2-19-13805/110

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-19-13805 Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2021, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasi XX avaldus CC vastu alaealise lapse YY suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse viibimiskohta ning haridust ja tervist puudutavates küsimustes avaldajale üleandmiseks CC avaldus XX vastu alaealise lapse YY suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja hooldusõiguse lapse viibimiskohta ning haridust ja tervist puudutavates küsimustes avaldajale üleandmiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
2. detsembri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik CC määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja/puudutatud isik (isa) XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen Hääl Puudutatud isik/avaldaja (ema) CC (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja Alar Neiland Puudutatud isik (laps) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Eestkosteasutus Paide Linnavalitsus Eestkosteasutus Märjamaa Vallavalitsuse kaudu) Menetluse liik vald (Märjamaa Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1
4. Tühistada Pärnu Maakohtu
5. detsembri
6. a määrus resolutsiooni punktide 1 ja 2 osas, millega maakohus rahuldas XX avalduse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja lõpetas XX ja CC ühise hooldusõiguse nende lapse YY viibimiskoha ja elukoha määramise ning hariduse ja tervise küsimustes ning osas, millega maakohus andis XX-le YY suhtes isikuhooldusõiguse, st YY viibimiskoha ja elukoha määramise ning hariduse ja tervise küsimustes hooldusõiguse. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta rahuldamata XX avaldus. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata (maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2 viimane lause ning punktid 3 ja 4).
7. Rahuldada osaliselt CC määruskaebus.
8. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 3.
9. Jätta rahuldamata XX avaldus. XX-l ja CC-l säilib ühine varahooldusõigus YY suhtes. 3.
10. Jätta CC avaldus rahuldamata. 3.
11. Menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda, välja arvatud YY-le ja CC-le riigi õigusabi korras määratud esindajate kulu, mis jäävad riigi kanda.
12. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetlusega seotud YY ja CC riigi õigusabi korras määratud esindajate kulud Eesti Vabariigi kanda ning teiste menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
13. XX (lapse isa) esitas
14. septembril 2019 Pärnu Maakohtule avalduse alaealise lapse YY suhtes ainuhooldusõiguse saamiseks, mida täpsustas
15. detsembril 2020 alternatiivse nõudega, milles palus alternatiivselt lõpetada lapse suhtes ühise hooldusõiguse osaliselt ja anda hooldusõigus lapse viibimiskohta (sh elukohta) ning haridust ja tervist puudutavates küsimustes üle lapse isale. Avalduse kohaselt on vanemate kooselust sündinud laps
16. aasta jaanuaris. Vanemad on alates sünnist last koos kasvatanud ja hooldanud.
17. juulil 2019 kolis lapse ema koos lapsega poolte ühisest kodust ära, lapse isa eelnevalt teavitamata. Pärast ühisest kodust välja kolimist ei ole lapse ema võimaldanud isal lapsega suhelda ega teda oma hoole alla võtta. Lapse emal on varasemast suhtest kolm last, kellest kaks elavad koos emaga. Lapsed olid hoolitsemata, neil puudus elementaarne hügieen (tihti olid lapsed pesemata ja määrdunud riietega), puudus vajalik ja ilmastikule vastav riietus (riided ei vastanud laste suurusele, olid katki või määrdunud) ning puudusid regulaarsed toidukorrad (ema ei taganud lastele kodus mitmekülgset sooja toitu). Lastel oli vabakasvatus, sest ema ei kohustanud lapsi kokkulepitud reegleid täitma (sh koolis käima, õppima, õigeks ajaks koju tulema, koristama, ühiselt sööma, nutiseadmete kasutamist piirama jm). Ema vanemad pojad on jäänud klassi kordama ning üks lastest viibis ühe aasta erikoolis. Märjamaa valla lastekaitsel on perega varasem kokkupuude ning vald on pöördunud laste eraldamiseks emast esialgse õiguskaitse avaldusega kohtusse ema ebastabiilse 2 elukorralduse tõttu (kooselud vägivaldsete meestega, politsei kaasamine jm) ja võimetuse tõttu oma laste eest nõuetekohaselt hoolt kanda. Isa märgib, et ta ei tee emale takistusi lapsega suhtlemisel, kui laps asub isa juurde elama. Pärast ühise lapse sündi tekkisid vanematel erimeeldused lapse elukorralduse osas. Isa muretses tütre heaolu pärast, sest lapse ema ei tegelenud ajal, mil isa viibis tööl, piisavalt lapse eest hoolitsemisega. Lapse ema ei pea vajalikuks tagada lapsele mitmekülgset ja kvaliteetset toitu. Samuti ei käinud ema lapsega õues jalutamas ning laps viibis päevasel ajal toas. Laps ei saanud emalt vajalikku hoolt ja tähelepanu. Isa on mures tütre heaolu pärast, sest emal puudub lapse kasvatamiseks vajalik vaimne ja majanduslik valmisolek. Lapse ema ei ole tulnud toime temaga koos elavate laste eest hoolitsemisega ning ei ole seni oma lastele piisavalt tähelepanu pööranud ega nende eest hoolitsenud. Isal on lapsega lähedane ja usalduslik suhe ning vajalikud oskused ja kogemused lapse eest hoolitsemiseks. Isa on oma last alates sünnist kasvatanud. Lapse ema on pannud lapse ilma isa nõusolekuta LLL lasteaeda, kuigi vanemad leppisid kokku, et laps läheb 3-aastaseks saades elukohajärgsesse Paide lasteaeda. Lapse isa vaidles ema avaldusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.
18. CC (lapse ema) esitas
19. oktoobril 2019 avalduse, milles palus osaliselt lõpetada lapse suhtes ühise hooldusõiguse ja anda hooldusõigus lapse elukoha (viibimiskoha), lasteaia ja kooli valiku ning terviseküsimustes üle emale. Lapse ema vaidles isa avaldusele vastu ning ei ole nõus avalduse rahuldamisega. Lapse ema märgib, et ostis perele omaette 4-toalise korteri, leidis endale kodu lähedal töökoha ja lapsele lasteaia võimaluse. Lapsed on rõõmsamad ja hästi hoolitsetud. Ema on majanduslikult toime tulnud.
20. Eestkosteasutus Paide linn ei ole isa avalduse rahuldamisele vastu ning leiab, et puuduvad asjaolud, mis välistavad lapse isale ainuhooldusõiguse üleandmise lapse viibimis- ja elukoha ning hariduse ja tervisega seotud küsimustes. Lastekaitsespetsialist külastas isa kodu ja tõi välja, et isal on tagatud lapsele vajalikud elamistingimused. Isal on vaimne ja majanduslik valmisolek last kasvatada. Paide linn on lapse ema ja tema teiste alaealiste lastega varem kokku puutunud. Lastel esinesid vaimse tervise häired ning käitumis- ja kooliprobleemid. Emal oli raskusi oma kahele teismelisele pojale reeglite ja piiride seadmisega. Laste ema ei suutnud tagada, et pojad täidaksid koolikohustust. Mõlema poja puhul olid probleemid õigusrikkumiste ja mõnuainete kuritarvitamisega, esines hulkumist ja ööseks koju mittetulemist. Lapsed vajasid psühholoogilist nõustamist, psühhiaatrilist abi ning terapeutilist nõustamist. Oktoobris 2017 suunati noorem poeg kinnise lasteasutuse teenusele, et tagada koolikohustuse täitmine. Augustis 2018 asus noorem poeg elama oma vanaema juurde. Mõne aja pärast naasis laps Paidesse ema juurde ning jätkas õpinguid. Jätkusid probleemid koolikohustuse mittetäitmisega. Septembris 2018 kolis vanem poeg isa juurde elama. Ema oli valdavalt koostöövalmis, kuid esines kordi, kui ema kokkuleppeid ei täitnud ja suhtus vanemliku vastutuse võtmisesse hooletult. Lapse ema on praegu suutnud tagada lastele kasvamiseks nõuetekohased elamistingimused. Emal on olemas töökoht, ta on leidnud lapsele lasteaiakoha ning pere kaks vanemat last käivad koolis. Ei ole ilmnenud asjaolusid, mis tõendaksid, et lapse ema ja lapse vahel puuduvad lähedased ja usalduslikud suhted. Samas on leidnud kinnitust, et emal on võlgnevused, mis võivad raskendada majanduslikku toimetulekut. Lapse ema on kuritarvitanud oma vanemlikku otsustusõigust ja 3 ainuisikuliselt otsustanud lapse elu- ja viibimiskoha üle ning takistanud isa ja lapse omavahelist suhtlemist. Ema on korduvalt eiranud lastekaitsespetsialisti soovitusi ja korraldusi kaasata lapse isa otsustamisesse last puudutavate oluliste küsimuste osas.
21. Eestkosteasutus Märjamaa vald teatas, et neil ei ole eelistust vanema osas, kelle juures oleks paremini lapse huvid tagatud. Lapse ema saab praegu kolme lapse eest hoolitsemisega hakkama. Märjamaa vald leiab, et ema toimetulek mitmes vanuses ja pidevat tähelepanu ja järelevalvet vajavate laste eest hoolitsemisel on olnud hüplik ja ebakindel.
22. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldas
23. detsembri 2020 vastuses, et toetab isa avaldust. Lapse esindaja tõi välja, et lapse emal on varasemalt olnud tõsiseid probleeme oma vanemate laste eest hoolitsemisega. Ema kuritarvitas oma vanema õigusi, kui kolis lapsega isa nõusolekuta teise piirkonda. Ema ei ole varem suutnud tagada oma vanematele lastele turvalist kasvukeskkonda ja ema toimetulek mitmes vanuses ja järelevalvet vajavate laste eest hoolitsemisel on olnud probleemne. Lapse isa on menetluse käigus näidanud end hooliva vanemana. Maakohtu määrus ja põhjendused
24. Maakohus rahuldas
25. detsembri
26. a määrusega laste isa avalduse, lõpetas lapse isa ja ema ühise hooldusõiguse lapse suhtes ning andis lapse isale lapse isikuhooldusõiguse, st lapse viibimiskoha ja elukoha määramise ning hariduse ja tervise küsimustes hooldusõiguse. Ema avalduse jättis maakohus rahuldamata. Kohus leidis, et vanemate ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine on põhjendatud, sest vanemad ei suuda lapse viibimiskoha ja elukoha määramisel ning hariduse ja tervise küsimustes ühist hooldusõigust teostada. Maakohus märkis, et mõlemal vanemal on siiras soov oma lapsega koos olla, mõlemad vanemad hoolivad lapsest ning lapsel omakorda on soov viibida nii ema kui isa juures. Samas ei ole lapse huvides see, kui vanemad ei suuda lapse viibimiskohas ja elukohas ega sellest tulenevalt ka lasteaia valikus kokku leppida, samuti kui vanemad seavad pidevalt kahtluse alla teineteise ravimeetodid ning teevad üksteisele järjepidevalt kõikvõimalikke etteheiteid lapse kasvatamise osas. Praegu on lapsel kaks kodu ning kaks lasteaeda, mis tähendab, et 3-aastasel lapsel on puudunud ligi 1,5 aastat püsiv kasvukeskkond. Nii mitu eri keskkonda, pikk vahemaa vanemate elukohtade vahel ning keerulised vanemate vahelised suhted ei ole kooskõlas lapse parimate huvidega. Kui lapse esmataseme vajadused on rahuldamata, siis on lapsel keeruline jõuda ning püsida ka oma eakohasel arengutasemel. Kohe, kui laps harjub ühe vanema juures, on aeg juba lahkuda teise vanema juurde ja teise lasteaeda. Kohtu hinnangul ei erine vanemate majanduslik valmisolek (elustandard) suurel määral – mõlemad vanemad käivad tööl ning tulevad majanduslikult toime. Lapse ema saab majanduslikult hakkama. Lapse elamistingimused mõlema vanema juures on sarnasel tasemel. Kriteeriumite – hingeline seotus lapsega, majanduslik valmisolek last kasvatada, senine pühendumine ajaliselt lapse eest hoolitsemisele, lapse tulevased elamistingimused – põhjal puudub alus kummagi vanema eelistamiseks ühise hooldusõiguse üleandmisel. Samas kummagi vanema vaimset valmisolekut last kasvatada ning senist sisulist (vaimset) pühendumist lapse eest hoolitsemisele leidis kohus, et ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha ja elukoha määramise ning hariduse ja tervise küsimustes tuleb anda lapse isale. Kohus märkis, et kui vanemate omavaheline kooselu lõpeb erimeelsuste tõttu, siis ei ole ühise hooldusõiguse omamisel reeglina üks vanem õigustatud ilma teise vanema nõusolekuta või vähemalt teda teavitamata last tema harjumuspärasest kodust ära kolima. Selline teguviis oleks põhjendatud siis, kui see on lapse huvides, nt teine vanem on lapsele ohtlik. Ema väited kinnitavad 4 kohtule, et vanematel on erinevad kasvatuspõhimõtted, kuid ei anna alust järeldada, et lapse isa on kunagi käitunud lapse suhtes viisil, mis ei vasta lapse huvidele. Kohus leidis, et esineb alus arvata, et ema ei suuda järjepidevalt käituda lapse huvidele vastavalt ja ei suuda pakkuda lapsele igapäevaselt stabiilset ja turvalist kasvukeskkonda. Kohtul on põhjust järeldada, et lapse isa suudab pakkuda lapsele praegusel hetkel toetavamat ja stabiilsemat keskkonda igapäevaseks eluks ning tal on parem vaimne valmisolek last kasvatada. Määruskaebus
27. Lapse ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning anda lapse ainuhooldusõigus lapse elukoha, lasteaia ja kooli valiku ning terviseküsimustes üle lapse emale. Ema leiab, et lapse huvides ei ole tema eraldamine teistest lastest (õest ja vendadest). Asjas ei ole kohane juhinduda lapse ema käitumisest isa juurest ärakolimisel, milleks olid objektiivsed põhjused (lähisuhte lõppemine, varalised etteheited, psüühiline vägivald). Ema on lapse kasvatamisega hästi toime tulnud. Maakohtu määrus ei ole lapse huvides. Lapse isal puudub lapse kasvatamise kogemus. Menetluse edasine käik
28. Lapse isa määruskaebusega ei nõustu ja palub jätta selle rahuldamata.
29. Paide linn ei toeta lapse ema määruskaebust ning jääb oma varasema seisukoha juurde. Paide linn tõi välja, et laps käib Paide linnas lasteaias. Lasteaia sõnul läheb lapsel väga hästi ja ta on kohanenud sellega, et käib 2 nädalat Paides lasteaias ja 2 nädalat Märjamaal lasteaias. Koostöö lasteaia ja isaga on lasteaia sõnul väga hea. Samas tõdeb lasteaed, et lapse parema vaimse tervise huvides oleks käia ühes lasteaias.
30. Märjamaa vald ja lapsele määratud esindaja ei toeta lapse ema määruskaebust.
31. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
32. Ringkonnakohus määras
33. märtsil 2021 lapse emale ja lapse isale tähtaja ringkonnakohtu küsimustele vastamiseks. Lapse isa esitas kohtule vastuse
34. märtsil 2021 ja lapse ema esitas kohtule vastuse
35. märtsil
36. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
37. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osaliselt. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab lapse isa avalduse rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Vanematel säilib lapsega seotud küsimustes ühine hooldusõigus.
38. Kui vanemad asuvad eraldi elama, säilib vanematel ühine hooldusõigus, sh õigus määrata üksmeelselt lapse viibimiskoht ning leppida kokku, kumma vanema juures laps peamiselt elab ja kuidas saab laps teise vanemaga suhelda. Perekonnaseaduse (PKS) § 137 lg 1 esimene lause sätestab, et kui ühist hooldusõigust omavad vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus kohtult hagita menetluses taotleda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. PKS § 137 lg 1 alusel esitatud avalduse eesmärk on üldjuhul ulatuslikumate muudatuste tegemine vanemate 5 hooldusõiguses, mille tulemusena saab üks vanem otsustada üksi tulevikus tekkida võivate last puudutavate oluliste küsimuste üle ning teine vanem kaotab selles osas hooldusõiguse (vt Riigikohtu
39. mai
40. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 12;
41. veebruari
42. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 25).
43. Maakohus andis isale lapse viibimiskoha ja elukoha määramise ning hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõiguse. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust, kui jättis vanemate hooldusõiguse lõpetamisel hindmata ühise hooldusõiguse lõpetamise vajaduse iga valdkonna suhtes eraldi. Kolleegium selgitab, et vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes tuleb piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (vt Riigikohtu
44. veebruari
45. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-15, p 30). Hooldusõiguse küsimusi tuleb hinnata eraldi eri valdkondade suhtes (vt Riigikohtu
46. mai
47. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794/104, p 22). Kui vanemad ei jõua ühist hooldusõigust teostades lapse viibimiskoha ja elukoha määramise ning hariduse ja tervise küsimustes kokkuleppele, siis tuleb need asjaolud selgelt iga valdkonna puhul eraldi tuvastada. Seetõttu määras ringkonnakohus lapse emale tähtaja selgitamaks, millised erimeelsused on vanematel lapse elukoha, lasteaia ja kooli valiku ning tervise küsimustes ja mis põhjusel tuleks nendes küsimustes emale ainuhooldusõigus anda. Samuti määras ringkonnakohus lapse isale tähtaja selgitamaks, millised erimeelsused on vanematel lapse viibimiskoha ja elukoha ning hariduse ja tervise küsimustes.
48. Alljärgnevalt analüüsib kolleegium, kas oli põhjendatud lapse isa avaldus ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning lapse viibimiskoha ja elukoha ning hariduse ja tervise küsimustes ainuhooldusõiguse üleandmine lapse isale. Samuti analüüsib kolleegium, kas lapse ema avalduse rahuldamata jätmine oli põhjendatud. 16.
49. Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi (PKS § 137 lg 3). Maakohus leidis asja lahendamisel, et lapsel on lähedane suhe mõlema vanemaga, mõlema vanema juures on lapsele sobivad tingimused kasvamiseks ning mõlemal vanemal on majanduslik valmisolek last kasvatada. Kolleegium nõustub eeltoodud osas maakohtuga. Maakohus leidis ka, et lapse isal on parem vaimne valmisolek last kasvatada. Kolleegium selle järeldusega ei nõustu ning praegusel juhul ei ole üksnes isapoolse suurema vaimse valmisoleku tõttu põhjendatud vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine. 16.
50. Vanemad avaldasid vastustes ringkonnakohtule, et laps elab kahe nädala pikkuste perioodide kaupa mõlema vanema juures. Lapse isa tugineb sellele, et lapse ema kolis koos lapsega nende ühisest kodust välja, ilma lapse isa teavitamata ja tegemist oli õigusvastase tegevusega. Isa tõi
51. detsembril 2020 esitatud seisukohas välja, et kui laps on emaga, siis peab ema olema töölt vaba, ema ei tohi viia last oma meestuttavate juurde ega jäta last teiste laste hooldada. Ema peab tagama lapsele järelevalve ning veetma isiklikult aega lapsega. Kolleegium leiab, et elukorraldus, kus ema peab isiklikult lapsega kogu aja veetma, kui laps on ema juures, ei ole mõistlik. 6 Isa tõi ka välja, et ema kodus elab palju inimesi ning seal toimuvad peod, seal suitsetakse, emal käivad meestuttavad. Laps on pidevalt näljane ning alatoidetud. Kolleegium märgib, et need isa väljatoodud asjaolud ei ole menetluses kinnitust leidnud. Lapse isa ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et lapse ema oleks jätnud lapse hooletusse ajal, mil laps on ema juures. Samuti ei ole välja toodud asjaolusid, millest nähtuks, et lapse heaolu on ema juures olles ohus. Lapse ema ega lapse isa ei ole kohtule esitatud avaldustes ega menetluse ajal välja toonud asjaolusid, mis tingiks lapse viibimiskoha ja elukoha osas ühise hooldusõiguse lõpetamise. Samuti ei nähtu, et vanemate vahel oleks lapse viibimiskoha ja elukoha osas sellised erimeeldused, milles nad kokkuleppele ei jõua ja mis takistavad ühise hooldusõiguse teostamist. Seetõttu ei ole kolleegiumi hinnangul põhjendatud ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse viibimiskoha ja elukoha määramise õiguse osas. Eeltoodust tulenevalt tuleb nii lapse isa kui ka lapse ema avaldus jätta selles osas rahuldamata. 16.
52. Maakohtule esitatud avalduses tõi lapse isa välja, et ema pani lapse isa nõusolekuta LLL lasteaeda, kuigi vanematel oli kokkulepe, et laps läheb Paide lasteaeda 3-aastaseks saades. Isa soovis, et laps saaks võimalikult kaua kodus viibida. Lapse isa avaldas aga vastuses ringkonnakohtule, et isa peab vajalikuks seda, et laps käiks lasteaias, kuid lapse ema pooldab vabakasvatust ning leiab, et laps peaks lasteaias käima siis, kui laps seda ise tahab. Samuti tõi isa välja, et lapse ema pani isa nõusolekuta lapse oma elukohajärgsesse lasteaeda. Lapse isa viitab ka ema teiste laste haridusega seotud probleemidele (sh sellele, et ema ei kohusta lapsi koolis käima ega aita neid õppetöös). Lasteaia ja kooli valiku soovib otsustada isa. Lapse ema avaldas
53. jaanuaril 2020 toimunud istungil, et nõustub sellega, et laps käib ka Paides lasteaias.
54. juulil 2020 toimunud istungil avaldas ema, et lapse elu- ja viibimiskoha otsustuõigus võiks jääda emale ning hariduse ja tervise osas võiks olla pooleks. Märjamaa vald avaldas
55. septembril 2019 esitatud arvamuses, et lasteaiast saadud info kohaselt on laps LLL lasteaias tubli ja tegus ning lasteaia koostöö emaga on hea. Lapse esindaja
56. jaanuaril 2020 kohtule esitatud lapse ema elukohajärgsest lasteaiast saadud iseloomustuse kohaselt läheb lapsel LLL Lasteaias hästi ja ta on hästi kohanenud. Paide linn avaldas
57. novembri 2020 vastuses maakohtule ja
58. aprillil 2021 vastuses ringkonnakohtule, et laps käib Paide linnas lasteaias ja lapsel läheb hästi ning laps on kohanenud sellega, et ta käib 2 nädalat Paides lasteaias ja 2 nädalat Märjamaal lasteaias. Lasteaial on isaga hea koostöö. Eeltoodust nähtuvalt on laps mõlemas lasteaias hästi kohanenud. Menetluses ei ole välja toodud asjaolusid, millest nähtuks, et kahes erinevas lasteaias käimine ei ole lapse huvidega kooskõlas ja mõjub lapsele kahjustavalt. Kui vanemad asuvad eraldi elama ja lapsel on vahelduv elukoht, siis on üldjuhul mõistlik, kui laps saab käia lasteaias nii ema kui ka isa elukohas, arvestades mh asjaoluga, et vanemad käivad tööl. Asjaolu, et lapse emal on teiste lastega hariduse osas probleemid olnud, ei anna praegusel juhul alust vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks. Vastavad asjaolud tuleb tuvastada iga lapse puhul eraldi, arvestades konkreetse lapsega seotud asjaolusid. Lapse ema ega isa ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtub, et hariduse osas tervikuna või lasteaiavaliku ning koolivaliku osas on vanematel sellised erimeelsused, milles nad kokkuleppele ei jõua ja mis takistavad ühise hooldusõiguse teostamist. Laps praegu koolis ei käi, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust koolivaliku osas otsustusõiguse või ainuhooldusõiguse üleandmine ühele vanemale. Eeltoodust tulenevalt tuleb nii lapse isa kui ka lapse ema avaldus jätta selles osas rahuldamata. 7 16.
59. Lapse isa avaldas vastuses ringkonnakohtule, et lapse ema ei ole võimeline otsustama lapse tervisega seotud küsimusi. Lapse ema on korduvalt jätnud järgimata arstide poolt antud korraldusi, näiteks ei taganud ta lapsele nõuetekohast toitumist. Lapse ema ei ole järginud arsti raviplaani. Kui isa on juhtinud ema tähelepanu sellele, et peaks minema perearstile last näitama, siis lapse ema ei võta seda arvesse ning tegutseb üksnes nii nagu ise heaks arvab. Lapsel oli bronhiit ja kopsupõletik, mille olemasolu ema ei märganud. Seega lapse ema ei saa aru, millal on laps haige ja millal mitte. Lapse isa väljatoodud asjaolud ei anna alust tervise küsimuses ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse isale, sest lapse isa väljatoodud asjaoludest ei nähtu, et vanemate vahel on lapse tervise küsimustes sellised erimeelsused, milles nad kokkuleppele ei jõua ja mis takistavad ühise hooldusõiguse teostamist. Märjamaa vald avaldas
60. veebruari 2020 vastuses kohtule, et Märjamaa perearsti sõnul tegelevad lapse haiguse korral lapsega mõlemad vanemad ning mõlemale vanemale väljastatakse hoolduslehti. Seega ei ole lapse isal takistusi lapse tervise eest hoolitsemisel. Samuti ei nähtu, et lapse isal oleks takistatud lapsega arstil käimine või vajalike ravimite ostmine ja lapse ravimine. Asjaolu, et lapse isa tegeleb lapse terviseprobleemidega lapse emast erinevalt, ei anna alust tervise küsimustes ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse isale. Eeltoodust tulenevalt tuleb lapse isa avaldus selles osas rahuldamata jätta. Lapse ema ei ole kohtule selgitanud, miks tuleks lapse tervise küsimuses ainuhooldusõigus talle üle anda. Seetõttu ei esine alust ema avalduse rahuldamiseks.
61. Eeltoodust tulenevalt ei ole vanemate avaldused põhjendatud ja need tuleb jätta rahuldamata. Kuna maakohus rahuldas isa avalduse, siis tühistab kolleegium selles osas maakohtu määruse ja teeb uue määruse, millega jätab isa avalduse rahuldamata.
62. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga) ning seda, et kohus rahuldab määruskaebuse osaliselt, siis on ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda, v.a alaealisele lapsele ja lapse emale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 8