← Eesti

2-19-6185/32

Obsah (8)§ 663§ 667§ 427§ 423§ 682§ 709§ 171§ 149

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-19-6185 Määruse kuupäev Tartu, 22. juuni 2021. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Peeter Jerofejev ja Kaupo Paal Kohtuasi Osaühing

) § 423 lg 1 p 12 kohaselt läbi vaatamata, sest hageja ei andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Maakohtu

  1. juuni
  2. a määrus jõustus
  3. oktoobril 2019, mistõttu hageja tähtaeg kostja eeldatavate menetluskulude katteks tagatise tasumiseks saabus
  4. oktoobril
  5. Hageja tagatist ei tasunud.
  6. Hageja esitas
  7. novembril
  8. a maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu
  9. oktoobri
  10. a määruse tühistada ning jätkata menetlust. Hageja esitas koos määruskaebusega taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Määruskaebuses toodud asjaolude kohaselt tegi ringkonnakohus
  11. oktoobril
  12. a määruse, millega jättis maakohtu määruse resolutiivosa muutmata, kuid seda ringkonnakohtu määrust ei toimetatud hagejale kätte. Seetõttu ei olnud hageja teadlik sellest, et maakohtu
  13. juuni
  14. a määruses sätestatud 15-päevane tähtaeg on hakanud kulgema. Hageja on tagatise tasunud. Maakohus jättis
  15. detsembri
  16. a määrusega rahuldamata hageja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks ning keeldus hageja määruskaebuse menetlusse võtmisest. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja määruskaebuse esitamise tähtaja ennistada. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas hageja määruskaebuse ja tühistas
  17. detsembri
  18. a määrusega maakohtu
  19. detsembri
  20. a määruse ning tegi tähtaja ennistamise taotluse kohta uue määruse, millega ennistas hageja maakohtu
  21. oktoobri
  22. a määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja. Ringkonnakohus saatis asja maakohtule määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks. Kostja vaidles hageja määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

  1. Tallinna Ringkonnakohus lahendas
  2. veebruaril
  3. a määruskaebuse

§ 667

lg 1 teise lause alusel kirjeldava ja põhjendava osata määrusega ja jättis Harju Maakohtu

  1. oktoobri
  2. a määruse muutmata ning hageja määruskaebuse rahuldamata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  3. Hageja palub määruskaebuses tühistada ringkonnakohtu
  4. veebruari
  5. a määruse ja maakohtu
  6. oktoobri
  7. a määruse ning saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja palub tunnistada

§ 427

teise lause koosmõjus

§ 423lg 1 p-ga 12 põhiseaduse (PS) § 24 lg-ga 5 vastuolus olevaks osas, millest tulenevalt ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. 2

(5)2-19-6185 Tallinna Ringkonnakohtu
  1. oktoobri
  2. a määrusest teada saamisest pidi algama maakohtu
  3. juuni
  4. a määruses sätestatud tagatise tasumise 15-päevane tähtaeg. Nimetatud ringkonnakohtu määrus toimetati hagejale kätte
  5. novembril
  6. Enne
  7. novembrit 2019 ei olnud hageja teadlik, et tal on tekkinud tagatise tasumise kohustus. Hageja tasus tagatise
  8. novembril
  9. Hageja leiab, et ringkonnakohtu
  10. oktoobri
  11. a määrus tuli hagejale kätte toimetada, et hageja oleks teadlik, kas maakohtu määratud tagatise tasumise kohustus jäi kehtima ning milline on tagatise summa ja tasumise tähtpäev. Praegusel juhul on tekkinud olukord, kus hageja ei olnud teadlik, et tal on tekkinud tagatise tasumise kohustus. Hagejale ei saa ette heita sellise tähtaja mittejärgimist, mille kulgema hakkamisest ta ei olnud teadlik. Kuna hageja ei olnud ringkonnakohtu
  12. oktoobri
  13. a määrusest teadlik, on kohtud jätnud ebaõigesti hagi läbi vaatamata

§ 423lg 1 p 12 alusel.

Kostja leiab, et

§ 427

teises lauses sätestatud kaebeõiguse piirang riivab PS § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigust. Arvesse tuleb võtta seda, et praeguse asja sisuks on nõude tunnustamine pankrotimenetluses, mis on seotud pankrotiseadusest tuleneva lühikese menetlustähtajaga ning mis välistab hagi läbi vaatamata jätmise korral sama nõudega kohtusse pöördumise ja seega hageja õiguste kohtuliku kaitse. 10. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta selle kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 11. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb jätta

§ 682

lg 1 alusel koosmõjus

§-ga 695 läbi vaatamata, sest hagejal ei ole õigust esitada ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule määruskaebust. 12. Maakohus jättis hageja esitatud nõude tunnustamise hagi kostja vastu

§ 423

lg 1 p 12 alusel läbi vaatamata, sest hageja ei andnud kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks.

§ 427

teise lause kohaselt ei saa maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi jäeti läbi vaatamata

§ 423lg 1 p-des 2, 7−10 ja 12 nimetatud alustel.

See lause piirab kahekordset kaebeõigust. Kolleegium leiab, et

§ 427

teises lauses sisalduv kaebeõiguse piirang ei ole põhiseadusega vastuolus ega riiva PS § 24 lg-s 5 sätestatud põhiõigust ebaproportsionaalselt. PS § 24 lg 5 järgi on igaühel õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Kolleegium jääb oma varasemas praktikas väljendatud seisukoha juurde, et PS § 24 lg 5 kaitseala hõlmab nii õigust kaevata esimese astme kohtu lahendi peale edasi ringkonnakohtusse kui ka õigust kaevata ringkonnakohtu lahendi peale edasi Riigikohtusse. PS § 24 lg 5 selline tõlgendus ei tähenda samas seda, et kõiki kohtulahendeid peab olema võimalik vaidlustada kahes kohtuastmes. PS § 24 lg-s 5 on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus, mida saab seadusega piirata. Seadusandja võib edasikaebeõigusele seadusega sätestada nii menetluslikke piiranguid, nagu riigilõivu tasumise kohustus, menetlustähtajad ja kaebuse esitamise kord, kui ka materiaalseid piiranguid, välistades mingit liiki kaebuste edasikaevatavuse põhiseadusega kooskõlas oleval põhjusel. Edasikaebeõiguse riive on intensiivsem juhul, kui seadus ei võimalda esitada kohtulahendi peale esmakordset kaebust kõrgemalseisvale kohtule. Riive on vähem intensiivne, kui seadus piirab võimalust pöörduda Riigikohtusse, st kaevata kohtulahendi peale 3

(5)2-19-6185 teist korda edasi (vt Riigikohtu üldkogu
  1. aprilli
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p-d 62 ja 63). Hagi läbi vaatamata jätmise määruse peale on isikule tagatud kaebeõigus esimese astme kohtu määruse peale, st kohtuniku eksimuse välistamiseks on kohtulahendi õigsuse kontroll tagatud. Riigikohus on käsitanud kohtumenetluse ökonoomsust ja asja kiiret lahendamist PS § 24 lg-s 5 sätestatud kaebeõiguse piiramise põhiseaduspärase eesmärgina (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  3. märtsi
  4. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-1-04, p 21). Riigikohus on rõhutanud, et isiku suhtes tehtud esmane kohtuotsus peab olema uuesti läbivaadatav ja seda kõrgemas kohtus (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  5. juuni
  6. a otsus kohtuasjas nr 3-4-1-5-10, p 16). Samuti on Riigikohus leidnud, et PS § 24 lg-st 5 ei tulene õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ja seadusandja on pädev määrama kindlaks edasikaebeõiguse piirid lähtuvalt kohtulahendi olemusest ning arvestades teiste põhiseaduslike väärtustega (Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  7. juuli
  8. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-10-08, p 10).
  9. Hageja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, mistõttu ei käsitle kolleegium kaebuse sisulisi väiteid. Kolleegium peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Ringkonnakohus võis teha
  10. veebruari
  11. a määruse

§ 667

lg 1 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osata, sest määruse peale ei saanud

§ 427

teisest lausest tulenevalt Riigikohtule edasi kaevata.

§ 667

lg 1 teine lause annab ringkonnakohtule kaalutlusõiguse, võimaldades asjaoludest tulenevalt valida määruse tegemiseks kõige mõistlikum ja tõhusam viis. Kolleegium on varasemas praktikas selgitanud, et kirjeldava ja põhjendava osata määruse tegemine on mõistlik eelkõige olukorras, kus maakohtu määrus on nõuetekohaselt põhjendatud ja ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kui maakohtu põhjendused ei ole piisavad või arusaadavad, peaks ringkonnakohus eelistama kirjeldava ja põhjendava osaga määruse tegemist (vt Riigikohtu

  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-14, p 14; Riigikohtu üldkogu
  3. aprilli
  4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-14, p 70). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde ning märgib lisaks, et kirjeldava ja põhjendava osaga määruse tegemine on mõistlik ka juhul, kui määruskaebuses esitatakse uued väited, mille täiendav kontrollimine ja põhjendamine on vajalik. Olukorras, kus hageja tugines ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses sellele, et hageja ei saanud ringkonnakohtu
  5. oktoobri
  6. a määrust kätte, mistõttu ei olnud hageja teadlik, et maakohtu
  7. juuni
  8. a määruses sätestatud 15-päevane tähtaeg on hakanud kulgema, pidid kohtud seda hageja väidet määruskaebemenetluses kontrollima. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kohtud oleks seda hageja väidet kontrollinud. Ringkonnakohus pidanuks sellises olukorras hageja väitele vastamiseks eelistama kirjeldava ja põhjendava osaga määruse tegemist.
  9. Kuigi hageja määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, peab kolleegium vajalikuks õiguse ühetaolise kohaldamise eesmärgil märkida järgmist. Maakohtu
  10. oktoobri
  11. a määrus hagi läbi vaatamata jätmise kohta ja ringkonnakohtu
  12. veebruari
  13. a määrus on jõustunud. Kolleegium selgitab, et jõustunud kohtulahendite uueks läbivaatamiseks on kohaseks õiguskaitsevahendiks teistmismenetlus. Jõustunud kohtumääruste edasikaebamisel määruskaebe korras on mõistlik esitada alternatiivselt ka teistmisavaldus.

§ 709

kohaselt võtab Riigikohus teistmisavalduse menetlusse, kui teistmisavalduses esitatud asjaolud võimaldavad arvata, et tegemist on seaduses sätestatud teistmise alusega.

§-s 704 sätestatud teistmisavalduse esitamise tähtaeg on mõjuval põhjusel ennistatav. Riigikohtule ei ole teistmisavaldust esitatud, mistõttu praeguses asjas Riigikohus võimaliku teistmise aluse esinemist ei kontrolli. 4

(5)2-19-6185 15. Määruskaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud

§ 171lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda.

Tasutud kautsjon tuleb

§ 149lg 4 kolmanda lause alusel tagastada. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.