RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-16650 Otsuse kuupäev Tartu, 22. juuni 2021 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Peeter Jerofejev ja Kai Kul

) § 129 lg-le 1, § 130 lg-tele 1 ja 2 ning võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-dele 5–

2. Harju Maakohus rahuldas osaliselt
3. detsembri
4. a tagaseljaotsusega hagi. Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja ja palus menetluse taastada, kuna hagi toimetati kostjale kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 järgi edastamisega e-postile, s.o muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Maakohus rahuldas
5. märtsi
6. a määrusega kostja kaja ning taastas tsiviilasja menetluse.
7. Kostja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta hagejale kahju tekitanud. Hagist nähtuvalt oli hageja teadlik, et OÜ Nattelco juhatuse liikmeks on Eha Pimpernel, mitte kostja. Kostja ei ole hagejale kunagi avaldanud, et tal on volitused võtta OÜ-le Nattelco rahalisi kohustusi. Kostjal puudusid volitused äriühingu nimel saldoteatiste allkirjastamiseks. Kostja ei ole kahju tekitanud sellega, kui allkirjastas hageja palvel tema audiitorkontrolli tarbeks hagiavalduses nimetatud saldoteatisi. Samuti märkis kostja, et ühel arvel olev kostja allkiri ei tähista OÜ Nattelco nimel kohustuste võtmist, vaid kinnitab arve kättesaamist. Suuliste lepingute sõlmimine ja nende sisu on tõendamata.
8. Harju Maakohus jättis
9. aprilli 2020 otsusega hagi rahuldamata, leides, et hageja ei ole tõendanud põhjusliku seose olemasolu kostja tegevuse ja OÜ Nattelco tasumata jäänud arvete vahel. Kohus märkis, et hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt pidas hageja kostjat ühemõtteliselt OÜ Nattelco esindajaks. Muu hulgas viitas hageja ka talumisvolituse olemasolule, märkides, et kostja käitumisest tekkis hagejale ühemõtteline mulje, et kostjale on antud volitus OÜ Nattelco nimel tehingute tegemiseks, ning OÜ Nattelco teab või peab teadma, et kostja tegutseb OÜ Nattelco nimel esindajana, ja talub kostja sellist tegevust. Ka hageja väidete õigsust eeldades ei saa kostjale kui äriühingu füüsilisest isikust esindajale omistada 2

§-le 130 ehk esindusõiguseta isiku vastutusele ei ole kooskõlas hagi aluseks olevate asjaoludega, mille kohaselt oli kostja OÜ Nattelco esindajaks. Muu hulgas kinnitas hageja, et kõigis õigussuhetes, mis tekkisid hageja ja OÜ Nattelco vahel, oli äriühingu esindajaks ainult kostja. Kohtu ette ei ole toodud selliseid asjaolusid ega tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et kostja tegutses OÜ Nattelco nimel esindusõiguseta. Lisaks eeltoodule võimaldaks

§ 130

lg 1 hüvitisena nõuda üksnes teisel poolel tehingu ettevalmistamisega kaasnenud kulutusi ja sellega seotud muud kahju, mida ta kandis seetõttu, et uskus esindusõiguse olemasolusse. Vähemalt üldjuhul ei saa

§ 130lg 1 alusel nõuda puhtmajandusliku kahju hüvitamist.

1. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse ja menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja leidis vastuses hageja apellatsioonkaebusele, et see tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. novembri
4. a otsusega maakohtu otsuse muutmata, hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda, välja arvatud kaja esitamise ja menetluse taastamisega seotud menetluskulud, mis jäid kostja kanda. Ringkonnakohus nõustus maakohtu otsuse põhjendustega ega korranud neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st
5. Ringkonnakohus leidis, et maakohus taastas põhjendatult tsiviilasjas menetluse. Kostjale toimetati hagiavaldus kätte TsMS § 3141 lg 2 alusel, mis ei ole sama, mis elektrooniline kättetoimetamine (TsMS § 3111), nagu hageja ekslikult leiab. Ringkonnakohus leidis, et vaidluse lahendamisel ei ole tähtsust sellel, kas kostja käitumist läbirääkimiste käigus ja saldokinnituste allkirjastamist saab pidada võlatunnistuseks VÕS § 30 tähenduses. Sellisel juhul oleks tegemist OÜ Nattelco võla tunnistamisega, mitte kostja isikliku võla tunnistamisega. Hageja ei ole hagi alusena toonud esile asjaolusid, millest nähtuks, et kostja tegutses lepingute sõlmimisel OÜ Nattelco nimel esindusõiguseta. Vastupidi, hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt peab hageja kostjat ühemõtteliselt OÜ Nattelco esindajaks. Hagis toodud asjaolude kohaselt on hageja ja OÜ Nattelco sõlminud aastatel 2009–2016 ehitusmaterjalide müümiseks ja transporditeenuste osutamiseks vähemalt 44 suulist müügilepingut, milles kõigis oli OÜ Nattelco esindajaks kostja. Neist ainult kaheksa lepingu osas ei ole äriühing täitnud ostuhinna tasumise kohustust. Hageja väitel tekkis talle OÜ Nattelco käitumise ja tegevusetuse ning kostja käitumise tõttu ühemõtteline mulje, et kostjale on antud volitus teha OÜ Nattelco nimel tehinguid. Ringkonnakohus viitas

§ 118

lg-le 2, mille kohaselt loetakse esindatav volituse andnuks, kui esindajana tegutseva isiku avaldused ja käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel ja talub selle isiku sellist tegevust. OÜ Nattelco vastus pankrotiavaldusele 3

§ 130alusel ega VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-de 5–8 alusel.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palub ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asja uueks arutamiseks maakohtule. Hageja ei nõustu sellega, et maakohus rahuldas kaja ja taastas asjas menetluse. Samuti ei nõustu hageja sellega, et hagi alusena ei ole välja toodud seda, et kostja tegutses esindusõiguseta. Ringkonnakohus kohaldas ebaõigesti

§ 129ja § 130, VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p-e 5–8.

Kostja vastutab esindusõiguseta tegutsemise eest.

1. Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 691 p 4 ja § 692 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata TsMS § 692 lg 5 teise lause alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Kassatsioonkaebus rahuldatakse.
3. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et maakohus taastas põhjendatult
4. märtsi 2020 määrusega tsiviilasjas menetluse. Seetõttu järgib kolleegium selles osas kooskõlas TsMS § 689 lg-s 5 sätestatuga ringkonnakohtu otsuse põhjendusi ega korda neid.
5. Hageja esitas kostja vastu esindusõiguseta isiku tekitatud kahju hüvitamise nõude. Sellise nõude õiguslik alus on

§ 130

, mis reguleerib vastutuse eeldusi ja ulatust erikoosseisuna ja mis kohaldub eelkõige

§-s 129 sätestatud mitmepoolse tehingu tegemise korral. 11.1.

§ 129

lg 1 järgi on teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kuni puudub esindatava heakskiit, on tehing hõljuvalt kehtetu (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61508/73, p 26). Kui kostjal puudus lepingute sõlmimiseks esindusõigus

§ 117

mõttes (sh kas tehinguga antud volitus või seadusjärgne esindusõigus) ja esindatav tehingut heaks ei kiida, siis on tehing tühine ja teise isiku nimel esindusõiguseta tegutsenud isikul võib tekkida kahju ja kulutuste hüvitamise kohustus

§ 130järgi.

Tehingul põhineva esindusõiguse ehk volituse (

§ 117

lg 2) võib esindatav

§ 118

lg 1 järgi anda nii otsese kui kaudse (

§ 68lg-d 2 ja 3) tahteavaldusega.

Samas võib esindusõigus olla tuletatav ka

§ 118

lg 2 esimesest alternatiivist (nn talumisvolitus), kus esindatav ei ole küll selge avaldusega andnud volitust enda nimel tegutsemiseks, kuid ta teab, et isik tegutseb tema esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, või

§ 118

lg 2 teisest alternatiivist (nn näivusvolitus), kus esindatav ei ole küll teadlik, et esindaja tegutseb tema esindajana, kuid ta on raskelt hooletu asjaolude suhtes, millest oleks pidanud järeldama, et teine isik tegutseb tema esindajana. 11.2.

§ 130

lg 1 järgi peab esindusõiguseta teise isiku nimel tehingu teinud isik juhul, kui isik, kelle nimel tehing tehti, tehingut heaks ei kiida, hüvitama teisele poolele tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju, mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus 4

§ 130

lg-st 1tuleneva nõude eeldused järgmised: - kostja sõlmis esindatava nimel hageja nimetatud lepingud; - kostjal puudus lepingute sõlmimiseks esindusõigus; - esindatav ei kiida kostja sõlmitud lepinguid heaks (st kas teeb tahteavalduse, millega keeldub tehingut heaks kiitmast, või ei kiida tehingut heaks

§ 129

lg-s 4 sätestatud tähtaja jooksul), mistõttu on lepingud

§ 129

lg-st 1 tulenevalt tühised; - kostja ei teadnud ega pidanudki teadma oma esindusõiguse puudumisest; - hagejale tekkis kostja esindusõiguse puudumise tõttu

§ 130

lg-s 1 nimetatud kahju.

§ 130

lg 2 alusel esitatava nõude eeldused on aga järgmised: - kostja sõlmis esindatava nimel hageja nimetatud lepingud; - kostjal puudus lepingute sõlmimiseks esindusõigus; - esindatav ei kiida kostja sõlmitud lepinguid heaks (st kas teeb tahteavalduse, millega keeldub tehingut heaks kiitmast, või ei kiida tehingut heaks

§ 129

lg-s 4 sätestatud tähtaja jooksul), mistõttu on lepingud

§ 129

lg-st 1 tulenevalt tühised; - kostja teadis või pidi teadma, et tal ei ole teise isiku (esindatava) nimel tegutsemiseks esindusõigust; - hagejale tekkis kostja esindusõiguse puudumise tõttu

§ 130lg-s 2 nimetatud kahju.

Hageja peab nii

§ 130

lg 1 kui ka lg 2 järgi nõude maksmapanekul eeltoodud asjaolusid esmaselt tõendama. Seejärel on esindusõiguseta tegutsenud isikul (kostjal) omakorda võimalus vastutusest vabanemiseks tõendada, et tehingu teine pool (hageja) tehingute tegemise ajal teadis või pidi teadma kostjal esindusõiguse puudumisest (

§ 130lg 3).

Seejuures ei eelda esindusõiguseta isiku vastu

§ 130

lg-te 1 või 2 alusel nõude esitamine seda, et oma tehingujärgsed kohustused täitnud hageja peaks esmalt VÕS § 1028 lg 1 järgi nõudma tehingu täitmisena üleantu tagastamist tühiseks osutunud tehingu teiselt poolelt. 11.3.

§ 130

lg-le 2 tuginedes ei saa hageja nõuda mõlemat liiki selles lõikes nimetatud kahju hüvitamist kumulatiivselt, v.a niivõrd, kuivõrd tehingu ettevalmistamisel kantud kulutusi ja sellega seotud muud kahju on tehingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju nõude juures juba arvesse võetud. Vastasel korral asetataks hageja mõlema nõude rahuldamisel paremasse olukorda, kui see, milles ta oleks olnud esindusõiguse olemasolu ning tehingu kehtivuse korral. Seetõttu peab hageja valima, kas ta nõuab esindusõiguseta tegutsenud isikult, kes teadis või pidi teadma endal esindusõiguse puudumisest, tehingu ettevalmistamisel kantud kulutuste ja muu sellega seotud kahju hüvitamist, mida hageja kandis esindusõiguse olemasolusse uskumise tõttu, või tehingu täitmata jätmise tagajärjel tekkinud kahju hüvitamist. Need nõuded võib hageja siiski esitada alternatiivsete nõuetena. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus on jätnud kostja vastutuse eeldused

§ 130lg 1 ja lg 2 alusel nõuetekohaselt kontrollimata.

12.

§ 130

lg 1 alusel hüvitatavaks kahjuks on tehingu ettevalmistamisel kantud kulutused ja sellega seotud muu kahju (ehk usalduskahju), mida teine pool kandis seetõttu, et ta uskus esindusõiguse olemasolusse. Seega on lõike 1 alusel tekkiva kahju hüvitamise kohustuse eesmärk (VÕS § 127 lg 1) asetada tehingu teinud isik olukorda, milles ta oleks olnud, kui ta ei oleks tehingut 5

§ 130

lg-s 1 sätestatu asemel tuleb hüvitada

§ 130lg-s 2 sätestatud kahju, mida teine pool kandis tehingu täitmata jätmise tõttu.

Kooskõlas VÕS § 127 lg-ga 1 on

§ 130

lg-s 2 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgiks asetada esindusõiguseta esindajaga tehingu teinud pool võimalikult lähedasse olukorda sellega, milles ta oleks olnud tehingu kehtivuse korral, s.o kui esindajal oleks olnud esindusõigus ja temaga tehtud tehing oleks täidetud.

§ 130

lg 2 võimaldab hagejal sisuliselt nõuda esindusõiguseta tegutsenud isikult sooritust või selle väärtust, mida tal olnuks tehingu kehtivuse korral õigus nõuda tehingu teiselt poolelt. Esindajana tegutsenud isiku hea- või pahausksusel esindusõiguse olemasolu aspektist on seega oluline tähtsus tema vastu esitatavate kahju hüvitamise nõuete ulatuse kindlaksmääramisel. Kui esindajana tegutsenud isik ei teadnud ega pidanudki teadma endal esindusõiguse puudumisest, siis saab temalt

§ 130lg 1 järgi nõuda üksnes nn usalduskahju hüvitamist.

Esindusõiguse puudumisest teadnud või teadma pidanud esindajalt aga saab

§ 130

lg 2 järgi hageja valikul nõuda kas usalduskahju või tehingu täitmata jäämise tõttu tekkinud kahju hüvitamist.

§ 139

järgi tuleb heausksust eeldada, mistõttu tuleb hagejal

§ 130

lg-s 2 nimetatud nõude puhul tõendada ka seda, et kostja tehinguid tehes teadis või pidi teadma sellest, et tal puudub õigus äriühingut esindada. 13. Kohtud leidsid, et hageja ei ole hagi alusena toonud esile asjaolusid, millest nähtuks et kostja tegutses lepingute sõlmimisel OÜ Nattelco nimel esindusõiguseta, ning märkisid, et hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt pidas hageja kostjat ühemõtteliselt OÜ Nattelco esindajaks. Sellest järeldasid kohtud, et

§ 130ei kohaldu.

Kolleegium leiab, et nii maakohus kui ka ringkonnakohus rikkusid sellisele järeldusele jõudmisel menetlusõigust ning kohaldasid vääralt materiaalõigust. Hageja tõi hagis välja, et aastatel 2009–2016 sõlmisid hageja ja OÜ Nattelco ehitusmaterjalide müümiseks ja transporditeenuste osutamiseks vähemalt 44 suulist müügilepingut, mille raames OÜ Nattelco sai hagejalt ehitusmaterjale. OÜ Nattelco tasus hagejale suvalises järjekorras vähemalt 36 arvet ja jättis täitmata kaheksast müügilepingust tuleneva ostuhinna tasumise kohustuse. Arvestades OÜ Nattelco käitumist, vaikimist ja tegevusetust ning ka kostja käitumist, tekkis hagejale ühemõtteline mulje, et kostjale on antud volitus OÜ Nattelco nimel tehingute tegemiseks ning OÜ Nattelco teab või peab teadma, et kostja tegutseb OÜ Nattelco nimel esindajana, ja talub kostja sellist tegevust. Samuti viitas hageja, et tsiviilasja nr 2-18-5940 menetluse käigus ei kiitnud OÜ Nattelco heaks suuliste müügilepingutega seotud kostja toiminguid ning tõi esile, et kostjal äriühingu töötajana puudusid volitused OÜ Nattelco esindamiseks, sealhulgas äriühingu nimel rahaliste kohustuste võtmiseks. Eeltoodust nähtuvalt on hageja tuginenud sellele, et hageja ja OÜ Nattelco vahel oli 44 kehtivat suulist müügilepingut ja hageja on viidanud talumisvolituse olemasolule (

§ 118lg 2).

Samas on hageja aga tuginenud ka sellele, et OÜ Nattelco ei kiitnud heaks suuliste müügilepingutega seotud kostja toiminguid ning kostjal OÜ Nattelco töötajana puudusid volitused OÜ Nattelco esindamiseks, sh äriühingule rahaliste kohustuste võtmiseks. Seega on hagi aluseks olevad asjaolud vastuolulised. Hageja on viidanud nii kostjal OÜ Nattelco esindamiseks esindusõiguse puudumisele kui ka asjaoludele, mille kohaselt võisid esineda 6

§ 118

lg-s 2 sätestatud eeldused.

§ 118

lg-st 2 tulenevalt võisid vaidlusalused tehingud kehtida vaatamata sellele, et OÜ Nattelco ei olnud andnud kostjale volitust enda esindamiseks. Kui hageja tugineb sellele, et OÜ-ga Nattelco sõlmiti kehtivad müügilepingud ning hageja uskus, et kostjale oli antud volitus, ning OÜ Nattelco teadis, et kostja tegutseb tema nimel esindajana, ning talus kostja sellist tegevust, siis saab hageja kehtivatest lepingutest tuleneva täitmise nõude esitada üksnes lepingupoole ehk OÜ Nattelco vastu. Kui hageja tugineb aga sellele, et OÜ Nattelco ei kiitnud

§ 129

lg-st 1 tulenevalt kostja sõlmitud lepinguid heaks, mistõttu on lepingud tühised, siis saab hageja esitada nõude kostja vastu

§ 130alusel (vt selle nõude eelduste kohta eelpool p 11.2).

Hageja ei saa

§ 130

alusel nõuet esitades samal ajal tugineda volituse olemasolule ja sellest tulenevalt lepingute kehtivusele ning esindusõiguse puudumisele ja sellest tulenevalt lepingute kehtetusele. Kui hagi aluseks olevad asjaolud on vastuolulised, siis on kohtu ülesandeks eelmenetluses muu hulgas TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt välja selgitada hageja nõuded ning menetlusosaliste õiguslikud väited esitatud nõuete kohta (vt nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317/38, p 13.2). Kui hageja esitab kohtule vastuoluliste asjaoludega nõude, on maakohtu ülesanne eelmenetluses sellele hageja tähelepanu pöörata ja anda talle võimalus tuua välja nõude aluseks olevad asjaolud ja nõuet täpsustada (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3 ning § 3401 lg 1). Seaduse kohaldamine ja nõude kvalifitseerimine on kohtu kohustus ning kohus ei ole seotud poolte väidetega (vt TsMS § 436 lg 7, § 438 lg 1 esimene lause, § 442 lg 8 esimene lause) (vt nt Riigikohtu
3. märtsi
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-10, p 16). Kohtud rikkusid TsMS § 392 lg 1 p-dest 1 ja 3 tulenevaid menetlusõiguse norme ning kohaldasid vääralt materiaalõiguse normi (

§ 118

lg-t 2), kui leidsid, et hageja on tuginenud talumisvolituse olemasolule, jättes kontrollimata

§-s 130 sätestatud nõude eeldused. Nende rikkumiste tõttu tuleb nii maa- kui ka ringkonnakohtu otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada hagejale

§-s 130 sätestatud kahjunõude eeldusi ja tõendamiskoormist (käesoleva otsuse p-des 11 ja 12 toodu) ning määrata hagejale TsMS § 392 lg 1 p-de 1 ja 3 ning § 3401 lg 1 alusel tähtaeg asjaolude väljatoomiseks ja kahjunõude täpsustamiseks. 14. Hageja on tuginenud nõude õigusliku alusena ka VÕS §-le 1043 ja § 1045 lg 1 p-dele 5–8. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et

§ 130on käsitatav erinormina deliktiõigusliku vastutuse (VÕS § 1043 jj) suhtes.

See tähendab, et kui teise isiku nimel tehingu teinud isik teadis või pidi teadma, et tal ei ole esindusõigust, tuleneb tema vastutus tehinguga tekitatud kahju eest üksnes

§-st 130 kui kahju hüvitamise erikoosseisust ning deliktiõiguse ega alusetu rikastumise sätted tema suhtes ei kohaldu (Riigikohtu erikogu

1. veebruari
2. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-106-12, p 64; kahju hüvitamise erikoosseisude kohta vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. oktoobri
4. a otsus asjas nr 3-2-1-83-09, p-d 10–11). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Kui hageja nõude eeldused ei ole

§ 130

lg-te 1 või 2 alusel täidetud, siis ei ole välistatud hageja kahjunõue deliktilise kahju hüvitamise nõudena mh VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel (vt nt tahtliku heade kommete vastase käitumise kohta Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 16).
3. Kuna nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. 7