← Eesti

3-20-849/40

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Ruth Prigoda Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-849 Haldusasi Osaühing BRENTEX kaebus Mak

§ 165lg 2), kuid märgib vastuseks kaebusele järgmist.

  1. Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 29 lg-d 1 ja 3 näevad ette maksukohustuslase õiguse arvata oma tehingutelt ja toimingutelt arvestatud käibemaksust maha sisendkäibemaks, sh teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha KMS § 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. KMS § 37 lg 7 punktide 2–6 alusel tuleb arvele märkida muuhulgas maksukohustuslase, s.o kauba müüja või teenuse osutaja andmed.
  2. Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse osas on olemas ulatuslik kohtupraktika. Riigikohtu praktikast tuleneb (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-32-09, punkt 10 ja seal viidatud kohtupraktika), et sisendkäibemaksu mahaarvamine võib olla alusetu muu hulgas juhtudel, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos, kui on tõendatud kaebaja osavõtt 1 Maksuhalduri lisad 9-
  3. Maksuhalduri lisa
  4. 3 Maksuhalduri lisa
  5. 4 Maksuhalduri 08.06.2020 vastuse lisa
  6. 5 Maksuhalduri lisa
  7. 5 Maksuhalduri 08.06.2020 vastuse lisa
  8. 2 6

(11)maksupettusest, kaebaja hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud. Samuti on Riigikohus märkinud, et ainuüksi arvete nõuetekohasus ei välista tehingute mittetoimumist. Riigikohus on ka hilisemas lahendis rõhutanud, et maksuotsuse faktiliseks aluseks võib olla kas asjaolu, et isik on seotud maksupettusega või ta teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga, või järeldus, et ta pidi seda teadma (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-77-16, punkt 16).
  1. Tutvunud asjas esitatud tõendite ja seisukohtadega, nõustub kohus vastustajaga, et kaebaja ei soetanud Kilgamer OÜ-lt raame ja tiisleid. 12.
  2. Vaidlust ei ole selle üle, et Kilgamer OÜ oli arvete esitamise perioodil käibemaksukohustuslane ning vormiliselt olid kaebajale esitatud arved nõuetekohased ning nende alusel tasus kaebaja Kilgamer OÜ-le pangaülekandega. Mingeid muidu dokumente peale arvete, nt kauba saatelehti, transporditeenuse arveid, kauba üleandmisevastuvõtmise akte vms, kaebaja (ega Kilgamer OÜ) maksu- ega kohtumenetluses tehingute toimumise tõestamiseks ei esitanud. Käibemaksukohustuslane peab oma tegevuse korraldamisel arvestama sellega, et kui ta dokumenteerib tehingu üksnes arve kaudu, siis riskib ta sellega, et kahtluse tekkimisel ei suuda ta tehingu toimumist tõendada (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-3-1-57-13, punkt 16). Maksuhaldur ei ole arvete esitamise ja tasumise fakti kahtluse alla seadnud. Küll aga nõustub kohus maksuhalduriga, et arvete esitamine ja tasumine ei ole praeguse vaidluse asjaoludel piisav Kilgamer OÜ-ga tehingute tegemise tõendamiseks. Seega ei kinnita pelgalt tasutud arved seda, et kaup tegelikkuses kaebaja lattu jõudis. Maksupettuse kahtluse korral on tegemist olukorraga, kus hoolimata arvete vormistamisest ja tasumisest on tehingute tegelik toimumine kahtluse all. Usaldusväärseks tõendiks tehingu toimumise kohta ei saa pidada ka maksupettuses osalenud äriühingute kinnitust selle kohta, et tehing toimus. Seetõttu ei piisa tehingu toimumises veendumiseks ka maksumenetluses kogutud ütlustest, muu hulgas kaebaja juhatuse liikme Toomas Laidre kinnitusest, et tema võttis kauba vastu.6 12.
  3. Kilgamer OÜ puhul on vastustaja põhjendatult leidnud, et tegemist oli äriühinguga, kellel tegelik majandustegevus puudus. Kilgamer OÜ pangakontodel8 puuduvad tavapärasele majandustegevusele iseloomulikud kanded (nt töötasu ülekanded, ruumide eest rendi tasumine, seadmete ja materjali soetamine jms), kuid samal ajal esinevad variühingule omased kanded ehk laekunud summade kohene väljavõtmine sularahas. Kaebaja ei nõustu Kilgamer OÜ majandustegevuse puudumisega, kuid ei ole esitanud ka vastupidist kinnitavaid põhjendusi või tõendeid. Kohus nõustub kaebajaga, et kaebaja ei saagi kontrollida ega anda hinnangut Kilgamer OÜ majandustegevusele. Küll aga saab maksuhaldur selliste asjaolude väljaselgitamisel arvestada nendega asjale tervikuna hinnangu andmisel ja tehingute osas järelduste tegemisel. 12.
  4. Lisaks Kilgamer OÜ pangakontode analüüsile, võttis maksuhaldur maksumenetluses suulised seletused Kilgamer OÜ juhatuse liikmelt Oliver Turpilt ning vaidlusalusel perioodil väidetavalt volitatud isikult I. T. (juhatuse liige alates 10.04.2019). I. T. selgitas, et sularaha eest osteti seadmeid Soomest ja Rootsist 7 , samas tõendeid seadmete soetamise ja olemasolu kohta maksuhaldurile ei esitatud. Samuti ei olnud I. T. 6 Maksuhalduri lisa 38, vastus küsimusele
  5. Maksuhalduri lisad 42 ja
  6. 7 Maksuhalduri lisa 44, vastus küsimusele
  7. 8 7
(11)ütluste kohaselt Kilgamer OÜ-l aprillis 2019 ei sularaha ega raha pangakontodel.8 O. T. seevastu ei osanud öelda, kas Kilgamer OÜ-l oli selle müümise hetkel I. T. mingeid varasid, nt tööriistu, materjale, tooteid, sularaha ning ei teadnud üldse, kas Kilgamer OÜ sularahakassat kasutas või mitte. 9 Seega puuduvad tõendid, et pangakontodelt välja võetud sularaha oleks kasutatud seadmete või tootmisel kasutatava materjali soetamiseks või muul majandustegevusega seotud eesmärgil, mistõttu on usutav, et see liikus tagasi kaebajale. 12.
  1. Kohus peab põhjendatuks vastustaja seisukohta, et Kilgamer OÜ-l puudus materjal, millest kaebajale raame ja tiisleid toota. O. T. ütluste kohaselt oli raamide ja tiislite tootmiseks vajalik materjal alati Kilgamer OÜ poolt. O. T. selgitas, et „materjali ostsime ma arvan, et Exmetist loogiline oleks“
  2. I. T. ütluste kohaselt oli materjal põhiliselt Kilgamer OÜ poolt, aga oli ka teisi variante.10 Maksuhaldur küsis 10.05.2019 korraldusega 11 Kilgamer OÜ-lt dokumente tõendamaks kaebajaga tehtud tehingute toimumist, muu hulgas küsiti väljastatud arvetel nimetatud kaupade tootmiseks kasutatud materjalide ostudokumente (nt arved, saatelehed, tellimused, lepingud jms). Küsitud soetusdokumente Kilgamer OÜ maksuhaldurile ei esitanud. Ka Kilgamer OÜ pangakontode väljavõtetelt 12 nähtub, et kogu kontrollitava perioodi jooksul on tehtud ülekandeid metalli müügiga tegelevatele ettevõtetele üksnes summas 1194,39 eurot 13 . Arvestades, et Kilgamer OÜ tootis vaidlusalusel perioodil kaebajale väidetavalt 350 haagise raami ja 350 haagise tiislit, siis on ilmselge, et sellise summa eest soetatud materjali kogus ei olnud piisav. Kuigi ei saa välistada, et materjali soetati sularaha eest, siis ei ole Kilgamer OÜ esitanud selle tõendamiseks ühtegi dokumenti. Seega on põhjendatud vastustaja järeldus, et Kilgamer OÜ-l puudus materjal väidetavalt kaebajale müüdud kauba tootmiseks.
  3. Kui Kilgamer OÜ-l puudus tootmiseks vajalik materjal ning välja selgitatud asajaoludele ja tõenditele tuginedes saab järeldada, et puudus ka tegelik majandustegevus, siis ei saanud ta olla kaebajale kaupade müüjaks. Kaebajale pandud maksukohustuse õiguspärasuse hindamisel omab sel juhul määravat tähendust, kas kaebaja sellest teadis või pidi teadma. Vastustaja tugines maksuotsuses sellele, et kaebaja eeltoodust teadis.
  4. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et kaebajal oli võimekus toota arvetel märgitud raamid ja tiislid ise ning maksuhalduri kahtlus, et kaebaja need ise tootis on maksuotsuses ja kontrolliaktis veenvalt põhjendatud. Maksuhaldur on põhjalikult uurinud kaebaja tavapärast tootmistegevust, analüüsinud kaebaja laoaruandeid ning andnud hinnangu kaebaja esitatud tõenditele, millega kaebaja soovis tõendada, et analoogsete tehingute tegemine on kaebaja jaoks tavapärane. 14.
  5. Vastustaja on õigesti jõudnud järeldusele, et raamide ja tiislite sisseostmine ei olnud kaebaja tavapärane tegevus. Kohus ei nõustu kaebaja etteheidetega, et vastustaja 8 Maksuhalduri lisa 44, vastus küsimusele
  6. Maksuhalduri lisa 47, vastused küsimustele 39 ja
  7. 12 Maksuhalduri lisa 47, vastus küsimusele
  8. 10 Maksuhalduri lisa 44, vastus küsimusele
  9. 11 Maksuhalduri lisa
  10. 12 Maksuhalduri lisad 42 ja
  11. 13 Maksuhalduri lisa 96, kontrolliakti punkt 1.1.2.
  12. alapunkt 2; maksuhalduri 11.08.2020 vastus. 9 8
(11)jättis sealjuures arvesse võtmata maksumenetluses maksuhaldurile esitatud lepingud14 , arved 15 ja osapoolte ütlused ning laoaruande 16 . Maksuhaldur on esitatud dokumente analüüsinud nii maksuotsuses17 kui vaideotsuses18 ning kohus nõustub, et esitatud leping ja arved ei tõenda, et kaebaja jaoks on raamide ja tiislite sisseostmine tavapärane. Kasti Metall OÜ arvelt22 nähtuvalt on kaebaja tellinud 30 ATV metsaveo kraanat, mis ei ole võrreldav Kilgamer OÜ-ga väidetavate tehingutega. Samuti jääb arusaamatuks, kuidas peaks Gegen Grupp OÜ-le esitatud arve 171083 19 tõendama analoogset koostööd kolmandate isikutega, kuna tegemist on kaebaja esitatud arvega, millelt nähtub kerghaagise müük ja registreerimine. Ka Aaban Metallitööd OÜ-ga
  1. aastal sõlmitud töövõtulepingu24 sisuks on sootuks teistlaadi metallitööd. Seega esitatud dokumentide alusel ei leidnud kinnitust, et kaebaja on teinud vaidlusaluste Kilgamer OÜ ja kaebaja vaheliste tehingutega sarnaseid tehinguid kolmandate isikutega ka varem. Lisaks on maksuhaldur arvesse võtnud kaebaja juhatuse liikme T. L. ütluseid, mille kohaselt tootis kaebaja enne Kilgamer OÜ-ga koostöö tegemist haagise raame ja tiisleid ise ning tellis koostööpartneritelt üksnes keevitustöid kaebaja enda materjalist.20 Samuti kinnitas T. L., et ka
  2. aastal ehk peale koostöötdKilgamer OÜ-ga ei ole kaebaja alltöövõtu korras haagise raame ja tiisleid tellinud.21 Kuigi vastustaja möönab vastuses kaebusele, et vastustaja ei ole kaebaja 31.12.2019 laoaruande27 osas põhjalikke selgitusi andnud, siis on kohus seisukohal, et esitatud aruanne ei saa mingil viisil kinnitada kaebaja ja Kilgamer OÜ vahel
  3. aastal toimunud tehingute toimumist ning maksuhalduril ei olnud vajadust seda tõendit analüüsida. Asjakohatud on ka kaebaja etteheited vaatluse osas. Esiteks ei viidud maksumenetluse raames vaatlust läbi ning teiseks ei olnud see ka vaidlusküsimuse lahendamise seisukohast põhjendatud, kuna mitmeid kuid hiljem laos raamide ja tiislite mõõtude, koguste ja materjalide kontrollimine ei oleks saanud maksuhalduri järeldusi muuta, kuna põhiküsimus ei ole selles, kas kaup olemas oli, vaid kes selle kauba tootis. Vaatluse käigus viimasele küsimusele vastust saada ei oleks olnud võimalik. Kaebaja valmistoodangu põhine laoarvestus ei võimalda kontrollida kauba liikumist konkreetse müüja ja ostja lõikes. Seega ei oleks olnud kontrollitav, kas Kilgamer OÜ-lt soetatud kauba sissetulek on kajastatud kaebaja laoarvestuses. 14.
  4. Vaidlus puudub selles, et kaebaja juhatuse liige T. Kink ja I. T. on kauaaegsed tuttavad ning on ärilist koostööd teinud ka enne kaebaja ja Kilgamer OÜ vahelisi väidetavaid tehinguid. Kaebajal on õigus, et Eesti väiksust arvestades on tavapärane teha koostööd ettevõtjatega, keda tuntakse ja kellega on varasem koostöö toiminud. Samal ajal on see ohumärk, kuna tuttavate vaheliste kokkulepete sõlmimine ja dokumentide 14 Kaebuse lisa 9/kaebaja eriarvamuse lisa
  5. Kaebuse lisa 10 ja 10a/kaebaja eriarvamuse lisa 3 ja
  6. 16 Kaebuse lisa
  7. 17 Maksuhalduri lisa 98, punkt 3 alapunkt
  8. 18 Maksuhalduri 08.06.2020 vastuse lisa 4, punkt
  9. 22 Kaebuse lisa 10a 19 Kaebuse lisa
  10. 24 Kaebuse lisa
  11. 20 Maksuhalduri lisa 38, vastus küsimusele
  12. 21 Maksuhalduri lisa 38, vastus küsimusele
  13. 27 Kaebuse lisa
  14. 15 9
(11)vormistamine sobival viisil maksupettuse teostamiseks on oluliselt lihtsam kui võõraste inimestega. Seega on põhjendatud, et vastustaja selle asjaoluga kogumis arvestas ja maksuotsuses ka välja tõi. 14.
  1. Kuna maksuhalduri kahtlus, et kaebaja tootis vaidlusaluse kauba ise, on piisavalt põhjendatud ja usutav, siis järelikult oli kaebaja teadlik sellest, et kaupade müüjaks ei olnud Kilgamer OÜ ning raame ja tiisleid tegelikult üldse sisse ei ostetud.
  2. Kohtu hinnangul on vastustaja piisavalt põhjendanud kahtlust, et kaebaja osales maksupettuses, sh et vaidlusalused tehingud Kilgamer OÜ-ga tegelikkuses ei toimunud ja kaebaja teadis seda, kuna tootis vaidlusalused raamid ja tiislid ise. Seega läks kaebajale üle kohustus tõendada, et vaidlusalused tehingud toimusid kaebaja väidetud viisil (MKS § 150 lg 1). Kaebaja selliseid tõendeid esitanud ei ole. Tehingute toimumise tõendamiseks ei piisa üksnes arvetest ning sellest, kui kaebaja esitab vastuväiteid vastustaja üksikutele väidetele. Vastustaja on maksuotsuses tuginenud kõigi asjaolude ja tõendite kogumis tekkivale tervikpildile. Kõik vastustaja välja toodud asjaolud kogumis ei kinnita kaebaja ja Kilgamer OÜ vahel kaupade ostumüügi tehingute toimumist.
  3. Kokkuvõttes on vastustaja õigesti järeldanud, et kaebaja ei soetanud üldse Kilgamer OÜ arvetel nimetatud kaupu. Järelikult on vastustaja õigesti keelanud kaebajal arvata Kilgamer OÜ arvete alusel maha sisendkäibemaksu ning õiguspäraselt suurendanud samavõrra kaebaja kohustust käibemaksu tasuda.
  4. Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Sama paragrahvi lg 2 punkti 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuluks muuhulgas väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kaebaja tegi väljamakseid Kilgamer OÜ-le ning esitas väljamaksete algdokumendina Kilgamer OÜ esitatud arved. Riigikohus on otsuse nr 3-3-1-67-08 punktis 16 selgitanud, et TuMS § 51 lg 1 ja lg 2 punkti 3 eesmärgiks on välistada põhjendamatute kulutuste tegemise kaudu äriühingust raha väljaviimine, mistõttu maksustatakse tulumaksuga kõik sellised väljamaksed, mille kohta maksukohustuslasel puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et väljamakse aluseks olevaid ostu-müügi tehinguid kaebaja ja Kilgamer OÜ vahel tegelikult ei toimunud, siis ei vasta Kilgamer OÜ väljastatud arved nõuetele. Olukorras, kus maksuhaldur tuvastab, et ostja ei ole arvel märgitud kaupa üldse saanud, kuid väljamakse on tehtud, on tõendatud, et väljamaksed on ettevõtlusega mitteseotud ja kuuluvad maksustamisele TuMS § 51 lg 2 alusel.
  5. Asjakohatu on kaebaja etteheide, et tulumaksu määramisel ei viidud läbi hindamist ega isegi kaalutud seda. Kui äriühing on soetanud kaupa isikult, kes pole tegelik müüja ja äriühing pidi sellest teadma, kuid samas on alust eeldada, et kaup on siiski soetatud ja selle eest on makstud, siis on hindamise eesmärk selgitada välja, kui palju pidi äriühing maksma olemasoleva ja ettevõtluses kasutatava kauba soetamise eest. Kaebaja väidab, et kaup oli olemas ja see on edasi müüdud, kuid ei ole tõendanud, et kaebaja vaidlusaluse kauba Kilgamer OÜ-lt või kelleltki kolmandalt soetas. Riigikohus on 01.02.2012 otsuse nr 3-3-1-60-11 punktis 33 selgitanud, et hindamine on vajalik eelkõige selliste kaupade puhul, mille osas on mõistlik eeldada, et äriühing ei ole seda kaupa ise valmistanud ega tasuta saanud. Vastustaja on vastuses kaebusele õigesti märkinud, et kuna on põhjendatud kahtlus, et kaebaja tootis vaidlusalused kaubad ise ja need olid tal laos olemas, siis ei oleks tulumaksu määramine hindamise teel olnud võimalik. 10
(11)
  1. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et kaebaja soetas algdokumentidele vastava kauba Kilgamer OÜ-lt, kuid põhjendatud on maksuhalduri kahtlus, et kaebaja tootis vaidlusaluse kauba ise, mistõttu on nii mahaarvatava sisendkäibemaksu vähendamine kui tulumaksu määramine maksuhalduri poolt õiguspärane. Maksuhaldur ei ole maksumenetluses rikkunud uurimis- ega põhjendamiskohustust, samuti ei tuvastanud kohus muid menetluslikke rikkumisi.
  2. Lisaks maksuotsusele vaidlustas kaebaja ka maksuhalduri vaideotsuse. Kuivõrd kaebaja väited ei anna alust maksuotsuse ega vaideotsuse tühistamiseks ning kohtu hinnangul on mõlemad õiguspärased, jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Menetluskulud 21.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Otsus tehti kaebaja kahjuks, seega jäävad kaebaja kulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole tema kantud menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule ettenähtud tähtajaks esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (

§ 108lg 1 ja § 109 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.