Obsah (12)

§ 415§ 632§ 187§ 407§ 3141§ 444§ 436§ 173§ 163§ 138§ 178§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Kohtujurist Andrei Polovnjov Otsuse tegemise aeg ja koht 25.03.2021.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number

§ 415, § 142 lg-d 1 ja 2).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (

§ 632lg 1, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi N. P.i vastu võlgnevuse 483,12 euro, intressi 43,94 euro, võla sissenõudmiskulu 30 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 455,14 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes.
2. Hageja nõude aluseks on P OÜ ja kostja 28.08.2017.a sõlmitud laenuleping nr xxxx, mille alusel on kostja võtnud välja krediiti summas kokku 730 eurot. Kuivõrd kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles P OÜ lepingu üles 25.07.2018.a. Kostja oli kohustatud tagastama laenu 07.05.2018.a sõlmitud laenu tagastamise ja intressi maksegraafiku alusel. Kuivõrd kostja on olnud viivituses kolme üksteisele järgneva osamaksega, on laenuandja laenulepingu nr xxxx ülesse öelnud kuupäeval 25.07.2018.a, edastades vastava sisulise teate kostjale e-kirja teel kuupäeval 10.07.2018.a kostja e-posti xxxx. 2 2-20-126955 Kostja on teostanud makseid põhiosa katteks summa 246,88 eurot. Seega on põhiosa võlgnevus summas 483,12 eurot. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 39,98% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates
3. osamaksest 10.05.2018.a kuni ülesütlemisele eelnenud
4. osamakseni 10.07.2018.a summas 43,94 eurot. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid peale lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS § 1132 lg 2 sätestatut ja lepingu üldtingimuste punktist 7.
5. Hageja sissenõudekulude summa on 30 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 483,12 eurot ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.07.2018 kuni hagi esitamiseni 02.12.2020.a lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras s.o 39,98% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 7.1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 455,14 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates 26.07.2018.a seadusjärgses viivisemääras s.o 8% aastas. Samas hagiavalduses palus hageja kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni. 3.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud

§ 3141lg 2 alusel 24.02.2021.a.

Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. 4. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt

§ 407

lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

§ 444

lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Kohus leiab, et P OÜ on sõlminud kostjaga eelnimetatud lepingud oma majandus- või kutsetegevuse raames. Asjas ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames. Seega võib füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

1. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse kokku 483,12 eurot. Hageja selgitas, et laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 730 eurot. Kostja tasus 483,12 eurot, mida hageja arvestas põhiosa katteks. Kohus rahuldab eelnimetatud nõude. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 39,98% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel summas 43,94 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Seega on intressi võlgnevus summas 43,94 eurot. Kohus rahuldab eelnimetatud nõude. 3 2-20-126955
2. Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 483,12 eurot ülesütlemisele järgnevast päevast alates, s.o 26.07.2018.a kuni hagi esitamiseni 02.12.2020.a lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 39,98%. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 455,14 eurot.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud, peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (vt nt Riigikohtu

1. veebruari
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-08, p 19). Ka Euroopa Kohus on leidnud, et kohus peab tarbijalepingu puhul omal algatusel kontrollima tüüptingimuste kehtivust (vt Euroopa Kohtu
3. juuni
4. a otsus C-618/10 Banco Español de Crédito SA versus Joaquín Calderón Camino). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel. Kostja ja P OÜ vahel sõlmitud laenulepingu viivisemäär on 0,11% päevas (39,98% aastas), mis on enam kui kolm korda suurem VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivisemäärast, mis on viivise arvestamise ajal olnud 8% kuni 8,05% aastas. Riigikohus on 10.05.
5. a määruse nr 3-2-1-25-16 punktis 13 leidnud, et viivise „mõistlik määr“ tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Kolleegium on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu
6. juuni
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Riigikohus on 10.05.
8. a määruses 3-2-1-25-16 p-s 13 ühtlasi märkinud, et samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13.05.
9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et sellises suuruses (0,11% päevas) lepinguline viivisemäär on tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt lepingus sätestatud määras viivist. Kuna kokkulepitud viivisemäär osutus tühiseks, siis hagejal on õigus nõuda viivist seadusjärgses viivisemäära alusel. Alates 2018.a kuni käesoleva ajani on seadusjärgne viivisemäär on 0,022% päevas. Seega tuleb viivisenõue rahuldada osaliselt ja välja mõista kostjalt seadusjärgne viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi sissenõutavaks muutunud viivise osas osaliselt. Sissenõutavaks muutunud viivis perioodi alates, s.o 26.07.2018.a kuni 02.12.2020.a summas 91,51 eurot. Hagi esemes on märgitud, et kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja viivised alates 26.07.2018.a kuni põhinõude summas 483,12 euro täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises 4 2-20-126955 lauses ettenähtud ulatuses. Samas hagiavalduses palus hageja kohtul lisaks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisele välja mõista kostjalt ka viivis perioodi eest alates hagi esitamise järgnevast päevast, st 03.12.2020.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi esemes on märgitud ekslikult kuupäevaks 26.07.2018.a ning edasiulatuvat viivist tuleb arvutada alates hagi esitamise järgnevast päevast, st 03.12.2020.a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 9.

§ 163

lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 10. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu hageja menetluskulud kostja kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, s.o ligikaudu 65% ulatuses (1050,85/687,22), jaotatakse menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus jätab menetluskulud 65% ulatuses kostja kanda ja 35% ulatuses hageja kanda. 11.

§ 138

lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulu summas 240 eurot. Kohus tutvunud hageja õigusabikuluga, leiab, et see kuulub rahuldamisele osaliselt, arvestades hageja nõuet, menetluse kulgu, hagiavalduse mahtu ja sisu ning esitatud tõendeid. Hagi alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud menetluskulu on summas 300 eurot. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt tagaseljaotsusega, mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud, milleks on 195 eurot (300*65%) ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. 13.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.

§ 177

lõike 3 kohaselt toimetatakse kohtulahend menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise kohta menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 5