KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Kohtujurist Allar Kirikmäe Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-1

) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Harju Maakohtu 04.06.2019 määrusega pikendati võlgniku kohustustest vabastamise menetluse tähtaega. Võlgnik taotles 16.04.2021 tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4 ja 7 ning 16). Võlgnik esitas menetluse kestel kohtule andmed ja tõendid (sh seisukohad enda sissetulekute, vara, kulutuste, tulutoovama tegevuse otsimise kohta) kohtule kirjalikult esitatud aruannetes ning võlgnik andis selgitusi 09.06.2017 kohtuistungil. Kohus andis menetlusosalistele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Vastavalt

§ 175

lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohtu hinnangul puuduvad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta. Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Maksu- ja Tolliameti andmebaasist nähtub, et võlgnikule on tehtud väljamakseid isikute poolt, keda võlgnik on oma aruannetes ära märkinud sissetuleku allikana. Kohus ei ole tuvastanud

§ 175lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Kohtu hinnangul on võlgnik täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt ja esitanud vajaliku aruandluse. Võlgnik andis 09.06.2017 kohtuistungil kohtule selgitusi, sealhulgas ülalpeetavate kohta. Kohtule esitatud võlgniku aruannetest nähtub, et võlgnik on töötanud kohustustest vabastamise menetluse kestel xxxx aastatel 2014 kuni 2016 xxxx, alates

1. aastast xxxx ja alates
2. aastast xxxx (projekti põhiselt). Võlgnik on esitanud kohtule Eesti Töötukassa 06.11.2019 otsusest koopia, millest nähtuvalt võlgnikul osaline töövõime. Rahvastikuregistri andmetel ja võlgniku avaldatu kohaselt oli võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse kestel kaks ülalpeetavat (last). Võlgniku sissetulekute suurus (iga aasta vastav ühe kuu töötasu alammäär + iga ülalpeetava eest 1/3 töötasu alammäärast) on jäänud valdavalt vahemikku, millele ei saa pöörata sissenõuet ja millest ei pidanud võlausaldajatele väljamakseid tegema. Samuti on võlgnik saanud peretoetust ja muid toetusi, millele ei saa pöörata sissenõuet.
3. aastal sai võlgnik raha endale kätte jätta kahe ülalpeetava tõttu töötasu alammäära 540 eurot + 360 eurot kahe lapse pealt, s.o on kokku 900 eurot kuus. Võlgniku
4. aasta sissetulekud, millele saab pöörata sissenõude, on jäänud alla 900 euro kuus.
5. aastal sai võlgnik raha endale kätte jätta kahe ülalpeetava tõttu töötasu alammäära 584 eurot + 389,33 eurot kahe lapse pealt, s.o on kokku 973,33 eurot kuus. Võlgniku
6. aasta sissetulekud ei ole oluliselt ületanud rahalist määra, mille võlgnik sai endale kätte jätta.
7. aastal sai võlgnik raha endale kätte jätta ühe ülalpeetava tõttu töötasu alammäära 584 eurot + 194,67 eurot ühe lapse pealt, s.o on kokku 778,67 eurot kuus. Võlgniku kuni
8. aasta aprill sissetulekud, millele saab pöörata sissenõude, on jäänud alla 778,67 euro kuus. 3

§ 173

lg-s 1 sätestatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustuse täitmise osas tuleb hinnata, millised on konkreetse isiku väljavaated ja potentsiaal tulutoova tegevuse leidmiseks, võttes arvesse tema haridustaset, väljaõpet, töökogemust, vanust, terviseseisundit ning samuti perekondlikku elukorraldust. Võttes arvesse viidatud Riigikohtu seisukohta ning võlgniku poolt välja toodud asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud

§ 173lg-s nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Olukorras, kus võlgnik on küll teinud tööd, kuid on saanud tehtud töö eest tasu, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele suurtes summades väljamakseid, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldaja nõude rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda võlgnikule võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Ainuüksi asjaolu, et menetlusosalise hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2017 lahendit tsiviilasjas nr 2-09-3606). Kohus ei ole tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamise otsustamine kuulub kohtu diskretsiooni ja seda ei saa võlausaldaja taotleda (

§ 175lg 5¹).

Kuna kohus on varasemalt tähtaega pikendanud ja vabastab võlgniku tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast seitsme aasta möödumist, ei ole ka võimalik tähtaega pikendada. 5.

§ 176

lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

§ 172

lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 6.

§ 175

lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4