← Eesti

1-21-4022/5

1-21-4022 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-21-4022

(21230100330)Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend Riigiprokuratuuri
  1. mai
  2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX lepinguline määruskaebus esindaja Deivi Vaht (XXX), RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
  3. mai
  4. a määrus muutmata ning XX esindaja advokaat Deivi Vaht esitatud määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. 17.03.
  6. a registreeriti Politsei- ja Piirivalveametis XX süüteoteade Y OÜ endise juhatuse liikme CC kohta. Süüteoteate kohaselt ostis avaldaja 11.01.2019 kohtutäitur Arvi Pingi poolt korraldatud enampakkumisel äriühingu Y OÜ. Pärast ostu soovis äriühingu uus omanik ja juhataja meili ja telefoni teel suheldes eelmiselt omanikult ja juhatuse liikmelt CC-lt, et ta annaks üle äriühingu raamatupidamisdokumentatsiooni ja selgitaks, miks on
  7. ja
  8. aasta majandusaasta aruanded esitamata jäetud. 17.03.
  9. a seisuga ei ole raamatupidamisdokumente XX-le üle antud. Kuna majandusaasta aruanded on esitamata ning avaldajal kui uuel juhatajal ei ole eelneva raamatupidamise puudumise tõttu ka järgnevaid aruandeid esitada võimalik, on Tartu Maakohtu registriosakond väljastanud avaldajale määruse nr Ä 10203381 / M5, milles antakse aruannete esitamiseks 30 päeva, hoiatades trahviga summas 200-3200 eurot.
  10. 25.03.
  11. a jättis PPA kriminaalmenetluse alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Materjalidest nähtub, et CC on selgitanud, kus ettevõtte raamatupidamisdokumendid asuvad, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et ta neid varjab.
  12. 26.03.
  13. a registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris XX esindaja Deivi Vaht kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale. 1 1-21-4022
  14. 06.04.
  15. a koostas Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör kaebuse rahuldamata jätmise määruse.
  16. 07.04.
  17. a registreeriti Riigiprokuratuuris XX esindaja Deivi Vaht kaebus Põhja Ringkonnaprokuratuuri 06.04.
  18. a määrusele. Kaebuses taotletakse määruse tühistamist ja kriminaalmenetluse alustamist. Riigiprokuratuuri määrus
  19. Riigiprokurör leidis, et Põhja Ringkonnaprokuratuuri määrus on seaduslik ja põhjendatud ning sellele esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Riigiprokurör selgitas, et kaebaja poolt viidatud KrMS § 198 lg 11 reguleerib kuriteoteatele vastamise tähtaega mitte ei anna menetlejale kohustust täiendavate tõendite esitamise või küsimise kohta. Nähtub ka, et käesolevas asjas on PPA selliseid täiendavaid tõendeid küsinud. Kuriteokaebust esitades on asjakohane esitada kõik kuriteoga seonduv teave ning menetlejal on õigus kriminaalmenetluse algatamise üle otsustamisel küsida täiendavaid andmeid. Mõistmatu on kaebaja etteheide, justkui ei ole menetleja veelgi täiendavat teavet küsinud, kui kaebaja ei ole ise sellist teavet esitanud. KarS § 3811 lg 1 sätestab vastutuse raamatupidamise korraldamise nõuete teadva rikkumise eest või teadvalt raamatupidamisdokumentide ebaseadusliku hävitamise, varjamise või kahjustamise või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest, kui sellega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Antud sättes on mitu teoalternatiivi, milleks on raamatupidamise korraldamise nõuete rikkumine, raamatupidamisdokumentide ebaseaduslik hävitamine, varjamine või kahjustamine või raamatupidamisdokumendis andmete esitamata jätmine või ebaõigete andmete kustutamine. Nimetatud teod on süüteod üksnes juhul, kui nendega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Käesoleval juhul on avaldaja poolt viidatud isik CC e-kirjaga vastanud, et raamatupidamisdokumendid on F OÜ käes ning ettevõtte pearaamatupidaja oli UU, kelle eposti aadressi CC samuti on edastanud. Samuti, et kogu raamatupidamine, iga arve ja leping on nende käes. Samuti: „Võtke ühendust, tasuge ära võlg (mäletamist mööda ca 750-1500 eurot vahemikus) ning küll F OÜ annab Teile ka kõik raamatupidamisdokumendid üle.“ Seega on CC viidanud, kus raamatupidamisdokumendid asuvad ja kuidas need kätte saada. Lisaks on CC kirjutanud järgnevat: „Kui teid huvitab muud asjad, palun võtke ühendust endise juhatuse liikme SS-ga ning teda esindava juristi BB-ga. Nemad mahhineerisid ja kandsid firma varast tühjaks.“ ning „Ma olen ka alates 2020 septembrist eraisiku pankrotis samade soomlaste tõttu, kuna käendasin nende kohustusi …“ Seega on CC viidanud, kus asuvad raamatupidamisdokumendid. Eelnevalt on korrektselt viidatud ka, et kuna tema ei ole enam Y OÜ juhatuse liige ei ole tal ka õigust nimetatud äriühinguga seotud raamatupidamisdokumente F OÜ käest välja nõuda. Käesolevaga ei saa nõustuda, et CC oleks raamatupidamise korraldamise nõudeid teadvalt rikkunud selliselt, et sellega on raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisust. Ta on viidanud, kus asuvad sellekohased dokumendid. Samuti on ta väitnud, et ettevõte on teise endise juhatuse liikme poolt varast tühjaks kantud, mistõttu ei ole alust väita ka seda, et ta mingil viisil ettevõtte varalist seisu sisuliselt varjaks. Olukorras, kus ettevõte oli varast tühjaks kantud ja seejuures ka CC enda suhtes on välja kuulutatud eraisiku pankrot, ei saa väita ka, et CC oleks mingil viisil tahtlikult jätnud ettevõtte 2 1-21-4022 majandusaasta aruandeid esitamata, kuivõrd põhjus võib selleks lisaks ettevõtte tegevuse puudumisele olla ka asjaolu, et selleks ei jätkunud raha. CC on väljendanud nii seda, et alates suvest 2017 ei toimunud Y OÜ-s enam ühtegi tehingut ja raamatupidamislikku kannet, aga ka seda, et ettevõte oli rahast tühjaks kantud ning et raamatupidamist korraldava ettevõtte ees oli võlg. Ei nähtu, et CC oleks toime pannud KarS § 3811 lõikele 1 vastava kuriteo, mistõttu ei ole alust selles osas kriminaalmenetlust algatada. Samuti on kaebuses leitud, et tegemist võib olla ka CC poolt Y OÜ vara omastamisega. Nimelt oli ettevõtte
  20. a majandusaasta aruande järgi omakapital 1 152 237 eurot, käesoleval hetkel aga ettevõtte arveldusarvel rahalised vahendid puuduvad. Samuti on kaebaja märkinud, et omakapital on vara, mis kuulub ettevõtte omanikule. Väited CC poolt Y OÜ vara omastamise kohta on hüpoteetilised, mistõttu tuleks kriminaalmenetluse alust alles otsima asuda. Käesoleval hetkel seega kriminaalmenetluse alus puudub. Lisaks tuleb täpsustada, et osaühingu omanikule ei kuulu mitte omakapital, vaid osaühingu osa. Isegi kui ettevõtte vara oleks ettevõttest välja kantud juhatuse liikme poolt, siis esitatud andmetest ei nähtu, et juhatuse liikmele oleks seatud mingeid piiranguid tehingute tegemisel. Samuti on CC väitnud, et vara kanti välja teise juhatuse liikme, s.o SS poolt. Samas ei nähtu, et CC heidaks SS-le ette ühegi kuriteo toimepanemist. Seega ei nähtu esitatud asjaoludest ka KarS § 201 lõikele 1 vastava kuriteo toimepanemist. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
  21. 03.06.
  22. a laekus Tallinna Ringkonnakohtule XX lepingulise esindaja Deivi Vaht kaebus, milles palutakse kaebus rahuldada, Riigiprokuratuuri 07.05.
  23. a määrus tühistada ja saata asi Riigiprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamiseks. Kaebaja selgitab, et süüdistab CC raamatupidamise korraldamise nõuete teadvas rikkumises ja dokumentide varajamises, millega kaasnes oluliselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist. Raamatupidamise korraldamata jätmine on faktiliselt teostatud kui mitte ühtegi äriühingu majandustegevust puudutavat alusdokumenti ei anta uuele juhatusele üle, juhatus ei esita tähtaegselt majandusaasta aruandeid ega korralda raamatupidamist äriseadustikust tulenevalt. Riigiprokuratuur on kriminaalmenetluse alustamata jätmist põhjendanud sellega, et CC on viidanud kus asuvad raamatupidamisdokumendid, mistõttu ei saa nõustuda, et CC oleks raamatupidamise korraldamise nõudeid teadvalt rikkunud selliselt, et sellega on raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisust. Samuti on ta väitnud, et ettevõte on teise endise juhatuse liikme poolt varast tühjaks kantinud, mistõttu ei ole alust väita ka seda, et ta mingil viisil ettevõtte varalist seisu sisuliselt varjaks. Riigiprokuratuur on jätnud tähelepanuta, et juhul kui juhatuse liige leidis, et teine juhatuse liige on ettevõtte varast tühjaks kantinud, oleks ta pidanud esitama nii kuriteokaebuse kui ka pankrotiavalduse. Olukorras, kus 2016 a. majandusaasta aruandes on ettevõttel kokku vara näidatud 1 746 418 eurot aga sisuliselt ei ole teada millest vara koosneb ja kus see on, siis saab järeldada vaid seda, et dokumentide puudumise tõttu on ilmselgelt ja üheselt raskendatud ülevaate saamine raamatupidamiskohustuslase varalisest seisust. F OÜ on kaebajale kinnitanud, et nendel ei ole raamatupidamise dokumente, mille põhjal oleks ettevõtte varade seis
  24. a lõpuga muutunud. Need on CC käes. CC kohtus kaebaja lepingulise esindajaga 12.02.
  25. a. Kohtumisel lubas ta kõik lepingud esitada. Selle kohta edastas esindaja ka uuesti CC-le meili, milles viimane teatas, et otsib dokumendid üles. 3 1-21-4022 Prokuratuur ei ole kontrollinud dokumentide olemasolu F OÜ-s ega ei ole ka sisuliselt lähtunud sellest, et kuigi ettevõttele korraldati raamatupidamist käsunduslepingu alusel ja raamatupidaja ei ole olnud Y OÜ töölepingu alusel töötaja, siis käesoleval ajal XX ettevõtte juhatuse liikmena saab esitada raamatupidamisdokumentide esitamise nõude vaid eelmisele juhatuse liikmele, mitte käsunduslepingu alusel raamatupidamist omal ajal teostanud ettevõttele. Ka juhul, kui dokumendid on hetkel kellegi kolmanda isiku valduses, ei oma see KarS § 3811 süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste sisustamisel tähendust, sest vastasel korral võimaldab see KarS § 381¹ sätestatud vastutusest alati kõrvale kalduda põhjendusel, et dokumendid on kellegi kolmanda isiku valduses, mistõttu neid ei varjata ja seetõttu ülevaate saamine ettevõtte varalisest seisundist ei ole raskendatud. Kuriteo toimepanemist tõendavad prokuratuurile esitatud pangakonto väljavõtted, ettevõtte
  26. a majandusaasta aruanne ja kirjavahetus CCga. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  27. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega ja Riigiprokuratuuri määrusega, asub seisukohale, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 07.05.
  28. a määruse muutmiseks.
  29. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine eeskätt prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub üldjuhul pädevus ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Menetluse alustamata jätmise vaidlustamise puhul peab ringkonnakohus üksnes kontrollima, kas esineb piisav alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile mistahes kujul teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt kaebaja subjektiivse hinnangu põhjal. Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud.
  30. Riigiprokuratuuri seisukohta ei lükka ümber kaebuse väide sellest, et CC kohtus kaebaja esindajaga 12.02.
  31. a ning lubas raamatupidamisdokumendid üles otsida, mida tõendab ekirjavahetus. Nimelt nähtub viidatud kirjavahetusest, et sellise lubaduse on CC andnud ning ka edastanud dokumentide asukoha kohta vastava informatsiooni kaebuse esitaja esindajale. Pole esitatud mingisuguseid tõendeid sellest, et CC oleks lubanud veel pärast raamatupidamist korraldava ettevõtte andmete edastamist ise dokumente otsida või need kaebajale edastada. Seega pole tegemist asjaoluga, mida prokuratuur poleks teadnud ja arvestanud. Märkida tuleb küll seda, et juhatuse liikmel on kohustus tagada ettevõtte raamatupidamise korraldamine, sh dokumentide säilimine. See ei tähenda aga, et dokumendid peaksid olema füüsiliselt juhatuse liikme käes, pole välistatud, et need on üle antud raamatupidamisega tegelevale ettevõttele, kuid isegi sellisel juhul vastutab raamatupidamise korraldamise eest juhatuse liige. RPS § 2 lg 1, 2 järgi on raamatupidamist ja finantsaruandlust kohustatud korraldama kõik raamatupidamiskohustuslased, kelleks muuhulgas on iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik. RPS § 4 sätestab raamatupidamiskohustuslase kohustused. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus, seega lasub RPS §-s 4 sätestatud nõuete täitmise kohustus juhatusel, mistõttu vastutab ka nende rikkumise eest juhatus, mitte raamatupidaja. Juhatuse kohustust ega vastutust ei välista raamatupidamise korraldamisega seotud ühingusisesed probleemid (nt see, kus konkreetselt hoiti raamatupidamise 4 1-21-4022 algdokumente), sedalaadi probleemide ärahoidmine on täielikult ühingu enda riskialas ja see on juhatuse liikme kohustus. Kui CC sai Y OÜ juhatuse liikmeks, võttis ta teadlikult üle ettevõte juhtimisega seotud kohustused (sh raamatupidamise korraldamise kohustuse) ja nende teostamisega kaasnevad riskid. Juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse rikkumine viitab aga üheselt ettevaatamatusele. KarS § 3811 lg 1 subjektiivne koosseis eeldab juhatuse liikme poolt teo toimepanemisel vähemalt otsest tahtlust. Ringkonnakohus leiab, et praegusel hetkel esitatud kuriteoteade on niivõrd üldsõnaline ning selle alusel kontrollitud andmed ei anna alust arvata, et CC tegevuses esineksid KarS §-s 381¹ sätestatud raamatupidamise kohustuste rikkumise teo objektiivsed ja subjektiivsed tunnused raamatupidamisdokumentide varjamise näol. Seda kinnitavad ka menetleja poolt küsitud lisadokumendid. Märkida tuleb küll seda, et eeltoodust tulenevalt on raamatupidamise dokumentide säilitamise kohustus juhatuse liikmel, aga kuivõrd esitatud kuriteokaebuse pinnalt tuleks kriminaalmenetlust sisuliselt alustada selleks, et asuda CC tegevuses otsima kuriteotunnuseid, mis aga ei ole lubatav, siis käesoleval juhul leiab ringkonnakohus, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on põhjendatud ja seaduslik.
  32. Lisaks tuleb selgitada siinkohal, et kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile mistahes kujul teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Menetlejal on küll kohustus kontrollida ka selliste võimalike kuriteotunnuste esinemist isikute tegevuses, mida kuriteokaebuses välja ei ole toodud, kuid lubamatu on kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks alles otsida kriminaalmenetluse alust ehk antud juhul seda, kas tegelikkuses on raamatupidamisdokumendid CC käes ja seega ta varjab neid või on need siiski ettevõttel, kes korraldas raamatupidamist. Kaebaja on küll märkinud, et F OÜ on kinnitanud, et nendel ei ole raamatupidamise dokumente, mille põhjal oleks ettevõtte varade seis
  33. a lõpuga muutunud, need on CC käes. Sellise väite pinnalt aga jääb selgusetuks, mida täpselt ettevõttelt küsitud on, kas mingi osa dokumente on siiski saadud vm. Samuti on praegusel hetkel tegemist vaid kaebaja paljasõnalise väitega, st pole esitatud mingisuguseid andmeid mis viisil ja kelle poole täpsemalt pöörduti ega nt juhul, kui pöörduti kirjalikult, vastavat kirjavahetust. Kriminaalmenetlust ei saa alustada vaid selleks, et asuda selgitama välja asjaolusid, st seda, kus raamatupidamisdokumendid on ja kas CC neid tõesti varjab. Seni esitatud materjalide alusel tuleb pigem nõustuda menetleja ja riigiprokuröri seisukohaga sellest, et käesoleval hetkel puuduvad sellised tõsikindlad andmed, mis annaks aluse kriminaalmenetluse alustamiseks. Rõhutada tuleb siinkohal sedagi, et kriminaalmenetluse alustamine on diskretsiooniotsus ning seetõttu tuleb kaaluda, kas esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele ja kas kuriteo toimepanemist on võimalik tõendada. KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. Selline piirang kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õigusriiklikku garantiid üksikisiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist. Kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi intensiivselt riivav menetlus ja selle alustamine ei saa toimuda kergekäeliselt.
  34. Ringkonnakohus leiab ka, et asjakohatu on etteheide sellest, et prokuratuur ei ole kontrollinud dokumentide olemasolu F OÜ-s. Kuivõrd menetlust ei alustatud, ei ole alust ka selliseid asjaolusid kontrollima asuda. Kui kaebajal on täiendavat informatsiooni sellega seonduvalt, oli tal võimalus see menetlejale edastada, kuivõrd CC on kaebajale dokumentide asukoha teada andnud enne kuriteokaebuse esitamist. Nõustuda ei saa kaebuse esitaja väitega sellest, et isegi juhul, kui raamatupidamisdokumendid on kellegi kolmanda valduses, ei oma see KarS § 381¹ süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste sisustamisel tähendust. Juhul, kui isik teeb koostööd ja edastab kõik vajalikud andmed selleks, et uuel juhatuse liikmel oleks võimalik 5 1-21-4022 dokumendid saada, ei saa rääkida sellest, et ta varjaks neid. Kuivõrd tuleb nõustuda prokuratuuri seisukohaga, et CC tegevuses ei ole tuvastatavad objektiivse koosseisu tunnused dokumentide varjamise osas, pole põhjendatud asuda hindama ka seda, kas tema väidetav tegevus raskendas oluliselt ülevaate saamist raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist.
  35. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 208 lg 5 p-st 1, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 07.05.
  36. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.