põhjendatuteks kaebajate kulutusi masti tervisemõju hindamiseks (kohtukulud jrk nr 3). Kuigi haldusorganil tuleb ehitusluba andes arvestada lisaks ehitisest endast lähtuvale mõjule ka selle kasutamisega kaasnevat mõju, võis vastustaja eeldada, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet väljastab sagedusloa üksnes juhul, kui sellega ei ohustata inimeste tervist ja keskkonda (vt ESS § 14 lg 1 p 2). Seega ei ole põhjendatud kaebuste väited, et mobiilsidemasti rajamine võib ohustada tervist (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 11.10.2019 otsus kohtuasjas nr 3-15-2232, p 8.1) ja vastavat väidet tõendavate kulutuste hüvitamine ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Vastustaja hinnangul on kaebajate poolt esitatud õigusabikulud ülepaisutatud ning mitte täies ulatuses põhjendatud. Vastustajale nähtub kaebajate esitatud menetluskulude loetelust, et kaebuse koostamiseks on kulunud kokku 30 tundi ja 45 minutit. Vastustaja hinnangul ei ole selline ajakulu arvestades vaidluse sisu ning keerukust, kindlasti põhjendatud ega vajalik ja võttes arvesse, et M. L. ja K. K. kaebus sisaldab hulgaliselt juba teiste kaebajate kaebuses esitatud seisukohtade kordust. Põhjendatud ajakuluks selle dokumentide koostamisel võib seega pidada kokku umbes poolt esitatust. Kohtupraktikas kinnitamist leidnud seisukohtade kohaselt ei ole menetlusdokumentide analüüs, materjalidega tutvumine jms toimingud eraldiseisvatena hüvitatavad, vaid peavad seonduma mingi konkreetse väljundiga, milleks on reeglina kas kohtule esitatav menetlusdokument või kohtuistung. Nimetatu kehtib ka administratiivsete toimingute kohta (dokumentide lisamine toimikusse, toimiku täiendamine, menetlusdokumentide e-toimikust kättesaamine jms), mille puhul on kohtupraktikas eeldatud, et need sisalduvad advokaadi teenuse hinnas (vt Riigikohtu 13.04.2016 otsuse nr 3-3-1-51-15 p 15). Samuti ei kuulu põhjendatud menetluskulude hulka kuludokumendis eraldi välja toodud kliendiga suhtlemise toimingud (e-kirjad, toimingute ja kohtudokumentide selgitused). Õigusabikulude nimekirjast nähtub, et valdav osa kuludest on seotud arutelude ja kliendinõupidamiste, mitte menetlusdokumentide ja seisukohtade vormistamisega, mistõttu tuleks need jätta vastavas osas tähelepanuta ja lähtuda üksnes menetlusdokumentide koostamisele kulunud ajast.
2. 28.08.2020 saabus kohtule kaebaja täiendav seisukoht. Vastustaja 25.08.2020 vastuväidetes leitakse, et

§ 109

lg 11 ja lg 5 kohaselt peaks kaebajatel olema kohustus menetluskulud hüvitada need kandnud muudele isikutele. Samuti on kohus palunud selle kohta kaebajatelt selgitusi. Kaebajate hinnangul on

§ 109lg 11 ja lg 5 sellisel viisil tõlgendamine ebaõige.

Esmalt juhivad kaebajad tähelepanu sellele, et

§ 109

lg 11 kehtib alates 01.01.2018, kui see lisati 15.11.2017 vastu võetud halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse § 1 p-ga 19. Selle sätte 4 lisamise eesmärk oli muuta seni kehtinud nõuet, et menetluskulude nimekirjas loetletud kulud pidid olema nimekirja esitamise hetkeks tasutud. See on välja toodud ka antud seadusemuudatuse eelnõu (496 SE) seletuskirja lk-l 18: „

§ 109

lg-s 11 muudetakse põhimõtet, mille kohaselt peavad menetluskulude väljamõistmiseks olema kulud reaalselt kantud.

103 lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud on välja mõistetavad, kui menetlusosalisel on tekkinud kulude kandmise kohustus. Muudatus kergendab oluliselt menetluskulu kandja olukorda, sest isik saab ajatada kulude reaalset kandmist pikema aja peale ega pea menetluskulude väljamõistmiseks kohe kogu kulu tasuma. Puuduvad mõistlikud põhjused, mis õigustaks halduskohtumenetluses erisuse säilitamist võrreldes tsiviilkohtumenetlusega. Menetluskulu ei pea olema kohtulahendi tegemise ajaks reaalselt tasutud, piisab kulude tasumise kohustust tõendavate dokumentide esitamisest.“ Seega oli seadusandja tahe antud sättega kehtestada uus regulatsioon, et menetluskulude nimekirjas esitatud kulud ei pea olema nimekirja esitamiseks tasutud. See ei mõjutanud juba varasemalt kehtinud

§ 109lg 5 sisu ega eesmärki.

Samuti ei saa

§ 109

lg-t 11 tõlgendada koostoimes juba varasemalt kehtinud

§ 109

lg-ga 5 selliselt, et nende kahe sätte koostoimest tuleneb nõue, et

§ 109

lg-s 5 nimetatud olukorras, kus kulud on tasunud menetlusosalise eest muu isik, peab menetlusosalisel olema

109 lg 11 järgi kohustus need kulud hüvitada kulud tasunud muule isikule. See ei ole

§ 109

lg 11 sisu ega eesmärgiga kooskõlas, kuna antud sätte sisu ja eesmärk oli muuta regulatsiooni üksnes selliselt, et kulud ei pea enam olema tasutud, vaid peab olema tekkinud kulude kandmise kohustust. Juhul kui kulud on kandnud menetlusosalise eest muu isik, peabki temal olema tekkinud kulude kandmist kohustus. Antud sättest ei tulene, et kulude kandmise kohustus peab olema täiendavalt tekkinud ka menetlusosalisel, et hüvitada need kulud muule isikule. Vastupidine tõlgendus on ebaõige. Samuti ei tulene Riigikohtu halduskolleegiumi lahendist asjas nr 3-3-1-35-13, punktist 30 vastupidist tõlgendust. Seal viidatakse varasemalt kehtinud

-i ajal kujunenud kohtupraktikale, kus

§ 109lg 5 sisuga sätet ei kehtinud.

Kuigi viidatud lahendis 3-3-135-13 oli kaebajal kohustus osa kulusid need tasunud isikule hüvitada, ei öeldud antud lahendis, et käesoleval ajal kehtiva

§ 109

lg 5 kohaldamise eelduseks on, et menetlusosalisel on tekkinud kulud tasunud muu isiku ees kohustus need talle hüvitada. Kaebajad toovad välja, et viimase aja ringkonnakohtu praktikas on peetud aktsepteeritavaks, et menetluskulud on tasunud kaebajate eest muu isik, ilma et kaebajad oleksid pidanud tõendama, et neil on kohustus need muule isikule hüvitada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 06.02.2020 otsus asjas nr 3-18-2426, punkt 16). Eeltoodu kinnitab, et

§ 109

lg 5 kohaldamise eeldus ei ole, et menetlusosaline peab tõendama, et tal on tekkinud kohustus menetluskulud hüvitada need tasunud muule isikule. Jäädes kõige eeltoodu juurde, selgitavad kaebajad täiendavalt, et kaebajad I. L. ja A. L. ning menetluskulude algse tasumise kohustuse võtnud ja kulud kandnud Inga Invest OÜ, OÜ L-Man Investments ja L-Man Capital OÜ on kokku leppinud, et kaebajad I. L. ja A. L. hüvitavad need kulud nimetatud ühingutele. Selle kohta on nimetatud äriühingud esitanud kaebajatele I. L. ja A. L. arved (vt tl 151-153). Kaebajad ja A.L. on nende äriühingute osanikud ja juhatuse liikmed (vt tl 154-156p). Seega on tegemist seotud isikutega, mistõttu võib eeldada kokkulepet õigusabikulude osas (vt sellega seonduvalt näiteks 3-3-1-47-12, punkt 31). Kaebajate täiendavad selgitused seoses arveldusarvete numbritega. Kaebajad selgitavad täiendavalt, et paluvad riigilõivu tagastada ja määrata menetluskulude hüvitamise kohustuse järgmiselt: a. Riigilõiv 270 eurot, mis tasuti kaebajate 1 – 9 eest, palun tagastada riigilõivu tasunud isikule (vt kaebuse lisa 7): Inga Invest OÜ, registrikood 12599700, EE932200221060307739 (Swedbank). 5 b. Tõendite (eksperdihinnangud) kogumise kulu kaebajate 1 – 9 kaebuselt summas 3540 eurot järgmiselt: i. 900 eurot (kinnisvara hinnang, vt kaebuse lisa 10): OÜ L-Man Investments, registrikood 10860318, EE911010220066323012 (SEB) ii. 2640 eurot (tervisemõju hinnang, vt kaebuse lisa 8): registrikood 14722487, EE051010220279428225 (SEB) c. Õigusabikulud summas 6771,48 eurot järgmiselt: L-Man Capital OÜ, registrikood 14722487, EE051010220279428225 (SEB) d. Riigilõiv 30 eurot kaebajale K. K.: XXXXXXXXXXX (SEB) e. Riigilõiv 30 eurot kaebajale M. L.: XXXXXXXXXXX (Swedbank) f. Tõendi (eksperdihinnang) kogumise kulu summas 320 eurot kaebajale K. K.: XXXXXXXXXXX (SEB) g. Tõendi (eksperdihinnang) kogumise kulu summas 320 eurot kaebajale M. L.: XXXXXXXXXXX (Swedbank). Vastustaja vastuväited ei ole põhjendatud. Ebaõige on vastustaja esitatud väide, et kaebajate poolt esitatud OÜ LAHE Kinnisvara arved nr 10804 ja 10823 ei ole seotud käesoleva menetlusega. Antud arvetelt on näha, et need on esitatud vastavalt 19.08.2019 ja 26.08.

1. Kaebajad 1 – 9 esitatud kaebuse lisana 10 OÜ LAHE Kinnisvara koostatud eksperdihinnangu nr 0706-19, mis on allkirjastatud 27.08.
2. Sellest järelduvalt ei saa olla kahtlust, et arved esitati ja tasuti antud eksperdihinnangu koostamise eest. OÜ LAHE Kinnisvara on siiski arved hilisemalt parandanud selliselt, et antud arvetel on ka täpselt välja toodud, et tegemist on arvetega eksperdihinnangu nr 0706-19 eest (vt tl 157-158). Samuti, viidatud kinnisvara hinnang oli kallim kui kaebajate K. ja L. kinnisvara hinnangud seetõttu, et tegemist oli suurema kinnisasja ja individuaalelamuga (kaebajatel K. ja L. on korterid), mis põhjendab hinnangu suuremad maksumust, kuna hindamisega kaasnes suurem töömaht. Ühtlasi on alusetu vastustaja väide, et kõnealune eksperdihinnang oli ebavajalik tõend. Kaebajate üks peamiseid argumente oli, et mobiilsidemast mõjutab negatiivselt nende kinnisasjade väärtust ning eksperdiarvamus tõendab nimetatud asjaolu. See ei eelda, et kaebajad oleksid pidanud esitama käesolevas asjas kahjunõude. Samal põhjusel on alusetu ka samasisuline väide kaebajate K. K. ja M. L, osas. Ka nende kaebus ja selle puuduste kõrvaldamine tugines muuhulgas asjaolule, et mobiilsidemasti tõttu väheneb nende kinnisasjade väärtus. Samuti on alusetu vastuväide, et tervisemõju uuring ei olnud vajalik tõend. Üks kaebajate peamisi argumente põhines sellekohasel asjaolul ning seda asjaolu tõendasid kaebajad kaebuse lisana 8 esitatud eksperdiarvamusega. Lisaks, vastustaja viidatud 11.10.2019 lahend nr 3-15-2232 tehti pärast seda, kui kaebajad olid käesolevas asjas kaebuse esitanud (kaebus esitati 02.09.2020) ning ei saanud seetõttu viidatud lahendi sisu ette näha. Lisaks on alusetud vastustaja vastuväiteid õigusabikulude suuruse tõttu. Tegemist oli keskmiselt oluliselt keerukama ja mahukama asjaga, mis eeldas seetõttu ka keskmisest mahukama kaebuse koostamist ja sellele eelnevalt suuremas mahus materjalide läbitöötamist. Vastustaja kritiseeritud erinevad arutelude ja nõupidamiste vajaduse on olulises osas tekitanud vastustaja ise, kes enda tegevusega tekitas esmalt olukorra, kus kaebajatel oli esmalt vajadus õigusabi järele ja seejärel menetluse kestel vastustaja oluliselt venitas kaebusele vastamisega ning seejärel kaevatavate haldusaktide kehtetuks tunnistamisega, mis pikendas menetlust ja ühes sellega tekitas kaebajatele täiendava õigusabikulu kandmise vajaduse. KOHTU PÕHJENDUSED 6 6.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega haldusasja menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti Vabaõhumuuseumi tee 63 mobiilsidemasti projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamine 07.07.2020 otsusega nr 8-5/4902-2 tunnistati kehtetuks Tallinna Kommunaalameti poolt 28.04.2016 välja antud projekteerimistingimused nr 239420 (tl 116-117p). Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet muutis oma 07.07.2020 otsust nr 8-5/4902-2 selle parandamisega 24.07.2020 nr 8-5/4902-3 (tl 118-119p). Tallinna Linnaplaneerimise Ameti Vabaõhumuuseumi tee 63 ehitusloa kehtetuks tunnistamise 06.07.2020 otsusega tunnistati kehtetuks 07.05.2018 antud ehitusluba nr 1812271/09674 (tl 120-121p). Seega on käesolevas asjas vaidlustatud haldusaktid kehtetuks tunnistatud ja kaebajad on oma kaebuse eesmärgi saavutanud. Sellest tulenevalt lõpetab kohus haldusasja menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

7. Tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel (

§ 104lg 5 p 4).

Kaebajad on taotlenud nii kaebuselt kui esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu tagastamist. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõivu tagastamist seadus ette ei näe. Sellest tulenevalt tagastab kohus kaebajatele üksnes kaebuselt tasutud riigilõivud vastavalt kaebajate taotlusele. 8. Menetluse lõpetamise korral

§ 152

lg 1 p 4 alusel kannab menetluskulud vastustaja, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest (

§ 108lg 6).

8.

1. Kaebuse esitajad paluvad vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 11 281,48 eurot vastavalt kohtule esitatud menetluskulude nimekirjale (tl 123-142p). Vastustaja leiab esmalt, et käesoleval juhul ei ole välja mõistetavad menetluskulud, mille tasumise kohutust ei ole tekkinud kaebajatel. Kui kohus aga leiab, et kulud on välja mõistetavad, siis palub vastustaja menetluskulude suurust vähendada. Õigusabikuludest peab vastustaja põhjendatuks umbes poolt. Tõendite kogumisega seotud kulusid peab vastustaja alusetuteks, kuivõrd vastustaja hinnangul ei olnud kohtule esitatud kinnisvara hindamise aktide ja tervisemõju hindamise akti esitamine vajalik ja põhjendatud. 8.
2. Vastustaja on esmalt tõstatanud küsimuse menetluskulude kandmise kohustusest menetlusosaliste poolt. Nimelt leiab vastustaja, et kuivõrd menetluskulude kandmise kohustust ei ole kaebajatel tekkinud, siis ei ole menetluskulud

§ 109lg 11 ja lg 5 alusel välja mõistetavad.

Kuivõrd kaebajad on kohtule esitanud täiendavad tõendid selle kohta, et kaebajatel I. L. (vt tl 151) ja A. L. (152-153) on kohustus vastavad menetluskulud tasuda menetluskulude kandmise kohustuse võtud ettevõtetele, kellele on väljastatud õigusabikulude ning tõendite kogumise kulude aluseks olevad arved, siis on vastavad menetluskulud igal juhul välja mõistetavad arvestades, et kohtul puudub kahtlus selles, et arved on seotud käesoleva haldusasjaga. 8.3.

§ 109lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kohtupraktikas on leitud, et menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada läbitöötamist vajavate materjalide mahukust ja asja keerukust, samuti menetluse kestust. 7 8.3.1. Esmalt on kaebajad taotlenud tõendite kogumisega ehk eksperthinnangute saamisega (dokumentaalse tõendi saamise kulu vastavalt

§ 102p 2) seotud menetluskulude hüvitamist.

K.K. taotleb 320 euro hüvitamist, M. L. taotleb samuti 320 euro hüvitamist. Ülejäänud kaebajad taotlevad kokku eksperthinnangute saamisega kantud kulude hüvitamist summas 3540 eurot, paludes väljamõistetavad kulud kanda arved tasunud ettevõtete kontodele järgmiselt: 1) 900 eurot (kinnisvara hinnang, vt kaebuse lisa 10): OÜ L-Man Investments, registrikood 10860318, EE911010220066323012 (SEB); 2) 2640 eurot (tervisemõju hinnang, vt kaebuse lisa 8): L-Man Capital OÜ, registrikood 14722487, EE051010220279428225 (SEB). Vaidlust ei ole selles, et eksperthinnangud kaebajate kinnisvara hindade võimaliku muutumise kohta (vt tl 42-80 ja liidetud asja nr 3-19-1675 toimikus tl 52-72p) seoses käesolevas asjas vaidlustatud elektroonilise side rajatise projekteerimisega on kohtule esitatud. Samuti on kohtule esitatud „Eksperdiarvamus kavandatava elektroonilise side võrgu rajatise, Tallinn, Haabersti LO, Vabaõhumuuseumi tee 63 tervisemõju kohta läheduses paiknevate elamute elanikele“ (tl 81-88). Arvestades, et tulenevalt

§ 59

lg 1 on menetlusosaline kohustatud tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema väited ning seda, et antud juhul väitsid kaebajad nii nende kinnisvara hindade vähenemist kui ka rajatisest tulenevat negatiivset mõju tervisele, siis oli vastavate tõendite esitamine igati põhjendatud ning vajalik. Vastustaja eksib leides, et vastavad tõendid oleks asjakohased üksnes kahju hüvitamise nõude esitamisel. Ka projekteerimistingimuste ja ehitusloa vaidlustamisel tuleb isikutel tõendada oma väiteid. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tegemist oli põhjendatud menetluskuludega ning need tuleb kaebajate kasuks tervikuna välja mõista. Vastustajal tuleb vastavad menetluskulud kanda kaebajate poolt märgitud arveldusarvetele. 8.3.

1. Küll aga nõustub kohus vastustajaga selles, et õigusabikulud on üle paistatud ning neid tuleb vähendada. Käesolevas asjas on menetluskulud seotud eelkõige kaebuse ja selle täpsustuse esitamise ning kaebajate ja esindaja ning vastustaja vahelise kommunikatsiooniga. Peale kaebuse menetlusse võtmist pidasid pooled kompromissläbirääkimisi, kuid kompromissini ei jõutud. Küll aga otsustas vastustaja tunnistada ise vaidlustatud haldusaktid kehtetuks ning viis läbi vastava menetluse. Arvestades muuhulgas eeltooduga nõustub kohus vastustajaga ja leiab, et praegune asi ei ole keerukas ega väga mahukas; kaebuse koostamine ei eeldanud kaebajate esindajalt ulatuslikku õiguslikku analüüsi ega suure hulga tõendite kogumist. Seega ei ole menetluskulude täies ulatuses vastustajalt kaebuse ning kaebuse täpsustuse koostamise eest välja mõistmine põhjendatud. Kohus hinnanud kaebuse ja kaebuse täpsustuse sisu leiab, et kokku selle koostamisele kulutatud aeg ei ole põhjendatud ning seda tuleb vähendada. Samuti ei ole põhjendatud vastustajalt välja mõista terves ulatuses erinevale kommunikatsioonile kulunud aja eest esitatud arvete alusel tekkinud menetluskulusid. Kohus leiab, et kaebuse koostamise ja sellega seotud toimingute (klientidega suhtlemine, materjalidega tutvumine, asjaolude analüüs, kaebuse koostamine, vastustajaga suhtlemine jms) vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks on kokku 26 tundi (taotluse kohaselt kulus kõikideks toiminguteks kokku 38 h ja 55 min). Kokkuvõttes leiab kohus, et 26 tundi on praeguses asjas piisav ajakulu kaebuse koostamisele ja muudele vajalikele toimingutele. Kaebaja esindaja võrdlemisi kõrge tunnitasu – 145 eurot ilma käibemaksuta – annab alust eeldada, et vandeadvokaat teeb vajalikud toimingud kiirelt ja professionaalselt. 8 Eeltoodust tulenevalt tuleb vastustajalt kaebajate kasuks välja mõista õigusabikulud kokku summas 26x145= 3770 eurot, millele lisandub käibemaks 20% so 754 eurot, mis on teeb kokku 4524 eurot. 8.
2. Kõik menetluskulud tuleb vastustajal hüvitada vastavalt käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitule 30 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest. 8.
3. Kaebajad paluvad määrata, et menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb vastustajal tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette viivise kindlaksmääramist menetluskuludega tasumise viivitamisel. Seega jätab kohus kaebajate selle taotluse rahuldamata.
4. Kohus selgitab kaebajatele, et menetluse lõpetamisel ei saa kaebuse esitaja pöörduda sama nõude ja alusega halduskohtusse (

§ 43ja § 155 lg 6).

(allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik 9