← Eesti

1-20-3031/47

Obsah (14)§ 422§ 338§ 339§ 7§ 3051§ 312§ 61§ 342§ 297§ 284§ 180§ 175§ 185§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2021. a Tallinn Kriminaalasja number 1-20-3031 Kohtukoosseis Orvi Koik, Julia Katškovskaja ja Ivi

§ 422lg 2 p 1 järgi.

Alternatiivselt: Tühistada Pärnu Maakohtu 03.02.2021 otsus täielikult ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Pärnu Maakohtule teises koosseisus. Menetluskulud jätta riigi kanda. 2 3.1 Apellant leiab, et maakohus on ebaõigesti tuvastanud süüdistatava poolt juhitud sõiduauto Suzuki Baleno liikumissuuna Pärnu-Rakvere-Sõmeru manatee 76 kilomeetril suunaga Pärnu poole. Süüdistatav on kogu kohtueelse menetluse ja kohtumenetluses väitnud, et juhtis sõidukit suunaga Türi poole. Süüdistatav oli selles veendunud 100%. Süüdistatava versiooni järgi sai tema juhitav sõiduk liikumisel A ja O poe juures löögi paremalt, tegi 360-kraadilise pöörde, jätkas sõitu ja rohkem ei mäleta. 3.2 Maakohus lähtudes eksperdi kohtuistungil antud ütlustest, et “Vigastused, mis autol on, ei viita mingilgi moel kolmandale kontaktile või kolmandale autole”, asus seisukohale, et selline aktiivse kaitse väide on paljasõnaline ja vastuolus objektiivsete tehniliste andmetega ja ütlused on ebausaldusväärsed. Apellant sellise seisukohaga ei nõustu. Mitte ükski uuritud tõenditest ei kinnita Ryszard Szpoti juhitud sõiduki liikumist suunaga Pärnu poole. Tunnistajad Y ja Q ei näinud süüdistatava poolt juhitud auto liikumist maanteel enne kokkupõrget. Seega ei saa kumbki tunnistaja kummutada Ryszard Szpoti versiooni selle kohta, et tema juhitav sõiduk liikus suunaga Türi poole enne kokkupõrget A ja O poe juures. Tunnistaja Y nägi küll sõidukit ees vingerdamas, kuid ta ei saanud kuidagi kindlaks teha selle vingerdamise põhjust. Kohus on sisuliselt eeldanud, et vingerdamise põhjus oli Ryszard Szpoti sõiduki sattumine libisemisse väärate juhtimisvõtete tõttu. 3.3 Kriminaalasjas teostatud liiklusekspertiisi andmetest aga ei nähtu, et uurimisorgan oleks üldse seda versiooni käsitlenud ja ekspertiisi objektiks nimetatud asjaolu tõstatanud. Ekspertiisiaktist nr 19E-LL0017 16.09.2019 nähtub küll küsimus eksperdile, millises suunas (kus) toimus kokkupõrge Suzuki Baleno ja Škoda Octavia vahel (küsimus nr 3), kuid see ei anna mitte mingit vastutust Ryszard Szpoti esialgse liikumissuuna kohta, vaid täpsustab ainult kokkupõrke kohta. Ryszard Szpoti versiooni ei ole keegi kontrollinud. Ilma trassoloogiliste uurimisteta ei ole võimalik väita, mitu kokkupõrget on sõiduk teinud enne lõplikku peatumist. Kokkupõrke koha selgitamine aga ei lükka ümber versiooni, et süüksarvatud liikluskahju ei olnud varasema kokkupõrke tagajärg. Samas ei ole välistatud, et esmase kokkupõrke tagajärjel Ryszard Szpoti sõiduki liikumissuund muutus. 3.4 Maakohus on lahendi tegemisel tuginenud puudulikule eksperdi arvamusele ja lahendanud süüküsimuse eksperdi arvamuse alusel, mille kujunemist ei ole võimalik jälgida. Vaidlusaluse kaasuse lahendamise võti on selles, kas Ryszard Szpoti väited on kummutatud või mitte. Kaitsja arvates ei ole. Tõsikindla vastuse annaks nimetatud küsimusele ainult asjatundja põhjalik arvamus, mida käesolevas asjas ei ole esitatud. Eksperdi kohtuistungil antud seletus selle kohta, et “Siin ei ole ühtegi viidet selle kohta, et oleks saanud olla mitu kontakti või mingit kolmandat sõidukit. Kokku on põrganud ainult kaks autot. Sündmuskohal oli ainult kaks autot. Kolmanda auto osalus on tehniliselt välistatud /…/ Kui sündmuskohal on pärast kokkupõrget kaks autot, siis kolmandat ei saa olla/…/ Vigastused, mis autol on, ei viita mingilgi moel mingile kolmandale kontaktile ehk mingile kolmandale autole“ (kohtuistungi protokoll 20.01.2021 lk 18). Kaitsja arvates ei ole selline seisukoht põhjendatud, sest menetlusosalised ei ole isegi üritanud selgitada, milliste asjaolude esinemine võimaldab eksperdilt sellist kategoorilist väidet esitada. Tugineda sellel, et sündmuskohal on kaks autot, mistõttu ei saanud olla muud kokkupõrget, ei ole tõsiseltvõetav. 3.5 Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et trassoloogiliselt olek Suzuki Baleno vigastusi uuritud. Puudub värviosakeste uurimine, materjaliproovide võtmine ja muu trassoloogiline toiming, mis oleks selgelt olnud vajalik pindade kokkupõrkekoha uurimiseks ja millised oleks vajalikud kategoorilise väite esitamiseks, et kokkupõrge sai toimuda ainult Škoda Octaviaga. 3 Ekspert ei ole selgelt põhjendanud, miks teist kokkupõrget ei saanud olla, mistõttu tema väide ei oma tõesele väitele iseloomulikke tunnuseid. Ryszard Szpoti ei ole kunagi väitnud, et kokkupõrkes, mis oli eksperdi uurimisobjekt, osales kolm sõidukit. Süüdistav väitis, et tema juhitud sõiduk sai eelnevalt löögi sõiduki paremasse külge A ja O poe väljasõidu juures, mitte ei ole väitnud, et viimases kokkupõrkes osales kolm sõidukit. Kriminaalasjas ei piisa tõe tuvastamiseks eksperdil kategoorilise väite esinemisest, vaid tuleb põhjendada, milliste asjaolude alusel sellise väiteni jõutakse. Käesolevas asjas seda tehtud ei ole ja eksperdi väide, et ”Vigastused, mis autol on, ei viita mingilgi moel kolmandale kontaktile või kolmandale autole”, ei oma vajalikku kvaliteeti tõese väite esinemiseks. Küsimus kolmanda kontakti mitteesinemisest ei ole üldse asjakohane, sest süüdistatav on rääkinud, et oli kaks kokkupõrget, mitte kolm. 3.6 Tähelepanuvääriv on asjaolu, et eksperdile ei ole ekspertiisis osalenud sõidukeid esitatud, mistõttu ei ole sisuliselt süüdistatava väiteid kontrollitud. Ekspertiisimäärusest selgub, et ekspert on saanud ekspertiisiülesande täitmiseks kriminaaltoimiku ja DVD plaadi. Seega on lahendamata küsimus, millistest tõendiallikatest pärineb eksperdi väide, et kolmas auto ei ole liiklusõnnetuses osalenud. Süüdistatava kaitseväide tunduks tõesti kummaline, kui see oleks esmakordselt esitatud kohtuistungil, kuid Ryszard Szpoti on sellest selgelt rääkinud ka kohtueelses menetluses. 3.7 Kohus on püüdnud anda tunnistaja T seletusele asjatundja arvamusega võrdväärset tähendust, leides, et RT töötab PPA piirivalveametis lukksepa erialal s.t remondib PPA avariilisi sõidukeid ning omab teadmisi avariide asjaoludest, videotest ja sõidukite käitumisest. Tunnistaja RT on seletanud, et ”Suzuki võttis vasakule kurvi, tagaots kaotas haakumise ehk pidamise. Kuna sõiduk on esisilla veoga, siis libisemise korral vabastab tavaliselt juht gaasipedaali ning seetõttu teeb auto suure tõenäosusega täieliku pirueti.” Kaitsja arvates ei ole sellel mitte mingisugust tähendust võrreldes Ryszard Szpoti verisooniga, et toimus kaks kokkupõrget ja käesoleva süüasja arutamine toimub ainult teise kokkupõrke osas. Samuti on T isiku näol tegemist tunnistajaga, kes konstrueerib omas mõttes väidetavat kokkupõrget, olemata seda üldse näinud ja omamata asjatundjale omast pädevust. 3.8 Ryszard Szpoti selge väide selle kohta, et 25.12.2018 kl 16 paiku toimus kaks kokkupõrget esmalt Aja O poe juures ja mille tõttu tema sõiduk kaotas juhitavuse ja kokkupõrge Škoda Octaviaga toimus esimese kokkupõrke tagajärjel, ei ole kohtu poolt kummutatud. Kaitsja arvates ei ole siin tegemist aktiivse kaitsega, vaid isik on nimetatud asjaolule osutanud kogu menetluse kestel. Mitte ükski tunnistaja ei kinnita süüdistuse versiooni sellest, et Ryszard Szpoti sõitis suunaga Pärnu poole. Isegi väikesed linnad on täis kaameraid ja sellise väite kummutamine oleks tehniliselt täiesti võimalik olnud kontrollides Türil asuvate kaamerate videosalvestisi. Tunnistaja Y, kes enda väitel oli pimestatud vastutuleva sõiduki tuledest, nägi Ryszard Szpoti sõiduki vingerdamist teel peale nähtavuse taastumist. Seega ei saa ta kummutada Ryszard Szpoti väidet, et viimane liikus suunaga Türi poole, sai paremalt löögi ja hakkas vingerdama, ja tegi pöörde 360 kraadi. Samas ei ole välistatud ka asjaolu, et peale lööki A ja O poe juures kaotas Ryszard Szpoti sõiduk tõesti orientatsiooni ja liikus juba Suzukile vastu. Tunnistaja QQ ütlused ei välista samuti Ryszard Szpoti verisooni kahest kokkupõrkest. Tunnistaja andis järgmised ütlused: “Sõitsime ja mingil hetkel vastutulevad sõidukid kergelt pimestasid, oli näha kuidas üks hõbedane sõiduauto kergelt vingerdas, tagumine osa liikus kergelt välja, oli näha, et vibab. Mingil hetkel tuli teise sõiduki tagant, keeras meie sõidurajale ja toimus kokkupõrge /,,,/ Sõitsime silla poole, vastutulev auto vingerdas, keeras parema külje ette. Meie pidurdasime, vastutulev sõiduk oli meie sõidurajal parema küljega, toimus 4 kokkupõrge.“ Apellant on seisukohal, et nimetatud ütlused ei kummuta Ryszard Szpoti versiooni selle kohta, et tegemist oli juba esimesele kokkupõrkele järgnenud olukorra kirjeldusega. Kui tõendiallikatel puudus objektiivne võimalus esmast kokkupõrget visuaalselt kogeda, siis ei ole ka võimalik väita, et tunnistajad Ryszard Szpoti väiteid ei kinnita. Ryszard Szpoti väidete kvaliteet ei saa kannatada selle läbi, et menetleja ei astu samme tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Praktikas esineb palju juhtumeid, kus liiklusõnnetuse põhjustanud sõiduk lahkub sündmuskohalt. 3.9 Süüdistatav on teinud kõik, et menetlejal oleks reaalne võimalus nende väidete kontrollimiseks. Kuid seda ei ole tehtud, sest ka alles 10 kuud pärast toimunut määratud liiklusekspertiisis ei ole püstitatud küsimust kahe kokkupõrke võimaluse esinemise või mitteesinemise kohta. Ka peale ütluste andmist 04.02.2019 oli menetlejal võimalik kontrollida, kas A ja O kaupluse väljasõidu tee juures võib esineda mingeid jälgi kokkupõrkest vastavalt süüdistava poolt avaldatule, kuid menetleja ei teinud seda. Sõidukid olid ja on ilmselt käesoleva ajani politsei valduses, mistõttu saab Ryszard Szpoti väidet kontrollida. Vaadeldud ei ole A ja O juurest väljasõidu piirkonda, pole uuritud võimalikke valvekaamerate salvestisi ei kaupluse juures ega Türil Grossi poe juures, puuduvad trassoloogilised uuringud võimalike erinevate värviosakeste tuvastamiseks Ryszard Szpoti sõiduki peal. 3.10 Ryszard Szpoti 04.02.2019 ja kohtuistungil esitatud väidete kontrollimiseks ei ole ekspertiisi määratud. Ryszard Szpoti väidete kontrollimine oli võimalik ainult tema sõidukit ekspertiisi käigus uurides, sest tema väiteid ei ole isikulised tõendiallikad kummutanud. Seda käesolevas asjas ei tehtud. Kaitsjal puuduvad eriteadmised, kuid raske on aru saada, et olukorras, kus tunnistaja Y väidab, et tema juhitav sõiduk peaaegu seisis ja 5 sekundit tema ees liikuv Suzuki, kes külglibisedes (st hõõrdumise tõttu pidevalt kiirust kaotades) põrkus kokku Y juhitava Škoda Octaviaga, oleks saanud nii mahukad vigastused nagu sõiduki ülevaatusel on näha. 3.11 Kohtulik uurimine oli

§ 338

p 1 mõistes ühekülgne ja puudulik ning kaitsja arvates on rikutud

§ 339

lg 1 p 7 nõudeid.

§ 338

p 3 nõuete rikkumine seisnes Ryszard Szpoti väidete mittearvestamises ja erialateadmisi nõudva isiku arvamuse puudumises eelneva kokkupõrke esinemise või mitteesinemise kohta. Kõrvaldamata kahtlusi ei ole tõlgendatud

§ 7lg 3 alusel süüdistatava kasuks.

Apellant esitab ka alternatiivse nõude otsuse tühistamiseks ja uueks arutamiseks saatmiseks, kuna käesolevas asjas on võimlik määrata uus ekspertiis tuvastamaks, kas sõiduautol Suzuki Baleno võib esineda vigastusi, mis ei pärine kokkupõrkest sõiduautoga Škoda Octavia ja pärinevad kokkupõrkest muu sõidukiga. PROKURÖRI SEISUKOHT: 4. Prokurör palub jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Pärnu Maakohus ei ole kohtuliku uurimist läbi viinud ühekülgselt või puudulikult ega rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Maakohtu seisukohaga saab ainult nõustuda. Pärnu Maakohus on piisava põhjalikkusega motiveerinud, miks ta on veendunud Ryszard Szpoti süüs. Ei ole alust etteheitel, et otsus on ühekülgne ja puudulik (

§ 338

p 1), rikutud kriminaalmenetlusõigust (

§ 338

p 3), kohtuotsuses puudub põhjendus (

§ 339lg 1 p 7).

Maakohtu siseveendumuse kujunemine otsuse langetamisel on arusaadav. Kohtu motiividega mittenõustumine ei tähenda, et neid otsuses ei ole. 5 4.1 Alust pole väitel, et mitte ükski uuritud tõenditest ei kinnita Ryszard Szpoti juhitud sõiduki liikumist suunaga Pärnu poole. Kohus on usaldusväärseteks tunnistanud tunnistajate Y ja Q ütlused, mille kohaselt toimus kokkupõrge sõidukiga, mis tuli neile vastusõitva sõiduki tagant. Oluline on siinkohal, et kui jaatada Ryszard Szpoti versiooni, mille kohaselt põrkas ta oma sõidukiga kokku kaupluse A ja O juures kõrvalteelt liikunud sõidukiga, siis see ei saa kuidagi võimalik olla, sest koht, kus sõidukid avariijärgselt asusid, on sellest teeotsast märkimisväärselt eemal. Kohtu poolt uuritud tõendite hulgas on tunnistaja UU ütluste ja olustiku seostamise protokoll, kust on näha, et kaupluse kõrval oleva tee ja avariijärgselt autode asukoha vahe on 358 meetrit. Ei ole eluliselt usutav, et kõigepealt põrkas Ryszard Szpoti poolt juhitud sõiduk kokku A ja O kaupluse juures teise sõidukiga, siis liigub mingil moel ( pööreldes?) ca 350 meetrit edasi Türi suunas, kus satub Türi poolt liikuva sõiduki taha ja omakorda põrkab kokku Pärnu poolt tuleva, Y poolt juhitava sõidukiga. Kaupluse juures olev kõrvaltee asub ristmikust, kus ootas eelnevalt Y poolt juhitava sõiduki taga sõitnud T vasakpöörde võimalust, suhteliselt ligidal, hinnanguliselt mitte üle 100 m kaugusel, kusjuures tegemist on hea nähtavusega, sirge teelõiguga. Kui kaupluse juures oleks toimunud eelnev kokkupõrge, oleks seda näinud nii RT ja veelgi enam- Y oleks pidanud tiirlevat/pöörlevat sõidukit märkama, kuid kui tema Pärnu poolt tulles vasakpööret sooritas, ei toimunud teel midagi, mis tähelepanu ärataks. 4.2 Apellandi seisukoha järgi ei ole Ryszard Szpot kunagi väitnud, et kokkupõrkes osales kolm sõidukit, süüdistav väitis, et tema juhitud sõiduk sai eelnevalt löögi sõiduki paremasse külge A ja O poe väljasõidu juures. Sellega ei saa nõustuda. Ryszard Szpot on vastates prokuröri küsimustele öelnud, et „sõitsin Türi poole ja siit tuleb teine auto, kes sõitis mulle sisse ja ma hakkasin keerlema“ (kohtuistungi protokoll 20.01.2021 lk 23). Seega on põhjendatult uuritud versiooni, kas Ryszard Szpoti poolt juhitud sõiduk osales kahe või kolme sõidukiga kokkupõrkes. Apellant on kriitiline eksperdiarvamuse suhtes ja peab vajalikuks määrata uus ekspertiis, mis uuriks Ryszard Szpoti poolt juhitud sõiduki vigastusi. Ekspert on väitnud nii ekspertiisiaktis sisalduvas arvamuses kui ka kinnitanud seda kohtuistungil, et liiklusõnnetuses on osalenud ainult kaks sõidukit, milliste vahel on toimunud ainult üks kontakt, ei saa rääkida mitmest kokkupõrkest. Ekspert on arvamuse andmisel arvestanud sõidukitel olevate vigastuste asukohti, tekitamise suundi ja ulatusi. Ekspert on mitmel korral rõhutanud, et Škoda vigastused ei viita mingile kolmandale kontaktile. Eksperdi pädevuses ei ole alust kahelda. 4.3 Apellandi etteheide, et menetlejal oli võimalik kontrollida, kas A ja O kaupluse väljasõidu tee juures võib esineda mingeid jälgi, ei päde, kuna versiooni, et toimus eelnev kokkupõrge A ja O kaupluse juures, esitas R. Szpot mitu kuud hiljem ja arusaamatu on, millise ekspertiisi oleks pidanud siis määrama. Ei saa märkimata jätta, et liiklusõnnetuse toimumise sooduspõhjuseks oli Ryszard Szpoti esinenud alkoholijoove, mis oma suuruses- 1,51mg/g kahtlemata mõjutas tema käitumist liikluses ning ohuolukorra tajumist. 4.4 Prokuröri hinnangul said kõik tekkinud kahtlused kõrvaldatud,

§ 7

lg 3 kohaselt tõlgendatakse kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kõrvaldamata kahtlusi üles aga ei jäänud, kohus on piisava põhjalikkusega tõendeid analüüsinud, samuti Ryszard Szpoti väiteid ja pole alust väitel, et puudub erialateadmisi nõudva isiku arvamus eelneva kokkupõrke esinemise või mitteesinemise kohta. 6 KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: 5. Kohtukolleegium tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsiooni motiividega ja prokuröri seisukohaga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. 5.1 Kaitsja on apellatsioonis viidanud

§ 339

lg 1 p 7 sätte rikkumisele, mistõttu kontrollib kolleegium, kas käesoleval juhul on tegemist

§ 339lg 1 p 7 rikkumisega.

Kaitsja on jätnud täielikult tähelepanuta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis nr 3-1-163-14 toodud uued seisukohad, missugustel juhtudel on kohtuotsuses põhjenduse puudumine käsitatav

§ 339lg 1 p-s 7 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena.

Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (

§ 3051

lg 1) rikkumine - sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral - käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339

lg 2 mõttes.

§ 339

lg 1 p 7 järgi tuleb kvalifitseerida üksnes kohtuotsuse põhistamise kohustuse kõige ulatuslikumad rikkumised, mis on käsitatavad

§ 339lg 1 p-s 7 otsesõnu nimetatud kohtuotsuses "põhjenduse puudumisena".

Seejuures tuleb silmas pidada, et seadus räägib "põhjenduse" kui terviku, mitte üksikute "põhjenduste" puudumisest. Kohtuotsuses põhjenduse puudumisega on tegemist eeskätt siis, kui kohus jätab seadusliku aluseta kohtuotsuse põhiosa (

§ 312

) tervikuna või siis mõne süüdistatava või kuriteo osas üldse koostamata (vt RKKKo asjas nr 3-1-1-1414, p-d 699-700). 5.2 Kaitsja apellatsioonis osutatud rikkumise näol ei ole tegemist olukorraga, kus kohtuotsuse põhiosa oleks jäänud tervikuna või mõne kuriteo osas üldse koostamata, mistõttu on välistatud maakohtu otsuse tühistamine kriminaalmenetluse normide olulise rikkumise tõttu

§ 339lg 1 p 7 mõttes.

Apellandi seisukohtadega nõustumise korral saaks rääkida üksnes kohtuotsuse põhistuste ebapiisavusest või -veenvusest. Sellised minetused oleksid aga eespool refereeritud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha valguses hinnatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339lg 2 mõttes.

Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339

lg 2 mõttes, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtule ei ole alust ette heita järelduste meelevaldsust. Maakohus on järginud kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega kajastatud tõenditele antav hinnang ja kohtuniku siseveendumuse kujunemise tee. 6. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja apellatsioonis toodud järeldustega, et kohus on hinnanud tõendeid valesti ja rikkunud

§ 61lg 2 sätestatut.

Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Apellatsioonis ei ole kajastatud tõendeid mida maakohus oleks jätnud tähelepanuta. Asjaolu, et kaitsja ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud või kõiki asjaolusid arvestanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et

§ 61

lg 1 ei välista igasugust tõendite omavahelist astmestamist, vaid keelab ühtede tõendite eelistamise teistele aprioorselt, neid kogumis hindamata. Kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel

§ 61

lg 2 järgi eeldab aga tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis 7 hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (Vt RKKKo nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-407). 6.1 Kohtukolleegium leiab, et maakohus on tõendeid hinnanud kogumis, hinnanud esitatud tõendite usaldusväärsust ning otsuses toodud sellekohased põhjendused on piisavad. Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendatud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. 6.2 Kaitsja väited ei juhi tähelepanu mitte ühelegi maakohtu õiguslikule või faktilisele seisukohale, mille ümberhindamine apellatsioonimenetluses võiks vajalikuks osutuda. Maakohus on kõiki oma seisukohti põhjendanud, need põhjendused hõlmavad kõiki süüteo koosseisu seisukohast olulisi asjaolusid. Maakohtu põhjendused vastavad väljakujunenud kohtupraktikale, mida ringkonnakohtus ei pea otstarbekaks revideerima asuda. Kohtukolleegium nõustudes maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid

§ 342

lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata, vaid piirdub hinnangu andmisega apellatsioonis esitatud peamistele väidetele. 7. Apellatsioonis puuduvad argumendid, mis lükkaksid ümber maakohtu järeldused. Apellandi kaitseversioon seisneb selles, et süüdistatav on kogu menetluse väitnud, et juhtis sõidukit suunaga Türi poole ning tema juhitud sõiduk sai liikumisel A ja O poe juures löögi paremalt, mille tõttu tegi 360- kraadise pöörde, jätkas sõitu ja rohkem ei mäleta. Maakohus on otsuses analüüsinud kõiki süüdistatava ja tema kaitsja poolt toodud argumente ning vastanud neile ammendavalt ja põhistatult ning ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi (II kd, tl 5-10). Maakohtu otsustest nähtub üheselt, kuidas on kohus märgitud tõendiga lugenud tuvastatuks süüdistuses kajastatud tõendamiseseme asjaolud ning lükanud ümber esitatud kaitseversiooni. Seejuures ei tugine maakohtu otsus üksnes oletustele kaitseversiooni kummutamisel. 7.1 Maakohus on hinnanud, kas esitatud kaitseversioon on eluliselt usutav, kuivõrd süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Apellant jätab tähelepanuta, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (vt RKKKo nr 3-11-8-10, p 8). Maakohtuga tuleb nõustuda, et tõenditega mittehaakuv, põhjendamatu ja eluliselt ebausutav on apellandi kaitseversioon, mille kohaselt toimus süüdistataval tundmatu autoga esimene kokkupõrge paremalt kaupluse A ja O juures ja selle tagajärjel läks süüdistatava auto pöördesse 360- kraadi ja toimus liiklusõnnetus. Tunnistajate YY ja QQ ütlustega on üheselt kummutatud versioon, et süüdistatav oleks sõitnud nendega samas suunas. Sellise versiooni 8 on üheselt kummutanud ka ekspert kohtuistungil (I kd, tl 151). Tunnistaja ütlustega on üheselt tuvastatud, et süüdistatava sõiduauto sõitis vastassuunas ning mingit 360- kraadilist pööret auto ei teinud, vaid auto vänderdas ja siis keeras kõrvalistuja poolse külje ette ning paiskus nende auto vastu. Arvestades toimunut ei ole eluliselt usutav ja on ebaloogiline, et keegi teine ehk tundmatu sõiduk oleks vahetult enne avarii toimumist sõitnud süüdistatava autole külje pealt sisse, mistõttu tegi süüdistatava auto pirueti. Sellist kaitseversiooni ei kinnita mitte ükski uuritud tõend. Ka asjaolu, et tunnistajad YY, QQ ja RT ei näinud väidetavat kokkupõrget süüdistatava auto ja tundmatu sõiduki vahel kaupluse A ja O poe juures, ei tähenda seda, et nende ütlustega ei ole kummutatud süüdistatava versioon. Kaitsja jätab tähelepanuta, et tundmatu avariiline sõiduk pidi tunnistajatele või vähemalt kellelegi n-ö silma hakkama. Seda põhjusel, et süüdistatava versiooni kohaselt oli kokkupõrge tundmatu sõiduki poolt väga tugev, mis pani lausa auto keerlema. Seega pidid ka väidetava tundmatu sõiduauto vigastused olema märkimisväärsed ning see auto pidanuks seal teel olema peale sellist kokkupõrget nagu kirjeldab süüdistatav. 7.2 Võistlevuse põhimõte on sätestatud

§-s 14, mille kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Kolleegium peab vajalikus rõhutada, et isikut süüstavate või õigustavate tõendite esitamise kohustus lasub kohtumenetluse pooltel, sh kaitsjal ja süüdistataval ning kohus peab üldjuhul tegema otsuse talle esitatud tõendite pinnalt (vt RKKKo nr 3-1-1-67-06). Siinkohal tuleb märkida, et

§ 297

lg-s 1; § 307 on sätestatud kohtu õigus omal algatusel määrata täiendav tõendite kogumine või täiendavalt selgitada kriminaalasja lahendamiseks olulist asjaolu, kuid sellise õiguse kasutamine kujutab endast pigem erandit ning selle õiguse mittekasutamine ei ole maakohtule etteheidetav (vt RKKKo nr 3-1-1-67-06; 3-1-191-07). 7.3 Kohtupraktika kohaselt ei piisa süüdistusversiooni ümberlükkamiseks paljasõnaliste kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada. Kui süüdistatav ja kaitsja leiavad, et prokuratuuri tõendid ei kajasta mingit asjaolu õigesti, peavad nad enda väidete kinnituseks esitama oma tõendeid (vt nt RKKKo nr 1-18-2232, p 66). Kaitseaktist ega maakohtu protokollidest ei nähtu, et kaitsja või süüdistatav oleks taotlenud mingite täiendekspertiiside tegemist, sh trassoloogilise ekspertiisi tegemist või erialateadmist omava ehk asjatundja istungile kutsumist. Ka ei olnud kaitsjal ega süüdistataval taotlusi või täiendusi enne kohtuliku uurimise lõpetamist, mistõttu on kohatu apellandi etteheide, et vastavad ekspertiisid on tegemata või isikud istungile kutsumata. Seejuures ei ole vastavaid taotlusi esitatud ka apellatsioonimenetluses ringkonnakohtule. Kriminaalmenetlusseadustik ei näe ette loetelu tõenditest, mida kohtueelsel uurimisel koguda ning kohtuistungil uurida tuleks. Kriminaalasjas on prokuratuur üheselt leidnud, et tõendamiseseme asjaolud on tõendatud tunnistajate ütlustega ja teostatud ekspertiisidega. Asjaolu, et uurimisasutus ei ole pidanud vajalikuks mingite täiendavate ekspertiiside tegemist, salvestiste vaatlemist või asjatundjate istungile kutsumist vms, ei ole käsitatav rikkumisena, kuivõrd sellist nõuet kriminaalmenetluse seadustikust obligatoorselt ei tulene. 7.4 Süüdistataval ja tema kaitsjal oli võimalik kutsuda kohtuistungile asjatundjad, taotleda erinevate ekspertiiside tegemist ja uurimiseksperimentide korraldamist. Jättes nimetatud õigused kasutamata, asub kolleegium seisukohale, et ei süüdistatav ega kaitsja ise ei ole soovinud vastuseid saada, et kinnitada esitatud kaitseversiooni või lükata ümber esitatud 9 süüdistusversioon. Kolleegiumil tuleb märkida, et

§ 284

lg 2, § 297 lg 1 sätestatud õiguste kasutamata jätmine ei saa olla aluseks hilisemale apellatsiooni esitamisele ning selliseid kaitsja esitatud argumente peab kolleegium otsituks. 7.5 Kolleegiumil tuleb märkida, et arvestada tuleb vaid süüdistatava kohtuistungil antud ütlusi, mis tulenevalt kohtuistungi protokollist ei erine kohtueelses menetluses antud ütlustest, kuna mingeid vastuolusid ei ole tuvastatud. Seega apellandi viited süüdistatava 04.02.2019 kohtueelsel uurimisel antud ütluste on asjakohatud. Ka apellandi viited tunnistaja YY ütlustele ei ole õiged, kuna ütlustele ei ole viidatud kogu mahus, vaid valikuliselt ja kontekstist väljarebitult. Nii ei ole tunnistaja YY andnud ütlusi, et vastutulev sõiduk pimestas teda ja peale seda oli tema ees vingerdav auto. Tunnistaja andis ütlusi, et vastutuleva auto tuled veidi pimestasid ja kohe kui tulede vihk oli läinud, oli näha selle auto tagant tulevat autot, mis sõitis vänderdades (I kd, tl 135). Argument, et maakohus on omistanud tunnistaja RT ütlustele asjatundja arvamusele võrdväärse kaalu, on ainetu. Maakohus on käsitlenud RT ütlusi tunnistaja ütlustena, kuid märkinud, et tunnistaja omab teadmisi avariide asjaoludest rohkem seoses oma tööga, st et tunnistaja on tavapärasest inimesest teadlikum, kuid ei ole omistanud talle asjatundja staatust, kellel oleks eriteadmised. Seega on kaitsja teinud tunnistajate ütlustest ebaõiged järeldused, mistõttu apellatsioonis välja toodud asjaolud on ainetud ja ei kinnita taas esitatud kaitseversiooni. 7.6 Asjaolu, et apellant eksperdi arvamusega ja kohtuistungil antud selgitusega ei nõustu, ei tähenda seda, et eksperdi arvamusele ja selgitustele ei saaks kohus tugineda. Apellandi versioon, et süüdistatava autol oli mitu kontakti ning oli ka mingi tundmatu kolmas auto, on kummutatud eksperdi kohtuistungil antud selgitustega. Seejuures on ekspert vastanud kaitsja küsimustele nii sõidusuuna kui ka tundmatu auto värvi leidumuse osas. Saades esitatud versioonidele eksperdilt kategoorilise ja eitava vastuse, ei anna see alust kaitsjale eksperdi pädevust kahtluse alla seada. Apellandi etteheide, et menetlusosalised ei ole isegi üritanud selgitada, milliste asjaolude esinemine võimaldab eksperdil sellist kategoorilist väidet esitada, on ainetu. Süüdistatava kaitsjal oli võimalik esitatud kaitseversiooni kinnitamiseks esitada täpsustavaid küsimusi eksperdile, kuid jättes nimetatud õiguse kasutamata, ei saa ka apellant märkida, et eksperdile vastavasisulisi küsimusi ei esitatud ning tulenevalt sellest ei ole eksperdi arvamus või antud selgitus põhjendatud. 7.7 Kaitsja apellatsioonis taotletakse

§ 7

lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõtet aluseks võttes tõlgendada tekkinud kahtlused süüdistatava kasuks ning kohtul tuleks igal juhul lähtuda kriminaalmenetluses kohaldatavast in dubio pro reo põhimõttest. Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt lahendis nr 3-1-1-77-15 märkinud, et oluline on silmas pidada, et nn põhjendatud kahtluse tekkeks (sh ka

§ 7lg 3 tähenduses) peab kriminaalasjas esinema tõsiseltvõetav tõenduslik alus.

Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kolleegium asub seisukohale, et käesolevas asjas ei haaku esitatud kaitseteesid kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga, mistõttu on ainetu rääkida isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest.

  1. Mõistetud karistust pole apellatsioonis vaidlustatud. KarS § 422 lg 2 p 1 sanktsioon näeb ette kolme- kuni kaheteistaastase vangistuse. Maakohus on Ryszard Szpoti karistanud KarS § 422 lg 2 p 1 järgi vangistusega 4 aastat 6 kuud, mis jääb sanktsiooni alammäära lähedale. 10 Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat karistust kooskõlas KarS § 56 sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel jäeti mõistetud karistus osaliselt tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane 4-aastase 6- kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kolleegium nõustub maakohtu otsuses toodud põhjendustega ka KarS § 73 sätete kohaldamise osas.
  2. Apellatsioonis ei ole ka lisakaristust puudutavas osas mingeid argumente esitatud, kuid ringkonnakohus peab vajalikus märkida, et ka lisakaristuse kohaldamise osas kolleegium rikkumisi ei tuvastanud.
  3. Apellant on apellatsioonis taotlenud jätta menetluskulud riigi kanda, kuid mingeid põhjendusi esitanud ei ole. Seejuures ei selgu, kas kaitsja taotleb maakohtu menetluses või apellatsioonimenetluses menetluskulude riigi kanda jätmist või on taotlus esitatud seoses õigeksmõistmise taotlusega.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid välja mõistes süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Ryszard Szpoti näol ei ole tegemist alaealisega, seega ei näe

§ 180

lg 3 ette menetluskulude jätmist täielikult riigi kanda nagu taotleb apellant, vaid üksnes osaliselt, mistõttu tuleb selline apellandi taotlus jätta rahuldamata. 11.

§ 175lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu.

Apellatsioonimenetluse kulu on Ryszard Szpotile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi kulu. Ryszard Szpoti kaitsja Margo Normann esitas taotluse, mille kohaselt kulus tal apellatsiooni koostamiseks 90 minutit, otsusega ja kriminaalasja materjalidega tutvumiseks 60 minutit, kohtumiseks kliendiga 60 minutit ja kaitsepositsioonide kooskõlastamise 60 minutit. Seega on apellatsioonimenetluse kulud 243 eurot, millele lisandub käibemaks 48,60 eurot, kokku summas 291,60 eurot. Advokaadibüroo Normann ja Partnerid kasuks tuleb välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt 291,60 eurot.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse Ryszard Szpoti suhtes muutmata ning kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. Kaitsja taotlus jätta menetluskulud riigi kanda rahuldamisele ei kuulu punktis 10 toodud põhjendustel. 12. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kolleegium Pärnu Maakohtu 3.

veebruari 2021.a otsus muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.