4-21-285/22

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mail 2021 Tartus Väärteoasja number 4-21-285 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
2. aprilli 2021 määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamise kohta Mikola Potsov (isikukood 39211307011), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli
4. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuur karistas Mikola Potsovi
6. septembri
7. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2315,17,007045 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus (NPALS) § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 25 trahviühikut, s.o 100 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus
8. oktoobril
11. jaanuaril 2021 edastas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuur kohtule taotluse M. Potsovile väärteoasjas nr 2315,17,007045 määratud karistuse asendamiseks.
12. Tartu Maakohus asendas
13. aprilli
14. a määrusega väärteoasjas nr 4-21-285 M. Potsovile Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri
15. septembri
16. a otsusega määratud rahatrahvi 25 trahviühikut 2 päeva arestiga.
17. Maakohus tuvastas, et M. Potsovile määratud rahatrahv on tasumata. Nurjus ka rahatrahvi sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Eelnevast leidis maakohus, et M. Potsovile määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga. M. Potsov oli teadlik tema suhtes tehtud väärteootsusest, sellega määratud rahatrahvist ja vabatahtliku tasumise tähtajast alates otsuse tegemisest, s.o
18. septembrist
19. Kuna sellest hoolimata ei tasunud M. Potsov määratud tähtaja jooksul rahatrahvi vabatahtlikult ära, suunati rahatrahvi nõue kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Kuna tal on olnud võimalus rahatrahvi tasuda enam kui kolme aasta jooksul, pole ta sellest hoolimata rahatrahvi tasuma asunud ja see on täielikult tasumata.
20. Ka ei pidanud maakohus põhjendatuks anda M. Potsovile võimalust asenduskaristusena teha üldkasulikku tööd. Kuna ta pole varasemaltki seda kohustust täita suutnud, puudub alus uskumaks, et ta seda seekord teha suudaks või sooviks.
21. Tartu Maakohtu
22. aprilli
23. a määruse peale esitas määruskaebuse M. Potsov, kes vaidlustada seda, et talle määratud aresti ei asendatud üldkasuliku tööga. Määruskaebuses selgitas ta, et on vanglast peagi vabanemas ja seetõttu saaks asuda tööle. Maksaks siis ka trahvid ära, kuid seda ei luba seadus. Tema abikaasa on lapseootel ja peaks juunis sünnitama. Seetõttu ei tahaks seda aega arestimajas veeta, vaid olla lapse sünni juures.
24. Määruskaebusele on lisatud taotlus kohtualluvuse muutmiseks. Selles palub M. Potsov muuta tema väärteoasja kohtualluvust, sest viibib Harju Maakohtu piirkonna vanglas. Varem viibis Tartu vanglas. Nüüd, kui on paigutatud Tallinna Vanglasse, peaks kohtulik arutamine toimuma Harju Maakohtus. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
25. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et M. Potsov ei ole tasunud väärteoasjas nr 2315,17,007045 määratud rahatrahvi ning asendanud selle õigustatult arestiga.
26. M. Potsov esitas taotluse kohtualluvuse muutmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kohtualluvus kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga pole täitemenetluse seadustikus (TMS) ja väärteomenetluse seadustikus selgelt reguleeritud, on tarvis juhinduda VTMS §-st
27. Selle kohaselt kohaldatakse väärteomenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes kriminaalmenetluse sätteid, arvestades seejuures väärteomenetluse erisusi. KrMS §-de 423 ja 424 kohaselt tuleb rahalise karistuse täitmise käigus tekkivad küsimused lahendada süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunikul. Sestap tuleb ka väärteomenetluses kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi asendamise taotlus lahendada süüdlase elukohajärgses maakohtus. Ajal, mil PPA esitas maakohtule taotluse M. Potsovile määratud karistuse asendamiseks, kandis M. Potsov karistust Tartu Vanglas. Seega esitas PPA taotluse põhjendatult Tartu Maakohtule. Ka siis, kui Tartu Maakohus määras asja arutamiseks istungiaja, viibis M. Potsov veel Tartu Vanglas. Seega ei eksinud kohus kohtualluvuse määratlemisel. Kuigi maakohtu istungi ajaks oli M. Potsov üle viidud Tallinna Vanglasse, ei tähenda see, et maakohus oleks pidanud selles menetlusetapis saatma PPA taotluse lahendamiseks Harju Maakohtusse. See oleks menetlust vaid pikendanud ega oleks olnud otstarbekas. Ei saa järeldada, et asja arutamine Tartu Maakohtus oleks M. Potsovi õigusi kuidagi rikkunud või põhjustanud talle muul viisil ebasoodsaid tagajärgi. Seda enam, et maakohtu istung toimus videosilla teel ning M. Potsovil ei olnud tarvis Tallinna Vanglast Tartusse tulla.
28. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt tuvastanud, et M. Potsovil on rahatrahv 25 trahviühikut tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei 2 ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud.
29. Ringkonnakohus peab vajalikuks M. Potsovile veelkord selgitada, et kuna rahatrahvi tasumise tähtaeg möödus, alustati täitemenetlust, mis ebaõnnestus. Rahatrahvi tasumise võimalus on ajaliselt piiratud. Arvestama peab rahatrahvi sissenõude aegumistähtajaga, mis on 4 aastat, kui puuduvad aegumist peatavad asjaolud (KarS § 82 lg 4) ning karistuse efektiivsusega. Lähtuvalt KarS § 72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 oli maakohtul võimalik üksnes otsustada, kas asendada M. Potsovi rahatrahv arestiga ja see omakorda üldkasuliku tööga või mitte. Rahatrahv on põhjendatult asendatud arestiga.
30. Mida kaalukam põhjus inimesel aresti asendamist taotleda on, seda tõsisemalt peaks kohus üldkasuliku töö kohaldamise peale mõtlema. Kui inimene kaotaks aresti kandmisele asudes võimaluse (palga)tööle minna, võiks üldkasulik töö olla põhjendatum kui näiteks olukorras, kus süüdlane ütleb, et ta lihtsalt ei taha aresti kanda. Praegu väidab M. Potsov üksnes seda, et ta soovib lapseootel abikaasa juurde naasta. Kahe arestipäeva lisandumine seda võimalust ilmselgelt olulisel määral ei piira.
31. Veel on maakohus põhjendatult välja toonud, et M. Potsovi karistust on varemgi üldkasuliku tööga asendatud, kuid selle tegemisega ta hakkama ei saanud. Praegu kannab M. Potsov Harju Maakohtu
32. septembri
33. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5508 mõistetud karistust. Kuigi alles selle aasta alguses vabastati ta vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, pöörati juba paari kuu möödudes karistus taas täitmisele. Kui M. Potsov ei suutnud talle mõistetud karistust vabaduses kanda, puudub alus uskuda, et ka aresti asendamist üldkasuliku tööga saadaks edu.
34. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
35. aprilli
36. a määruse muutmata ja M. Potsovi määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm 3