← Eesti

1-20-1108/77

Obsah (11)§ 184§ 832§ 68§ 22§ 21§ 56§ 201§ 15§ 57§ 54§ 84

1-20-1108 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 8.veebruar 2021.a Tallinn Kohtuasja number 1-20-1108 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Koik, liikmed Ivi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, Guido Riibaku ja Juris Lubānsi süüdistuses

§ 184lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 28.

septembri 2020.a otsus üldmenetluses Apellatsioonide esitajad Süüdistatava Guido Riibaku kaitsja Margo Põbo Süüdistatava Kristo-Rainar Lainelo kaitsja Gregori Palm Süüdistatava Juris Lubāns kaitsja Vladimir Sadekov Prokurör Kaido Tuulemäe Süüdistatav Guido Riibak, isikukood: 37706134714; elukoht enne vahistamist: XXX; asukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti keel; töökoht enne vahistamist: X; varem kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 23.09.2019-24.09.

  1. a ning tõkend – vahistamine alates 25.09.
  2. a.. Kaitsja määratud korras Margo Põbo Süüdistatav Kristo-Rainar Lainelo, isikukood: 36606190229; elukoht enne vahistamist: XXX; asukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: eesti keel; töökoht: X; varem kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 23.09.2019-24.09.
  3. a. Tõkend – vahistamine alates 25.09.
  4. a. kokkuleppel Gregori Palm Kaitsja Süüdistatav Juris Lubāns, sündinud: 23.07.1976; elukoht: XXX; Läti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel: vene keel; töökoht: X; varem Eesti Vabariigis kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 30.09.2019-01.10.
  5. a. 02.10.
  6. a Pärnu Maakohtu määrusega kohaldatud tõkendina vahistamist. 29.01.
  7. a Pärnu Maakohtu määrusega vabastati isik vahi alt. Kehtiv tõkend puudub. kokkuleppel Vladimir Sadekov Kaitsja RESOLUTSIOON Tühistada Pärnu Maakohtu
  8. septembri 2020.a otsus osas, millega • Maakohus jättis muutmata Pärnu Maakohtu 24.10.
  9. a määrusega nr 1-198314 Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi summas 58 885 eurot Guido Riibakule kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX, katastritunnus XXX, aadress TTT; • Konfiskeeriti

§ 832

lg 1 alusel Guido Riibakule kuuluv sõiduauto Peugeot 206 (registreerimismärk UUUUUU). Teha tühistatud osas uus otsus, millega: • • Seada Guido Riibakule kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX, katastritunnus XXX, aadress TTT konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek summas 7120 eurot; Vabastada sõiduauto Peugeot 206 (registreerimismärk UUUUUU) aresti alt ja tagastada see omanikule Guido Riibakule. Muuta maakohtu otsuse põhiosa järgmiselt: Jätta otsuse põhiosast välja asjaolu, et Guido Riibaku legaalsete rahaliste vahendite ja kulude suuruse erinevus on summas 59 782 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. Süüdistatava Kristo-Rainar Lainelo kaitsja Gregori Palmi ja süüdistatava Juris Lubāns kaitsja Vladimir Sadekovi apellatsioonid jätta rahuldamata. Süüdistatava Guido Riibaku kaitsja Margo Põbo apellatsioon rahuldada osaliselt. 2

(29)Määrata Advokaadibüroole Sempes OÜ makstava riigi õigusabi tasu mõistlikuks suuruseks Guido Riibakule apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 558 eurot (sealhulgas käibemaks 93 eurot). Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Pärnu Maakohtu kohtuotsusega üldmenetluses tunnistati Guido Riibak süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 8 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust loeti alates 23.09.2019. a. 1.1 Kristo-Rainar Lainelo tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 8 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja algust loeti alates 23.09.2019. a. 1.2 Juris Lubāns tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning mõisteti karistuseks 8 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 30.09.201929.01.2020, s.o 4 kuud ning kandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 aastat 8 kuud vangistust. Juris Lubānsil ilmuda vanglasse karistust kandma kutse peale ning karistuse kandmise aja algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. 1.3 Sama otsusega lahendati ka konfiskeerimisega, menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. 2. Guido Riibakule, Kristo-Rainar Lainelo ja Juris Lubānsile oli süüdistus esitatud selles, et Guido Riibak korraldas grupis ühiselt ja kooskõlastatult 22.09.2019 suures koguses, ehk rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud koguses, narkootilise aine kanepi ebaseaduslikku vedu Läti Vabariigist Eesti Vabariiki ning Eestis selle edasi toimetamise aadressile RRR, kus narkootilist ainet ebaseaduslikult ühiselt vallati kuni 23.09.2019 kella 22.10-ni. 2.1 Samuti omandas Kristo-Rainar Lainelo kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikult, kohas ja ajal enne 23.09.2019 ebaseaduslikult suures koguses s.o 13,23g kanepiõisikuid, mille THC sisaldus oli 26% ning hoidis ainet ebaseaduslikult enda elukohas, RRR elumaja teisel korrusel paiknevas elutoas, kiiktooli padja all vaakumpakendisse pakendatult kuni 23.09.2019, mil politsei poolt teostatud elumaja läbiotsimisel kanepiõisikud leiti ja ära võeti. Seega Guido Riibak, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega grupis, pani toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega Kristo-Rainar Lainelo, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega grupis, isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku 12. peatüki 1. jaos sätestatud kuriteo, pani toime

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Seega Juris Lubāns, suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega grupis, pani toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 3

(29)
  1. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsioonid süüdistatava Guido Riibaku kaitsja Margo Põbo, süüdistatava Kristo-Rainar Lainelo kaitsja Gregori Palm ja süüdistatava Juris Lubāns kaitsja Vladimir Sadekov. 3.1 Süüdistatava Guido Riibaku kaitsja Margo Põbo taotleb tühistada Pärnu Maakohtu
  2. septembri
  3. a otsus nr 1-20-1108 osas, millega Guido Riibak tunnistati süüdi ja teda karistati

§ 184lg 2 p 1 järgi ning vara konfiskeeriti.

Teha uus otsus, millega kvalifitseerida Guido Riibaku süüdistus ümber

§ 184lg 1 järgi ning karistuse määramisel karistust vähendada.

Jätta konfiskeerimine Guido Riibaku varale kohaldamata 3.2 Süüdistatava Kristo-Rainar Lainelo kaitsja Gregori Palm taotleb tühistada Pärnu Maakohtu 28.09.2020.a otsus kriminaalasjas nr 1-20-1108 osas, millega Kristo-Rainar Lainelo tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi ning konfiskeeriti

§ 832lg 1 alusel tema valdusest leitud ja ära võetud sularaha 480 eurot.

Teha asjas uus otsus, millega mõista Kristo-Rainar Lainelo

§ 184

lõike 2 p 1–2 järgi õigeks või mõista Kristo-Rainar Lainelo õigeks 6113g kanepi käitlemises ning tunnistada ta

§ 184

lõike 1 järgi süüdi 13g kanepi käitlemises või mõista Kristo-Rainar Lainelo süüdi

§ 22

lõike 3 –

§ 184järgi.

Alternatiivselt mõista Kristo-Rainar Lainelole

§ 184lõike 2 p 1–2 järgi leebem karistus kohtu õiglasel äranägemisel.

Tagastada Kristo-Rainar Lainelole temalt konfiskeeritud sularaha. 3.3 Süüdistatava Juris Lubāns kaitsja Vladimir Sadekov taotleb tühistada Harju Maakohtu 28.09.2020 a. otsus täies ulatuses ning Juris Lubāns

§ 184lg 2 p 1 järgi õigeks mõista.

Alternatiivselt palub kergendada karistust.

  1. Kaitsja Margo Põbo hinnangul on leidnud tõendamist see, et süüdistusaktis kirjeldatud narkootilisi aineid hoidis ja valdas Guido Riibak, tehes seda üksi. Vedamise korraldamist Guido Riibaku poolt, ega ka ühist ja kooskõlastatud tegevust narkootikumide käitlemisel ei kinnita mitte ükski asjas uuritud tõend. Tõendeid, mille kaudu saaksime tõsikindlalt väita, et keegi midagi kuskil kokku leppis, ei ole siin asjas esitatud ega uuritud. Kogu süüdistus, mis kajastab võimaliku ühist ja kooskõlastatud tegevust rajaneb oletustel. Kohtuotsuste põhjendused, mis puudutavad ühist ja kooskõlastatud tegevust, rajaneb vaid oletustel. Oletustele ei saa süüdimõistvat otsust rajada, sest tulenevalt KrMS § 7 lg-st 3 tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. oktoobri
  3. a otsust nr 3-1-1-68-11, 8.2). Kui tõendite uurimisel tekivad põhjendatud kahtlused ning neid ei õnnestu kõrvaldada teiste kriminaalasjas sisalduvate tõenditega, tuleb in dubio pro reo põhimõttel langetada otsus süüdistatava kasuks, mitte aga teha süüdistatavale kahjulikku otsust vahetult uurimata vastuoluliste või puudulike tõendite alusel (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused kriminaalasjades nr 3-1-1-24-06 ja 3-1-1-78-05). Seega, kui kohtumenetluses ei ole olnud võimalik tõsikindlalt tuvastada, kas isikud on tegutsenud ühiselt ja kooskõlastatult ehk siis isikute grupis, siis ei ole ka võimalik nende tegevust sellisel viisil kvalifitseerida ja Guido Riibaku puhul tuleb tema tegevus kvalifitseerida ümber

§ 184lg 1 järgi.

4.1 Narkootilisest ainest ja ka selle käitlemisest sai Guido Riibak aru siis, kui ta selle kasti avas. Seega alates sellest hetkest (23.09.2019. kella 18:40 paiku). hakkas Guido Riibak käitlema narkootilist ainet. Hiljemalt sellel hetkel oleks tal olnud võimalus sellest õiguskaitseorganeid teavitada, kuid ta ei teinud seda. Ta ei teavitanud sellest ka Kristo-Rainar Lainelot. Guido Riibak on ülekuulamisel kinnitanud, et Kristo-Rainar Lainelo ei ole seotud narkootiliste ainete käitlemisega. Kristo-Rainar Lainelo käis Guido Riibaku palvel vaid Tallinn Pärnu mnt 41 kilomeetril ning viis kinnise paki enda koju kuuri. Juris Lubansi nimelisest isikust kuulis 4

(29)Guido Riibak alles pärast enda vahistamist ja kahtlustusega tutvumist. Guido Riibak on oma süüd tunnistanud ja oma tegu kahetsenud, kuid ei saa kuidagi nõustuda süüdistuse kvalifikatsiooniga. Tegemist saa olla narkootiliste ainete käitlemisega isikute grupis, mistõttu ei ole süüdistus

§ 184lg 2 p 1 järgi õige.

4.2 Kaitsja hinnangul ei ole käesoleva kriminaalasja kohtuliku uurimise käigus tõendamist leidnud faktilised asjaolud, mis võimaldaksid teha järeldusi Guido Riibaku, Kristo-Rainar Lainelo ja Juris Lubansi ühisest teootsusest ning ühisest ja kooskõlastatud tegevusest. Äärmisel juhul on Kristo-Rainar Lainelo puhul võimalik rääkida kaasaitamisest või pigem vahendlikust täideviimisest, keda siis Guido Riibak lihtsalt ära kasutas, kuna ei julgenud ise pakile järele minna. Samas tegutsemine isikute grupis saab tähendada üksnes kaastäideviimist (

§ 21

lg 2) ja kuriteole kaasaaitajad grupi koosseisu ei kuulu ehk teisisõnu gruppi ei moodusta (vt nt RKKKo 3-1-1-116-06, p 21 ja 3-1-1-62-07, p 15). Sellest tulenevalt langevad kõigi süüdistatavate puhul ära

§ 184lg 2 p 2 sätestatud kvalifitseeriv tunnus – grupp.

4.3 Asjaolu, et veoautot, milles oli kast narkootilise ainega, juhtis Juris Lubans ja Kristo-Rainar Lainelo võttis autost kasti, mille viis endale kuuri, ei evi endas karistusõiguslikult relevantset ühise ja kooskõlastatud tegevuse kvaliteeti. Mingisuguseid seoseid Juris Lubansi ja Guido Riibaku vahel ei ole tuvastatud. Tuvastatud ei ole mitte mingisuguseid kokkupuuteid nende kahe isiku vahel. Igasugused sellised väited ,et nad võisid olla suhelnud või võisid kasutada suhtlemiseks suhtlusprogramme Whatsup, telegramm vmt, siis need baseeruvad kõik oletustel ning apellant on jätkuvalt seisukohal, et oletustele ei ole võimalik süüdimõistvat kohtuotsust rajada. Guido Riibaku ja Juris Lubansi vahel puudub igasugune seos ning asjas ei ole olemas ühtegi tõendit, mis viitaksid kasvõi kaudselt sellele, et nad oleksid kunagi kohtunud või muul moel suhelnud. Asjas ei ole uuritud ka ühtegi tõendit, mis viitaksid sellele, et Juris Lubans ja Kristo-Rainar Lainelo oleks omavahel suhelnud ja midagi kokku leppinud. Kõrvaldamata jääb kahtlus, et Guido Riibak tegutses narkootilise aine käitlemisel iseseisvalt. Guido Riibaku sooviks oli käidelda narkootilist ainet üksinda ja see võimalikult kiiresti temalt väljapressinud isikutele edasi anda. Antud asjas puuduvad tõendid, mille pinnalt saaks väita, et Guido Riibakul oleks peale narkootilise aine enda valdusesse saamist tekkinud soov ainet kellegagi ühiselt vallata ja käsutada, veelgi vähem tekkis talle mingi soov valdamist kellegagi koos ühiselt ja kooskõlastatult jätkata. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et Guido Riibak on pannud süüdistuses näidatud kuriteo toime grupis ehk tegemist ei ole kaastäideviimisega

§ 21lg 2 tähenduses.

Kuivõrd ühine valitsemissoov on

§-s 184 lg 2 sätestatud kuriteo subjektiivse koosseisu tunnus, mida ei ole käesolevas asjas tuvastatud, siis ei ole võimalik Guido Riibakut

§ 184lg 2 järgi süüdi mõista ega karistada.

Sellest tulenevalt tuleb Guido Riibak süüdistus kvalifitseerida ümber

§ 184lg 1 järgi.

4.4 Apellant soovib märkida, et ei Kristo-Rainar Lainelo ega ka Juris Lubansi ütlustes ei esinenud selliseid vasturääkivusi varasemate ütlustega, kui kohus oma otsuses välja paista laseb. Guido Riibaku ütluste osas ei saagi vastuolusid olla, kuna ta ei ole enne kohtuistungit ütlusi andnud. Kristo-Rainar Lainelo kohtus antud ütlused olid tõepoolest vastuolus esmaste ütlustega, kuid ta on andnud eeluurimises ka edasised ütlused, mis olid täpselt samad, mis kohtusaalis antud ütlused. Seega täiesti ebaõige on maakohtu väide, et Kristo-Rainar Lainelo on alles pärast kõigi tõenditega tutvumist ja kohtuistungi muutnud oma ütlusi. Juba 20.11.2019 on ta andud samasuguseid ütluseid, kui kohtusaalis. Maakohus heidab süüdistatavatele Juris Lubans ja Guido Riibak korduvalt ette, et nad ei andnud menetlejatele andmeid. Juris Lubans Olegi kohta ja Guido Riibak telefoni PIN koodi kohta. Jällegi jätab kohus tähelepanuta selle, et Juris Lubans selgitas korduvalt, et andis menetlejale kõik temale teadaolevad andmed Olegi kohta (töökoht, telefoninumber jne) Selles osas tegi ta 5

(29)igakülgset koostööd. Ei ole õige ette heita, et midagi sellist tema ei teinud. Guido Riibak on samuti selgitanud, et menetleja ise ütles talle, et neil ei ole seda PIN koodi vaja nad saadavad telefoni ekspertiisi, seega on ka Guido Riibakule tehtavad etteheited asjakohatud. 4.5 Maakohus on leidnud, et „süüdistatavate poolt kohtus antud ütlusi ei saa olulises osas pidada usaldusväärseteks, mistõttu tuleb need tõendite kogumist kõrvale jätta. Usaldusväärsed on süüdistatavate ütlused vaid selles osas, mis on tõendatud teiste kirjalike tõenditega ja on eluliselt usutavad.“ Seda, millises osas neid ütlusi kohus on arvestanud ja millises osas mitte, ei ole võimalik aru saada. Millised on need usaldusväärsed ütlused ja milliste tõenditega tuleks neid kõrvutada, seda kohus ei ütle. 4.6 Maakohus on kohtuotsuses läbivalt viidanud, et Guido Riibaku poolt käideldud narkootilise aine turuhind võis küündida alates 45 000 eurost kuni 122 000 euroni. Seda kuidas kohus on sellise järelduseni jõudnud ei ole otsuse lugejale jälgitav. 12.11.2019 Politsei- ja Piirivalveameti vastuskirjast (I kd tl 104-105) nähtub, et Politsei- ja Piirivalveameti poolt kogutud andmete põhjal oli 2019. a augustis Eestis ühe grammi kanepi hind jaemüügi puhul 20 eurot ning ühe kilogrammi kanepi keskmine hulgihind 7500 eurot. Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et süüdistatavad käitlesid 6113 g kanepit. Eeltoodust tulenevalt on käideldud kanepi hulgihind hinnanguliselt 45 874,50 eurot. Mitte ühtegi muud hinnangut ei ole kohtule esitatud ning ühtegi muud hinnangut ka ei ole esitatud. Tegemist jällegi tõendamata oletustega, mida on lubamatu arvestada nii isikute süüdimõistmisel kui ka karistamisel. Kokkuvõtvalt on maakohus jätnud oma otsuse nõuetekohaselt põhistamata, rikkudes sellega oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Viidatud vead on toonud kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse KrMS § 339 lg 2 tähenduses ning on seetõttu aluseks maakohtu otsuse tühistamisele. 4.7 Karistuse mõistmisel tuli maakohtul arvestada toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatavat isikut. Guido Riibakule karistuse mõistmisel tuleb arvestada, et ta on tunnistanud oma süüd

§ 184

järgi kvalifitseeritava teo toimepanemist täies ulatuses ning on oma tegu siiralt kahetsenud. Guido Riibakut ei ole kunagi varem kriminaalkorras karistatud ning teda ei ole kunagi varem karistatud rahvatervisevastaste süütegude toimepanemise eest ning teda ei ole kunagi karistatud vangistusega. 4.8 Maakohus on jätnud tähelepanuta, et Guido Riibaku puhul esineb

§ 56lg 1 p 3 puhtsüdamlik kahetus.

Guido Riibak kogu kohtumenetluse vältel tunnistanud ennast süüdi narkootilise aine suures koguses käitlemises ning on oma tegusid siiralt kahetsenud ning oma tegude eest ka vabandanud. Seega ei ole kuidagi võimalik asuda seisukohale, et Guido Riibaku suhtes ei esine karistust kergendavaid asjaolusid või tema siiras kahetsus on suunatud sellele, et ta on kohtu all. Ta on oma tegu tunnistanud ning ka siiralt kahetsenud. 4.9 Puuduvad igasugused tõendid, et narkootilise aine käitlemisega oleks käesoleval juhul varalist kasu saadud, samuti puuduvad igasugused tõendid, et Guido Riibakul olnuks eesmärgiks narkootilise aine müügi kaudu varalise kasu saamine. Tuvastamist on leidnud, et süüdistatavad käitlesid 6113 g kanepit. Seega on käideldud kanepi hulgihind hinnanguliselt 45 874,50 eurot. Mitte ühtegi muud summat kuskil menetluse käigus tuvastatud ei ole ning kuidas kohus jõudis numbrini 122000 eurot, ei ole otsusest kuidagi tuvastada võimalik. Täiesti asjakohatu on rääkida Guido Riibakust, kui n-ö korduvast kuritegude toimepanijast. Guido Riibak on varem kohtulikult karistamata ning viited 05.08.2019 toimunud sündmustele on asjakohatud ning kinnitavad pigem seda, et sellel kastil ei olnud narkootiliste ainetega mingisugust seost, kuna vastasel korral oleksid politseiametnikud selle paki ära võtnud. 6

(29)Jälitustoimingu protokollist on tuvastatav, et selle kasti liikumist jälgiti ning on välistatud, et narkootiline aine oleks jäänud konfiskeerimata. Seega on selge, et politseil oli teada, et tegemist võib olla sellise pakiga, millega pigem kontrolliti Guido Riibakut ning kastis tegelikult ei olnud midagi keelatut. Lähtudes eeltoodust puuduvad igasugused tõendid või viited sellele, et Guido Riibak oleks ka varem narkootilisi aineid käidelnud. Kõike arvesse võttes on võimalik karistada Guido Riibakut

§ 184märgitud sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega.

Kaitsja poolt viidatud kohtuotsused (kohtupraktika) puudutavad mitmeid kordi suuremaid koguseid narkootilist ainet kanep, kui käesolevas asjas. Seega on kaitsja hinnangul võimalik asuda seisukohale, et arvestades Guido Riibaku süü suurust ning tema suhtes esinevaid karistust kergendavaid asjaolusid ning raskendavate asjaolude puudumist, võib tema karisutse määr jääda olulisel määral allapoole sanktsiooni keskmisest määrast ning korrigeerides karistuse määra eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest lähtuvalt ning valitsevat kohtupraktikat arvestavaks, siis on põhjendatud tühistada Guido Riibakule määratud kaheksa aasta pikkune vangistus ning määrata Guido Riibakule karistus, mis jääb karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni 1/3 määra lähedale. 4.10 Guido Riibaku poolt kasutatud rahalised vahendid ei saanud olla ega olnudki ebaseaduslikku päritolu, vaid pärinevad legaalsetest allikatest. Menetleja arvestuse kohaselt esines ajavahemikul 2017 kuni 2019 Guido Riibakul teadmata allikatest pärit sissetulekuid kokku vähemalt 59782,00 eurot. Siinkohal oleme seisukohal, et menetleja arvestused ei vasta tõele ning menetleja on ilmselgelt arvestanud vaid tulumaksuga või sotsiaalmaksuga maksustatud andmeid, samas ei kajasta selline arvestuskäik kõiki võimalik rahalisi vahendeid, mis täiesti legaalselt Guido Riibaku kasutuses on. Guido Riibaku pangakontole (mitte sularahas) on igakuiselt laekunud töötasu ning tööandja on esitanud ka andmed selle kohta, et töötasudelt on makstud kõik tööjõu maksud Läti Vabariiki. Kaitsja hinnangul ei ole kohus siinkohal pädev hindama, kas tööülesanded on piisavad või mitte. Lähtudes Eesti töölepinguseadusest (TLS § 28 lg 1 p 2, § 35, § 38 jne) siis töölepingulise suhte olemasolul tuleb töötasu maksta ka siis, kui töötaja mitte midagi ei tee. 4.11 Arvutuskäikude kohaselt leidis menetleja, et Guido Riibaku legaalsete rahaliste vahendite ja kulude suuruse vahe oli 59782,00 eurot. Tegelikkuses mingisuguseid selliseid vahesid Guido Riibaku sissetulekute ja kulutuste vahel, sellises ulatuses nagu on näidanud menetleja, puuduvad. Guido Riibakul oli perioodil 2017 – 2019 legaalseid sissetulekuid minimaalselt 47784,68 euro ulatuses ning väljaminekuid 47318,92 eurot. Vahe on marginaalne ning tulud ületasid kulud. Menetleja on tabelis kajastanud kõik sularaha sissemaksed, kui ebaseaduslik tulu. Lisaks on kajastatud ebaseadusliku tuluna 2019 aastal on arvestatud ka mingi kummaline summa 47570,00 märkega narkootiline aine. Siinkohal ei ole aru saada, kuskohast on selline summa võetud ning meil ei ole ka ühtegi tõendit esitatud, mis näitaksid, et Guido Riibak oleks narkootilise aine soetanud. Kohus ei ole tuvastanud selle aine tuvastamise või ostmise fakti. Samuti ei ole kaastäideviimise korral (kaitsja siiski leiab, et kaastäideviimine puudub) võimalik kogu narkootilise aine võimaliku maksumust kasutada ühe isiku, antud juhul Guido Riibaku tuluna. Sellist tulu ei ole Guido Riibakul olnud ning võimaliku narkootilise aine soetamine ja hind ei ole tuvastamist leidnud. Narkootilise aine arvestuslikku väärtust ei saa võrdsustada sellise summa tasumisega narkootilise aine omandamisel. Antud juhul heidetakse Guido Riibakule ette kuriteo toimepanemist grupis ning kui prokurör soovib sisustada Guido Riibaku teopanust narkootilise aine omandamiseks vajalike rahaliste vahendite andmise kaudu, siis peab ta need asjaolud kriminaalmenetluses eraldi tõendama. Antud juhul seda tõendatud ei ole, mistõttu on täiesti ebaõige käsitleda nimetatud summasid kui teadmata allikatest pärit rahalisi vahendeid. 7

(29)4.12 Sularaha liikumise kohta on Guido Riibak andnud selgitusi ning märkinud, et vahendid on saadud tööjõu vahendusest ning samuti on ta laenanud oma raha pannes tagatiseks kinnistu. Ka kinnistu omandamiseks ei pidanud Guido Riibak kulutama ülemäära suures summas rahalisi vahendeid ning kinnistu on saadud legaalsete vahendite arvelt. Maakohus on ebaõigesti märkinud, et ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Guido Riibak sai ettevõttelt E OÜ töötasu või muud seaduslikku tulu. Ettevõtte raha omastamine on aga kuritegu (

§ 201

).“ Siinkohas kohus eksib, nimelt on Riigikohus juba väga pikka aega olnud seisukohal, et ettevõtte ainuosaniku süüdistamine ühingu vara omastamises ei ole võimalik. Seega tuleb asuda seisukohale, et raha, mille Guido Riibak on võtnud välja oma isikliku ettevõtte E OÜ kassast või kontodelt ning kasutanud seda kui oma raha, ei ole tegemist selle raha omastamisega ning rahasummad ei muutu ebaseaduslikuks. 4.13 Õiged ei ole ka maakohtu seisukohad, et Guido Riibaku poolt esitatud laenuleping kinnitab üksnes Guido Riibaku kohustuste suurust AK ees 2017. a, mitte sama aasta sissetulekuid laenu näol. Esitatud laenuleping tõendab seda, et Guido Riibak sai AK-lt 2016 aastal raha ning tal oli võimalik neid rahalisi vahendeid kasutada veel ka 2017 aastal. See leping näitab seda, et Guido Riibakul oli likviidseid ja seaduslikke rahalisi vahendeid, lisaks sellele, mis on kajastatud pangakontodel, vähemalt 6000 euro ulatuses. Kaitsja on seisukohal, et kuriteo iseloom ja andmed isiku sissetulekute ja kulude kohta ei võimalda järeldada, et vara, mille kohus on konfiskeerinud, on saadud kuriteo toimepanemise tulemusel. Maakohus on sisuliselt leidnud oma otsuse, et summa, mille seadusliku päritolu ei ole Guido Riibak tõendanud, on 7120,00 eurot. Samas on kohus asunud konfiskeerima tunduvalt suuremat summat, kuna on konfiskeerinud raha 460,00 eurot ning sõiduauto väärtusega 1450,00 eurot. Kuigi ei ole tuvastatud Guido Riibaku poolt varasemate kuritegude toimepanemine on kohus konfiskeerinud Guido Riibaku vara 1910,00 euro ulatuses. Seega võiks maksimaalseks summaks, mida kohus saaks

§ 832ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks välja mõista 5210,00 eurot.

5. Kaitsja Gregori Palm asub seisukohale, et kriminaalasjas puuduvad aga tõendid selle kohta, et Kristo-Rainar Lainelo oleks kasti ise avanud või selle sisuga tutvunud. 23.09.2019.a tehtud jälitustoimingu videost nähtub, et Kristo-Rainar Lainelo liigub kella 18.28 ajal RRR tagahoovis. Sellest videost on kohus enda otsuses (vt kohtuotsus lk 13 I ja IV lõik) järeldanud, et Kristo-Rainar Lainelo liigub kuuri suunas/kuuri juurde. Kaitsja leiab, et selline kohtu hinnang on eksitav, kuivõrd videost ei saa järeldada, et Kristo-Rainar Lainelo liikus kuuri poole. Kaitsja hinnangul nähtub videost vaid see, et Kristo-Rainar Lainelo liikus kuuri lähedal (liikumise lõpliku suuna osas ei võimalda video järeldusi teha). Märgitud tõend ilmestab seda, et Kristo-Rainar Lainelo kokkupuude narkootilist ainet sisaldava kastiga oli minimaalne. Nimelt ei käinud ta seda kuuris lahti pakkimas ega vaatamas. Ka olemasolevad tõendid näitavad, et pärast seda kui ta kasti kuuri viskas, ei teinud ta sellega enam midagi. 5.1 Kaitsja hinnangul esineb otsuses ebaselgus, mille tulemusena on praktiliselt võimatu aru saada, et kas ja mis ulatuses on süüdistatavate ütlustega arvestatud. Maakohtu seisukohta ei muuda selgemaks ka kohtu tõdemus, et süüdistatavate ütluseid on arvesse võetud osas, mis on tõendatud teiste kirjalike tõenditega. Praegusel juhul on kohus arvestanud süüdistatavate ütlustega osas, milles süüdistatavate ütlused toetavad kohtu parasjagu tehtavaid järeldusi ning muus osas jätnud ütlused kõrvale. Sealjuures on kaitsjal keeruline näha, et ka kohus ise oleks igakordselt järginud enda poolt seatud kriteeriumit kooskõla ja elulise usutavusega. Kaitsja hinnangul võib süüdistatavate ütluste sedavõrd valikuline arvestamine kujutada endast kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist KrMS § 339 lõike 2 tähenduses. 8

(29)Kaitsja leiab, et jälgitavad ei ole ka põhjendused, mille kohaselt on kohus lugenud Kristo-Rainar Lainelo ütlused olulises osas (kuid potentsiaalselt ka täielikult) ebausaldusväärseks. Kaitsja ei vaidle vastu sellele, et Kristo-Rainar Lainelo on ajas andnud erinevaid ütlusi selle kohta, et kes tõi kasti narkootilise ainega Riisipere 18 kuuri ning millal kast täpselt toodi. Märkida tuleb, et neid vastuolusid on Kristo-Rainar Lainelo kohtule ka selgitanud. Kristo-Rainar Lainelo poolt antud selgitusi saab pidada eluliselt usutavateks, kuna ülekuulamise hetkeks oli teda kinni pidanud politseiametnikud andnud talle infot kasti sisu kohta Seega on loogiline ka see, et Kristo-Rainar Lainelo oli šokis ja soovis enda seotust kastiga pisendada. Kaitsja hinnangul ei ole eluliselt usutav kohtu eeldus, et sellises situatsioonis peaks inimene olema rahulik ja tasakaalus. 5.2 Maakohtu poolt väljatoodud vastuolud seonduvad kõige esimese, s.o 25.09.2019.a ülekuulamis protokolliga. Hilisemate ülekuulamisprotokollide sisu ei ole kohtus avaldatud, kuna vastuolud nende ja Kristo-Rainar Lainelo poolt kohtus öeldu vahel puudusid. Kaitsja leiab, et nimetatud asjaolu on äärmiselt oluline, kuna see ilmestab seda, et Kristo-Rainar Lainelo ei kujundanud oma seisukohti alles pärast seda kui oli tutvunud kõikide kriminaalasjas kogutud tõenditega. Sealjuures puudub vaidlus selle üle, et Kristo-Rainar Lainelo hilisemad (sh ka kohtus antud) ütlused nende asjaolude osas on kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. 5.3 Pärnu Maakohus on süüdistatavate ütluseid muuhulgas ka omavahel võrreldes jõudnud järeldusele, et nende ütlused kogumis on ebausaldusväärsed. Samas pole kaitsja hinnangul õige lähtuda süüdistatavate ütlustest kui ühtsest tervikust. Praegusel juhul ongi kohus jätnud analüüsimata selle, kas süüdistatavate ütlused eraldi võetuna on usaldusväärsed või mitte. Kohus pole kordagi peatunud võimalusel, et kohtumine võis ühe jaoks olla kindla tagamõttega, kuid teise jaoks juhuslik. Kristo-Rainar Lainelo ütlused lahutatuna Guido Riibaku ütlustest, on kooskõlas muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi otsest tõendit selle kohta, et Kristo-Rainar Lainelo teadis midagi pakkide sisust, mida ta käis ära toomas. Seda, et Kristo-Rainar Lainelo kasutati ära, kinnitab kaudselt asjaolu, et ehkki Guido Riibak kasutas pakkide käitlemisel kindaid, siis Kristo-Rainar Lainelo käis pakkidel järel paljakäsi. Samuti hoiustati pakke Kristo-Rainar Lainelo kodus. Kristo-Rainar Lainelo oli ka see, kes võttis mõlemad pakid vastu. Coop-i episoodi puhul tegi ta seda veel otse kaamerate all. Tähelepanuväärne on seegi, et kõigist kolmest süüdistatavast on Kristo-Rainar Lainelo ainus, kelle mobiiltelefonile ja arvutile pääseti ligi ning kust ei leitud mitte midagi inkrimineerivat (sh ka mitte suhtlusprogramme nagu WhatsApp ja Telegram). Kaitsja hinnangul on objektiivset teopilti vaadates näha, et Kristo-Rainar Lainelole anti pakk kätte kohe, kui ta Coop-i poe lao territooriumile astus. Seega ei tekkinud paki kättesaamisel mingeid raskusi, mistõttu ei olnud tal sellises olukorras vaja kellegagi rääkida. Tähelepanuväärne on see, et Kristo-Rainar Lainelo ise ei otsinud seal kedagi välja, vaid tema juurde tuldi. Põhjendamatu on kohtu järeldus, et juba Coopi episoodi ajaks teadsid Juris Lubans ja Kristo-Rainar Lainelo teineteist hästi. Vastupidiselt kohtu poolt väidetule ei ole Juris Lubans ühelgi ajahetkel Kristo-Rainar Lainelot ära tundnud. Eluliselt on ka usutav, et teineteist hästi tundvad isikud otsustavad just omavahel rohkem suhelda. Kas või tervitada teineteist. 5.4 Oluline on ka see, et Kristo-Rainar Lainelo vanuste inimeste jaoks pole iseenesest midagi ebatavalist selles, et veoautojuhid (nagu ka omal ajal bussijuhid) transpordivad haltuura korras pakke. Kaitsja on seisukohal, et ei Coop-i parkla ega 41. kilomeeter maanteel ei ole sellised kohad, mis peaksid ilmselgelt tekitama ebausku või kahtlusi paki sisus. Seega ei tekkinud Kisto-Rainar Lainelol ka pakkide vastuvõtmise osas küsimusi. Esimesel korral ta nõustus vana tuttavat aitama (kes enda sõnul oligi läinud abi paluma). Teisel juhul palus seesama vana tuttav 9
(29)temalt samuti abi, kuid sel korral toodi pakk talle juba kodu lähedale. Mõlemal juhul oli palujaks tema vana tuttav – kusjuures selline, kelle puhul mõlemad mehed tunnistasid, et neil on kombeks teineteist aeg-ajalt aidata. Oluline on seegi, et teist pakki ära tuues tekkis Kristo-Rainar Lainelo küsimus paki sisu kohta, kuid Guido Riibak enda sõnul valetas talle ja ütles, et seal sees on suitsud. 5.5 Coopi episoodi puhul on väga oluline tähele panna seda, et olemasolevad tõendid (eelkõige Coopi jälitustoimingu protokoll) võimaldavad järeldada, et juba tol ajal olid politseile kõik asjaosalised teada. Kui tol korral oleks kastis olnud suures koguses narkootilisi aineid, siis oleksid süüdistatavad juba toona politsei poolt peatatud (nagu 41. kilomeetri puhul juhtuski). Pole usutav, et politsei lubaks kuriteolt tabatud isikutel teha rahvale kättesaadavaks kilodes narkootikume. Asjaolu, et politsei otsustas toona süüdistatavaid mitte vahele võtta kinnitab kaitsja hinnangul seda, et Coopi episoodi puhul ei olnud kastis narkootikume. Tegemist oli n.ö testsaadetisega. Olukorras, kus võrdselt võimalikud on nii Kristo-Rainar Lainelot süüstav kui mittesüüstav versioon, palub kaitsja KrMS § 7 lõike 3 alusel eelistada mittesüüstavat versiooni. 5.6 Kaitsja palub analüüsida võimalust, et Kristo-Rainar Lainelo täitis oma rolli süüteos n-ö vahendliku täideviijana. Praegusel juhul viitavad kõik tõendid sellele, et Guido Riibak oli see, kes palus Kristo-Rainar Lainelol minna pakkidele järele. Guido Riibak oli see, kes omas kogu infot selle kohta, et mis asjaoludel need pakid tulevad ja kuhu nad lähevad (seda on kaudselt jaatanud ka kohus). Kriminaalmenetluses pole kogutud ühtegi tõendit selle kohta, et Guido Riibak on Kristo-Rainar Lainelole pakkide sisu kohta tõtt rääkinud. Kaitsja leiab, et Guido Riibak oli see, kes valitses Kristo-Rainar Lainelot n-ö ülekaaluka teadmisega eesmärgiga, et Kristo-Rainar Lainelo viiks ellu tema teoplaani. Kohtupraktika on seisukohal, et inimene, keda kasutatakse ära, ei ole ise karistusõiguslikult teo eest vastutav (RKKKo 3-1-1-24-06). Seega ei saa kaitsja hinnangul ka Kristo-Rainar Lainelole heita ette praegusel juhul süüteo toimepanemist. 5.7 Kaitsja leiab, et kui asuda seisukohale, et Kristo-Rainar Lainelo ütlused on täies ulatuses ebausaldusväärsed või usaldusväärsed vaid osas, mis haakuvad muude tõenditega, siis palub kaitsja Kristo-Rainar Lainelo õigeks mõista ka 13g kanepi omamises. Nimelt rajaneb see süüdistus eelkõige Kristo-Rainar Lainelo enese ülestunnistusel ja puhtsüdamlikul kahetsusel (millest viimast pole Pärnu Maakohus arvestanud). 5.8 Kaitsja palub vähendada Kristo-Rainar Lainelole mõistetud karistust. Puuduvad aga tõendid selle kohta, et Kristo-Rainar Lainelo oleks teadnud, et pakis on kanep, mis on toodud Lätis ning mida plaanitakse Eestis või mujal edasi müüa. Kristo-Rainar Lainelo teopanus selles loos ei olnud suur. Ta ei otsustanud ise midagi, vaid täitis Guido Riibaku palvel transpordi rolli, tuues pakid õigel ajal ära. Teopanuse seisukohalt võrreldavas kriminaalasjas on ringkonnakohus leidnud, et teopanus, mis põhitegu soodustab (nt võimaldab, kiirendab, kergendab või toetab) on kaasaaitamine, mitte täideviimine (TlnRnKo 1-16-7906, p 3.3 ja p 10). Olemasolev teopilt võimaldab asuda seisukohale, et Kristo-Rainar Lainelo tegevus tuleks ümber kvalifitseerida kaasaaitamisena. Tema ainus roll oli Guido Riibaku palvel ainel järel käimine ja transportimine. 5.9 Kaitsja hinnangul ei saa õiglaseks ja karistuse eesmärkidega kooskõlas olevaks pidada seda, et sama pikka karistust hakkavad kandma isik, kes kohtu hinnangul organiseeris rahvusvahelise narkooperatsiooni ning isik, kes käis kindlas kohas ühel pakil järel ning hoiustas seda enda kuuris. Võttes arvesse kõikidele süüdistatavatele ette heidetavad tegusid ning süü suurust, ei ole tegemist proportsionaalse karistuse mõistmisega. 10
(29)Kaitsja leiab, et ka juhul kui kohus ei nõustu kaitsja eelnevalt väljendatud seisukohaga, et Kristo-Rainar Lainelo on vahendlik täideviija või kaasaaitaja, siis isegi kaastäideviijana on tema roll märkimisväärselt väiksem näiteks Guido Riibaku rollist. Oluline on ka asjaolu, et praegusel juhul heidetakse Kristo-Rainar Lainelole ette kanepi käitlemist. Kaitsja hinnangul ei saa kanepi puhul rääkida sellisest ohu suurusest nagu näiteks opioide puhul. Sisuliselt sama on oma eriarvamuses öelnud ka Riigikohtunik Juhan Sarv kriminaalasjas nr 1-18-2232, kus ta on öelnud, et: „Samas leidub ka narkootilisi aineid, mis on küll kindlasti tervisele kahjulikud, kuid mille ohtlikkuse aste on siiski oluliselt väiksem (nt kanep). Kaitsja on seisukohal, et Pärnu Maakohus on Kristo-Rainar Lainelo karistuse mõistmisel jätnud arvestamata mitmete oluliste asjaoludega ning kujundanud seeläbi karistuse osas ebaõige seisukoha. 5.10 Kristo-Rainar Lainelolt konfiskeeriti

§ 832

lg 1 alusel tema valdusest leitud ja ära võetud sularaha 480 eurot kui tõenäoliselt kriminaalsel teel saadud tulu põhjusel, et tema elukoha läbiotsimisel leitud 480 sularaha ei saa pärineda ei seaduslikust ega mitteametlikust sissetulekust. Kaitsja ei nõustu kohtu seisukohaga, et Kristo-Rainar Lainelo varaline seisund, kulud või elatustase annaksid aluse eeldada, et ta on saanud konfiskeeritud rahasumma kuriteo toimepanemise kaudu. Kaitsja hinnangul puuduvad antud juhul selle kohta tõendid. Kristo-Rainar Lainelo enda seletuste kohaselt remontis ta enne vahistamist autosid ning läbiotsimise käigus leitud raha pärineb seega tema mitteametlikust sissetulekust. Kuivõrd Kristo-Rainar Lainelo arveldas sularahas, siis möönab kaitsja, et eelnevat asjaolu on raske tõendada. Siiski on kaitsja seisukohal, et antud juhul ei ole mingit alust eeldada, et tegemist võiks olla hoopis kuritegelikul teel saadud rahaga. Põhjendamatu on eeldus, et absoluutselt igasugune Kristo-Rainar Lainelole kuuluv sularaha on saadud kuritegelikul teel olukorras, kus isik on esitanud tõendeid selle kohta, et tema sissetuleku moodustabki sularahas saadud raha. Sellest tulenevalt leiab kaitsja., et Kristo-Rainar Lainelolt konfiskeeritud raha ei pärine kuritegelikust allikast, mistõttu tuleb see talle tagastada. 6. Kaitsja Vladimir Sadekov asub seisukohale, et maakohus tegi ekslikke järeldusi, ekslikult hindas tõendeid ning rikkus menetlusseadust, andes tõenditele vale hinnangu ja samuti kohaldas vääralt materiaalõigust. Samuti rikkus maakohus in dubio pro reo põhimõtet, tõlgendades mõistlikke kahtlusi Juris Lubansi süüks. Maakohus on ekslikult leidnud, et Juris Lubānsi süü

§ 184lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises on tõendatud.

Apellant ei nõustu, et asjas uuritud asjaolud tõendavad Juris Lubānsi süü. Maakohtu ostus on rajatud peamiselt elulise usutavuse argumendil, kaudse tõendite, juurdemõtlemisele ning süüdimõistev otsus on tingitud sellega, et Juris Lubansi eelkohtumenetluses ja kohtumenetluses antud ütlused lahknevad. 6.1 Ei ole olemas ühtegi tõendit, mis kinnitaks Juris Lubansi teadmist narkootilise aine käitlemisest. Juris Lubansil puudub süü, kuna puudub subjektiivse koosseisu tunnus – tahtlus toimepandud teo suhtes. Seega, kuna

§ 15

lg 1 kohaselt on kuriteona karistatav üksnes tahtlik tegu, kui

ei sätesta karistust ettevaatamatu teo eest, ei ole Juris Lubans antud kuriteo toimepanemises süüdi. Kaitsja ei saa nõustuda, et Guido Riibak, Juris Lubāns ja Kristo-Rainar Lainelo tegutsesid narkootikumide käitlemisel kaastäideviijatena. Kuna kuriteona on karistatav üksnes tahtlik tegu, siis järelikult Juris Lubāns ei saanud olla toimepandud teo täideviijaks ega osavõtjaks (kaasaaitajaks). Lisaks tuleb kaastäideviimise tuvastamisel vaadata, kas grupi liikmetel on olemas täideviija tunnused ja seejärel tuvastada iga liikme kohta ka kaastäideviija eeldused. Kaastäideviimisel peab isikutel esinema ühine otsus, ning iga isik peab andma omalt poolt olulise panuse teo toimepanemisele. Seega on arusaamatu kohtu järeldus Juris Lubansi kaastäideviimise kohta, kuna kõikide tõendite kohaselt ta ainult vedas kasti Lätist Eestisse ning 11

(29)sellest teda palus teine isik. Isegi kui jaatada süüdistatava teadmist sellest, et kastis võib olla midagi ebaseaduslikku, ei tähenda see tema teadmisi narkootikumidest ning loomulikult ka kaastäideviimist. 6.2 Ei ole eluliselt usutav, et inimene, kes teab, et viib üle piiri 6 kg narkootilisi aineid, mis maksavad nii palju, on nõus seda teha 150 eurot eest. Juris Lubans pole selline inimene, kes 150 euro tõttu tahab vangi minna. Narkootilise aine käitlemine ei ole Lubansi teenimise viis ja Lubans ei omandanud sel viisil ühtegi vara. Seega puudub veel üks tõendamise võimalik element - raha. Lubans töötas ja teenis normaalselt ning töötab siiani. Isik ei vajanud nii riskantset teenimisviisi. Pole eluliselt usutav, et teades narkootikumidest Juris Lubans poleks midagi ette võtnud võimaliku vastutuse eest kaitsmiseks. Andis kasti avalikult üle, ei kasutanud selleks konspiratsiooni ega peidiku, vaatama sellele, et temal oli igasuguse konspiratsiooni võimalus. Narkootikume edastatakse kas salaja, kaevatakse või pannakse peidikusse. Samuti peetakse läbirääkimisi raha ülekandmise üle. Juris Lubansi teadlikkusest võik rääkida ainult siis, kui oleks tuvastatud vähemalt üleandmise konspireerimine. Kuna kasti edastamine oli täiesti avalik ja polnud konspiratsiooni, on võimatu jaatada Juris Lubansi teadlikkust. 6.3 Kaitsja asub seisukohale, et Juris Lubansi ütlused on eluliselt usutavad ning loogilised. Maakohus luges isiku ütlused osaliselt ebausaldusväärseks, kuna leidis, et Juris Lubāns muutis oma ütlusi põhjusel, et kooskõlastada oma ütlusi kaassüüdistatavatega. On täiesti eluliselt usutav, et isik ei mäleta pisiasju, kui teda palju kordi ülekuulatakse ning selles ei ole midagi kahtlast. Need vastuolud, mida on kohus välja toonud ja mille tõttu luges Lubansi ütluseid ebausutavaks, ei oma nii suurt tähtsust, kuna need on tõesti vähetähenduslikud detailid, mida iga inimene võis segi ajada, isegi sellises pingelises olukorras. Juris Lubans ei muutnud diametraalselt oma ütlusi, vaid lihtsalt täpsustas, kes võis olla see isik, kellele ta karpi üle andis. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et Juris Lubānsi ütlused ei ole ka eluliselt usutavad. 6.4 Mitte ükski tõend ei viita sellele, et Juris Lubans on tuttav kaassüüdistatavatega. Vastupidi, paki üleandmise ajal and üldse ei suhtle omavahel, mis viitab just sellele, et Juris Lubans täidab teise isiku palve, kes ongi organiseerija. Seda enam, kohus isegi ei põhjendanud oma seisukohta – milline reeglistik ja milline käitumiskoodeks kaassüüdistatavate vahel oli. Antud asjas mitte midagi ei osuta sellele, et Juris Lubansi ütlused on ilmselgelt absurdsed või vastuolus üldtuntud loodusseadustega. Seega ei saa kohus lihtsalt jätta tema ütlused tõendikogumist välja ainult seetõttu, et peab neid eluliselt mitteusutavateks. Kui Juris Lubāns ja Kristo-Rainar Lainelo oleksid varasemalt tuttavad, siis ilmselgelt nad ütleksid teineteisele vähemalt paar fraasi, mis on eluliselt usutav, kui isikud on tuttavad, aga elavad erinevates riikides ja näevad teineteist mitte väga sageli. Maakohus märgib, et kuigi telefonidest ja arvutistest mingeid andmeid ei leitud, ei välista see kuriteo toimepanemist, vaid pigem näitab isikute oskust konspireerida. Selliselt rikub kohus rangelt in dubio pro reo põhimõtet. Kokkuvõtvalt leiab kaitsja, et kuriteo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused ei ole tõendatud. Seega tuleb Juris Lubāns

§ 184lg 2 p 1 järgi õigeks mõista.

6.5 Kaitsja vaidleb vastu ka maakohtu poolt Juris Lubānsi Eestist väljasaatmist ja Eestist naasmise keeldu 5 aasta jooksul, kuna ei ole tõendatud Juris Lubāns narkootikumite käitlemine, mistõttu ei kahjustanud ta suure hulga Eesti elanike tervist. Seejuures ei ole Juris Lubansi varem kriminaalkorras karistatud, mistõttu apellant ei nõustu nii range karistusega, lisaks puuduvad tõendid tema teadlikkusest kuriteo toimepanemises ehk puudub kuriteo subjektiivne koosseis. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: 12

(29)
  1. Ringkonnakohtu istungil jäid kaitsjad esitatud apellatsioonides toodu juurde. Süüdistatavad toetasid kaitsjate apellatsioone. 7.1 Prokurör ei toetanud esitatud apellatsioone ja taotles jätta apellatsioonid rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide ja esitatud apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse pooled, asub alljärgnevale seisukohale. 8.1 Kaitsjate Margo Põbo, Gregori Palmi ja Vladimir Sadekovi apellatsioonides toodule, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav, tuleb kolleegiumil märkida järgmist. Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051 lg 1) rikkumine - sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral - käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine süü küsimuse otsustamisel on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtule ei ole alust ette heita järelduste meelevaldsust. Maakohus on järginud süü küsimuse otsustamisel kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega kajastatud tõenditele antav hinnang ja kohtuniku siseveendumuse kujunemise tee.
  3. Esitatud apellatsioonides taotlevad apellandid maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooni järeldusega, et kohus on hinnanud tõendeid kallutatult ja rikkunud KrMS § 61 lg 2 sätestatut. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Kaitsjad taotlevad maakohtu poolt hinnatud tõendite ümberhindamist ning õigeksmõistva otsuse tegemist, alternatiivselt taotlevad kaitsjad Margo Põbo ja Gregori Palm süüdistatavatele inkrimineeritud teo ümberkvalifitseerimist. Asjaolu, et kaitsjad ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega, ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (RKKKo nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-4-07). 9.1 Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad 13
(29)kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. 9.2 Kohtukolleegium leiab, et nii apellatsioonides toodud väidete kui maakohtu otsuses sisalduva põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida veenvaid argumente maakohtu otsuse tühistamiseks. Esitatud apellatsioonides korratakse peamiselt samu väiteid, mida esitati esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Kohtukolleegium, nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid vajalikuks täies mahus korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonides esitatud peamistele väidetele. 10. Kolleegium ei nõustu kaitsjate Margo Põbo, Gregori Palmi ja Vladimir Sadekovi apellatsioonides tooduga, et süüdistatavate süüdi tunnistamine neile inkrimineeritud kuriteos on põhjendamatu. Apellandid leiavad kokkuvõtvalt, et kaitseversioonid tuleb lugeda süüdistusversioonist usutavamaks. Apellandid on läbivalt apellatsioonides maakohtule ette heitnud, et maakohtu motiivid ei ole eluliselt usutavad, arusaadavad ega asjakohased. Samas põhinevad enamjaolt põhjendused, miks tuleb kaitseversioonid kuriteosündmusest pidada eluliselt usutavamaks kui süüdistusväiteid, elulisel usutavusel. Ehkki eluline usutavus on üks tõendi usaldusväärsuse hindamise kriteeriume, ei ole see arvestatav iseseisva tõendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses (vt RKKKo nr 3-1-1-72-13, p 14). Kohtuotsus saab KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Maakohus ei ole rajanud süüdimõistvat otsust elulisele usutavusele, vaid maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud tõendite kogumile. 10.1 Kaitsja Vladimir Sadekovi arutlused selles osa, miks ei ole süüdistatav Juris Lubāns toime pannud kuritegu, ning esitatud omapoolsed arutlused (oletused) selle kohta jäävad tagajärjetuks, kuna konkreetsetele tõenditele, mis kummutaksid maakohtu poolt tuvastatu, kaitsja apellatsioonis viidanud ei ole. Kaitsja versioonidele, kuidas tavapäraselt pannakse toime narkokuritegusid ja kuidas süüdistatav oleks käitunud olukorras, kui ta oleks täideviija, tuleb kolleegiumil taas märkida, et apellant tugineb üksnes oletustele maakohtu otsuse kummutamisel. Enamik apellandi seisukohad sündmuste kulgemisest kui tegemist oleks kuriteo täideviijaga on oletuslikud, kuid sellised arvamused peaks olema tõendatud ja põhinema mingitel tõenditel, kuna tegemist ei ole üldteada asjaoludega. Tegemist on puhtteoreetiliste väidetega, mille vastu saab püstitada vastupidise sisuga teoreetilisi väiteid. Nii ei ole ju välistatud, et kaassüüdistatavad käitusidki omavahel kui tundmatud ning selline oli eelnevalt kokkulepitud roll, et viia kinnipidamise oht miinimumini, selliseid oletusi ja puhtteoreetilisi väiteid, mis ei põhine tõenditel, vaid erinevatel arvamustel, on võimalik püstitada lõputult. Pelgalt elulise usutavuse ja oletuste pinnalt ei saa süüdistatavat õigeks mõista. Kolleegium märgib, et taotledes sellistel põhjendusel oma kaitsealuse õigeksmõistmist esitatud süüdistuses, tugineb kaitsja mitte maakohtu poolt kindlakstehtule, vaid oma versioonile asetleidnust. Erinevate abstraktsete versioonide kinnitamiseks ei ole apellant ühtegi tõendit esitanud. Asjaolu, et süüdistatavate telefonidest ja arvutitest ei leitud mingeid andmeid, mistõttu ei kasutanud süüdistatavad omavahel konspireerimise vahendeid, ei saa aga eraldivõetult olla süüdistatava Juris Lubānsi suhtes ei süüstavaks ega ka õigustavaks tõendiks, vaid seda hinnatakse koos teiste kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega ning need põhjendused on maakohtu otsuses piisavad. 14
(29)10.2 Kaitsja Margo Põbo arutlused CMR deklaratsioonide täitmise kohta poest ostetud kauba osas jäävad tagajärjetuks. Antud juhul ei paigutanud süüdistatav Juris Lubāns tema enda poolt poest ostetud pakki autosse ja ei toimetanud seda Eestisse, vaid tegemist oli pakiga, mille sisu oli väidetavat süüdistatavale teadmata. Seega kaitsja selline arutluskäik ei väära maakohtu hinnangut süüdistatava Juris Lubānsi ütluste usaldusväärusele elulise usutavuse pinnalt. 10.3 Kaitsjad heidavad apellatsioonides ette seda, et süüdistatavad mõisteti süüdi sisuliselt kaudsete tõendite põhjal, mistõttu jäi püsima kahtlus nende süüs. Riigikohus on asunud seisukohale, et puudub õiguslik keeld isiku süüditunnistamiseks ka ainuüksi kaudsete tõendite alusel. Otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad (vt RKKKo nr 3-1-1-8-10, p-d 9-10). Kohtupraktika üldistamisest lähtuva ning süüteomenetluste alases erialakirjanduses sageli korratava arusaama kohaselt võib mingi kaudne tõend, eriti kogumis asitõendiga, olla otsesest tõendist oluliselt usaldusväärsem, seda eriti juhul, mil otsene tõend lähtub isikulisest tõendiallikast. Otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, kaudse tõendi sisuks seevastu on teave, mis ei kajasta küll kuriteo tehiolu ennast, kuid võimaldab teha olulisi järeldusi sellega seotud muude asjaolude kohta. Kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tuleb tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude suhtes. Seetõttu omandab kaudsete tõenditega tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis, mida maakohus käesoleval juhul ka tegi. 10.4 Maakohus on hinnanud süüdistatavate süüd kinnitavaid tõendeid nende kogumis ning ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi ning paljude otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatavate kasuks. Lisaks nähtub maakohtu otsusest, millist täiendavat sisulist teavet tõendamiseseme asjaolude kohta on võimalik kaudsete tõendite pinnalt saada. Seejuures peab kolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 3-1-1-38-11, milles märgitud, et arvestades süüdistatavatele inkrimineeritud kuriteoliigi eripära ja kuritegude tehiolusid ei ole asjakohane menetlejale ette heita seda, et kuriteosündmuse tõendamine on osutunud teatud kuriteosündmuse asjaolude puhul võimalikuks vaid kaudsete tõendite abil, kuivõrd see, kas konkreetse kuriteosündmuse asjaolud jäädvustuvad otseste või kaudsete tõenditena, ei sõltu alati menetleja tahtest. 11. Vastuseks apellatsioonide etteheitele, et maakohus ei ole arvestanud süüdistatavate Juris Lubānsi, Guido Riibaku ja Kristo-Rainar Lainelo ütlustega kogu mahus, märgib kohtukolleegium, et see on küsimus süüdistatava ütluste usaldusväärsusest. Seejuures ei ole maakohus tunnistanud süüdistatavate ütlusi tervikuna ebausaldusväärseks, vaid osas, milles vastuolud kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja ka osas, milles vastuolud süüdistatavate omavahel antud ütlustes. Lisaks on maakohus asunud seisukohaale, et süüdistatava ütlused ei ole eluliselt usutavad. Kohtukolleegium viitab siinjuures Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsustes nr 3-1-1-19-05 ja nr 3-1-1-77-05 väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks ta ei pea süüdistatavate ütlusi osaliselt usaldusväärseks. Maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud tõendite kogumile ning maakohus ongi kõrvutanud ja analüüsinud süüdistatavate ütlusi koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Antud põhimõtete kohaselt ei ole asjakohased apellantide etteheited kohtule, et otsuse tegemisel ei võetud arvesse 15
(29)just kogu mahus süüdistatavate ütlusi ja esitatud kaitseversioone. Kohtuasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid just süüdistatavate Juris Lubānsi, Guido Riibaku ja Kristo-Rainar Lainelo versioone. 11.1 Ainetu on kaitsja Margo Põbo seisukoht, et maakohus ei oleks tohtinud hinnata, kas süüdistatavate ütlused on eluliselt usutavad või mitte, kuna kohtupraktika kohaselt on eluline usutavus üks ütluste usaldusväärsuse hindamise kriteerium. Ainetu on ka kaitsja Gregori Palmi seisukoht, justkui puuduks kohtul õigus ühe süüdistatava ütlused tunnistada ebausaldusväärseks teise süüdistatava ehk kaassüüdistatava ütluste alusel. Apellandid jätavad tähelepanuta, et kohtupraktika kohaselt on usaldusväärsuse hindamise kriteeriumiteks ka sellised asjaolud, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi teiste ütlustega, sh kaassüüdistatava ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad (vt RKKKo nr 3-1-1-10-17, p 8). Seejuures on kohtupraktikas tõendi usaldusväärsust põhjendatud ka selle kaudu, kuidas see tõend n-ö riimub teiste tõenditega. Riimuvate tõendite kogum suurendab kindlasti selle kogumiga kajastatava asjaolu tõenäosust, kuid riimumine ise ei ole siiski ühtegi tõendit iseloomustav tunnus, mis tõstaks selle usaldusväärsust. Maakohus ongi oma otsuses analüüsinud süüdistatavate Juris Lubānsi, Guido Riibaku ja Kristo-Rainar Lainelo ütlusi tervikuna, hinnanud, kas ütlused on järjepidevad, kas ütlustes on lahknevusi kaassüüdistatavate ütlustega, või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad, kas riimuvate tõendite kogum suurendab kajastatava asjaolu tõenäosust, mistõttu ringkonnakohus ei näe siin taas õiguslikke minetusi. 11.2 Nõustuda ei saa apellandi Gregori Palmi seisukohaga, et maakohtu otsuses esineb ebaselgus, kuna on võimatu saada aru, kas ja mis ulatuses on süüdistatavate ütlustega arvestatud. Sellise väite on esitanud ka kaitsja Margo Põbo. Kolleegium sellise kriitikaga ei nõustu, kuna maakohus on üheselt näidanud ära, millises osas on kohus süüdistatavate ütlusi tõendina arvestanud ja millises osas mitte. Seejuures on maakohus ka põhjendanud ning näidanud ära tõendid, mis ei kinnita süüdistatavate ütlusi ja millised tõendid ütlusi kinnitavad. Maakohtu otsuse põhiosas viidatud ja analüüsitud tõendid kummutavad üheselt süüdistavate kaitseversioonid ning maakohus on viidanud ka tõenditele, mis esitatud versioone ei kinnita, vaid kummutavad ning kolleegium nõustub sellega. Selliseid kaitsjate väiteid peab kolleegium otsituks. 11.3 Maakohus on veenvalt põhjendanud, miks ta ei pea süüdistatava Kristo-Rainar Lainelo ütlusi osaliselt usaldusväärseks ning ringkonnakohus nõustub maakohtu argumentidega. Seejuures ei ole maakohus lugenud süüdistatava ütlusi osaliselt ebausaldusväärseks ainult põhjusel, et need on vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. Maakohus on lugenud süüdistatava Kristo-Rainar Lainelo ütlused osaliselt ebausaldusväärseks ka põhjusel, et tema ütlused on vastuolulised muudest tõenditest nähtuva teabega ehk läbiotsimisel märgituga (kd 3, tl 190). Seega on maakohus õigesti sedastanud, et süüdistatav Kristo-Rainar Lainelo on mitmeid kordi eitanud kokkupuudet kastiga ning süüdistatav ei osanud anda mõistlikku selgitust, miks ta on eeluurimisel ja kohtus andnud erinevaid ütlusi. Apellant Gregori Palm jätab tähelepanuta, et KrMS § 61 lg 2 eeldabki tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Seejuures tuleb hinnata tõendeid kogumis, mitte eraldi nagu apellant on seda apellatsioonis teinud. Ka süüdistatavate ütlused on tõendid KrMS § 63 lg 1 mõttes ning ka kaassüüdistatavate ütlusi tuleb hinnata kogumis ning kas nende ütlustes on lahknevusi. Kaassüüdistatavate ütlusi tuleb kõrvutada ja analüüsida koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega ning seda on maakohus ka teinud. 16
(29)Seejuures 13 grammi kanepi käitlemises ei ole maakohus süüdistatava Kristo-Rainar Lainelo ütlusi ebausaldusväärseks tunnistanud ning 13 grammi kanepi käitlemises on tõenditeks peale süüdistatava Kristo-Rainar Lainelo ütlusete ka läbiotsimise protokoll koos lisadega ning ekspertiisiakt. 11.4 Kolleegiumil tuleb nõustuda apellantide Gregori Palmi ja Margo Põbo seisukohaga, et maakohtus toimunud kohtuistungil ei taotletud süüdistatava Kristo-Rainar Lainelo kõigi kohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist, et kontrollida nende usaldusväärsust. Samas jätavad apellandid tähelepanuta, et maakohtu järeldus, et süüdistatav Kristo-Rainar Lainelo muutis enda ütlusi kohtus, ei käi kogu süüdistatava ütluste kohta, vaid osas, mis puudutab kasti järel käimist ja kuuri viimist. 11.5 Maakohtu istungil avaldati süüdistatava Juris Lubānsi kohtueelsel uurimisel antud ütlused korduvalt ja seda just usaldusväärsuse kontrollimiseks, kuna süüdistatava kohtueelsel uurimisel antud ütlused lahknesid kohtuistungil antud ütlustest. Süüdistatava Juris Lubānsi ütluste seda osa, milles vastuolud puuduvad, on maakohus hinnanud KrMS § 61 lg 2 kohaselt kogumis teiste tõenditega, sh kaassüüdistatavate antud ütlustega oma siseveendumuse kohaselt. Maakohus on oma otsuses analüüsinud süüdistatava Juris Lubānsi ütlusi (kd 3, tl 189-189 pöördel) tervikuna ning ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi. Seejuures on maakohus järginud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-1-131-13 p 11-14 märgitud seisukohti. 11.6 Ebaõige on kaitsjate Vladimir Sadekovi ja Margo Põbo seisukoht, et süüdistatava Juris Lubānsi kohtueelsel uurimisel ja kohtus antud ütlustes ei esine vastuolusid, vaid ta lihtsalt täpsustas oma ütlusi. Maakohus on üheselt viidanud ütlustele, milles vastuolud seisnevad. Süüdistatav Juris Lubāns on kohtueelsel uurimisel kinnitanud üheselt, et kohale saabus sinna vanemat tüüpi heledam VW mikrobuss. Sealt väljus see sama meesterahvas, kes oli pakkidel kaks korda Volvoga järel käinud. Kohtuistungil märkis süüdistatav, et ta ei näinud isikut, kellele ta kasti üle andis. Seega kohtueelsel uurimisel kinnitas süüdistatav, et nägi isikut, kellele kasti üle andis ning see isik oli sama meesterahvas, kes oli pakkidel 2 korda Volvoga järel käinud, kuid istungil eitas üheselt, et oleks isikut, kes pakil järel käis, näinud. Tegemist ei ole vähetähtsa ja sisulist tähtsust mitteomava vastuoluga nagu kaitsjad püüvad näidata, vaid olulise vastuoluga. Ka ei ole sellised ütlused oma sisult ühetähenduslikud nagu väidab kaitsja Margo Põbo. Lisaks on maakohus ära näidanud ka muud süüdistatava Juris Lubānsi ütlustes esinenud diametraalsed vastuolud (kd 3, tl 189), mis ei ole vähetähtsad, vaid olulised, kuid nendest vastuoludest apellandid vaikivad. Seega on ainetu apellantide etteheide, et ei nähtu, mille põhjal on maakohus jõudnud järeldusele, et kaassüüdistatav on oma ütlusi kooskõlastanud. Lisaks on kaitsja Vladimir Sadekovi apellatsioon vastuoluline osas, mis puudutab Kristo-Rainar Lainelo ja Juris Lubānsi teadmist üksteisest. Nii on kaitsja Vladimir Sadekov pidanud usaldusväärseks süüdistatava Juris Lubānsi kohtuistungil antud ütlusi, et ta ei näinud isikut, kellele ta kasti üle andis ehk ta ei olnud kindel, kes on isik. Teisalt põhjendab nende üksteise tundmist asjaoluga, et Juris Lubānsil oli ettekujutus, kuidas isik välja näeb, kuna Juris Lubāns oli juba eelnevalt Kristo-Rainar Lainelole paki üle andnud. 11.7 Kolleegium ei saa nõustuda kaitsja Vladimir Sadekovi seisukohaga, et maakohtu argumendid süüdistatava Juris Lubānsi ütluste elulise usutavuse osas on põhjendamatud. Maakohus on viidanud üheselt süüdistatava konkreetsetele ütlustele, mis ei ole eluliselt usutavad ning kolleegium nõustub maakohu sellise seisukohaga ja toodud põhjendustega. Seejuures kaitsja toodud põhjendustega süüdistatava Juris Lubānsi ütluste elulisele usutavusele ei saa nõustuda, kuna kaitsja viitab neile vaid valikuliselt, kuid jätab tähelepanuta maakohtu põhjendused kogumis. 17
(29)11.8 Nõustuda saab kaitsjatega, et tõendatud ei ole 05.08.2020 süüdistuse piiridest väljapoole jääva käitumisega, et tegemist oli just narkootiliste ainetega, kuid ühelegi süüdistatavale ei ole sellist käitumist ka ette heidetud. Prokuratuur soovis nimetatud tõenditega näidata ära seda, et süüdistatavad on ka varem omavahel sarnastel asjaoludel kokku puutunud. Maakohus kontrollis esitatud tõenditega süüdistatavate ütluste usaldusväärsust ehk esitatud kaitseversioone ning jõudis järeldusele, et süüdistatav Juris Lubāns oli juba eelnevalt tuttav Kristo-Rainar Laineloga ning süüdistatavate Guido Riibaku ja Kristo-Rainar Lainelo kohtuistungil antud ütlused 05.08.2019 sündmuste kohta ei vasta tõele. Kolleegium asub seisukohale, et eelmärgituga saab nõustuda ning maakohus ei olegi teinud järeldust, et ka enne 22.09.2019 toimunud kokkusaamistes oli midagi ebaseaduslikku, vaid asus seisukohale, et süüdistatavate tegevus oli teadlikult läbimõeldud ja kinnitab grupi olemasolu. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, sh isikulised tõendiallikad, mis annaksid kaudset teavet selle kohta, et enne 22.09.2019 toimunud paki toomist Läti Vabariigist Eesti Vabariiki oleks veokis olnud narkootiline aine. Samas sellise kindlalt väljakujunenud kokkusaamiste põhjal tekib kolleegiumi hinnangul tõepoolest põhjendatud kahtlus, et süüdistatavad olid varasemalt tuttavad ja käitusid kokkulepitu kohaselt. 11.9 Kolleegium ei nõustu kaitsja Marko Põbo seisukohaga, et lugejale ei ole jälgitav, kuidas on maakohus jõudnud järeldusele, et narkootilise aine turuhind võib küündida alates 45 000 eurost kuni 122 000 euroni. Selline maakohtu järeldus põhineb äärmiselt lihtsal matemaatilisel tehtel. Nii on maakohus teinud tehte, mis põhineb samal vastuskirjal, millele on viidanud apellant. Nii on maakohus toonud ära kui 6113 grammi kanepit müüa jaemüügis ühe grammi hinnaga 20 eurot (teeb täpseks summaks 122 260 eurot) või müüa sama kogus kanepit kilogrammi keskmise hulgihinnaga 7 500 eurot (teeb täpseks summas 45 847,50 eurot). Lisaks põhinevad maakohtu järeldused narkootilise aine heas kvaliteedis aine enda THC sisaldusel, mis ekspertiisi kohaselt oli antud juhul 23%. Arvestades, et kanep on narkootiline aine juhul, kui tema THC sisaldus ületab 0,2%, saab maakohtuga üheselt nõustuda, et kanep, mille THC sisaldus on 23%, on hea kvaliteediga.
  1. Kolleegiumil tuleb märkida, et võistlevuse põhimõte on sätestatud KrMS §-s 14, mille kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Kolleegium peab vajalikus rõhutada, et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel, mitte kohtul. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsusega nr 3-1-1-67-
  2. Maakohtu protokollidest ega kaitseaktist ei nähtu, et kaitsja Vladimir Sadekov või süüdistatav Juris Lubāns oleks taotlenud isiku nimega Oleg kutsumist kohtuistungile tunnistajana, kes kinnitaksid süüdistatava kaitseversiooni. Samuti ei ole kaitsja Margo Põbo ja süüdistatav Guido Riibak esitanud taotlust isiku nimega Arkadi kutsumiseks kohtuistungile tunnistajana, kes kinnitaksid süüdistatava kaitseversiooni. Ka ei olnud kaitsjatel ega süüdistatavatel taotlusi või täiendusi enne kohtuliku uurimise lõpetamist. Kolleegium asub seisukohale, et ei süüdistatavad ega kaitsjad ise ole soovinud esitata tõendeid, kuivõrd tunnistajate ülekuulamise taotlemisega oli nii süüdistatavatel kui ka nende kaitsjatel võimalus kinnitada esitatud kaitseversioone, et paki saatja oli isik nimega Oleg ning Juris Lubāns ei teadnud sellest midagi või paki tellijaks oli isik nimega Arkadi, kelle korraldusel pidi Guido Riibak selle paki ära tooma ja edasi andma. Kolleegium leiab, et selliste taotluste tegemine oleks ilmselgelt olnud vastuolus valitud kaitsetaktikaga. Kolleegiumil tuleb märkida, et enda õiguste kasutamata jätmine ei saa olla 18
(29)aluseks hilisemale apellatsiooni esitamisele ning selliseid kaitsjate esitatud argumente peab kolleegium otsituks. Käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. 12.1 Maakohus on õigesti märkinud ja mis on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohaga (vt nr 3-1-1-85-07), et juhul kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ka ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust enda väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kolleegium asub seisukohale, et süüdistatav Juris Lubāns ei ole avaldanud Olegi perekonnanime, mistõttu oli välistatud süüdistaja ja kohtu võimalus kontrollida tema poolt esitatud kaitseversiooni. Süüdistatav märkides pelgalt kohtuistungil, et Olegi kontaktid olid tema telefonis olemas ei ole loonud tegelikkuses menetlejale reaalset võimalust, mis võimaldaks kontrollida toodud väidete õigsust ning ei ole teinud menetlejale kättesaadavaks andmeid, mis võimaldasid esitatud kaitsepositsiooni hinnata. Seega selliselt esitatud väide on käsitatav üksnes paljasõnalise kaitseväitena ning tõendite kahtluse alla seadmiseks ei piisa abstraktsest väitest, et paki saatjaks oli Oleg. Ka süüdistatav Guido Riibak ei ole avaldanud Arkadi perekonnanime, ei esitanud andmeid rendifirma kohta, ei edastanud politseile telefoni PIN-koodi, mistõttu oli välistatud süüdistaja ja kohtu võimalus kontrollida tema poolt esitatud kaitseversiooni. Süüdistatav Gudo Riibak ei ole loonud tegelikkuses menetlejale reaalset võimalust kontrollida toodud väidete õigsust ning ei ole teinud menetlejale kättesaadavaks andmeid, mis võimaldaksid esitatud kaitsepositsiooni hinnata. Seega taas on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest.
  1. Kaitsjate apellatsioonides taotletakse Eesti Vabariigi põhiseaduse § 22 lg-st 2 tulenevalt ja KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtet aluseks võttes tõlgendada tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks ning kohtul tuleks igal juhul lähtuda kriminaalmenetluses kohaldatavast in dubio pro reo põhimõttest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt lahendis nr 3-1-1-77-15 märkinud, et oluline on silmas pidada, et nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus. Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kolleegium asub seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest.
  2. Kaitsja Margo Põbo asub seisukohale, et puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaksid, et süüdistatav Guido Riibak on pannud teo toime grupis ning kaitsja on seisukohal, et süüdistatav Guido Riibak hoidis ja valdas narkootilisi aineid üksi. Kaitsja Gregori Palm on seisukohal, et süüdistatav Kristo-Rainar Lainelo ei ole pannud tegu toime grupis, kuna puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et süüdistatav oleks kasti ise avanud või selle sisuga tutvunud. Kaitsja Vladimir Sadekov asub seisukohale, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et süüdistatava Juris Lubānsi käitumist saaks hinnata kaastäideviijana. 19
(29)14.1 Riigikohus on lahendites 3-1-1-43-06, 3-1-1-5-08 asunud seisukohale, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (

§ 21lg 2 ls 1).

Kuigi

§ 21

lg 2 lause 1 näol on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud, ei tähenda see, et kõigi teos osalejate käsitlemine täideviijana võtaks kohtult kohustuse teha selgeks nende individuaalne teopanus tagajärje saavutamisse. Seejuures ei seisne teopanuse olulisus automaatselt mingi objektiivsesse koosseisu kuuluva tunnuse realiseerimises. Individuaalse teopanuse kaalukus võib tuleneda ka süüteo ettevalmistavas staadiumis osutatud teopanustest. Teovalitsemise teooriast lähtuvalt tuleb isiku käitumise kvalifitseerimisel kas täideviimise või osavõtuna esmajoones tuvastada tema roll toimuvas (vt RKKKo nr 3-1-1-23-01), mis annab omakorda aluse karistuste individualiseerimiseks täideviijate grupi raames. Võimaluse korral tuleb aga kindlaks teha, mil viisil ja millise intensiivsusega keegi kaastäideviijatest teos osale. Samuti on Riigikohus oma lahendis 3-1-1-60-07 rõhutanud, et teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust. Kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja (vt RKKKo nr 3-1-1-97-04, p 21 ja nr 3-1-1-108-06, p 8). 14.2 Asjaolu, et süüdistatav Juris Lubāns vedas kasti avalikult, ei peitnud seda, andis kasti avalikult kätte, ilma nägu ja auto numbrit varjamata, ei tähenda seda, et tema käitumist ei saaks hinnata kaastäideviimisena. Maakohus on kohtuotsuses kirjeldanud asjaolusid, mis annavad alust jaatada, et süüdistatavad tegutsesid grupis eelneva kokkuleppe ja rollijaotuse alusel (kd 3, lk 192-193) ning ringkonnakohus nõustub maakohtu motiividega. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et iga kaastäideviija lisas tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Nii on maakohus tuvastanud, et süüdistatava Juris Lubānsi roll oli narkootilise aine Eestisse toimetamine. Guido Riibaku roll toimuvas oli juhtiv ning just süüdistatav Guido Riibak koordineeris gruppi kuuluvate isikute tegevust ning tema korraldada oli aine edasine käitlemine. Asjaolu, et ei ole tuvastatud mingisuguseid seoseid (suhtlust WhatsApp jms) Guido Riibaku ja Juris Lubānsi vahel, ei tähenda seda, et tegemist ei ole kaastäideviimisega. Kohtupraktika kohaselt võib kooskõlastamine olla nii suuline, kirjalik kui ka vaikiv või saavutatav konkludentsete tegudega. Seega fikseeritud ja talletatud suhtluse puudumine ei saa eraldivõetult olla Guido Riibaku suhtes ei süüstavaks ega ka õigustavaks tõendiks, vaid seda hinnatakse koos teiste kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega. Nii on maakohus ka toiminud ning ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Maakohus on kohtuotsuses kirjeldanud ka asjaolusid, mis annavad alust jaatada, et süüdistatava Kristo-Rainar Lainelo roll oli narkootilise aine vastuvõtmine ja hoiustamine ning need põhjendused on maakohtu otsuses piisavad. Seega ei ole oluline kaitsja seisukoht, et Kristo-Rainar Lainelo kokkupuude narkootilist ainet sisaldava kastiga oli minimaalne. Kaitsja arutlused kuuri juurde või lähedale mineku osas jäävad tagajärjetuks, kuivõrd maakohus on selles osas võtnud aluseks süüdistatava Kristo-Rainar Lainelo enda ütlused, mis kinnitavad kuuri juurde liikumist ja kasti kuuri viimist. Kolleegium nõustub maakohtuga, et teoplaan oli varasemalt paika pandud ja koordineeritud ning süüdistatavad tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult läbi teadliku ja soovitud koostegutsemise. Kogutud tõendite pinnalt saab nõustuda järeldusega, et süüdistatavad oli 20

(29)süüks arvatud teo ajal niisuguses kontaktis, mis ei saanud olla juhuslik, nagu väidavad apellandid. Siinkohal ei ole nõutav, et isikute panus või roll oleks võrdne. Süüdistatavate omavaheline kontakt oli selline, mis viitab nendepoolsele kooskõlastatud tegevusele (kd 3, tl 189-192). Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et süüdistatavate teod oleks ajendatud erinevatest põhjustest ja nad oleksid tegutsenud üksteisest sõltumatult ehk eraldi. Mitte ühegi süüdistatava seotus teo toimepanemisega ei olnud abstraktne. 14.3 Kaitsja Margo Põbo viited AÕS § 32 kaastäideviimise omistamisel ei ole asjakohased. Kaitsja jätab tähelepanuta kohtupraktikas märgitu, et narkootilise aine ühise valdamise kui

§ 184

lg 1 objektiivse koosseisu ühe elemendi omistamisel ei saa tugineda AÕS §-s 32 sätestatud valduse instituudile. Tuleb silmas pidada, et nn kaasvaldust karistusõigusliku kaastäideviimise elemendina ei saa sisustada ainuüksi eraõiguslikust kaasvalduse instituudist lähtudes. Eraõiguses on valdus, sh kaasvaldus, suunatud isiku valitsemistahte positiivsele manifesteerimisele ja sisuliselt omandi kaitsele (vt AÕS § 90 lg 1). Seevastu karistusõiguses on narkootilise aine käitlemise, sh selle valdamise omistamine isikule karistusõigusliku etteheite tegemise üks eeldusi, mille tõendamiskohus lasub riigil (KrMS § 7 lg 2). Karistusõigusliku narkootilise aine valdamise puhul on isiku tavapärane ja seadusega kaitstud huvi (PS § 22 lg 3) seda asjaolu eitada. Seega kohalduvad valduse tuvastamisele karistusõiguses siinkohal ka märksa teistsugusemad põhimõtted kui eraõiguses. Nii pole nt faktiline valdus ja sotsiaalnormatiivne valdus sobilikud kriteeriumid süüdistatavale narkootilise aine käitlemise

§ 184järgi omistamisel.

Narkootilise aine kaastäideviimise omistamisel tuleb lähtuda asjas tuvastatud faktilistest asjaoludest, hinnates tõendeid kogumis ja süüdistatavate käitumist ka konkludentselt. Kui lisaks ajalis-ruumilisele lähedusele on süüdistatava vastu kaastäideviimise tuvastamiseks ka teisi tõendeid, ei saa neid isiku käitumisele õiguslikku hinnangut andes eirata (vt RKKKo nr 3-1-1-4-14, p 13). Seejuures on Guido Riibak andnud ütlusi, et kasti (milles narkootiline aine) seest leitud kiled pani kandekotti, mille leidis esikust ja pani autosse. Nimetatud pakkekile leiti Guido Riibaku kasutusest olevast sõiduautost läbiotsimise käigus ning sellelt leitud ja ära võetud kilelt tuvastati ka DNA-analüüsi täisprofiil, mis on kokkulangev Kristo-Rainar Lainelo DNA-profiiliga. Seega oli Kristo-Rainar Lainelo olnud vahetus kokkupuutes kilega, mis oli kasti sees, kus narkootiline aine. Seega kaitsjate Margo Põbo ja Gregori Palmi väited, et Kristo-Rainar Lainelo puutus kokku vaid kinnise kastiga, mille pani kuuri ja kasti ei avanud, on ainetu. Võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab kohtukolleegium, et süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kuivõrd kolleegium nõustus maakohtuga, et süüdistatavad käitlesid narkootilist ainet kaastäideviijatena, siis ei ole võimalik süüdistatava Guido Riibaku teo kvalifitseerimine

§ 184

lg 1 järgi ning Kristo-Rainar Lainelo teo kvalifitseerimine

§ 184

lg 1 või

§ 184lg 2 p 1-§ 22 lg 3 järgi.

15. Karistusega seonduvalt peab kolleegium esmalt vajalikuks osundada, et süüdistatavatele mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11, nr 3-1-1-52-13, p 19). 21

(29)15.1 Kaitsja Margo Põbo asub seisukohale, et Guido Riibakule mõistetud karistus on liiga range ning maakohus on jätnud arvestamata karistust kergendavad asjaolud. Kaitsja Gregori Palm asub seisukohale, et Kristo-Rainar Lainelole mõistetud karistust tuleb vähendada, kuna isiku süü ja teopanus ei ole suur. Kaitsja Vladimir Sadekov asus seisukohale, et, kuna Juris Lubāns on varasemalt kriminaalkorras karistamata, siis on maakohtu poolt mõistetud karistus liiga range. Mingeid muid argumente kaitsja Vladimir Sadekov karistuse osas ei ole esitanud. 15.2 Maakohus on oma otsuses märkinud, et sanktsiooni keskmine määr on 9 aastat vangistust. Maakohus ei ole karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid. Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, konkreetse süüdlase teopanust, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. Maakohus on aluseks võtnud sanktsiooni keskmise määra, mida siis vastavalt süüdistatavate süüle vähendanud ja korrigeerinud seejärel preventsioone silmas pidades. Maakohus ei ole jätnud tähelepanuta asjaolu, et süüdistatavad on varasemalt kriminaalkorras karistamata. Kohtukolleegium nõustub maakohtu põhistatud järeldustega. 15.3 Maakohus on Guido Riibakule, Kristo-Rainar Lainelo ja Juris Lubānsile mõistnud vangistuse 8 aastat, mis jääb veidi alla sanktsiooni keskmist määra. Apellandid jätavad tähelepanuta, et karistuse mõistmisel on üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimisebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o

§ 184

puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse, mistõttu nõustub kolleegium maakohtuga, et Guido Riibaku, Kristo-Rainar Lainelo ja Juris Lubānsi süü on keskmisest suurem. Kolleegium asub seisukohale, et süü suuruse arvestamisel tuleb arvestada ka objektiivseid asjaolusid, s.o tegu ja tagajärge ning subjektiivseid asjaolusid, s.o motiivi ja eesmärki. Samuti võivad süü suurust iseloomustada isiku teopanus grupiviisilise teo puhul, koosseisupärase käitumise süstemaatilisus, tagajärje raskus. Maakohus on kõiki neid põhimõtteid järginud. 15.4 Kuivõrd kolleegium ei nõustunud Guido Riibakule inkrimineeritud kuriteo

§ 184

lg 2 p 1 ümberkvalifitseerimisega

§ 184

lg 1 järgi, siis puudub alus maakohtu poolt Guido Riibakule mõistetud karistuse muutmiseks. Apellant Margo Põbo asub seisukohale, et Guido Riibakule tuleb mõista kergem karistus, kuna Guido Riibaku suhtes esineb karistust kergendav asjaolu ning selleks on puhtsüdamlik kahetsus ja süü tunnistamine. Maakohus on märkinud, et Guido Riibaku karistust kergendavad asjaolud puuduvad, kuna Guido Riibak ei ole talle etteheidetavat tegu omaks võtnud. Kolleegium märgib, et apellandi poolt märgitud siiras kahetsus kogu menetluse vältel kui karistust kergendav asjaolu

§ 57lg 1 p 3 alt 2 mõttes ei tulene toimiku materjalidest.

Süüdistatav Guido Riibak on tunnistanud süüd osaliselt, kuna ei tunnistanud narkootiliste ainete käitlemist grupis. Kohtupraktika kohaselt võib teatud juhtudel süüdistatava poolt oma rolli kaalukuse vähendamine seada kahetsuse siiruse kahtluse alla. Seda näiteks juhul, kui süüdistatava poolt omaksvõetav teo- või tagajärjeebaõigus (sh nt tema teopanus) erinevad olulisel määral tegelikkuses tuvastamist leidnud asjaoludest. Kolleegium asub seisukohale, et 22

(29)antud juhul erinevad olulisel määral süüdistatava poolt omaksvõetav tegelikkuses tuvastamist leidnud asjaoludest, mistõttu süüdistatava kahetsus ei ole siiras. Siiras kahetsus tähendab ka seda, et isik on oma teo taunitavust mõistnud ja püüab sarnast käitumist edaspidi vältida. Kuna karistust kergendav asjaolu ei ole mitte paljasõnaline kahetsuse avaldamine, vaid just puhtsüdamlik kahetsus, peabki kohus alati hindama, kas avaldatud kahetsus on puhtsüdamlik, s.o kas on alust uskuda, et isik siiralt kahetseb oma tegu. Kolleegiumil ei kujunenud veendumust, et Guido Riibak puhtsüdamlikult oma tegu kahetseb. Süüdistatava käitumise ja kohtuistungil tehtud avalduste pinnalt pole puhtsüdamliku kahetsuse jaatamiseks alust, mistõttu ei esine karistust kergendavat asjaolu

§ 57

lg 1 p 3 alt 2 mõttes ning maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud. 15.5 Asjaolu, et kellelegi mõisteti karistuseks

§ 184

lg 1 või

§ 184

lg 2 p 1 järgi oluliselt väiksem karistus, ei võimalda järeldada, nagu oleks maakohtu poolt süüdistatava Guido Riibaku karistamisel irdutud

§ 56lg-s 1 sätestatust ning karistuse individualiseerimise põhimõttest.

Kolleegium märgib, et ei ole olemas samalaadsete kuritegude korral niinimetatud „keskmist süüd ja keskmist karistust“, millest kohus peaks juhinduma. Iga kuritegu on individuaalsete tehioludega ning igal üksikul juhul tuleb tuvastada individuaalne süü suurus, mistõttu on asjakohatu otsida käesoleval juhul võrdlust süü suuruse tuvastamisel või karistusmäära mõistmisel teiste

§ 184lg 2 p 1 või § 184 lg 1 järgi süüdimõistetud isikutega.

Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõiki olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada Guido Riibaku vangistuse määra, juba arvesse võtnud ning karistusmäära lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. 15.6 Kolleegium ei nõustunud Kristo-Rainar Lainelole inkrimineeritud kuriteo

§ 184

lg 2 p 1, 2 ümberkvalifitseerimisega

§ 184

lg 1 või

§ 184

lg 2 p 1-§ 22 lg 3 järgi, siis puudub alus maakohtu poolt Kristo-Rainar Lainelole mõistetud karistuse muutmiseks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on korduvalt rõhutanud oma lahendites ( nt nr 3-1-1-76-12; 3-1-1-58-13), et kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, tuleb hinnata tema süüd reeglina suureks. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava käitumises tuvastatud narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemise (

§ 184

) kaks kvalifitseerivat tunnust, s.o grupp (p 1) ja isikuna, kes on varem toime pannud karistusseadustiku

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud kuriteo (p 2), mistõttu on Kristo-Rainar Lainelo süü keskmisest oluliselt suurem. Seejuures objektiivse külje poolest ei saa Kristo-Rainar Lainelole poolt toimepandut käsitleda nii madala ohtlikkuse astmega teona, mis võiks kaasa tuua sanktsiooni alammääras oleva karistuse mõistmise, olenemata sellest, et tegemist oli kanepiga. Kristo-Rainar Lainelo ei ole temale esitatud süüdistust kordagi täies mahus omaks võtnud, mistõttu ei saa rääkida sellest, et süüdistatav puhtsüdamlikult oma tegu kahetseb. Kolleegium leiab üksmeelselt, et kriminaalasjas ei esine asjaolusid ning neid ei ole märgitud ka apellatsioonis, mis annaksid aluse mõista süüdistatavale Kristo-Rainar Lainelole kuriteo eest karistus tunduvalt alla sanktsiooni keskmist määra või sanktsiooni alammääras. Kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud mingitele erilistele asjaoludele, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõiki olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra, juba arvesse võtnud ning karistusmäära veelgi lühendamiseks seaduslikud alused puuduvad. Süüdistatavate isik ning neid iseloomustavad andmed kuuluvad tõepoolest karistuse mõistmise temaatikasse, kuid seejuures 23

(29)ei saa unustada, et karistuse mõistmise aluseks olev isiku süü suurus on lahutamatult seotud ka toimepandud kuritegudega ehk siis õiguslikult etteheidetava käitumisega. 16. Kaitsja Vladimir Sadekov asus seisukohale, et, kuna Juris Lubānsi süü narkootikumide käitlemises ei ole leidnud tõendamist, siis ei kuulu kohaldamisele

§ 54sätted.

Mingeid muid argumente kaitsja apellatsioonis väljasaatmise osas ei ole esitanud. Kolleegium asub seisukohale, et kuna Juris Lubānsi süü on leidnud tõendamist temale inkrimineeritud kuriteos

§ 184

lg 2 p 1 järgi, siis on põhjendatud ka

§ 54lg 1, 3 alusel kohaldatud lisakaristus.

16.1 Kolleegium asub seisukohale, et maakohus ei ole Juris Lubānsile lisakaristuse mõistmisel kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust, s.o

§-s 56 sätestatud karistamise aluseid. Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat lisakaristust kooskõlas

§ 56

sätestatuga ning lisakaristuse kohaldamine on vastavuses süüdistatava süü suurusega. Lisakaristuse mõistmisel tuleb arvestada selle kahetise iseloomuga: lisakaristus ei täida mitte ainult süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet. Seega aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada ka üldpreventiivsete kaalutlustega. Maakohus on analüüsinud uute kuritegude toimepanemise tõenäosust ja ohu suurust. Kohtupraktika kohaselt on narkootikumidega seotud süütegudele kui sõltuvussüütegudele omane kõrge retsidiivsus. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda on ka varem kuritegudes süüdi tunnistatud ja karistatud, ning eeskätt nende kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika järgi suur, selleks on ka narkootikumidega seotud süüteod. Narkootikumidega seotud süüteod kahjustavad ühiskonna põhihuvi ja on seeläbi ohuks avalikule korrale. Seejuures ei ole vähetähtis, et Juris Lubāns on süüdi mõistetud grupiviisilises tegutsemises. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud korduvalt, et väljasaatmist on peetud õigustatuks just selliste kuritegude puhul nagu näiteks relvastatud rööv, vägistamine, vargus, narkokaubandus (vt Boujlifa vs. Prantsusmaa, lahend

  1. oktoobrist 1997; Baghli vs. Prantsusmaa, lahend
  2. novembrist 1999; El Boujaidi vs. Prantsusmaa, lahend
  3. septembrist 1997) (vt RKKKo nr 3-1-1-38-09, p 8).
  4. Kristo-Rainar Lainelo kaitsja hinnangul puuduvad tõendid selle kohta, et süüdistatav on saanud konfiskeeritud rahasumma kuriteo toimepanemise kaudu. Maakohus on oma otsuses selgitanud, et kohtus leidis tõendamist, et Kristo-Rainar Lainelol puudus ametlik sissetulek. Sellele ei vaidle vastu ka süüdistatav ega kaitsja. Nagu kaitsja apellatsioonis märgib, remontis Kristo-Rainar Lainelo enda seletuste kohaselt enne vahistamist autosid ning läbiotsimise käigus leitud raha pärineb seega tema mitteametlikust sissetulekust, kuid eelnevat asjaolu on raske tõendada. Siiski on kaitsja seisukohal, et antud juhul ei ole mingit alust eeldada, et tegemist võiks olla hoopis kuritegelikul teel saadud rahaga. Kohtukolleegium kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu. 17.1 Riigikohus on korduvalt selgitanud, et isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevus on põhjus, mis juba iseenesest annab aluse eeldada, et isiku vara või osa sellest on saadud

§ 832lg 1 mõttes kuriteo toimepanemise tulemusena.

Seega kui prokuratuur tõendab faktilised asjaolud, millest tulenevalt ei vasta laiendatud konfiskeerimisega sanktsioneeritud kuriteo toime pannud isiku varanduslik olukord või elatustase tema legaalsetest allikatest pärineva vara väärtusele, ei pea prokuratuur vara kuritegeliku allika kohta muid tõendeid esitama. Isik saab sellisel juhul oma vara laiendatud konfiskeerimist vältida, tõendades selle päritolu seaduslikkuse (RKKKm nr 3-1-1-10-16, p 44). 24

(29)Prokurör on esitanud kohtule 12.11.
  1. a isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli koos lisadega (kd 2, tl 18-19), millest nähtuvalt on menetleja analüüsinud kõiki menetlejale kättesaadavaid dokumente, millest nähtuvad Kristo-Rainar Lainelo varad, sissetulekud ja väljaminekud ajavahemikul 01.01.2017-27.05.
  2. Analüüsist nähtuvalt puuduvad Kristo-Rainar Lainelol ametlikud sissetulekud ja varad. Sellele vaatamata leiti tema elukoha läbiotsimisel sularaha 480 eurot. Seega ei vasta Kristo-Rainar Lainelo varanduslik olukord tema legaalsetest allikatest pärineva vara väärtusele ning selleks, et isik saaks oma vara laiendatud konfiskeerimist vältida, tuleb tal tõendada 480 euro päritolu seaduslikkust. Kaitsja ega süüdistatav vara päritolu seaduslikkust tõendanud ei ole, vaid on esitanud üksnes paljasõnalisi väiteid, millele maakohus on juba ammendavalt vastanud. 17.2 Guido Riibaku kaitsja Margo Põbo leiab, et Guido Riibaku poolt kasutatud rahalised vahendid ei saanud olla ega olnudki ebaseaduslikku päritolu, vaid pärinevad legaalsetest allikatest. Kaitsja leiab, et 14.10.
  3. a vaatlusprotokollis kajastatud menetleja arvestused Guido Riibaku teadmata allikatest pärit sissetulekute kohta ajavahemikul 2017 kuni 2019 (kokku vähemalt 59 782,00 eurot) ei vasta tõele ning menetleja on ilmselgelt arvestanud vaid tulumaksuga või sotsiaalmaksuga maksustatud andmeid, samas ei kajasta selline arvestuskäik kõiki võimalik rahalisi vahendeid, mis täiesti legaalselt Guido Riibaku kasutuses on. Kohtukolleegium märgib, et 14.10.
  4. a vaatlusprotokollis (kd 2, tl 7-14) on kajastatud narkootilise aine eelduslikku hulgimüügi hinda summas 47 570 eurot Guido Riibaku varana, kuivõrd Guido Riibak oli eelduslikult narkootilise aine valdaja ning menetleja eeldas kohtueelses menetluses vara arestimise taotlemisel, et Guido Riibakul pidid olema rahalised vahendid aine soetamiseks ning tema vara väärtus suurenes
  5. aastal seega selle aine väärtuse võrra. Seda vara arvestati ka edasises arvutuses legaalsete sissetulekute ning tegelike kulutuste ja elatustaseme erinevuse väljaselgitamisel. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga selles, et kohus ei ole tuvastanud Guido Riibaku valduses olnud narkootilise aine ostmise fakti just Guido Riibaku poolt. Ka kohtuvaidlustes on prokurör jätkuvalt toetunud Guido Riibaku legaalse sissetuleku, varandusliku olukorra ja elatustaseme erinevusele, kuid mitte sellises ulatuses nagu seda kajastab 14.10.
  6. a vaatlusprotokoll, vaid taotlenud mõista Guido Riibakult

§ 832lg 1 ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks välja üksnes 7120 eurot.

Seega on ka prokurör sisuliselt möönnud, et elatustaseme erinevuse osas ei saa varana arvestada narkootilise aine väärtust. Sellest tulenevalt nõustub kohtukolleegium kaitsjaga, et maakohtu viide Guido Riibaku legaalsete rahaliste vahendite ja kulude suuruse erinevusele summas 59 782 eurot ei ole õige. Seega selles osas tuleb muuta maakohtu otsuse põhiosa, jättes välja sellest asjaolu, et Guido Riibaku legaalsete rahaliste vahendite ja kulude suuruse erinevus on summas 59 782 eurot. 17.3 Samas ei ole siiski tõendatud kaitsja väide, et Guido Riibakul oli perioodil 2017 – 2019 legaalseid sissetulekuid minimaalselt 47 784,68 euro ulatuses. 14.10.

  1. a vaatlusprotokolli kohaselt on menetleja tuvastanud Guido Riibaku legaalse tuluna kokku 35 474,68 eurot (
  2. a 16 946,84 €;
  3. a 11 585,94 €;
  4. a 6 941,90 €) . Seejuures peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et menetleja on lugenud legaalseks tuluks ka juriidiliste isikute Lyoness Europe AG ja Nordfale SIA poolt Guido Riibaku pangakontole kantud summad ajavahemikul 2017-25.09.2019 kokku 18 112,47 eurot. Seetõttu jääb ka ringkonnakohtule arusaamatuks, miks on maakohus seadnud nimetatud ettevõttest laekunud rahaliste vahendite legaalse päritolu kahtluse alla, kui isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollis seda tehtud ei ole. Kui arvata Guido Riibaku varalisest seisust välja tema valduses olnud narkootilise aine eelduslik väärtus summas 47 570 eurot, siis ülejäänud osas jääb 14.10.
  5. a vaatlusprotokollis kajastatud varaline seis muutmata. See tähendab, et 25.09.2019 seisuga oli 25

(29)Guido Riibaku varade puhasväärtus 370,60 eurot, puhasväärtuse muutus 247,3 eurot (
  1. a puhasväärtus 370,60 € –
  2. a puhasväärtus 123,30 €) ning teadmata allikatest pärit sissetulek
  3. aastal seega 2 649 eurot (puhasväärtuse muutus 247,3 € + väljaminekud 9 343,60 € – sissetulekud 6 941,90 €). Seega kokku esineb vaadeldaval perioodil Guido Riibakul teadmata allikatest pärit sissetulekuid vähemalt 12 212 eurot (6814+2749+2649). Lisaks on maakohus asjakohaselt välja toonud, et sõiduautode rendilepingud, Guido Riibaku ja tunnistaja Margot Virosiimu ütlused ning vaatlusprotokollid tõendavad, et isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollis kajastatud väljaminekud ei olnud Guido Riibaku ainsad väljaminekud. Täiendavalt kulus Guido Riibakul nädalas 150 eurot sõiduauto rentimise peale ning 11.12.2019 vaatlusprotokoll kinnitab ka Guido Riibaku seotust ja viibimist Hispaanias (
  4. a aprill, august ja september). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et eeltoodu kinnitab, et Guido Riibaku kulutused olid isegi suuremad kui isiku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokollist nähtub. Seega oleks Guido Riibaku vara võimalik konfiskeerida või asenduskonfiskeermise korras välja mõista enam kui 12 212 euro ulatuses, kuid prokurör on taotlenud konfiskeerimist ja asenduskonfiskeerimist väiksemas summas. Seega ei saa rääkida Guido Riibaku vara n-ö ülekonfiskeerimisest. 17.4 Kaitsja leiab, et Guido Riibakul oli perioodil 2017 – 2019 legaalseid sissetulekuid minimaalselt 47 784,68 euro ulatuses. Menetleja ei ole aga Guido Riibaku sularaha sissemakseid legaalse tuluna arvestatud, kuna nende päritolu on teadmata. Kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimise korral kehtib ümberpööratud tõendamiskoormis, mis paneb isikule endale kohustuse tõendada, et konfiskeeritav vara on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Kaitsja on sularaha legaalse päritolu tõendamiseks esitanud laenulepingu, mille kohaselt sai Guido Riibak AK-lt 2016 aastal raha 6000 eurot. Sellega seonduvalt leiab ringkonnakohus, et isegi kui Guido Riibak sai 2016 aastal laenuna sularaha, siis ei ole tõendatud ega ka usutav, et nimetatud sularaha oli Guido Riibaku kasutuses veel ka 2017 aastal. On üldteada, et laenu võetakse mingi konkreetse tehingu tegemiseks (enamasti mingi eseme, nt sõiduauto ostmiseks) just seetõttu, et sissetulekust ei pruugi kogusumma koheseks tasumiseks piisata. Kohtukolleegium peab väheustavaks, et Guido Riibak võttis märkimisväärse intressiga laenu ning jättis selle raha lihtsalt seisma ning kasutas seda veel 2017 aastal. Seda enam olukorras, kus tal oli tegelikkuses ka legaalne perioodiline sissetulek, mille arvelt ta sai oma igapäevased vajalikud kulutused katta. Ka ei tõenda Guido Riibaku kontole kantud sularaha legaalset päritolu väide, et vahendid on saadud tööjõu vahendusest. Maakohus on asjakohaselt märkinud, et esmalt ei nähtu Guido Riibaku kohtuistungil antud ütlustest, et sularaha on Guido Riibak saanud tööjõu vahendusest, nagu väidab seda kaitsja. Guido Riibaku ütlustest nähtub, et töömeeste eest maksis Soome firma tema ettevõtte E OÜ arvele, mitte talle endale sularahas. Teadmata allikatest pärit sissetulekuna on menetleja arvestanud aga justnimelt Guido Riibaku pangakontodele teostatud sularaha sissemakseid. Isegi, kui Guido Riibak kasutas E OÜ vahendeid isiklikul otstarbel, siis puudub igasugune mõistlik selgitus selle kohta, miks ta oleks pidanud need vahendid esmalt osaühingu arvelt sularahas välja võtma ning siis uuesti enda isiklikule kontole sularahas sisse maksma, kui seda oleks saanud teha internetipanga ülekandega, mis on tunduvalt lihtsam ja ajasäästlikum. Seega ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul apellandi väited sularaha legaalset päritolu. Eeltoodud asjaolusid arvestades, peab ringkonnakohus põhjendatuks maakohtu otsust konfiskeerida

§ 832

lg 1 alusel Guido Riibaku kinnipidamisel ära võetud sularaha 460 eurot ning

§ 832ja § 84 alusel konfiskeerimise asendamiseks 7120 euro välja mõistmist.

18. Kolleegiumil tuleb märkida väljaspool apellatsiooni piire järgmist. KrMS § 340 lg 1 kohaselt teeb ringkonnakohus apellatsioonist sõltumata uue otsuse, kui ta tuvastab 26

(29)materiaalõiguse ebaõige kohaldamise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise, mis süüdistatava olukorda raskendab. Maakohus jättis asenduskonfiskeerimise nõude täitmise tagamiseks muutmata Pärnu Maakohtu 24.10.
  1. a määrusega nr 1-19-8314 Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi Guido Riibakule kuuluvale kinnisasjale aadressiga TTT. Maakohus jättis aga tähelepanuta, et kohtueelses menetluses oli nimetatud kinnisasjale Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 58 885 eurot. Otsusega mõistis maakohus Guido Riibakult konfiskeerimise asendamiseks välja aga üksnes 7120 eurot, seega ületab kohtulik hüpoteek kordades tegelikku nõuet. Mõistes isikult laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja väiksema summa, jättes seejuures hüpoteegi muutmata, kuulub maakohtu otsus selles osas tühistamisele. Ringkonnakohus tühistab otsuse osas, millega maakohus jättis muutmata Pärnu Maakohtu 24.10.
  2. a määrusega nr 1-19-8314 Eesti Vabariigi kasuks seatud kohtuliku hüpoteegi summas 58 885 eurot Guido Riibakule kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXX, katastritunnus XXX, aadress TTT. Uue otsusega seab kohus nimetatud kinnisasjale konfiskeerimise asendamise tagamiseks Eesti Vabariigi kasuks kohtuliku hüpoteegi summas 7120 eurot. 18.1 Maakohus on

§ 832

lg 1 alusel lisaks konfiskeerinud Guido Riibakule kuuluva sõiduauto Peugeot 206 (registreerimismärk UUUUUU), mis on Pärnu Maakohtu 24.10.2019 määrusega nr 1-19-8314 arestitud. Samas nähtub viidatud maakohtu määrusest, et sõiduauto arestiti 24.10.2019. a määrusega konfiskeerimise asendamise tagamiseks. Nimelt võib kohus

§ 84

kohaselt välja mõista summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele, kui kuriteoga saadud vara

§ 832

tähenduses on võõrandatud, ära tarvitatud või selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas. Erinevalt kohtueelsest menetlusest on maakohus aga otsusega konfiskeerinud sõiduki

§ 832

lg 1 alusel, pidades sõidukit seega Guido Riibaku elatustaseme erinevust aluseks võttes kuriteoga saadud varaks. Samas ei nähtu maakohtu otsusest ega üheselt ka kriminaalasja materjalidest, millal Guido Riibak nimetatud sõiduki omanikuks sai. Kriminaalasja materjalides on viide sellele, et sõiduki registreerimistunnistus on väljastatud 10.05.2016 (kd 2, tl 14, CD-plaat). Guido Riibaku varalist seisundit kajastavate dokumentide vaatlusprotokolli p-s 4.5 toodud tabelis sõidukit varade muutuse all kajastatud ei ole, mis viitab samuti sellele, et sõiduk omandati enne menetleja poolt analüüsitud perioodi. Ehkki kriminaaltulu laiendatud konfiskeerimise korral kehtib ümberpööratud tõendamiskoormis, mis paneb isikule endale kohustuse tõendada, et konfiskeeritav vara on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel, läheb tõendamiskoormus

§ 832

lg 1 ls 2 alusel üle toimepanijale üksnes ja alles siis, kui menetleja esitab tõenditega kinnitatud asjaolud, mis annavad mõistliku aluse eeldada, et isiku vara või osa sellest võib olla saadud kuriteo toimepanemise (kriminaalse tegevuse) tulemusena. Prokuratuur on aga esitanud tõendeid süüdistatava sissetulekute ja väljaminekute kohta alates

  1. aastast. Seega pole prokuratuur esitanud faktilisi asjaolusid, mis annaksid kohtule aluse eeldada, et kahtlustatava legaalne sissetulek polnud sõiduauto omandamise ajal (arvatavalt
  2. aastal või enne seda) piisav (vt ka RKKKm 3-1-1-76-13, p 8). Guido Riibaku 2016 ja eelnevate aastate sissetulekuid ei ole kontrollitud, seega ei ole kriminaalasjas esitatud tõendeid, mille pinnalt kolleegiumil kujuneks veendumus, et süüdlasele kuuluv sõiduauto Peugeot 206 (registreerimismärk UUUUUU) pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. Puuduvad igasugused tõendid isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse kohta 2016 ja eelnevatel aastatel. Seega ei saa antud juhul eeldada, et sõiduauto Peugeot 206 (registreerimismärk UUUUUU) oleks soetatud kuritegude toimepanemise tulemusena saadud rahalistest vahenditest. Kriminaalasja materjalide hulgas on 03.10.
  3. a kriminaaltulu kokkuvõte (kd 2, tl 14, CD-plaat), millelt nähtub, et kohtueelses menetluses ongi sõiduautot käsitletud legaalse varana, 27

(29)mistõttu maakohus arestiski sõiduki 24.10.2019. a määrusega konfiskeerimise asendamise tagamiseks, millisel juhul iseenesest on õiguspärane arestida ka isiku legaalset vara, kui kriminaaltulukahtlusega vara on ära tarvitatud. Kohtumenetluses on prokuratuur aga taotlenud konfiskeerida Guido Riibaku sõiduauto Peugeot 206 (registreerimismärk UUUUUU)

§ 832

lg 1 alusel, kuivõrd Guido Riibak ei olnud tõendanud auto seaduslikku päritolu (vt kd 3, tl 130 ja kohtuvaidlus). Nagu eelnevalt märgitud, ei ole prokuratuur aga esitanud tõendeid, mis looksid sõiduauto puhul üldse kuriteoga saadud vara eelduse, seega ei pidanudki Guido Riibak seda eeldust ümber lükkama ega legaalset päritolu tõendama. Eeltoodust tulenevalt ei saa sõiduautot Peugeot 206 (registreerimismärk UUUUUU) laiendatud konfiskeerimise tagamiseks konfiskeerida. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu tuleb maakohtu otsus selles osas tühistada, vabastada sõiduauto aresti alt ja tagastada see Guido Riibakule.

  1. Apellatsioonimenetluse kulu on Guido Riibakule apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Guido Riibaku kaitsja Margo Põbo esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal kliendiga kohtumiseks ja kohtuotsusega tutvumiseks ja apellatsiooni seisukohtade täpsustamiseks kokku 120 minutit, apellatsiooni koostamiseks 420 minutit ja istungil osalemine 90 minutit. Lisaks sõidule kulutatud aja eest ja sõidukulud. Seega on apellatsioonimenetluse kulud kokku 806 eurot, millele lisandub käibemaks 161,20 eurot, kokku 967,20 eurot. Seejuures taotleb kaitsja suuremast töömahust tulenevalt tasu piirmäära suurendamist 50 % võrra osas, mis puudutab apellatsioonkaebuse koostamist. Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 1 lg 6 ja § 6 lg 3 kohaselt on määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel üldmenetluses, kuid välja arvatud kohtuistungil osalemine, 27 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 324 euro ühes kohtuastmes. Seega ei võimalda advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord hüvitada kaitsjale ühes kohtuastmes enam, kui 324 eurot. 19.1 Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korra § 2 lg 1 kohaselt võib kohus riigi õigusabi osutanud advokaadi põhjendatud taotluse alusel suurendada riigi õigusabi osutamise eest ette nähtud tasu piirmäära kuni 500 protsenti, kui riigi õigusabi osutamine on eriliselt töömahukas. Ringkonnakohus ei pea piirmäära suurendamist ning apellatsiooni koostamiseks kulunud aega antud juhul põhjendatuks. Arvestades asjaolu, et kaitsja kohtukõne maakohtus ja apellatsioon sisuliselt kattuvad, ei saa pidada apellatsiooni koostamist keskmisest töömahukamaks. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades kaitsja apellatsiooni argumentide kattuvust kohtukõnega peab ringkonnakohus põhjendatud ja mõistlikuks hüvitada kaitsjale apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest summas 162 eurot, millele lisandub käibemaks 32,40 eurot, s.o kokku 194,40 eurot. 19.2 Täiendavalt kuulub hüvitamisele kohtuistungil osalemise tasu. Ringkonnakohtu istung oli määratud algusega 11.30 ning istung lõppes 12.41, kohtistungi kestuseks oli seega 1 tund ja 11 minutit ehk 71 minutit. Seega kohtuistungil osalemise eest on kaitsja põhjendatud tasuks 64 eurot ning koos käibemaksuga kokku 76,80 eurot (71x27/30, ümardatuna järgmise täiseuroni + käibemaks). Kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest tasu hüvitamiseks on seega põhjendatud ning kuulub rahuldamisele kokku summas 558 eurot (seal hulgas käibemaks 93 eurot). Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse Guido Riibakut puudutavas osas, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud KrMS § 185 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.
  2. Kristo-Rainar Lainelo kaitsja Gregori Palm esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada süüdistatavale 1270 eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal apellatsioonimenetluses õigusteenuse osutamiseks 10 tundi 35 28

(29)minutit. Õigusteenuse tunnihind on 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Kristo-Rainar Lainelo suhtes teeb kolleegium KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, mille tõttu jääb temal apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 alusel süüdistatava kanda. Seejuures väärib märkimist, et taotlusele pole lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist või kandmist kajastavaid dokumente, millest tulenevat ei oleks kohtul nagunii võimalik taotlust rahuldada (vt ka RKKKm nr 1-17-1205, p 34).
  1. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 3, 4 tühistab kolleegium Pärnu Maakohtu
  2. septembri 2020.a otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue kohtuotsuse ning muudab otsuse põhiosa, jättes välja sellest esitatud asjaolu. Kaitsjate Gregori Palmi ja Vladimir Sadekovi apellatsioonid jäävad rahuldamata, kaitsja Margo Põbo apellatsioon rahuldada osaliselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Tühistatud osaliselt Riigikohtu 21.06.2021 otsusega
  3. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu
  4. veebruari
  5. a otsus KristoRainar Lainelole, Guido Riibakule ja Juris Lubānsile mõistetud karistuse osas.
  6. Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
  7. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  8. Kassatsioonid rahuldada osaliselt.
  9. Mõista Eesti Vabariigilt Kristo-Rainar Lainelo kasuks välja 530 eurot kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
  10. Määrata Advokaadibüroole Sempes OÜ Guido Riibakule kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 388 eurot 80 senti, sh käibemaks 64 eurot 80 senti. Jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
  11. Jätta rahuldamata Juris Lubānsi kassatsioonimenetluse kulu hüvitamise taotlus. 29
(29)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.