4-21-298/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai
2. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-21-298 (2316,18,003101) Kohtunik Aarne Sarjas Väärteoasi Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotlus Mikola Potsovile asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
3. aprilli
4. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdlane Mikola määruskaebus Potsov (ik 39211307011), RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
5. aprilli
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- ja Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
7. Politsei- ja Piirivalevameti Põhja Prefektuuri
8. augusti
9. a otsusega väärteoasjas nr 2316,18,003101 karistati Mikola Potsovit NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt
10. augustiks
11. a. Otsus jõustus
12. augustil
13. a.
14. Kuna M. Potsov ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, algatati tema suhtes
15. septembril
16. a täitemenetlus.
17. novembril
18. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
19. Põhja Prefektuur esitas
20. jaanuaril
21. a Tartu Maakohtule taotluse asendada M. Potsovi rahatrahv arestiga.
22. Tartu Maakohtu
23. aprilli
24. a määrusega avaldaja taotlus rahuldati ja M. Potsovi rahatrahv summas 200 eurot asendati 5 päevase arestiga.
25. M. Potsovil oli võimalik tutvuda tema suhtes tehtud väärteootsusega alates
26. augustist
27. a ja pidi olema seega teadlik määratud rahatrahvist ja selle tasumise kohustusest. M. Potsov ei tasunud vabatahtlikult määratud tähtajal rahatrahvi ja nõue suunati kohtutäiturile sundtäitmisele. Tal on olnud võimalik rahatrahvi tasuda enam kui kahe aasta jooksul. Seniajani on rahatrahv tasumata. Tal puudub vara, millele saaks sissenõuet pöörata ja puudub alust arvata, et ta oleks võimeline selle koheselt tasuma. M. Potsov avaldas soovi aresti asemel teha üldkasulikku tööd. Teadaolevalt on talle varasemalt karistusena üldkasulikku tööd määratud nii kriminaal- kui väärteomenetluses, mis aga ebaõnnestus. M. Potsov kannab hetkel temale Harju Maakohtu
28. septembri
29. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5508 mõistetud ja Pärnu Maakohtu
30. aprilli
31. a määrusega täitmisele pööratud 2 kuu ja 4 päeva pikkust vangistust, mille kandmise algust arvatakse
32. aprillist
33. a. Maakohus ei pea põhjendatuks asenduskaristusena üldkasulikku töö määramist, sest ta ei ole sellega varasemalt hakkama saanud. Ta ei ole suutnud täita ka katseaja tingimusi. Puudub alus arvata, et ta seda seekord teha suudaks/sooviks. Arvestades M. Potsovile antud võimalusi rahatrahvi tasumiseks ja asjaolu, et rahatrahvi nõue ei ole käesolevaks ajaks aegunud, on põhjendatud rahatrahvi asendamine arestiga, mis kuulub kandmisele vahetult pärast kriminaalkorras mõistetud vangistust.
34. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Potsov, taotledes määratud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Töötunnid saab tehtud ilma probleemideta, sest nüüdseks on ta narkosõltuvusest vabanenud. Tema abikaasa on lapseootel ja peaks juuni lõpus sünnitama. Ta ei tahaks seda aega arestimajas veeta, vaid olla lapse sünni juures. M. Potsov taotleb ka kohtualluvuse muutmist, sest viibib Tallinna Vanglas. Varem viibis Tartu Vanglas. Nüüd peaks aga kohtulik arutamine toimuma Harju Maakohtus. Ta taotleb sellest tulenevalt maakohtu määruse tühistamist, sest asja pidi arutama tegelikkuses Harju Maakohus. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
35. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud M. Potsovi rahatrahvi arestiga.
36. M. Potsov on esitanud taotluse kohtualluvuse muutmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kohtualluvus kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga pole täitemenetluse seadustikus (TMS) ega väärteomenetluse seadustikus selgelt reguleeritud, on tarvis juhinduda VTMS §-st
37. Selle kohaselt kohaldatakse väärteomenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes kriminaalmenetluse sätteid, arvestades seejuures väärteomenetluse erisusi. KrMS §-de 423 ja 424 kohaselt tuleb rahalise karistuse täitmise käigus tekkivad küsimused lahendada süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunikul. Seetõttu tuleb ka väärteomenetluses kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi asendamise taotlus lahendada süüdlase elukohajärgses maakohtus. Ajal, mil PPA esitas maakohtule taotluse M. Potsovile määratud karistuse asendamiseks, kandis M. Potsov karistust Tartu Vanglas. Seega esitas PPA taotluse põhjendatult Tartu Maakohtule. Ka siis, kui Tartu Maakohus määras asja arutamiseks istungiaja, viibis M. Potsov veel Tartu Vanglas. Seega ei eksinud kohus kohtualluvuse määratlemisel. Kuigi maakohtu istungi ajaks oli M. Potsov üle viidud Tallinna Vanglasse, ei tähenda see, et maakohus oleks pidanud selles menetlusetapis saatma PPA taotluse lahendamiseks Harju Maakohtusse. See oleks menetlust vaid pikendanud ega oleks olnud otstarbekas. Ei saa järeldada, et asja arutamine Tartu Maakohtus oleks M. Potsovi õigusi kuidagi rikkunud või põhjustanud talle muul viisil ebasoodsaid tagajärgi – eriti arvestades seda, 2 et maakohtu istung toimus videosilla teel ning M. Potsovil ei olnud tarvis Tallinna Vanglast Tartusse tulla.
38. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et M. Potsovil on PPA
39. augusti
40. a kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv 200 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, sest vara, millele sissenõuet pöörata, M. Potsovil pole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. M. Potsov aga soovib, et arest asendataks omakorda üldkasuliku tööga.
41. Nii KarS § 69 kui ka § 72 annavad kohtule aresti asendamise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, aga ei pea seda tegema. Üldkasuliku töö määramisest võib keelduda, kui on piisav alus karta, et süüdlane üldkasulikku tööd korralikult ära ei tee. M. Potsovi puhul see nii ongi. M. Potsovil on karistusregistri kohaselt neli kehtivat kriminaal- ja 16 kehtivat väärteokaristust. Niisiis on tegemist äärmiselt õiguskuuletu inimesega – ja juba seetõttu pole kuigivõrd alust loota, et ta talle asetatud ülesandeid täitma hakkaks. Maakohus on põhjendatult välja toonud, et M. Potsovi karistust on varemgi üldkasuliku tööga asendatud, kuid selle töö tegemisega ta hakkama ei saanud. Ka tuleb arvesse võtta järgmist. M. Potsov kannab praegu talle Harju Maakohtu
42. septembri
43. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5508 mõistetud vangistust. Tähelepanu väärib, et kuigi alles selle aasta alguses vabastati ta selle vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, pöörati vangistus juba paari kuu möödudes taas täitmisele. Seega saab öelda, et M. Potsov on asenduskaristuse kandmiseks absoluutselt sobimatu isik ja ta võib küllaltki tõenäoliselt jätta üldkasuliku töö tegemata.
44. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
45. aprilli
46. a määruse muutmata ja M. Potsovi määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas kohtunik 3