Obsah (5)
§ 229§ 272§ 232§ 171§ 177KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 26.02.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-11242 Ts
§ 229
lg 1 nõuetele, st see peab sisaldama teavet, mille alusel kohus teeb seaduses sätestatud korras kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Tõend peab olema seaduses sätestatud protsessivormis.
§ 272
lg sätestab dokumentaalse tõendi mõiste ning asjas esitatud tunnilehed on käsitletavad dokumentaalse tõendina. Õige on kostja viide, et vastavalt tööjõu rendilepingule tuli renditöötajate töötunnid fikseerida iga töönädala lõpus kostja esindaja allkirjaga, pärast mida sai hageja vastava kuu lõpus esitada kostjale teostatud tööde akti ning hageja tasunõue muutus tööjõu rendilepingu kohaselt sissenõutavaks üksnes pärast seda, kui kostja on renditöötajate tunnilehed heaks kiitnud. Samas nähtub pooltevahelisest praktikast, et selliselt ei toimitud, mistõttu kostja seisukoht, et allkirjastamata tunnilehed välistavad hageja eduka tasunõude on põhjendamatud. Siiski peab kohus hindama tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustama seejärel oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (
§ 232
lg 1), kusjuures ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (
§ 232lg 2).
Arvestades, et hageja esitatud juunikuu tunnilehed on kostja poolt heaks kiitmata, tuleb ringkonnakohtu arvates hinnata nende sisu tõelevastavust asjas esitatud muude tõenditega. AS kui kostja objektijuhi ütlustest nähtub, et tema oli objektil hommikust õhtuni ning ta nägi sel ajal töötajaid. Kokkuleppe järgi pidid töötajad tööl olema hommikul kella 7-st üldjuhul kuni õhtul 7-ni, kuid kas töötajad läksid ära õhtul kell 7 või kell 6 seda AS kindlalt öelda ei osanud. Seega nähtub AS ütlustest, et töötajate tööajaks kujunes orienteeruvalt 11-12 tundi. Kuna juunikuu tunnilehtede järgi (tlk 103 pöördel kuni 106) on töötajad alustanud tööd kella 7-9 vahel ja lõpetanud peamiselt õhtul kella 5 kuni 7.30 vahel, millest tulenevalt on tööaeg erinevatel päevadel varieerinud 8.30 kuni 11 tunni vahel, siis leiab ringkonnakohus, et tunnilehtedel kajastatud tööaeg on kooskõlas AS ütlustega. Asjas ei vaieldud selle üle, et konkreetsel kuupäeval töötajaid objektil polnud. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et maakohus rahuldas hageja põhinõude põhjendatult. Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, siis on põhjendatud ka maakohtu väljamõistetud viivis. 28.Ringkonnakohus leiab, et ekslik on ka kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on rajanud otsuse asjaoludele, millele hageja ei ole menetluses tuginenud, kuna hageja ei ole kostja alternatiivsele hinna alandamise avaldusele esitanud maakohtu menetluses mitte ühtegi vastuväidet. Maakohus leidis, et kuna kostja ei ole õigeaegselt teavitanud hagejat renditööjõu ebakvaliteetsetest tööoskustest, siis on ta sellega minetanud õiguse hinna alandamiseks. Nõustuda tuleb sellega, et kostja hinna alandamise avaldusele ei vastanud hageja, et hinna alandamise avaldus tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtuvalt keskendus pooltevahelise vaidluse fookus peamiselt sellele, kas kostja väidetud uus, suuline leping sõlmiti. Hageja on siiski menetluse jooksul, sh 29.11.2019 menetlusdokumendis osutanud, et 8
(10)kostja ei ole õigeaegselt teavitanud hagejat renditööjõu väidetavast ebakvaliteetsetest tööoskustest, mistõttu on kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on otsuse rajanud asjaolule, millele pool ei ole tuginenud, alusetu.
- Käesolevas asjas leidis tõendamist, et poolte vahel oli sõlmitud 01.03.2019 leping, mille järgi toimus hageja poolt tööjõu rentimine nii üldehitustöödeks kui viimistlustöödeks. Kostja esitas asjas hagile alternatiivse vastuväite, mille järgi alandab kostja juhul, kui kohus leiab, et hageja töötajad teostasid kostjale siseviimistlustöid tööjõu rendilepingu järgi, siseviimistlustööde osas lepingu hinda. Kostja on seisukohal, et hinna alandamist õigustab asjaolu, et hageja rikkus tööjõu rendilepingut, kuna ei saatnud kostjale nõuetekohase kvalifikatsiooni ja tööviljakusega töötajaid. Kostja käsitlus õigusest hinda alandada tugineb asjaolule, et siseviimistlustööde m2 turuhinnaks on 7 eurot ning hagejalt renditud töötajad olid ebaefektiivsed. Ringkonnakohus leiab, et veenvalt ei ole tõendatud kostja väide, et turu keskmine hind siseviimistluse tegemise eest on 7m2, sest see ei ole kooskõlas kostja enda seadusliku esindaja juuni 2019 kirja sisuga, mille kostja seaduslik esindaja väidab, et korrektselt tehtud tööde eest on ta nõus maksma hageja viidatud hinda, so 13 eurot töötunni eest. Samuti ei ole ringkonnakohtu arvates veenvalt tõendatud hagejalt renditud töötajate ebaefektiivusus kostja arvestatud ulatuses. Tunnistaja MK ütluste järgi tegid kostja alltöövõtjate, keda oli tunnistaja arvates mitu, töötajad siseviimistlustöid ebakvaliteetselt ning tööd kestsid kauem, kui graafik ette nägi. Samas ei nähtu tunnistaja MK ütlusest, millisel määral hilinesid tööde teostamisega (tegid töid ebaefektiivselt) hagejalt renditud töötajad ning kas üldse oli tegemist töötajate ebaefektiivsusega, sest töödega viibimine võis johtuda ka muudest põhjustest, näiteks töötajate vähesusest. Tunnistaja AS ütluste järgi sai hagejalt renditud (osadele) töötajatele ette heita töö kvaliteediprobleeme ja efektiivsusprobleeme, kusjuures sellekohase märkuse tegi AS hageja seaduslikule esindajale 3-dal päeval peale töödega alustamist. Tunnistaja AS ütluste järgi tuli seejärel hageja esindaja objektile, koos vaadati töö üle ja hageja esindaja vestles töötajatega, seejärel töö paranes. Seega võib tunnistaja AS ütlusest järeldada, et kui mingil määral tööde teostamises efektiivsuspobleeme esines, siis lahendati need kiiresti. Sellele viitab ka see, et kooskõlas poolte vahel sõlmitud lepinguga ei soovinud kostja töötajate väljavahetamist. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et kostja alternatiivne hinna alandamise vastuväide hagile ei ole põhjendatud isegi siis, kui jätta kõrvale poolte poolt lepingus kokkulepitu, et hageja ei vastuta kostjale tehtud töö kvaliteedi eest, kui kostja ei teata vajadusest töötajad välja vahetada.
- Ringkonnakohus osutab,et menetluses on pooled ja tunnistajad üle kuulatud mh seonduvalt töötajate tööviljakusega aga peamiselt on keskendutud sellele, kas töötajad tegid ebakvaliteetset tööd. Kuna aga kostja alternatiivses hinna alandamise avalduses on selgelt esile toodud, et alternatiivne hinna alandamine puudutab tööviljakust, mitte siseviimistluse kvaliteeti, siis seonduvalt puudustega töös ei ole vajadust hinna alandamise avalduse põhjendatust kontrollida. Ringkonnakohus osutab, et ka apellatsioonkaebuses sisalduvad väited seonduvad eelkõige sellega, kas hagejalt renditud töötajad tegid kvaliteediprobleemidega tööd, kuid kostja on jätnud tähelepanuta, et ta on oma hinna alandamise vastuväite selgelt piiranud, avaldades, et hinna alandamine ei puuduta tööde kvaliteediprobleeme. 31.Nõustuda ei sa ka apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti jaotanud menetluskulud. Ringkonnakohtu arvates on maakohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas põhjendatud. Arvestades vaidluse asjaolusid, st seda, et eelkõige keskendus vaidlus põhinõude põhjendatuse kontrollimisele, on maakohus jaotanud menetluskulud pigem kostja kasuks. 9
(10)Menetluskulude jaotus 32.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, tuleb poolte menetluskulud ringkonnakohtus jätta
§ 171lg 1 alusel kostja kanda.
Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus juhindudes
§ 177lg 1 p-s 2 sätestatust.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm Indrek Soots kohtunik kohtunik kohtunik 10
(10)