MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Määruse tegemise aeg ja koht 23. aprill 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-850 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks j

) § 23 lg 1 alusel, sest isiku suhtes esineb

§ 15

lg-s 1 nimetatud põhimõte ja

§ 15lg 2 p-s 1 ja 3 sätestatud alus.

1. PPA selgitab asjaolude kohta järgnevat: PPA kontrollis 20.04.2021 kell 17.22 ajal sõiduki Ford juhti, kes rikkus Pikk tn 61 ja Pagari tänaval liiklusmärki 312, omamata selleks eriluba. Isik esitas isikusamasuse tuvastamiseks Usbekistani kodaniku passi, kehtivusega 11.02.2019 kuni 10.02.2029, mis oli väljastatud X nimele, kes on sündinud XX XX XXXX Usbekistanis. Eestis seadusliku viibimisõiguse tõendamiseks esitas isik passis olnud Kreeka elamisloa kleebise nr GR5372770, kehtivusega 01.09.2019 kuni 01.09.
2. PPA ametnikel tekkis kahtlus elamisloa kleebise ehtsuses ning pass võeti hoiule. Isik kutsuti PPA poolt menetlustoimingutele 21.04.
3. Kreeka ametivõimudelt saadi info, et nende andmebaasides puuduvad elamisloa kleebise nr GR5372770 kohta andmed ning arvatavasti on tegemist võltsinguga. Tallinna piiripunkti dokumendieksperdi 21.04.2021 dokumendi uurimise akti nr 2021/32 kohaselt on Kreeka elamisloa kleebis nr GR5372770 täielikult võltsitud dokument. Seega puudus isikul seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning isik on Schengeni territooriumil viibinud ebaseaduslikult kokku 571 päeva. Isik peeti 21.04.2021

§ 15

lg 2 p 1 ja 3 alusel kell 12.39 kinni 48 tunniks ja paigutati PPA kinnipidamiskeskusesse. Isikule koostati koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1052241879 ning kohaldati sissesõidukeeld Schengenisse 5 aastaks. 21.04.2021 viidi X läbi küsitlus, mille käigus selgus, et isik ostis Kreeka elamisloa kleebise aastal

1. a ajal, mil ta viibis Ukrainas. Teadmise elamisloa kleebise hankimisest sai X oma sõprade kaudu. X leidis mobiilrakendusest Telegramm „Umari teenused“, mille kuulutuses oli kirjas, et müüa Euroopa viisa. Isik võttis Umariga privaatsõnumite kaudu ühendust, avaldades soovi Euroopa viisa saamiseks. Ta sai juhised, et peab raha (5000 dollarit) ja oma passi viima ühte kohvikusse, mida ta ka tegi. 18 päeva pärast anti talle teada, et saab oma passi samast kohvikust kätte. Näost näkku kohtumist ei toimunud. Isik ise väidab, et tema hinnangul oli tegemist ehtsa dokumendiga, kuna Euroopasse sisenemisel piirivalve midagi ei küsinud. Küsitluse käigus selgus, et X kasutas võltsitud Kreeka elamisloa kleebist sisenemaks Euroopasse. Antud keebist on X oma seadusliku aluse tõendamiseks esitanud ka Saksamaal, Lätis ja Eestis. Samuti on X kasutanud Kreeka elamisloa viisakleebist, et talle väljastataks lühiajalise töötamise registreering töötamaks ettevõttes CLEANERS OÜ (ajavahemikus 29.06.2020 kuni 31.12.2020, kuid see tunnistati 19.08.2020 tööandja avalduse alusel kehtetuks). X väitel on ta alates september 2020 erinevaid teinud Eestis juhutöid. Viimati teostas toidukulleri teenuseid teise isiku konto kaudu. Ta elas hosteli-laadses majutuskohas, kus omanikule maksis teenuse eest raha olemasolul. Enne kinnipidamiskeskusesse paigutamist sõideti läbi isiku ajutisest majutuskohast, et ta saaks kaasa võtta oma isiklikud asjad. Kohale saabudes oli ta oma asjad juba eelnevalt kokku pakkinud.
2. PPA põhjendab taotlust isiku kinnipidamiseks järgnevalt: PPA on seisukohal, et isiku suhtes esineb

§ 15

lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus.

§ 68

p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik küll väidab, et ta soovib tagasi kodumaale minna, kuid PPA on seisukohal, et isiku ütlustes ja tegevustes on vastuolud ning seetõttu esineb oht, et vabaduses viibides ei hakka isik iseseisvalt lahkumiskohustust täitma, vaid lahkub temale sobivasse Euroopa liikmesriiki. PPA hinnangul ei ole eluliselt usutav, et isik pidas mobiilirakendusest Telegramm kuulutuse järgi dokumendi ostmist seaduslikuks tegevuseks. Seda enam, et isik ei esitanud dokumendi saamiseks ühtegi taotlust ning dokumendi hankimine toimus anonüümselt suvalises kohvikus. Isikul pidi olema aimdus, et selline dokumendi soetamine ei ole õige, kuna varasemalt oli isik taotlenud endale Usbekistani passi (isik esitas taotluse ametiasutusele, maksis riigilõivu ja dokument väljastati ametniku poolt). PPA hinnangul esineb vastuolu ka isiku ütlustes, mis on seotud töötamisega. Isik väitis, et tema Euroopasse tulemise eesmärk on Eestis töötada. Isik väitis, et lahkus ettevõttest CLEANERS OÜ, kuna tema palk oli liiga väike (700 eurot), samas nüüd väidetavalt teostab juhutöid ja tal puudub kindel sissetulek. Seega jääb PPA-le arusaamatuks, miks isik on rahuldunud vähemalt 8 kuud juhutöödega, ebakindla sissetulekuga ega pole otsinud endale kindla ja kõrgepalgalist töökohta. Isik on oma varasema käitumisega näidanud, et kasutab ebaseaduslikke viise, et siseneda Euroopasse. Samuti näitab isiku soovi temale sobivasse riiki lahkuda asjaolu, et isik oli teinud majutuskohast lahkumiseks ettevalmistusi (tema isiklikud asjad olid juba pakitud). PPA on veendumusel, et Eesti ei ole olnud isiku sihtriik, kuna isik on varasemalt töötanud Saksamaal, Lätis ja Soomes. Isik on hetkel jäänud Eestisse pidama, kuna käesoleval ajal on see temale sobilik. Seega otsib isik endale sobivat Euroopa riiki, kus ebaseaduslikult viibida ja töötada. Selline käitumine näitab, et tema soov oli kiiremas korras lahkuda. PPA on seisukohal, et ka 2

§ 15lg 2 p-s 3 sätestatud kinnipidamise alus.

Käesoleval ajal puuduvad isikul lennupilet Usbekistani, negatiivse tulemusega koroonatest ning transiidiluba, mistõttu ei ole võimalik tema väljasaatmine lõpule viia 48 tunni jooksul. Kohtule taotluse esitamise hetkeks ei ole veel selge, kas isikule on võimalik kehtiv reisidokument saada. Kehtiva reisidokumendi olemasolu sõltub sellest, kas PPA dokumendiekspertidel õnnestub võltsitud viisakleebis eemalda passi kahjustamata. Kui võltsitud elamisloa kleebist ei saa eemaldada, siis tuleb pass koos elamisloa kleebisega asitõendina hoiule võtta. Kui elamisloa kleebist saab eemaldada, siis saab Usbekistani passi kasutada isiku Eestist välja saatmiseks. Kui isik hoidub väljasaatmisest kõrvale ei ole võimalik, teda suunata koroonatestile. Negatiivne koroona test on vajalik lennukile pääsemiseks. PPA on seisukohal, et vabaduses viibides asuks isik kõrvale hoiduma oma väljasaatmisest ega aitaks kaasa tagasisaatmise ettevalmistamisele ning lahkuks talle sobivasse Euroopa Liidu liikmesriiki, et takistada oma väljasaatmist Usbekistani. PPA on seisukohal, et vabaduses viibides ei järgiks isik järelevalvemeetmeid. Isikul puudub Eestis kindel elukoht, sissetulek ning perekonnaliikmed, et tagada oma toimetulek. Näiteks pole isikul võimalik elada kindlas elukohas, kuna majutuskoha eest tuleb maksta ja isikul puuduvad selleks sissetulek ja piisavad rahalised vahendid. Seega võib majutuskoha omanik igal hetkel paluda isikult sealt lahkuda. Seega puuduks PPA-l võimalus kontrollida, kas isik elab kindlaksmääratud elukohas. PPA-le teadaolevalt toimub esimene võimalik lend 27.04.2021. 4. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde. X väitel ei olnud ta teadlik, et elamisloa kleebis on võltsitud. X soovib, et ta saadetaks kiiremas korras Eestist välja. X saab olla hostelis edasi ja võib PPA-le igal hetkel kättesaadav olla. Kinnipidamiskeskus ei ole tema jaoks elamiskõlblik koht. X on hetkel 10 eurot, kuid pere ja tuttavad saavad talle raha saata ning hostelis on tal õigus elada kuni 11. maini. X selgitas, et tal olid hostelis asjad kokku pakitud, sest tal paluti alguses sealt lahkuda, kuid hiljem selgus, et ta võis seal edasi viibida. Asjade kokkupakkimise eesmärk ei olnud põgeneda. KOHTU SEISUKOHT 5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 6. Kui väljasaadetavat on vaja

§ 15

lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa väljasaadetava kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks (

§ 23lg 1).

7.

§ 15

lg 1 kohaselt võib välismaalast kinni pidada

§ 15

lg-s 2 sätestatud alusel, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

§ 15

lg 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui

-s sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks 3

§ 68

kohaselt hinnatakse lahkumisettekirjutuse tegemisel või välismaalase kinnipidamisel välismaalase põgenemise ohtu. Nimetatud paragrahvis on loetletud olukorrad, millal saab eeldada põgenemise ohu esinemist. PPA on viidanud punktile 6.

§ 68

punkti 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui välismaalane on Politsei- ja Piirivalveametile või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita.

1. Kohus leiab, et PPA ei ole suutnud veenvalt põhjendada, et isiku puhul esineb põgenemise oht. X on viibinud Schengeni alal erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides võltsitud elamisloa kleebise alusel, mille hankimine toimus sellisel viisil, et isikule pidi olema arusaadav, et tegemist ei ole tavapärasel ja seaduslikul viisil elamisloa hankimisega. Samas ei saa üksnes võltsitud elamisloa kleebise kasutamisest ja varem erinevates Euroopa Liidu liikmesriikides viibimisest ja töötamisest teha järeldust, et X võib lahkuda enne tema Eestist väljasaatmist mõnda teise Euroopa riiki. PPA taotlusele lisatud 21.04.2021 küsitluse protokollist nähtub, et X selgituse kohaselt saabus ta esimest korda Eestisse
2. aasta veebruaris.
3. aasta suvel oli tal Eestis mõnda aega kindel töökoht, kuid ta lahkus sealt, sest ei olnud palgaga rahul ja läks Soome tööle. Isik saabus Eestisse tagasi
4. aasta septembris ja on sellest ajast teinud Eestis erinevaid juhutöid. Enne kinnipidamist oli X töötanud kolm päeva Bolt’is kullerina. Arvestades seda, et X on viimased seitse kuud Eestis erinevaid töid teinud ning pole tõendeid selle kohta, et tal oleks plaan liikuda edasi mõnda teise Euroopa riiki, ei pea kohus usutavaks, et esineb põgenemise oht. PPA on põgenemise ohuga seoses viidanud asjaolule, et X majutuskohast läbi minnes olid tema isiklikud asjad juba eelnevalt pakitud. Kohus leiab, et asjade majutuskohas kokkupakkimine ei anna alust eeldada, et isikul on kavatsus Eestist lahkuda. Riigist lahkumise kavatsust saaks eeldada, kui isik on teinud ilmselgeid ettevalmistusi reisimiseks, näiteks ostnud pileti transpordi jaoks või loovutanud majutuskoha võtme ja võtnud isiklikud asjad endaga kaasa. PPA ei ole ka kontrollinud seda, kas isiku õigus majutuskohas viibida on lõppenud. Isik väitis istungil, et vastav õigus ei ole veel lõppenud. Kohus leiab asjaolusid kogumis hinnates, et

§ 15lg 2 p-s 1 sätestatud aluse esinemine ei ole tõendamist leidnud.

10.

§ 18

lg 1 kohaselt viiakse väljasaatmine lõpule 48 tunni jooksul välismaalase kinnipidamisest arvates. Õige on see, et vajalikke dokumente ei ole praeguses olukorras võimalik hankida 48 tunni jooksul, kuid kohus ei näe põhjust, miks isikut peaks vajalike dokumentide hankimiseks kinnipidamiskeskuses hoidma. Riigikohus on 16.06.2017 kohtumääruses nr 3-3-124-17 selgitanud, et

§ 15lg 2 p-i 3 tuleb tõlgendada kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lõikega 1.

Direktiivi art 15 lg 1 p b sätestab, et isikut võib kinni pidada, kui ta hoiab kõrvale tagasisaatmise ettevalmistamisest või väljasaatmisest või takistab neid. Seega on võimalik tagasipöördumiseks vajalike dokumentide puudumisele tugineda üksnes siis, kui isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel. PPA ei ole väitnud, et isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel. PPA on üksnes märkinud, et kui isik hoiab väljasaatmisest kõrvale, siis ei ole isikut võimalik näiteks koroonatestile suunata. Väljasaatmisest kõrvalehoidmise oletamiseks praegu alust ei ole. Seega ei saa isikut

§ 15lg 2 p 3 alusel kinni pidada.

11. PPA on seisukohal, et X ei järgiks vabaduses järelevalvemeetmeid (

§ 10lg 2).

PPA seisukoht tugineb põhiliselt sellele, et ta ei suuda sissetuleku puudumise tõttu oma majutuskoha eest maksta ja võib iga hetk olla sunnitud sealt lahkuma. Istungil väitis X, et ta saab kuni 11.05.2021 oma senises majutuskohas viibida. PPA ei pidanud seda väidet usutavaks, kuid ei ole tõendanud vastupidist. Kuna PPA ei ole majutuskohas elamise õiguse osas kõiki asjaolusid välja selgitanud, lähtub kohus piiratud informatsiooni tingimustes sellest, et X saab oma senises majutuskohas edasi viibida. X ei ole töökohta ja väidetavalt oli tal istungi toimumise seisuga üksnes 10 eurot, kuid X väitis, et tal on võimalik pereliikmetelt ja tuttavatelt raha küsida. Kohus peab eluliselt usutavaks, et teises riigis elavad pereliikmed saavad X kuni väljasaatmiseni rahaliselt toetada. Lisaks saab isiku kättesaadavuse tagada ka muude meetmetega kui 4

§ 10lg 2 p 1).

Muud järelevalvemeetmed on näiteks ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele (

§ 10

lg 2 p 2), PPA teavitamine oma elukohavahetusest (p 4), välisriigi reisidokumendi või isikut tõendava dokumendi PPA-le hoiule andmine (p 6). PPA taotlusest nähtub, et X pass võeti PPA poolt hoiule 20.04.2021 ja teda kohustati ilmuma menetlustoimingutele 21.04.2021 kell 09.00, kuhu ta ka ilmus. PPA ei ole põhjendanud, miks X reisidokumendi hoiulevõtmine ei võiks edaspidi olla sobiv järelevalvemeede tema kättesaadavuse tagamiseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole PPA veenvalt põhistanud, et järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. 12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole proportsionaalne ning PPA taotlus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 5